RAAMATURIIUL.

Vastutulles sõprades soovile ehk siis Ennu soovile, kirjutan ma Karmalugu edasi, vastavalt Tsirnaloogikale. 

Selleks et midagi arutada tuleb ikkagi algul paika panna mõned algterminid. Paljudele meeldib arutada kõikesuguseid maailmaasju - üsna sumbuurselt. Natuke siit ja natuke sealt, vastavalt igaühe maailmamõistmisele.  

Ma jagaks esiteks inimesi mitmesse kategooriasse, näiteks kolmeks. 

Religiooni inimesed, 

Reaalsed inimesed ja 

Teaduslikumad tegelased. 

Kõik need kolm jagaks veel omakorda, Päris Inimesed ja Tavalised inimesed. 

Vaadates maailmas ringi ja rääkides paljudega olen ma arusaanud, et on Elus Inimesed ehk Päris Inimesed ja siis Mingisugused "teistmoodi" Inimesed. 

Kuna ma ei tea siiamaani - Kus Ma Elan, mis koht see on ja kuidas see töötab, siis alustaks neist viimastest. Ma tunnen juba mingi paarkümmend aastat ühte vene treialit. Ta treib terve oma elu ühes soojakus, mis vene ajal oli tavalistelt tänavamüügiputka. Seal sees on treipink, freespink, bullejan ja hulka rauda. See ruum on "sellises konditsioonis", et enamus inimesi taganeks juba uksepealt suure kiirusega aga rauatöö ongi reeglina must ja ruumid jubedad. Vot selline inimene ongi selline kummaline tegelane, kes teeb ja elab oma elu nii ära, et mul on kahtlane tunne - Kas see tegelane ka reaalselt elab. 

Meie nimetame neid kuidagi, sest muud terminit pole leidnud - Biorobotiks. Mingi algprogrammiga Iseõppiv ja Tasakesti Arenev Tavaline Inimene. Sellise tüübi ja teiste,  Tavaliste inimeste tüüpe, kohtame me ka enamasti enda juures. Kellel kuipalju siis domineerib.  

Päris Inimene on midagi Muud ja sellest võibolla päris lõpus. 

Religiooni inimesed on Tavalistest inimestest "Ärapööranud" ühele poole, ütleme näiteks, et Vasakule. 

Teaduse Inimesed on tavalistest ärapööranud nt paremale ja ütleme, et need ongi kahe otsa äärmused. 

Religiooni inimeste all on erinevusi väga palju. Põhireligioonid, kus on üks kindel õpetus ja usutakse mingit Kõrgemat Jõudu. Midagi peab neis õpetustes olema tõepärasemat, sest need tegelevad Nähtamatu Maailmaga. Nähtamatu Maailm on absoluutselt olemas. 

Ja teine "religioon" on Esoteerika. Kuigi usklikud ja esoteerikud teineteisega väga hästi läbi ei saa, siis imelikult kombel langeb enamus arvamusi, õpetusi ja tegevusi isegi kokku. Ma toon siis kohe ühe oma töötluse. 

Religioon pole Teadmine, vaid Usk. Nad ise ka tunnistavad, et see nii on. Tõde on üldse väga raske välja selgitada. Tõenäone - aga mitte Tõde, mida teada ei saa aga tahaks, see on - Usk. Tavalised Inimesed on Kõik Usklikud - reeglina KergeUsklikud. 

Biorobotitega ma rohkem siin ei tegele, sest tundub, et neil on mingi "tegevusprogramm" ja kes nad on, mida teevad või usuvad ja Kuhu pärast edasi lähevad, ilmselt teada ei saagi. 

Päris Inimesed on aga need, kes vaatavad maailma ja Küsivad Küsimusi. Mait Maltise laulu panen pärast FB kommentaaridesse - "Miks on nii ... Väikene mees ju jõuab küsidagi rohkemgi  veel....  Teaduspõhised inimesed on enamasti Biorobotid, sest muud võimalust pole, kui inimene on Kõikide Võimaluste Maal, kus tal on teaduslikud raamatukogud, teaduspark ja mõtlemisvõime ja - Nad Ajavad Niiii Lolli Juttu.  

Kõik maailmaasjad ei ole Teadus (teadmine), vaid Loodusprotsesside Uurimine ning selleks ei ole vaja Programmeeritud Kooli Diplomit. 

Kõikide teaduste põhiuurimise Võti on - Kas see on Looduses olemas, kas seda saab kasutada ja kas saab Isiklike katsetustega tõestada. Kõik muu, mida meile püütakse Kergeusklikult pähemäärida nimetatakse - Analüütiliseks. 

Ajalugu on kõikides asjades, kuna see on Ajast tulnud ja Kuidagi siia Talletatud. Kuidas saab nii olla, et teadlased räägivad midagi ja siis hakkavad mingid insenerid, loomaarstid, tollitöötajad, miititsauurijad või tankistid ajalugu uurima Loogikaga ja See Ei Klapi teadlaste jutuga. Ei vanad tehnoloogiad,  matemaatika, füüsika, keemia, poliitika, arstiteadus ega isegi Kosmos. Teadlaste hulgas on olnud palju Päris Inimesi, kes on leiutanud ja selgitanud Palju Loogilisemalt, Paremini ja Kasulikumalt inimestele, kuid need on reeglina kõik ära peidetud. 

Selle loo eesmärk ja ka enamus minu uurimusi pole seletada Kuidas Mingid Asjad On, vaid ma saan oma uurimiste põhjal väita, et - Peaaegu Mittemiski, mida me siiani teame, ei ole üldse nii. Ainus mida me saame teha on, tõestada et mingi asi Pole Nii. Ja siis vahest selgub isegi Kuidas need On. 

Raamaturiiul on üks kujutluspilt, mida olen varemalt ka kasutanud. Kõik meie teadmised, oskused ja isegi tervis on - Umbes Meetri kaugusel meist. Siruta käsi välja ja võta raamaturiiulist raamatuid, loe "raskeusklikult" ja vaata mis pildi kokku saad. Selline üks kirjeldustes oli mul ka varemalt. 

Nüüd ma täiendan seda veidikene. Kui ajalugu uuritakse "vanade ürikute" abil. Kui religiooniinimesed usuvad Vana Raamatu baasil. Kui teadlased usuvad ja uurivad asju jällegi eelnevalt kirjapandud raamatute abil, siis. Kuidas me saame teada, et need raamatud, mis varem on kirjutatud - On Reaalsed. 

No öelge mulle, kuidas saab olla Klaasikaline Ajalugu ja näiteks Kreeka ringreis olla ajaloolise taustaga kui - Seal räägitakse Müütidest ja Mütoloogiast. Teate, nad räägivad tõsimeeli sellest. Toon ka siia näite kuidas Kreekas giid rääkis viis päeva mida Zeus tegi oma viienda naise ja seitsmenda lapsega. Kuidas Apollo oli suveti käinud Hüperboreal!!!!??? 

Ma küsisin giidilt, et kust ta selle Hüperborea võttis. Väitis, et mingist raamatust. Ja küsimusele, et Kuda see Apollo suveti sinna Põhjapoolusele sai, vastas giid. Ei tea, Jumalate värk. 

Halleluuja või Jommaijoo, nagu mulle ikka meeldib sellise jama peale öelda. 

Ma ei tea Kus me elame. Aga ma tean, et me ei ela Ümmarguse palli peal ega ka Lameda Koogi peal. Ma ei tea - kas Kosmost on olemas. Kuid ma kuulsin Kolmandast Allikast ehk siis kohtasin inimest, kes väitis, et ta on kohtunud kosmonaudiga ja küsides - Milline näeb välja maakera, siis kosmonaut ütles selle peale - ta pole seda näinud, sest aparaadis on nii väikesed aknad, suunatud Maa peale ja sealt pole võimalik näha - Kus me elame. 

Tõestada mina ei saa, sest ma peaks sellisel juhul saama mingi apastraadi, millega tõusta läbi Selle Kupli ja tegema Ise kasvõi ühe reaalse foto. Siiani pole mina näinud ühtegi reaalset fotot. 

Vot nüüd jälle raamatutest selle sama Ulme baasil. Kui see paganamase kosmos oleks olemas ja näiteks tuhande aasta pärast, kui inimesed käiks erinevatel planeetidel nagu praegu Koplitrammiga, siis Väikene Mees, kes võtab raamaturiiulist Isaac Asimovi raamatu ja küsib isa käest, et - Kas juba tuhat aastat tagasi inimesed lendasid Tantorile!!!!!!  Katsu talle siis seletada midagi Mütoloogiast ja Jumalate Värgist. 

Täpselt sama teema on Kõikide raamatutega ja TEADMISEST RAAMATUTE BAASIL.  Kust me teame, kas inimesed vanasti Ürikutes kirjeldasid reaalseid asju või Asimvoeerisid, fantaseerisid kirjanduslikke teoseid. 

Kalevipoeg, Piibel või Voynichi käsikiri???  

Kui nüüd võtta kõikidest raamatutest kokku fantaseeritud terminid  a´la  Karma ja hakata pimesilmi neisse uskuma. 

Okey, ma olen ka Esoteerikat nuusutanud ja tean, et on olemas Nähtamatu Maailm, millele pole TõsiTõesetTeaduslikku seletust aga see Nähtamatu toimetab tõeliselt.  AGA. 

Mina ei suuda uskuda,  ega ka tõestada, et - Neid termineid ei tasu kuulata ja tõeks võtta Jäiselt. Need ei pruugi olla nii nagu me oleme kuulnud või teised rääkinud. Nagu ka Karma. 

No kust pekkist ma peaks uskuma, et - Kellegi sitad teod Peavad edasi"päranduma" seitsesada põlve. Isegi kui see nii oleks, no mille pärast ma peaks ennast Programmeerima (platseebotama) seda uskuma. 

Vaatleja Loob Vaadeldava. Ja nii loodki. 

Kui selle Karmaga pole reaalses elus midagi peale hakata, siis milleks sellega jaurata. 

Kui võtta Uus vaatenurk, et kõik Tegevused siin elus on Õppimise protsess, see ei tekita mingit Karmat, vaid Lollus annab tagasilaksu või vahest isegi ei anna, siis elame rahus, areneme ja õpime. Kui võtta aga Paradiisi teema, kus pole Mitte Midagi Halba. Jälle mingi jama majas. Täielik Vegeteerimine. Ajad viinamarja suust sisse ja kuula Lautomängu. Ja niimoodi sada aastat jutti. Aga praegu on Võitlused, Võistlused, Pilvede All, Uskude udrumudru ja isegi Bondi filmid. Pulli kui palju. Mis terviseprobleemid, vaktsineerimised, vähid, mis metsade raiumised ja lollraudteed, seda kõike pole olemas. On Õppimise Protsess. Kui ei tea kuidas toituda, siis Sure Maha. Kliimasoojenemine, Halleluuja, Kust Pekkist. Mulle meeldiks kui see soojeneks veel vähemalt 10 kraadi, ja et Keegi Kuramus keeraks selle Maakera uuesti Püsti, et oleks ühtlaselt soe, nigut kasvumajas. Kahju muidugi, siis ei saaks jää peal piikidega sussi siritada ja võidu sõita aga pole hullu, suvel ongi soojem.  

Päris Teadlased on sellised, kes püüavad kogu seda jama eirates leida midagigi, mis oleks tõesem. Kui neid kuulan, siis on mõnus tunne kui midagi seletatakse ära ülima loogikaga, niiet isegi vastuajada on raske, kuigi tahaks, sest aju on nii kinniblokitud. Õnneks ma juba lapsest saati "ulmekas", mulle mida uskumatum ulmekas, seda lõbusam uurimine ja Miksitamine. 

Mina ei tea. Kas inimesed lugesid minu kirjutist või lõin ma siia Miskit, kuid äkitsi on seda Karmatamist mitmelgi pool mujal. Mõned on isegi lasknud programmist lahti. Mis tast karmatada, kui selline vaevlemine "oma eelnevate põlvedega" ei anna reaalses elus miskit positiivsust juurde. Tuletan meelde põhiteesi. 

KOGU INFO MIS MEILE TULEB - ON MEIE TÄHELEPANU KINNIPÜÜDMISEKS JA MEIE VIIMISEKS OHVRI SEISUNDISSE.  

Kasvõi vägaväikeseks ajaks või ka meeldivate tegevustega. Ega neist lahti ei saagi, aga kui teada ja tähelepanna, siis saame igasuguseid Karmalaadseid energiaid imevaid programme vältida-vähendada. Vähendada aega seal olemiseks ja energia ära andmiseks.

MIS ON KARMA?

MIS ON KARMA????

Õige mitmed tuttavad on vahest andnud tagasisidet, et mu tekstid on huvitavad, kuid vahest ma heietan, kordan asju üle ja vahest ka kirjeldan liiga lihtsaks. 

Ma polegi veel arusaanud, kas minusugused "teisiõpetavad" indigod on tulnud siia planeedile teisi õpetama või siis ise õppima. Hetkel olen ma jälle lõpetanud Sügava Uurimise järjekordsel teemal. Ehk. 

Ma olen lõpetanud, või siis vähendanud selliseid asju nagu Esoteerika ja Ajalugu. Veidi uurin Alternatiiv-Teadust. 

Ma ei jäta muidugi neid kunagi maha, vaid miksin Suuremasse Maailmapilti ehk mõistmisse. 

Need nämmutamised, mida "etteheidetakse" pole seda mitte, vaid loo algtingimused. 

Selle loo algtingimusteks on siis: 

1. Nähtamatu Maailm, see kust tuleb lapse sisse hing. 

2. Sellist Ajalugu pole olnud ehk VanaRoomat, Keskaega, I maailmasõda ja ka II maailmasõda pole olnud. 

3. Me ei ela Planeedil Maa ehk Palli peal, ka mitte Lapiku peal. 

4. Selles elus elan - Ainult Mina. Teised inimesed elavad - "Teistes Eludes". 

5. Maailm pole reaalne ehk,  see meenutab Matrixit või ArvutiMängu. 

Nüüd mingil hetkel tõusis minu olemuses ülesse mingi "Metsik Loom", kes hakkab arusaama paljudest asjadest teistmoodi. Vahetpole kui pikk see lugu saab, panen mingeid näiteid. Minul lapsepõlves ei olnud jalgratast, makki, võrri ega mootorratast. Ema üksi kasvatas, kuid vaesed pole me kunagi olnud, pigem vastupidi. Olen ka lapsepõlves saanud kogemusi, teiste laste kümne lapsepõlve jagu. Ja sealjuures ilusaid. 

Ma ei tea kus NLiidus osad inimesed elasid, kuid mina elasin väga helges sotsialismis. Oli puhas keskkond, puhtad söögid, jõgi, välimängud, kino ja raamatuseiklused. 

Vanemas eas, mehaaniku eas, ma olen need võrri ja motika ajad pidand iseseisvalt läbi elama. Ehitasin võistlusautosid ja oli põnev. Aga. Midagi jäi saavutamata. Mul pole isiklikult olnud kunagi sellist masinat - Mida ma oleks kartnud, mille gaasi oleks suutnud põhja panna. Pojal küll on sellised autod ja ma polegi nendega ise sõitnud. Nüüd hakkas see etapp uuesti pihta. Ma ostsin endale väikesed bagid ja hakkan ühele peale panema suure mootoratta mootorit. Nüüd mingil hetkel ärkas minus "MehaanikuLoom" ülesse. Kui tavaline inimene tegeleb mingite asjadega, nt poest ostetud vidinate või siis lihtsaim variant, minu näitel - ostab auto. Siis inimesel hakkavad käed ja hing värisema. Minu uus autokene, oi äkki läheb katki ja mis siis saab. 

Tegu on Ebaprofessionaalsusega. Iga asi (ka nt esoteeriline) mida inimene valdab piisaval määral, niiet ta suudab seda parandada, seda nimetatakse Professionaalsuseks. 

See kehtib nii Elusate Protsesside kui ka Abstraktsete Protsesside puhul. 

Millised on Abstraktsed Protsessid. Näiteks kõik need protsessid - Mida Meie Ei Näe. 

Aga natuke Elusatest protsessidest. Ma olen Pofessionaalne Mehaanik, mitte absoluutselt professionaalne, sest ma ei valda Kõiki Variante. Aga. Ma võin ühe asja lahti lammutada, selle õigesti kokku panna ja ma võin sellest ehitada absoluutselt teise asja. Profesionaalsuse tunnuseks on see, et - Ma ei karda. Ma ei karda Eksida.  Ma tean, et ma eksin pidevalt.  Eksimine on inimlik ja eksimustest õpitakse, selleks et minna uuele Tasandile. Kui palju olen ma elu jooksul Asju lahti lammutanud ja kokku pannud. Enne läheb jumalpäike looja kui selle registriga lõpule jõuda. Ma olen ehitanud oma käetega seitse võistlusautot. Osad nullist, ehk alates raamist, osad 50/50, ehk asju kokku miksinud. Ma olen ehitanud mitmeid selliseid asju, mida pole maailmas mitte keegi ehitanud ja olen ka järgi viksinud. Tonne, kümneid tonne, rauda lahti lõiganud ja kokku keevitanud, pahteldanud ja värvinud.  Nüüd algas jällegi üks projekt, mis algab nii enamvähem nullist. 

Aga siis ka Abstraktsetest Protsessidest. Esimene ja Igavene armastus on ja jääb mulle - Raamatud ja eriti Ulmeraamatud ning filmid. Hiljem lisandus ka ulme üks valdkondadest - Esoteerika, mille käisin läbi ja mis sobitub üldisesse pilti. 

Viimaseks, pigem eelmiseks teemaks, mis on ka ulmeline, oli mitmeid aastaid - Ajalugu. 

Kõiki neid abstrakstseid teemasid olen mina uurinud täpselt samuti nagu ka elulisi protsesse - Mehaaniku seisukohalt, Loogika ja Võimalikkusega. 

Inimesed, kes Ei Usu kõike seda, mida ma olen kirjutanud ja ka siin kirjutan, pole asju lihtsalt uurinud Profesionaalselt ehk siis süsteemselt, pikka aega ja Ilma Usuta. Uskumine, pime uskumine, on selline "religioon", millega pole mitte midagi peale hakata. Mõttetera selline. 

Asju, millel pole praktilises elus väljundit - pole mõtet kasutada. Selleks et arusaada, on sellel praktilist väärtust või mitte, peab muidugi enne sügavuti uurima. Siis saab pildi ette, on see õige asi, os see asi peapeale pööratud või on totaalne võltsing Feik. 

Ma võiks tuhandete kaupa tuua näiteid kuidas meedias, teatrites, kinodes ja filmides on korraga kõik need kolm varianti kasutusel. Kooliharidusega meie pähe istutatud võltsteadmised, meediast ilmuvad libauudised ( raadio Debelaki Libauudised on tegelt pärisuudised), õiged asjad on pööratud vastupidiseks ja ka täiesti totaalselt valed. 

Mis on selle loo mõte või siis Väljund. 

Midagi poleks vaja kirjutada - Kui sellel pole elus praktilist väärtust.   

Minul on hetkel selline periood, kus eelnevate sügavate uuringute põhjal - Mul pole vaja enam muretseda nende asjade pärast, millel pole elulist tähtsust. 

No näiteks kõik need teemad, millest kubiseb Näoraamatu keskkond. Olgugi, et seal on õigeid asju, mida peaks arutama, mida peaks muutma ja teistel silmi avama. 

Aga teema on Teoreelilisem. 

Küsimusele - Kus Ma elan? Pole ma täpset vastust veel saanud ja ilmselt saan Õige vastuse siis - Kui siin "planeedil" oma silmad kinni panen. Enne pean uurima ja mõistatama. 

Jama on see, et vastuse variante pole mitte üks, ja üks on teisest aina utoopilisem. 

Aga ma kirjeldaks siis vahepeal - Mis on Karma? Paljud arvavad, et karma on see kui sa teed midagi halvasti ja siis pead seda kordama, nii kaua kui aru saad - Miks sa midagi sellist tegid. See on ebapraktilisem arvamus. Selline arvamus tekitab vaid ühte - Ohvriks olemist. Kes pole lugenud, siis viide, googeldage - Isiksuse Evolutsiooni-Kasvamise Teooria. 

Mingil hetkel ma sain aru, kuidas saada välja Ohvri seisundist ehk siis kasutada teisi rolle. Filosoofi, Kangelast või Poffigisti. Aga ikkagi. Toimib siis elukeskkonnas programm, mis kisub igajumala hetk meid pidevalt sinna miinusmärgiga energeetikasse.  

IGA TEINE HETK TEEB SEDA TRIKKI. 

Kui jälgite seda mängu, märkate ülimalt reljeefselt seda. Küll madalamatel tasanditel ehk siis elusituatsioonides: poes, liikluses, telekas jne. Või siis ka kõrgematel tasanditel: õpetustel-loengutel, õpetlikes raamatutes, filmides ja ka enda mõtetes. Kogu aeg käib selline manipulatsioon. Oh neid variante ja näiteid on kirjeldanud iga vähegi mõtlev, südamega ja süsteemiväline inimene. 

Ohvriks olemise põhiline tööriist on: Inimese IseEndele Hämamine (valetamise termini all rohkem tundud termin). Inimene, kes kasvõi kordki endale või teistele valetab on automaatselt kohe Ohvri seisundis, kasvõi Kognitiivse Dissonantsi pärast (tänu Arvole, kes mulle seda seletas). 

Meie alateadvus "pidavat" (kahuks ma ei saa ju kontrollida nähtamatu maailma kõiki teooriaid, et ma kindlat teaks)  teadma Kõikidest Asjadest Kõike. Ehk siis kui meisse tuleb vale, siis meie alateadvus teab, on see õige või vale. Teadmatu asjaga, hakkab alateadvus ja füüsiline keha otsima ja leidma näited, saamaks aru millega on tegemist. Teadlikele või siis ka Issandast-antud lollustele, valeinfole, hakkab alateadvus vastutöötama. Sulle selgeks tegema, et oled valel teel. Ja mis siis tavaliselt juhtub? Esoteerikud teavad. Tekivad - Elu Õppetükid.  Kui ikka ei taha arusaada, siis tehakse "puustjapunaseks". Pankrotid, lahutused, haigused ja muud "negatiivsed ilmingud".   

Ja seda nimetatataksegi Karmaks. 

On see aga ikka nii? Minule tulnud info baasil on asi lausa vastupidine. Karma ei ole paha. 

Karma on see, mis teeb meie elu paremaks ehk siis Laseb meid lahti vanast saastast. 

Võtame näiteks kooli 12 klassi. Hetkel me oleme siis Kolmandas B klassis. teeme midagi ja mitte vähe, teeme vigu ja mitte vähe. Kui me vahime minevikku ja kratsime karvu - Miks küll ma midagi sellist tegin. Karma naerab selle peale ja alateadvus raputab pead. Oh sind lollikest, pead teiseks eluks veel siia klassikordama jääma. Me tegime ju kõik selleks, et sa saaksid juba ühe eluga selgeks Palju-Kõik Vajaliku sellest klassist. Ei, pole vaja kogeda kõiki variante, mida see planeet pakub, oma heas ja halvas. Hea on kui saame teada üldise pildi: struktuuri, reljeefi, dünaamika või strateegia. Ehk siis Olla Professionaalne Uurija.

Karma ei ole selle jaoks, et endale tuhka päheraputada (pidevalt) - Oi Mis Ma Tegin. 
Karma on selleks, et arusaada Mis Mul On Tegemata. Mida ma saan Mõista, Mida Uuesti ja Paremini Teha. Karma on - Tegemine. Ainult tegevus on, siin planeedil, selles Tiheduses ja Sageduses, põhi tööriist. Isegi õppimine,  enese arendus  ja mõttetegevus on - Tegevus, kõik need on tegusõnad. 
Ka keel ja grammatika on see süsteem, siin planeedil, mis annavad selgeid vihjeid. Ilmaasjata pole inimeseks olemise üks õppimise võimalus - uurida keelt ja sõnade tähendusi. 
Võisiis ka klassikaliste filmide tsitaadid, mida mulle meeldib välja otsida ja antud situatsioonidesse näiteks tuua. Mäletate lausekest: "Aga mis sa meie ristsetel tegid. Tegin mis ma tegin aga tappa sa saad. Igavene kaebupunn".  

Ja nüüd panen sellise "Ulme", mis paneb teid pead raputama. Ühte mu head tuttavat "kosmoseinimest" pani ka korraks mõtlema. Minus on ärganud ka "UlmekirjanikuLoom" ehk professionaalsus. Kuigi ma olen kirjutanud ulmeraamatu "Armastuse Valem", siis see pole mingi ulme, sest samad teemad oleks võinud kirjutada ka Tallinna ja Tartu vahele, stiilis "Pilvede all". 
Õige ulme algab kuskilt sealt maalt, kuhu jõudis Isaac Asimov oma ühes viimaste raamatute hulgas - "Igaviku Lõpp". Vot see on õige ulme. 
Nüüd siis Üks minu variantidest, mille kirjeldusi on filmis Star Trek või ka raamatus "Tähed ja linn".  
Me elame Suures Kosmoselaevas. See sõidab Kuhugi, kuhu pole tähtis. Ja selles laevas on Meeskond. Osad on vahis ja osad magavad, selleks, et elupäevi pikendada ehk võib ka olla, et elul ilmselt polegi lõppu. Igavusest siis, osad lähevad magama - staasiunne, holoruumi, ühesõnaga kuhuiganes tehnilisse unne. Enne seda nad valivad omale Eluprogrammi, vastavalt eelmiselt eludele või arvutiprogrammidele, mis arvutis on. Jaaa siiiiis, ma sünningi Kuhugi. Kuna programmid on Iseõppivad ja arenevad, siis ei tea mitte keegi, millega see Mäng lõpeb. Olete märganud situatsioone kus - Sa saad selle, mida sa tahad. 
Hetki, mis tulevad nii paganama tuttavad ette. Hetki: kus sa saad selle mida sa tahad, või ei saa seda mida sa väga tahad, või saad selle mida sa kohe mitte ei taha saada. 
Kui Hing tuleb Nähtamatust, Mõtted tulevad Nähtamatust. Kust need siis tulevad. 
Mõeldi välja ka abstraktsed kirjeldused - Allikast. Ok, kui see variant on olemas, siis tuleb ka see Nähtamatust.   
Noovottt. Ja kui juhtub kunagi selline asi, et ma panen silmad kinni siin planeedil ja ärkan üles kuskil USS Evolutsioon või USS Universum. Ja kui ma  seal kohtan jälle tuttavaid meeskonna kaaslasi, kes on vahis, siis ma ilmselt pean ära ka oma vahikorra. Mäletan ja mõtlen selle Mängu peale. Fantaseerin ja programeerin uue Mängu ning kui valveperiood läbi saab, põrutan jälle uuele ringile (mõned vanale). Enne kustutan, või siis ei kustuta mälu ära, minu valik. 
Jääb nüüd veel hulka küsimusi ülesse. 
Palju on seal meeskonnas Päris Inimesi. 
Kas ma kohtan seal ka neid, keda ma kohtan ka siin planeedil, kelles ma tunnen ära Päris Inimese. 
Milles seisneb kogu selle jandi tõeline eesmärk. 
Millal see pull ükskord lõpeb. 
Miks siin planeedlil on selline Valge ja Tumeda mäng käsil. 
Kas selles laevas on ka ülemusi ja alluvaid. 
Ja mida kõike veel ei oska ulmekirjanik küsida. 
Küsimustele lõppu ei tulegi.

KAKS MATEMAATIKAT.

Alguses Vana lugu ehk teema - Ajatu. Lõpus on tõestamise põhjalikum versioon.  

Ma pole pikka aega siia midagi kirjutanud, sest imelikult kombel pole midagi kirjutada!!!  Inimesel on elus mitmeid teemasid, mida uurida. 

Need oleks siis: nähtava maailma maailma väikesed ja suured probleemid, igapäevased tegevused, mis ei tekita eriti probleeme; ning nähtamatu maailma suured ja veel suuremad küsimused. 

Neid esimesi probleeme ma olen juba uurinud ja kirjeldanud nii, et polegi enam midagi erilist. Jäänud on veel nähtamatu maailma uurimised. Need uurimised on aga läinud nii keeruliseks-kummaliseks, et raske on teemat isegi üles võtta ja ma isegi ei tahtnud neist kirjutada, kuid nüüd selgus, et on ikkagi veel ka teisi selliseid, kes võibolla isegi loeks. 

Lõpp võib minna pisut pööraseks aga - pole hullu. 

Lugu-uurimine on saanud alguse juba ammu, kuid ma alustan veidi naljaka arutlusega. 

Ma peaks järgmisel suvel pidama 60-ndat juubelit. Kuid üks naljakas arutluskäik on läbikäinud juba varemgi. Kui ma sellel aastal saan 59 aasta vanuseks, siis - mul on juubel, ja ma pean oma 60ndat  Sünnipäeva ehk 59 pluss nullindat sündimise päeva. Kui ma kahe aastapärast ehk 2021 pean sünnat, siis - Ma olen elanud täis 60-nd aastat. Jälle juubel. Nüüd tekib küsimus - Mis pagana juubelit ma peaks pidama aastal 2020. Ma Hakkan Käima alles kuuekümnendat aastat, kuuekümnes sünnipäev on juba peetud ja kuutkümmet täis pole. Milles on selle juures siis probleem ja selle valu ja võlu. 

Iga inimene, kellele seda lugu rääkida, vaataks mulle silma üsna imelike vasika silmadega ja ei oskaks midagi arvata. Ilmselt peetaks kohtlaseks. Mingi Lihtsuse mõttes oleme me niimoodi kokkuleppinud, kuid - Tegelikkusel pole sellega ju miskit pistmist. Vat see ongi see teema, et me nagu - Teame Midagi, lepime kokku midagi ja kui keegi mõtleja-teadja näitab, et miski on Mitte Just See Nagu Arvatakse, siis see ei mahu inimesele esimese hooga pähe. Ma isegi pikka aega üritasin arusaada - miks 0 aastal juubelit pole - ehk kuhu 1 aasta vahepeal ära kaob ja leidsin, et see kaob sellesse poolde aastasse, mis on sünnipäeva ees ja järgmise sünnipäeva taga, aga see on vähetähtis. 

Tähtis on, et me räägiks Õigeid Asju ehk ka juriidiliselt korrektselt. Null aastal ma pean - juubeli Sündimise Päeva ehk sünnipäeva, kuid. Ma ei tohiks ühtegi ankeeti veel kirjutada vanuseks 60, vaid 59. See "pisike nüanss" on kõikide ametnike kõrvade vahel mööda lipsanud. 

On üks vahva film: "100 aastane mees, kes hüppas aknast välja" ja see pealkiri on vale. Nüüd on ilmunud uus raamat "101 aastane mees, kes hüppas aknast välja", mis on ka vale, sest just nüüd on ta 100 aastane.  

Sünnipäev, sündimine, elu ja surm on terminid, mis kuuluvad meie elu - nähtavasse maailma ja nähtavast maailmast ma tahan rääkida vähem. Nähtamatu maailm on aga nii keeruline ja müstiline, et meil on kõike seda üsna raske seletada, oma pea ja loogikaga, kuid midagi ikkagi on. 

Kui ma esitan küsimuse - Kus ma Tegelikult elan, siis sisaldab see automaatselt ka küsimusi: Kes ma olen, Kust ma tulen, Mida ma teen, Miks ma teen ja Kuhu ma edasi lähen? Sellel teemal on kirjutatud, mõeldud ja meie ajusid loputatud väga erinevatel viisidel. Kuna neile küsimustele ei suuda päris adekvaatselt keegi vastata, siis kooliharidus ei räägi mitte midagi ja religioon räägib väga umbmääraselt. 

Näiteks. Millal saab inimene Inimeseks ehk millal on sündimise 0 punkt. Kas sellel hetkel kui isa ja ema seovad oma sisemised rakud. Kas sellel hetkel kui beebi pistab pea välja, sellel hetkel kui beebil hakkab süda esimest korda lööma  või siis kui tema sisse Hing tuleb.  Ainult see viimane kuulub nähtamatu maailma asjade hulka.  Religiooni väide Jumalast pani vanasti uskuma halli habemaga onu - pilve piiril. Tänapäeval võiks arvata, et hing võib tulla ka Marsi elaniku surma järgi, aga miks ka mitte? Hing ei saa tulla - Kuskilt Väga Kaugelt. See peaks olema "üsna lähedal", sest ka vahemaad kvantmehaanikas pole probleem. 

Mul on mitmeid teooriaid ja kirjeldusi, mis hakkavad nii meeldima ja painama, et hakkan neid seostama teiste teooriatega. Üks neist on teema - Henry Poincare teoreemi tõestus. Miks ikkagi vene kuulsamaid matemaatikud Grigori Perelman, kes lahendas ära selle teoreemi ja ta oleks selle eest saanud miljon dollarit auraha, seda vastu ei võtnud, vaid jättis isegi matemaatiku karjääri pooleli ja elab erakluses ja üsna vaeselt. Tundub, et ta avastas selle teoreemi ja ka pisut edasi minnes midagi sellist, mida ta ei tahtnud avaldada. Äkki oleks see teadmine olnud inimestele ohtlik. 

Selliseid, lahendamatuid matemaatilisi teoreeme on veel seitse-kaheksa tükki ja väidetakse, et kui need ära lahendada, siis me saaks teleporteeruda, leviteerida, olla telepaatilised ja omada lõputult energeetilisi ressursse. 

Tegelikkuses tähendaks see seda, et - Me oleksime Vabad. Täiesti vabad, tegema - Mida Iganes Soovime. 

Uurides väga põhjalikult Ajalugu, tulin ma samuti analoogilise järelduseni. Mingil hetkel oli - Midagi Muud ja mingil hetkel muutus see teistsuguseks. Millegipärast on kõik see ajalugu seotud jällegi - Nulliga. Mõeldi välja mingi nullpunkt, kust hakati - aega Arvama. Elu kulgemise juures - ei saa olla nullpunkti. Ei praegust, slaavlaste seitsmetuhandet aastat ega ka Taarausuliste mingit 13 000 aastat. Siis on mingi "kala", millega tahetakse meile midagi pähemäärida ja et me ei uuriks - Mis tegelikult on. 

Teine teema, mis on ka üles kerkinud ajaloo uurimistest on - mõõtühikud ja mõõdulint. Ajaloos on kaks sellist valdkonda nagu: ehitiste ehitamine ja müüdid. Ehitiste ehitamine ehk siis reaalsed ehitustehnoloogiad pole ajaloolaste jaoks absoluutselt mingi teema. Kui siis ainult ehitusstiilide ajajärgud (barokk, gooti jne). 

Kuidas saab aga ajaloo osa olla mütoloogia, müüdid ja religioon. Need on absoluutselt teemad nähtamatust maailmast. Jumal, Jumalad, Pooljumalad, Inglid, saatanasigitised ja muud mittereaalsed tegelased - raamatutest ja juttudest. 

Kuid neis mõlemas teemas on kindlalt olemas - mingi müstiline nullpunkt. Reaalse ehituse juures - ei saa midagi teha kui pole mõõteskaalat (minupärast kasvõi nöörijuppi). Ükskõik kui keeruline või lihtne on see skaala, kuid ehitus, masinaehitus ja veel rohkemgi, ei saa toimuda ilma mõõdulindita. Ma ei usu, loogikaga võttes, et kui midagi ehitati mõõdulindiga, siis peaks seda varjama ja sellest ei ole ühtegi märki ega kirjeldust. Kusjuures on väidetavad kirjeldused - kuidas mõtles näiteks Platon. 

Et see saladus ja varjamine on Nii Suur, siis peab seal olema tõsine põhjus. Nt. kõik need teoreemid olid olemas ja kasutusel. Seega polnud vaja mingeid jooniseid ega mõõte, kuna inimesed olid telepaatilises suhtes. Võis olla, et ka siis oli elektrooniline tehnoloogia ja kõik see hävis ära mingi katastroofi tagajärjel (Noa uputuse palju hilisem verisoon - müüt, mis liikus suust suhu ja paar põlve tagasi veel inimesed mäletasid). 

Kuid see saladus võib olla veel suurem. Üks vastuolu, mille kirjeldus veel liigub, on selles, et veel paar põlve tagasi oli 12 (ehk Tosina) süsteem. Kõike mõõdeti ja müüdi kaheteist kaupa. Siis aga äkki tekkis kümnendsüsteem. Kümnend süsteem ongi see kummalisus, millest ma alustasin. Keegi mõtles välja - Nulli. Nulli reaalselt looduses ei ole olemas. Midagi, mida olemas ei ole - ei ole Null, vaid teda lihtsalt pole olemas. Null porgandit pole olemas, on üks porgand. Piltlikult öeldes, panevad inimesed suure pöidla peale nulli ja ühe, ehk esimene sõrm. Edasi tulevad kaks kuni üheksa ja siis võtavad esimese sõrme pealt 1 ja 0 ning saavad kümnenda sõrme. Kuid, 10 ei ole - kaks asja 1 ja 0, vaid kümme ehk rooma X.  Ehk siis. Skaala ei alga nullist ega lõpe üheksaga, vaid algab ühest ja lõpeb kümnega. Täpselt sama skeem nagu mu tulevaste juubelitega (mul on neid nüüd kolm aastat jutti).  

See, et null on kunstlik moodustis ja sellega pole midagi peale hakata, seletab paar näidet. Kui ma tahaks minna sõjakäigule kahe polguga, kuid otsustan, et suurendan seda väge (korrutan) kaks korda, siis võtan kaasa neli polku. Kui aga otsustan viimasel hetkel, et Ei - ma suurendan vägesid ikkagi 0 korda ehk mittemidagi rohkemat korda, siis - imelikul kombel kaovad need kaks polku ka ära. Nulliga korrutamise tabel on jaburdus kuubis ehk need usuvad, kes peavad nulliga juubeleid, kuigi juubelit polegi. 

Miks aga ikkagi see null siis olemas on? Me elame Kolme Mõõtmelises Ruumis. Ja vähetähtis pole ka see, et me - Pole Vabad. Mitte selles mõttes, et - Me Rügame Raha, vaid Poincare teooria põhiselt. 

https://elukulg1.blogspot.com/2018/05/ruum-ja-reaalsus.html 

   KUI ME ELAME KOLMEMÕÕTMELISES MITMEKESISUSES, MIS ON SEOTUD, SULETUD JA OMAB TRIVIAALSET FUNDAMENTAALSUST, SIIS SEE ON  KOLMEMÕÕTMELINE SFÄÄR.  Sellestki teooriast käivad läbi terminid - Mõõtmed. Koht Kus Ma Elan on:  1. SIDUSUS –  iga kahe punkti vahel on jooneline side. 2. SULETUS -  kui saab kogu tasandi „ära värvida“ ja sellel on seega piirid.  3. FUNDAMENTAALNE GRUPP - kui sellel tasandil saab tagasi tulla ilma, et ei haagiks. Fundamentaalne grupp on - triviaalne ehk null, kui millegi taha ei haagi ja mittetriviaalne ehk mitte null – kui haagib. (Jällegi see Null). 

Seega, ma elan Kolme mõõtmelise sfääri peal/"sees", kusjuures ma näen silmadega - Kahe Mõõtmelist pilti (Lapikut). Saladus seisneb mingis "vandenõuteoorias", millega püütakse meid uskuma panna, et - me oleme tulnud Nullist ja lõpetame - Mingi Kindla aastate numbri juures. Ilmselt aga see pole nii. 

Meie praeguse, kolmemõõtmelise elu juures see on hetkel nii, kuid "pikas perspektiivis" oleme me - Igavikulised ja Lõputud olendid, või Lõputu Olemi osad. Kogu see jant siin, käib vaid selle nimel, et panna meid uskuma kui - "ühekordselt kasutatavat kondoomi". Natuke veel nähtamatu maailma süsteemi. 

Meie keha koosneb liigestest ja ajust. Kui me näiteks liigutame oma kätt, siis käsi liigub nt. õlast alates - õla nullpunktist ja sealt edasi iga liigese kaupa kuni sõrme liigesteni välja. Meie aju peab välja arvutama iga liigese liikumise liigendi nullpunktist kolme mõõtme kaupa, et see käsi liikuma hakkaks. Lihased liigutavad ja sealjuures meil pole õrna aimugi - kuidas ja kui kiiresti see, meie aju, arvutab. Mõelge nt lauatennise mängija ajutegevust, liigeste nullpunktidest väljuvaid suunavektoreid ja lihaste pingutus jõude. Seal peab toimuma triljoneid arvutusi murdosa jooksul, pea saja aasta jooksul. 

Kuid hing ei ole ega tule - kolmemõõtmelisest ruumist, sest see on nähtamatu, meile kogematu ja mõeldamatu. Kust see siis tuleb???  See oli veidike teoreetiline pool. 

Praktikas oleks sellele palju rakendusi. Näiteks esoteerilised teemad - taassünd planeedile Maa, Karma ja eelmiste elude taak, saatus ehk võimalus oma elu muuta jne. Miskipärast tundub mulle, et kogu see jant ongi välja mõeldud selleks, et meid panna uskuma just neid viimaseid esoteerilisi "arvamusi". 

Elust enesest ja ehitamisest. 

Ma ehitasin 6 meetrilist riiulit vahedega 1,5 meetrit. Arvutan ja saan 4 vahet, aga miks ma pean tegema 5 jalga. Sest riiul algab Nullist (jälle Sünnipäev ehk üks rohkem). Kui riiul oleks Igavene ja Lõputu, siis tal oleks "neli jalga" ehk nulli poleks.  Ja nii ongi Elu Aastatega. Pole mingeid sünnipäevi, kõik läheb edasi. Kes sünnal viinuskat viskab, sellel on vahe suur, targana saab ta kolm aastat jutti juubelit pidada. 

Nüüd aga üks "praktiline teema" neile, kes teavad - "Inimeseks Olemine planeedil Maa". See on teema Isikutunnistusest ja Sünnitunnistusest. Mina sündisin veel õndsal Nõukaajal, kus ma sündisin sünnitunnistusega Inimesena, käsitsi kirjutatud tunnistusega ja nimede Suurt algustähtedega. Nüüd hiljem on minust tehtud TRÜKITÄHTEDEGA, masinamoodi elanik, kodanik, abikaasa-kaasabi, autojuht-masinist jne. 

Mere-mereröövlite seaduste järgi. 

Ja siis me imestame, miks me orjame ja miks "laudas valitsevad sead ning verekoerad valvavad". 

Me käime valimas, ups, me ei ole kunagi kedagi valinud.  Me käime hääletamas ja "anname hääle kandidaadile", Ühtse Eesti teatrietenduse skeemi alusel. Anname hääle Ära, ja oleme järgnevad neli aastat Hääletud (olla vait ja edasi teenida). 

Me Anname Au. 

Me anname au ära ja me ise olema Autud. Tsaariarmees oli vastupidi -  честь имею - MUL ON AU, teiega rääkida. Teie Kõrge Ausus. 

Meid pannakse uskuma, et mina väike inimene ei muuda midagi. Kuid palneedil Maa on Kõige Kõrgem tegelane - Inimene. Miks? Selleni jõuan päris lõpus. 

Nüüd aga Dokumendist, millega teha ennast Masinast - Inimeseks. Teed omale sellise dokumendi, et tunnistad ennast Inimeseks ja mitte keegi ei saa sulle mitte midagi ettekirjutada ja sa saad teha, mida Ise tahad. Tundub võimatuna, kuid seda segab vaid meie "eelnev koolitus" ehk uskumine - meist ülematesse inimese tehtud seadustesse. 

Seadused on lihtsalt kokkulepped inimeste vahel (kuigi minuga pole neid kokkuleppeid tehtud, vaid pähe määritud), et oleks mingid teemad ühiselt arusaadavamad ja saaks kiiremini liikuda, selles "KolmeMõõtmelises Ruumis - Sfääril", ja muud ei midagi. Ma tean raudpolt arvamust, mis tekib iga inimese peas. Aga seadused peavad olema - Kes mind muidu kaitseb. 

Vabat Inimest ei kaitse keegi, ta peab Ise hakkama saama. Ta saab teha Midaiganes, kuid. Talle kehtib üks seadus - "Tee seda, mida sa tahaks, et teised sulle teevad." (Mitte see seadus, mis hakkab sõnadega - Ära Tee teisele ....).  

Vabale Inimesele kehtib vaid üks "karistus". See on Südametunnistus. (Aga meie põhiseaduses on - südametunnistuse vabadus, mis see veel on????). Ehk siis. 

Teha ennast Inimeseks sellega, et: 1. tunnistada endale kõiki neid manipulatsioone, mis meile pähe määritakse. 2. Mitte aktsepteerida ega ka teise agiteerida, et seadused on meist ülemad, 3. Vormistada ennast vastava dokumendiga Inimeseks. 

See on minek - Poolele Teele (aga algus seegi, enamus seda nagunii ei tee). Minu meelest peaks sealt veel edasi minema. Aktsepteerima et: "Ma olen Igavikuline ja Lõputu, kes hetkel elab siin, kolmemõõtmelise kehas ja mitte ühelgi inimesel ei ole õigust rikkuda-piirata minu õigusi." 

Minu meelest ongi neile, kes neid põhimõtteid rikuvad, väljamõeldud need karmatamised, taassünnid ja hirmsad põrgupiinad. Siit planeedilt saab ära minna (nt. kuhugi "kõrgemale") muusse sagedusse, muusse mõõtmesse või ruumi, vaid see, kes saab Tõeliselt Vabaks. 

Tõeliselt Vabaks Inimeseks saamise juures on mõned tingimused. 

1. Täielik liikumise vabadus. 

2. Kogu informatsioonile ligisaamine. 

3. Täielik Arvamusevabadus.  

4. Valetamise puudumine. 

Paljud arvavad, et neid punkte me siin elus ei saa kunagi. Aga saab küll. Neid saab olema sinu enese peas.  

Aga minu arvates on trikk selles, et alguse saab selline muutus just sellest viimasest punktist. Me kujutasime ju ette kui palju tehteid peab aju tegema - et meid liigutada ja teha Õigeid otsuseid. Niipea kui me paneme oma ellu sisse valesid, peab aju töötlema mustmiljon tehet rohkem. Valetamise jamps on veel selles, et selle lisandumisel - Ei Tule Tehe Kunagi Välja. Varem või hiljem - lööb ERRORI sisse ja neid me kogeme ju pidevalt. 

Võin enda kogemusest tunnistada. 

Mittevaletamise harjutamine on - Väga Pikk ja Keeruline protsess, kuid mitte võimatu ja tulemused on Hiilgavad. 

Virtuaalsus. 

Meie igapäevases elus on tohutult näiteid, et - Meie Maailmas on - Virtuaalse maailma Tunnused. Me vaatame kahemõõtmelist ekraani ja me teeme oma peas pildi kolmemõõtmeliseks. Kuidas me teeme? Me vaatame loodust, me näeme tegelikult kahemõõtmelist pilti ja me teeme selle jälle kolmemõõtmeliseks. Me ei näe ümmarguse posti kolmandat mõõtet. Meil pole aimugi on see ümmargune või hoopis ovaalne. Me peame võtma kasutuse veel ühe mõõtme - Aeg. Jalutama selle posti taha, et täpselt teada saada, kas see on ikka ümmargune. 

Selleks, et Näha kolmemõõtmeliselt, peame me nägema neljamõõtmeliselt ehk röntgenkiirtega. 

Virtuaalsuse tunnuseks on ka see, et Me Saame Teha Kõike Mida Tahame. Me mängime igal hommikul - Uut Mängu. Seda mängu, mille DVD kettad on kuskil plaatidetornis ja hommikul valime uue mängu. See uus mäng võib isegi olla ühes teisest mängude komplektis ehk tornis ja me saame muuta oma elamise absoluutselt teiseks. Muuta elukohta, töökohta, arusaamisi ja tegevusi, mille tulemusel me enam vanast tornist mänge ei valigi. Ja samas on meil alati võimalus pöörduda vanadele radadele tagasi. Nii see elus alatihti juhtubki. Juhtub vaid siis, kui me ei tea, ei teadvusta ja ei tee mitte midagi. 

Me oleme Piirideta Olevused ja Meil Pole mingeid Piiranguid. 

Kui vaid ise tahame. 

Mingil imelikult kombel aga selline muutus ehk elu virtuaalseks muutumine, võis reaalselt toimuda sellel hetkel kui võeti kasutusele kümnendsüsteemi erivorm ehk kahendsüsteem - null ja üks, ning kogu jant lahati piksliteks.  

Mis võiks olla aga see Ülevam Olem, Vorm või Jumal või Allikas. See võib olla NULLPUNKT. 

Siiski mitte kolme või siis "n pluss 1" mõõtmelise ruumi  teema, vaid. 

Kui on kolmemõõtmeline ruum ja kahemõõtmeline tasand, siis saab olla ka n pluss1 ruum ja ka Nullmõõtmeline - Punkt. 

Need mõõtmed ei pruugi olla - kuskil kaugel. Need võivad vabalt olla - Üksteise sees või midaiganes muudmoodi, millele meie aju veel pihta ei saa. 

"Meie aju ei ole meile jõukohane". Siin ja Praegu. 

Ehk siis - Mitte nullmõõtmeline, vaid lihtsalt - ÜKS PUNKT. 

Ma olen igavikuline olend siin ja praegu, selles kehas, sellise nimega, aga "sellises vanuses", millest ei´p tea ma mõhkugi. Juubelist rääkimata.

Ehk siis edasi sealt - Kus tuli juurde "Natukene Teadmisi". 

Sellest ajast kui ma hakkasin seltskondades selgitama - Kui "mõistlik" teooria see on, et mul kohe kolm juubelit jutti. Mitte keegi pole aru saanud ja vahivad mulle lolli näoga otsa. Sugulased vahest võõrastele kommenteerivad, et vot on selline "vahva teooria". 

Aga tuleb välja et, polegi mittemingit Uhhuuud, Ebanormaalsust ega Müstikat. 

Tegu on KAHE Matemaatikaga. Miks on matemaatikaid KAKS? 

 Kes selle jaburduse välja mõtles ja milleks? on ka seletatav, kuid las see olla edaspidiseks. 

Vastus sellele kummalisusele peitub ühes küsimuses, mille ma vormistasin ära juba eitea mitmendat korda J. S. Rõbnikovi vaadates. 

Küsimus on. 

Mitu arvu ehk numbrimärki on KÜMNENDSÜSTEEMIS. 

Loetlen ette kaks varianti. 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10  on Kümnendsüsteem

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9   on ka Kümnendsüsteem, kuid kus 10 on???? 

On veel üks süsteem 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 ja kümme, ehk 

I  II III  IV  V  VI VII VIII IX X, vot see viimane on perfektne kümnendsüsteem, sest 10 on X, aga mitte 1 ja 0. 

See null on tehislik sünnitis, kes sünnitas ja miks jälle???

Nüüd elementaarselt lihtne seletus "JaburaleKeerulisele" küsimusele. 

1. Mitu aastat on su eluketis-kulgus?

2. Mitu mustikat on su korvis?

Esimest varianti kasutatakse - Perioodide arvutamiseks.

Teist - Koguste ehk Tükkide arvutamiseks. 

Esimesel on periood Null kuni Üks ja see saab Täis - alles Lõpus. 

Teises on üks olemas juba alguses. 

Seega. Sünnipäev on esimese variandi arvutus ja aastad teises variandis.

Sealt ka see absurdsus Passis. Teilt küsib ametnik - Millal te olete sündinud - 5 juuni 1960. Mitmes sünnipäev teil on aastal 2019 - tegelikult Kuuekümnes. Kui vana te olete aastal 2019 -  tegelikult 59. Aga mida meie ankeeti kirjutame - 60. Kuuskümmend saab ankeeti kirjutada alles aastal 2021 - 60 aasta Täis. 

2020 ehk järgmisel aastal - Hakkan ma alles 60 aastat Käima. 

Jaaaa - Kõik ametnikud kasutava passis, dokumentides, lepingutes, laenulepingus  Kahte matemaatikat korraga. 

Marjadega ehk tükkidega on asi veel jaburam. Korjad korvi 1 õuna ja siis veel 9 ja saad 10. Selge. 

Lähed laste juurde, nt on kolm last ja jagad õuna kolme peale. Noaga, no enamvähem võrdselt, pole probleemi. 

Aga hakkad matemaatika vihikus jagama saad - 1/3 õuna, pole ka probleemi, sest jagasid Tüki-jagamisega. 

Jagades aga 1 : 3 = 0,33...  Kuhu kadus 3 x 0,33...  see - 0,....1 

Panid laste tagant 0,... 1 pihta. 

Jagad lastele Ühte "Rublakest" ja sa suli jätad endale "Kopika". Muideks terasemad lapsed on ka küsinud - Kes meist selle kopika saab. Tüli tuleb taevani, suuremate summadega, eriti miljunääril.  

Hakkate mõikama - Kes mõtles välja Nulli. Kasiinod teenivad Nulliga, sest maailmas hetkel kasiinodes jäävad tuhanded oma rahast ruletilauas ilma kui kuulike satub nulli peale. 

Pankurid, kes Korrutavad/Jagavad - Neile Sobiva valemiga Rublasid. Midagi jääb ju ka "Rasvaste näppude külge". 

Elementa-arne "Vatson" ütles Shrlk Holms.        

       

KUS KÜLAS MA ELAN?

Ma nägin kuskil FB keskkonnas vilksamisi kahte "Värvilist Kastikest" sügavmõttelise teemaga. 
Ühes oli teemaks. Kui me kujutame ette, et on Kaks Küla. Ühes elavad - Ausad inimesed ja teises - Valetajad. Omades külades elades saavad nad ilusasti hakkama. 
Tekitage oma isiklik kujutluspilt tänapäeval elavate inimeste igapäeva elust. Näiteks eesti kultusfimi "Viini Postmark" taustal. Kuidas saavad inimesed oma eluga iga päev hakkama - pole probleemi. Valetajad ehk siis Kõik Inimesed siin "planeedil Maa" tegelevad sellega iga päev, sest Praktiliselt, Absoluutselt Kõik,  millest me tänapäeval midagi teame on - Vale. Vale on see KuidagiMoodi ehksiis mitte täielikult, aga Kuskilt Maalt algab totaalne jaburdus, debiilsus ja Silmade Kinnipigistamine. 
Meie ja meie "õpetajad" (vanemad ja kõik teised) on sellega tegelenud  meie sündimise hetkest alates. Kuidas keegi sellest aru saab ja tunnistada tahab - pole selle loo teema. 
Kui ausad ja valetajad elavad Oma Külas pole erilisi probleeme, kuid aegajalt nad külastavad Teist Küla. Ja kuidas nüüd aru saada, nt valetajate külas, kas tegu on ausa küla elaniku või valetaja küla tegelasega. 
Selleks pakuti seal mõtteteras välja, võimalus - Mõelda välja küsimusi millega saaks "mõõta" kellega on tegu. FB kommentaarides tuli hulgani selliseid vastuseid, kuidas saab "mõõta". Näiteks - Küsida kella, kuupäeva jne nähtavaid-kontrollitavaid asju. Siis võiks küsida - Kas ma olen meessoost, nohja nii  edasi. 
Mis on sellise mõtte Kasulikkus. 
Ma ise tunnen, et ma elan kõik need aastad valetajate külas. Enamus elust olen püüdnud "sulanduda", teadlikult ja enamus aega teadmatult. Ilmselt olen ma jäljendanud kõiki Suuremaid, Targemaid ja Erudeeritumaid tegelasi. Kuid viimased, maitea kui palju aastaid, olen püüdnud mõista - Miks mulle see ei meeldi.  Ja peale selle teema läbi mõtlemist, sain aru et ma olen püüdnud kõik viimased aastad leida - Just neid samu lauseid-küsimusi, millele ei saa vastata Valega. 
Näiteks viimane küsimus teises blogis teema all - Kuumalaine. 

https://elukulg1.blogspot.com/2019/07/kuumalaine.html

 

Mitte ükski Valetajate küla elanik ei suuda sellele vastust anda. Olen püüdnud küsida just meeste ja mehaaniku haridusega inimeste käest, sest need tegelased omavad rohkem tehnilist ja loogilist mõtlemist.
Selliseid küsimusi olen ma uurinud "tonnide kaupa", millele ei osata vastuseid anda.   Mis On - Armastus, Õnn, Raha, Vaba Aeg, Töö, Meditsiin, Ajalugu, Teadus, Kooliharidus, Poliitika, Sõda, Võistlused-Võitlused jne.     
Mul endal on aga hoopis suurem probleem. Mul endal on neile, "vastuseta küsimustele", rohkem kui üks vastus. Ka ma ise ei saa mitte ühelegi sellisele küsimusele Appppsoluutselt Ühest vastust. Kas üldse kunagi saangi. 
Mul endal on vaid üks vastus, mida ma USUN 1000% või n+1 % .  Kas hing on igavene? 
Ma USUN - kuigi ma ei tea ja ei saagi siin elus seda ära tõestada.  Nüüd jääb mulle vaid Üks tegevus, Ainsuslane nagu ma olen, Käia-Olla aegajalt Valetajate külas  ja esitada seal - Küsimusi, millega panna neid Piinlikkuse Olukorda, Piina tundma, ajusid ragistama ja ...  - Ruttu minu juurest jalga laskma, sest nad kuskil sügaval tunnevad, et nende ees seisab tegelane Teisest Külast. 
Neil puudub või on puudlik Loogiline mõtlemine ja Iseseisev Mõtlemine üldse. 
Üksik lammas, kes on väljunud Üldisest lambakarjast on - Imelik Nähtus. 
Vaatasin Zadornovi esinemist ja sealt jäi eriliselt kõrva paar mõtet. Inimesed tahavad olla kangesti - Tundelised ja Vaimsed, kuid see pole võimalik kui puudub reaalne-loogiline mõtlemisvõime ehk eraldada Terad Sõkaldest (teraosad mõlemad). 
Teine vahva veel. Paljud küsivad, et - Kuidas avada oma Kolmandat Silma. Miks pagan küll, kui sa ei tee kahte olemasolevatki lahti. 
Ja see teine "kastikeses" mõttetera oli jälle selline. Kuidas selgitaks suurimat erinevust inimesele, kes elas näiteks aastatel 1960. Meil on taskus aparaat, mis vastab väga paljudele küsimustele, mis on täis teavet, ajalugu, raamatuid jne.  
Ja meie kasutame seda seadet enamasti "kassipiltide" ülesriputamiseks ja täiesti võõraste inimestega vaidlemiseks.  
Veel üks imelik mõttekäik. Tõeks me peame neid asju, mis aitavad elada ja ei kiusa teisi inimesi. Valede külas ma isegi ei kujuta ette - Kuidas nad ikkagi elavad? Näen seda igajumalapäev. Inimesed kaeblevad, et pole raha, pole vaba aega, pole tervist, head elukohta ja niii igajumalapäev - kui lugeda kasvõi FB-s ülesriputatud teemasid. Kuid ka see pole selle loo teema, sest see on iga inimese Isikliku Kasvamise Teekond.  
Teemaks oli - Kuidas küsida küsimusi? 
Mul on aga asjadest Oma Teooria ja see õnneks ei kiusa kedagi ja annab mulle pikaks ajaks tegevust. 
Minul, kui Ainsuslasel, on selline arvamus hetkel, peale väga pikki uuringuid Ajaloo teemadel, teemadel mis uurivad Paika Kus Me Elame, ehk. 
On see reaalne kivikamakas kus kehtivad koolifüüsika seadused? Või on see mingi Virtuaalne "Vidin", mille olemusest me mõhkugi ei tea jne. 
Minul on selline Vaatlemise Meetod, et - Kõik asjad millest on kasvõi kuidagimoodi kirjutatud-kirjeldatud, siis - Need On Olemas/ Olemas Olnud. Muidu poleks olemas ühtegi sellist infokildu. Kas on need olnud Kunagi, Kuskil Mujal olnud, Inforuumis või veel kuskil. Ma ju ütlesin ennist, et mul on vastusevariante rohkem ja neist midagigigi tõest välja valida on raske. 
Samas on mul aga täiesti selge Uurimispõhine/Loogiline/Kogemuslik arvamus, et - Mitte ükski asi ei ole Tegelikult/ Võimalik et, üldsegi tõde, ehksiis.  Kõik Asjad on mingitmoodi valed. Kuidas on võimalik, et sama asi on samal ajal olemas ja tõene ning ka võimatu ja vale. 
Ainult sellisel juhul - Kui unustada ära, et ajalugu on Lineaarne. Ainult selline lähenemine, et on olemas Lõputu Inforuum, Lõputu Variantide Ruum ja ka see, et Kõik Asjad toimuvad Üheaegselt. Nii minevik, olevik ja tulevik On Juba Olemas. 
Kuidas me nende variantide vahel valime, on väga peen küsimus. Valimiseks tuleb koguda teadmisi, pidevalt aju tegevuses hoida ja aina sügavamale kaevuda. Tobe tegevus mõneti aga üks näide. Minnes täiesti uude linna nt. kuhugi Itaaliasse ja minna metroosse. Sa ei taipa mitte mõhkugi, kuhu peab minema, kust pilet osta, mida piletiautomaati sisse toksida jne. Kuid vaatasime kolleegidega, kuidas teised inimesed käitusid, õppisime selgeks ja kolmandal päeval õpetasime juba ise teisi oskamatuid. Vot selline näide päris elust enesest.