MIDA ME
TEAME MIDAGI MÜRKIDEST vol. 2
Kui ma
kirjutasin eelmise lühiloo, siis kirjeldasin õlle ja vodka kahjulikkust. Kui ma
neid jutte olen vahest oma headele tuttavatele selgitanud, siis enamasti kohtan
umbusku ja silmnähtavat vastaseisu. Eks see ole iga inimese oma asi kuidas ta
oma tervisesse suhtub. Kahju on aga sellest kui ma vahest ikka kuulan kuidas
inimesed haigestuvad, saavad omale vähi ja isegi noored mehed surevad jalapealt
ehk siis hommikul on äkitsi ära surnud. Enamuses inimesi ei usu isegi siis, et
mingeid haigusi pole olemas ja oma tervise on nad ära rikkunud ise - teadmatusest.
Ei tea mina kui palju on selle blogi lugejate hulgas esoteerikuid ehk siis
inimesi, kes uurivad paljusid teooriaid ja neid kõrvutavad. Kordan. Enamus nendest
teooriatest ja soovitustest on valed – kuidagi moodi, ehk siis peidetud paljude
kihtide alla.
Väga paljude
minu lühijuttude teemaks on terminid või teooriad – mida ei ole olemas. Ka
mürke ei ole olemas. Olemas on – kontsentratsioon ehk siis tihedus ja sagedus
(energeetiline sagedus) ning inimese võime seda omastada, ümber töödelda ning
väljutada. Mürgiks ehk siis tervise rikkujaks võib osutuda mis iganes asi väga
suures koguses. Veega saab ennast ära tappa, keefirist purju juua või ussi
mürgist ravimi teha.
Proovin
panna järjestikku erinevaid MÜRKE.
1.
säilitusained
2.
lauasool
3.
rafineeritud suhkur
4.
pärm
5.
tärklis
6.
GMO
7.
pestitsiidid
8.
alkohol
9.
sigaretid
10.
suitsetatud tooted
11.
väljaheitegaasid
12.
kodukeemia.
13. taeva pritsimine.
14.
vesi
15.
gaseeritud joogid
16.
ravimid
17.
mõttemustrid
18.
mobiilsed nutiseadmed
19.
„madalsageduslikud energiad“
20.
töö tegemine
21.
vaba aja veetmine
22.
sport
Kõiki neid
mürke pikalt lahti seletada on väga aeganõudev. Neist saaks väga mahuka
raamatusarja.
Naturaal-filosoofia
on aga selline tegevus (ei tahaks seda teaduseks nimetada) mis annab neile ja
ka kõikidele muudele küsimustele vastuse/vastused. Kuidas.
Naturaal-filosoofia
põhiolemus seisneb selles. Kui teile tekib küsimus/mure, siis esitad ENDALE
küsimuse ja hakkad seda iseseisvalt uurima. Loed, kuulad, mõtled ja katsetad
ning pika uurimise tulemusel paned vastuse ja lahenduse kokku – ise.
1.
Säilitusainetest on materjale tohutus koguses.
Praktiliselt mitte ükski neid ei ole kasulik ja inimese ning looduse sõbralik.
Erandiks võivad olla: soolamine loodusliku soolaga, hapendamine, kuivatamine. Isegi
külmutamine lõhub taime raku struktuuri. Ainuke tervislik säilitamise viis on
mahetoodangu toore säilitamine ja tarvitamine.
2.
Lauasool – naatriumkloriid on mürk. See tuleks
vahetada välja meresoola või Himaalaja soola vastu. Kui „Himaalaja“ on poes
müüdav sool, seda me ka ei tea.
3.
Rafineeritud suhkur on mürk. Looduslik suhkur,
suhkruroost tehtud, on ime odav, kuid meie seda ei saa ja see on kallis.
Tööstuslikku suhkrut töödeldakse ja
valgendatakse väga keeruliste ja kulukate protsessidega ja miskipärast see on
kõige odavam. Pole loogiline. Suhkrust veel hullem aine on aspartaam ehk
suhkruasendaja – totaalne mürk.
4.
Pärm on kahjulik. Selle kohta võib lugeda teksti
lehelt www.heatunde.eu. Ainuke mõistlik jahutoodete
tarbimise võimalus on mahejahust isevalmistatud leivad, saiad, pannkoogid,
karaskid, mis on tehtud oma tehtud juuretise või sooda kergitusega. Iirlased
muideks söövad soodaleiba ehk karaskeid. Ka poes müüdavad jahud sisaldavad
kõiki kahjulikke komponente nagu pestitsiidid, paakumisvastased ained kuni
GMO-ni välja. Viimast on enim sojas ja maisis.
5.
Sama lugu võib olla ka tärklisega. Lugu samuti
lehel www.heatunde.eu.
6.
GMO on inimvaenulik manipulatsioon ja tervis
lammutav, ümberprogrammeeriv.
7.
Kõik teraviljad ja juurviljad kasvatatakse
eranditult mürgitades ja üleväetades. Mõnes mõttes ka alaväetades, sest inimene
vajaks kõiki mineraalained, põldudele külvatakes aga nelja-viit ja sedagi üle
normi, saagikuse tõstmiseks.
8.
Alkohol on mürk. Tööstuslikult toodetud piiritus
ei ole toiduaine vaid täiskeemiline produkt. Kui üldse midagi tarvitada siis destillaate.
Kindla tegija poolt/või ise tehtud toodet (puskar, konjak, viski, grappa,
teqiula jne). Erandiks ei ole ka poe õlu, siider ja ka poes müüdavad veinid. Veinid
sisaldavad pestitsiide, GMO-d, säilitusaineid, piirtust, maitsetugevdajaid jne.
Ainsad mõistlikud alkot sisaldavad joogid on ise tehtud kali, siider, koduvein,
koduõlu (mis ei ole tehtud pärmiga, vaid loodusliku – isehakkava kääritusega)
ja väga väikese kraadiga. Nii imelik kui see ei ole, kuid väidetavalt kõige
„joodikuma rahva“ Youtube on paksult
täis loenguid vodka kahjulikkusest.
https://www.youtube.com/watch?v=17ra-cNw6Zo
9.
Poes müüdavad sigaretid on mürgised ja tapavad
(ega nad ei valetagi). Tubaka suitsetamine ei ole reeglina kahjulik. Pole
kunagi olnudki, sest vanad indiaanlased ei olnud lollid. Sigarettide sees pole
praktiliselt tubakat ollagi, vaid on tubakalehtede varred ja jäägid, mida
töödeldakse väga mürgiste keemiliste ainetega. Ainuke võimalus võtta aega maha,
mõtiskleda ja nagu venelased ütlevad – „minuta dlja sebja“ on suitsetada
lordide kombel sigarit, popsutada piipu või valmistada ise sigarette. Siinkohal
film, mis seletab asja põhjalikumalt.
https://www.youtube.com/watch?v=fUuIb612C4k&feature=youtu.be
On vaid üks suur probleem, kust saada ehedat
tubakat. Selleks tuleb poest osta kõige kallimat lahtist tubakat ja mikroskoobi
all uurida lehe struktuuri. Kui tubaka ribakesel on näha loodusliku taime
struktuuri, siis on taim. Kui selles ribas/tükis on kiud risti-rästi, siis on
tegemist tubaka leotusveega immutatud paberiga. Kuna loodusliku tubaka ja muude
mitteohtlike taimed suitsetamine ei ole kahjulik ja paljud põlisrahvad (ka meie
esiisad) on sellega tegelenud sadu ja rohkem aastaid, siis kirjeldan seda ühes
järgmises punktis ehk mõttemallid.
10.
Suitsetatud tooted on mürgised, kuna sisaldavad
kantserogeenseid aineid. Parimad tooted antud vallas on vinnutatud/kuivatatud
tooted.
11.
Väljaheitegaasid on märkamatud mürgid. Neid
vältida on praktiliselt võimatu. Saab vähendada, viibides võimalikult vähe
asustatud punktides ja rohkem puhtas looduses. Spordi tegemine/jooksmine
linnades, suurte autoteede lähistel on rohkem kahju tekitav kui kasulik. Samuti
on kahjulik süüa taimseid värke, mis kasvavad suurte teed/tänavate ääres,
aedlinnade õunad jne.
12.
Kodukeemia on praktiliselt kõik kahjulik. Eriti
kahjulik on nõudepesuvahendid, mida peaks loputama vähemalt kolmkümmend korda
enne kui asjad saavad puhtaks. Sama on ka erinevad puhastus- ja pesuvahendid.
Tervislik pesuvahend on näiteks kuum vesi ja ka sooda, sidrun jne. Ainus
tervislik söök on selline, kus taldriku saab puhtaks sooja veega. Kahjulik kodukeemia
on ka kõik keemilised ehitus- ja sisustusmaterjalid. Alates vaipadest kuni
penoplastini välja. Need kõik on nähtamatud mürgid.
13.
Taevapritsimine lennukitelt.
Praktiliselt võimatu on vältida. Isekasvatatavate taimede kastmiseks sobib vaid
kaevu ja sügavpuurkaevu vesi. Linnatrasside vesi ei sobi. Seletus punktis –
vesi.
14.
Vesi on enamalt jaolt reostatud. Veest on
niipalju teooriaid ja soovitusi. Vesi on elu alus ja elu ning informatsiooni
kandja. Märksõna Googlisse – Emoto. Lisaks veel vee struktuur - kuuekandiline.
Linna trasside vesi on mürgine, sest sisaldab kloori ja ühte inimesele täiesti
mürgist keemilist ainet – floor. Sama on ka hambapastades. Pudelivee ostmine on
absoluutselt mõttetu tegevus. See on filtreeritud ehk kasulikud ained/energiad
on välja võetud. Pudelis on alati tavaline puurkaevu vesi, mis iganes muinasjutte
pudeli peale ka ei kirjutata. Lisaks sellele, et seal on kloor, floor ja mis
iganes muud ained, mis tehastes valmistatud plastikpudelisse sisse jäävad,
hakkab selline vesi seistes koheselt riknema. Riknemise vältimiseks pole
võimatu, et ka seal on säilitusaineid. Ka veele lisatud CO2 teeb inimkehas
kahju. Parim saadaolev vesi on - oma puurkaev, tavaline kaev või looduslik
allikas.
15.
Kõik gaseeritud joogid on kahjulikud. Trassivesi, magusained - suhkur, „light“ toodetes – aspartaam, CO2, plastikpudeli
keemilised jäägid, igasugused kavalad ained (Coca-Cola, energiajoogid ja muud).
Isegi mineraalveed plastikpudelis. Kui, siis - Värska klaaspudelis.
16.
Kõik ravimid on kahjulikud, sest kui inimene
peab juba mingit ravimit tarvitama, siis ta on ilmselt haige ehk mürgitatud
väga pika aja jooksul. Kõikidel ravimitel on toimed ja kõrvaltoimed. Kõik
toimed on kahjulikud ehk siis teevad midagi hullemaks. Terveks ei saa inimene
mitte kunagi, kui ta tarvitab ravimeid. Väga hullude haiguste sümptomite
leevendamiseks võib neid tarvitada, kuid tuleb endale selgeks teha, et piir on
surmale lähemale hiilinud. Tuleb muuta oma elu ja suhtumise paradigmat -
maailmavaadet. Inimese pahelist elukorraldust ei saa muuta millegi muu, kui
väga suure šokiga (haigus, lähedase surm), kuid siis või olla juba hilja.
Sellest edaspidi – mõttemustrid.
17.
Kõikide inimeste elus juhtuvate sündmuste
tulemused on mõttemallide loodud. Tervise halvenemine ja haigused on valed
mustrid ja käitumised. Kui midagi sellist on käes, siis ei aita miski muu kui
mõtteviisi muutmine. Kui sellega mitte tegeleda, siis on käes koheselt:
põletikud, suhkruhaigus, infarkt, insult, vähk ja kõik muud haigused. Mis
iganes ei räägi koolitatud pead ja arstid ning mida nad teile ka ei soovitaks, kahjukannatajaks
jääb ikkagi inimene. Mõttemallide umbejooksmise otsesteks sümptomiteks on:
napsutamine, suitsetamine, ekstreemsport, vihastamised/tülitsemised, armastuse
puudumine ja haigused. Kõik need tegevused üritavad inimest viia välja/anda
märku umbejooksnud elukorraldusest ja kas või hetkeliselt ennast välja elada.
Kõikide ebameeldivate elunähtuste leevendamiseks saab aga neid asju kasutada
tervislikema ja väiksema doosi abil, kuni inimene jätab need pahed maha. Väike
koduvein, mittemürgise tubaka kimumine, kerge metsajalutuskäik, endasse
süvenemine, mõttevaba olek - seda nimetatakse ka mediteerimiseks, meeldiv vestlus
ja meeldivate inimestega koosviibimine ongi juba paradigma muutmine.
18.
Kõik mobiilsed nutiseadmed, telefonimastid,
elektrijuhtmed seinas ja analoogilised elektromagnetlained on inimest lammutavad.
Mobiiltelefon padja all või joostes vöö peal levitab surmavaid energia lakse.
19.
Mõttemustrite erivaldkond on – madalsageduslikud
energiad. Nendeks on: mure, hirm, ärritus, viha jne, kõik mis mahub termini
alla negatiivne. Nende vältimine tänapäeval on võimatu. Neid saab vaid
vähendada. Vähem kuulujutte, tobedaid meedia uudiseid, kartust ja hirmu. Neid
vähenda saab, kuid on raske. Lihtsam on hakata suurendama positiivset ellusuhtumist.
Kuulata muusikat, lugeda, kirjutada, laulda, jalutada jne. Erilisteks
madalateks energiateks on raha ja võim, need tuleks kanda narkootiliste või
toksiliste ainete nimekirja.
20.
„Töö tegemine“ ja „raha teenimine“ on elus
ilmselt määravaima tähtsusega. „Mürgise“ töö tegemine ehk siis mürgises
keskkonnas töötamine ja „mürgiste mõtetega“ keskkonnas töötamine - tapab. Raha
„teenimine“, selle asemel et - panna raha enda kasuks tööle, tapab nii ennast
kui ka lähikondseid.
21.
Vaba aja
veetmine on enamustele inimestele arusaamatu mõiste. Kogu meie elu on
tegelikult VABA AJA veetmine. Kui me
oleme endale valinud valesti: töö, tervise, suhted ja ka vabaaja veetmise, siis
ka vaba aeg muutub mürgiseks. Liiderlikkus, joomine, elupõletamine.
22.
Isegi sport on mürgine. Piisava koormusega kehalised
tegevused on ravivad. Kõikide kasulike asjade ja tegevuste liigtarbimine on
kahjulik. Sport, kui selle eesmärgiks on võit, on lammutav, sest see põhineb
võistlusel ehk võitlusel. Teha midagi mentaliteediga – naabrist paremini on
manipulatsioon ja raha/energia äraandmine kellelegi teisele.
Ja nüüd
kujutage hetkeks meie elu, tavalist päeva. Mitmest mürgist see koosneb.
Sealjuures me isegi siiralt usume – minu kohta see ei käi, sest hetkel olen ma
enam-vähem terve. Lugege üles kõik oma pisemad-suuremad nähud; alates
pisikestest peavaludest, südame kloppimisest, pistmisest siit ja sealt kuni
kõikide nende sümptomitega kui te olete käinud arsti juures. Absoluutselt iga
märk kehas on mingi kõrvalekalle tervislikust.
NB!
Nüüd aga
põhilisest mürgist.
Selleks
on -
VALETAMINE.
Valetamine
on nii loomulik ja igapäevane tegevus, et me oleme selle suhtes absoluutselt
kaitsetud, sest me ei pea seda mürgiks. Kui uurida ükskõik mis valdkonda: raha
loomet, meditsiini, haridust, poliitikat, ajalugu jne, siis mina olen endale
selgeks teinud, et 99,999… % kogu informatsioonist mida me teame on
kuidagimoodi vale. Vale on nii suur ja see on nii avalik, et me ei näe ega
mõtlegi sellest niimoodi. Peamiselt aga ei vaevu. Valetamine on samas ka
eriliselt huvitav sõna. Palju on selliseid sõnu millel on nii palju erinevaid
kirjeldusi: petmine, luiskamine, hämamine, vassimine, luuletamine, varjamine,
ilustamine ja mis iganes veel. Aususel on vaid üks sõna. Kas pole imelik.
Ja sellest -
meile valetamisest ja iseendale valetamisest või mittemärkamisest - saavadki
tekkida kõik need eelpool loetletud mürgid, millest me midagi ei tea ja nende
ohtlikkusest endale aru ka ei anna.
Miks see
saab üldse võimalik olla ja mis selle mõte on?
Selle kõige taga on raha ja muud „energiad“.
Mida teha???
Tervise ja
mõttemaailma parandamine on igapäevane tegevus – elu lõpuni. Ei vähem ega
rohkem.
Kõige
tõsisem terviserike on selline, mis hiilib meie juurde vaikselt, nii et me
isegi ei märka ja tõsiseks ei pea. Kõige tõsisem märk mingist hiilivast
haigusest on lihtlabane põletik, märksõna Googles - Riina Raudsik.
Sa oled see,
mida sa sööd.
Sa oled see,
mida sa usud.
Sa oled
selline, millised on su sõbrad.
Sa oled see,
millest sa mõtled ja räägid.
Sa oled see,
mida sa teed.
Sa VÕID olla
selline, milline sa tahaksid olla - TEGELIKULT.
Kõik on
võimalik.
Seda lugu ajendas kirjutama selline raamat: H.G. Wells "Inimjumalad".
KAS ME TEAME MDAGI MÜRKIDEST vol.1
Mingil
ajahetkel tekkis Eesti inforuumi tõeline „nõiajaht“ ja arutelu mürgiste ainete
üle. Uurides pidevalt igasuguseid vandenõusid ja „vandenõude teooriaid“, siis
ei ole raske aru saada kust sellised jandid tekivad ja kes selle taga on.
Vastus mida ma pidevalt kasutan – vaata kus on RAHA.
Millised
ravimitööstuse ained on ravivad ja millised on „mürgised imeravimid“. Millised on ainete toimed ja millised on
„kõrvaltoimed“. Selle jutu teemaks on aga sellised ained, millest me tegelikult
ei tea MITTE MIDAGI. Enamus inimesi väidavad, et nad teavad absoluutselt kõike
ja neile midagi selgitada on üsna lootusetu. Seekord tuleb juttu kahest
üldlevinud ainest, toiduainest ja MÜRGIST. Esimene on valge viin ehk VODKA. Ma
nimetan seda ainet edaspidi ka vodkaks, sest kui nimetada viin, siis tavalisele
inimesele meenub kohe üks uhke ja omapärane jook mida on väga paljud proovinud,
sealjuures mingeid erilisi mürgitusjuhtumeid läbi elamata. Teine sama
kaliibriga jook on õlu. Väga paljud arvavad siin kohal, et millest siin veel
rääkida on. Neist on nii palju räägitud ja me teame kõike seda. Lohutan ja
tekitan huvi. Ei teadnud paljusid asju mina ja ei tea enamus teistki - veel.
Lugu sai alguse sellest, et ühel õhtul teleka kanaleid toksides, ma sattusin
ühel vene kanalil arutelu peale – vodkast. See saade kestis mingi kaks tundi,
kella kaheni peale südaööd. Kogu see saade oli nii kummaline ja nii palju
informatsiooni täis, et mulle hakkas asi huvi tekitama, kas nad räägivad
õigust. Telekast tuleva info ja eriti uudiste vaatamisel on mul üks kaval nipp.
Ma vaatan eesti kanalilt tuleva uudise, siis vaatan vene kanalist „Vremjat“ või
mõnda muud uudistesaadet. Liidan mõttes selle informatsiooni kokku ja jagan
pooleks. Üsna huvitav ja naljaks tulemus tuleb. Kui liita juurde ka varasemad
teadmised vandenõudest, on pilt üsna klaar. Vodka loo kummalisus seisnes aga
selles, et meil peetakse venelasi – umbe joodikuteks. (Võimalik vaid Venemaal).
Ja nüüd äkki selline saade, kus kirutakse vodkat ja joomarlust. Meil,
„kultuurses euroopalikus“ ruumis aga ma näen vastupidist. Kõik suuremad
spetsialistid teavad mis joogid need on, kuid nende tegelikest koostistest ja
toimetest ei räägita. Isegi vastupidi, reklaamitakse ja ahvatletakse inimesi
pidevalt jooma. Ühes üldrahvalikus harivas ajakirjas „Imeline teadus“, vaatas
mulle vastu üle kolmekümne erineva reklaami, mille hulgas oli lähedale kümme
alkoholi reklaami. Enne kui minna konkreetselt nende kahe „joogi“ selgitamise
juurde, tahaks ma veelkord üle küsida. Miks meil nähakse hullu vaeva mingite
teatud ainete ja tegevuste keelamisega nagu: kanep ja eelkõige kanepiõli,
tubakas, alternatiivravitsemise „imeravimid“ ja muu selline. Näiteks tubakas.
Mitte kunagi ei ole tubakas teinud kahju teisele. Kas see aine teeb kahju tarbijale
endale, see jääb ise uurimiseks. Kuid
tubakat põletab selline inimene, kes on vastutuse oma tegevuse ja tagajärje
eest võtnud enda kätte. Tubakas pole ajanud kraavi mitte ühtegi autot (
võib-olla kuskil, kunagi ja kogemata juhi apsaka tõttu, kuid see on
marginaalne). Samas maailma suurimat inimeste tapjat ja avariide korraldajat –
alkoholi reklaamitakse kui peo „käimatõmbajat“. Kuna paljud tänapäeva nooremad
inimesed eriti vene keelt ei oska ja mul pole mingit viitsimist uurida
udupeeneid keemilisi valemeid, siis ma lihtsalt tõlgin pisteliselt paari
erineva filmi teksti.
VODKA.
Praeguse aja Venemaal ei ole ühtegi teist toodet, mis saaks kiidelda nii suure
valikuga, kui seda on – vodka. Vodkat
toodetakse umbes 5000 erinevat sorti. Milleks? Kõik tootjad murravad pead kuidas teha nii, et
ostetaks just nende toodangut. Mõeldakse välja legende nagu: lux piiritus,
mitmekordne vee puhastus, vesi igijääst, ülipuhtast allikast või järvest.
Poodide müügimehed räägivad ostjatele neid legende edasi. Kuid vodkat
toodetakse ju ühest ja samast piiritusest, siis võitlus käib ainult pudelite
kuju, etikettide erinevuse ja parema marketingi ehk parima asukoha eest
riiulil. Ühe pudeli hind mingil hetkel oli Venemaal näiteks 30 rubla ( 1 euro =
70 rubla). Samas müüakse aga ka vodkat, mille pudeli hind on 40 000 rubla.
Selliseid ostetakse „kingituseks“ neile, kelle juurde ei tasu minna odava tootega.
Degustaatorid tegid pimetesti - 1000 rubla pudel, paarsada rubla pudel ja ka 30
rublane. Imestuseks sai väga odav jook üsna kõrge hinnangu, ka paarisajane sai
hea hinnangu, kuid 1000 rublane sai üsna hävitava hinnangu. Samas ka Eesti „Laua
viin“ ei pruugi olla halb, see võib olla üsna hea kvaliteediga. Milleks siis
inimesed maksavad analoogilise toote eest kõrgemat hinda. Ikka prestiiži
pärast. Kuidas sa lähed külla nii odava sildiga. Nii kaua kui firma direktor ei
soovi juua samasugust jooki kui tema autojuht või öövalvur, nii kaua jätkub
lettidel ka kallimaid marke. Vodka tootja deklareerib ikka ja alati, et tema
toodang on valmistatud vastavalt GOST-ile (vene standardisüsteem), vastavalt
kvaliteedile ja on tervisele ohutu. Sealjuures ei kontrolli toodangu tootjat –
mitte keegi. NSVL ajal oli vaid 15 sorti
vodkat ja oli 7 korda vähem alkoholi valmistamise vabrikuid, kuid toodangut
andsid nad – väga palju. Praegusel ajal annab aktsiis riigile mingi 5 %, NSVL
ajal aga kuni 25 %. Vodkalt ei „oodata“
mitte mingisugust erilist naudingut. Ei maitset, värvi, lõhna. Tema eesmärk on
– ära juua teatud kogus ja oodata „tulemust“. Vodka on kõige idiootlikum ja
ajuvabam jook üldse, sest see on tegelikult tehniline vedelik. Kui pudeli peale on kirjutatud „valmistatud viljast“,
siis enamuses saame petta. Piiritust saab valmistada ükskõik millest, mis
käärib. Puidujäätmetest, loomasõnnikust, naftast ja plastmassist. Kõigest mis
sisaldavad süsivesikuid, mida tarbivad pärmi seened. Paljud teada-tuntud joogid
on destillaadid: puskar, konjak, viski, taquila, grappa ja neid on palju. Vodka
seevastu on - rektifikatsiooni toode (https://et.wikipedia.org/wiki/Rektifikatsioon).
Puskari aurud tõusevad destillatsiooni aparaadis samuti kõrgemale, kuid vodka
piirituse „valmistoode“ võetakse välja teatud kindlal kõrgusel ja see on
absoluutselt keemiline element. Koduse puskariaparaadiga sellist asja teha ei
saa. NB!! Teatud kõrguselt välja võetud rektifikatsiooni tulemus on tegelikult
täis tööstuslik kemikaal. See segataks
veega, kleebitakse külge uhke silt, kuid Vodka olemus sellest ei muutu. VODKA on toksiline, mürgine kemikaal.
Kõikidest alkohoolsetest jookidest kõige toksilisem. Seda ütleb Venemaa kõige
kuulsam ja pikaajalisem „Vodka uurija“, professor V.Nužnõi (tõlkes – vajalik).
Samas see professor ostis omale elamise maale, kasvatab seal kariloomi ja tööl
enam ei käi. Põhjuse andis see, et – mitte keegi ei vajanud tema uuringuid ega
tulemusi. Lõpetati ära selliste uuringute finantseerimine. (V.Nužnõi –
meditsiiniliste teaduste doktor, narkoloog). See maailma ja Venemaa üks
kuulsamaid ja teadjamaid narkolooge ütleb välja selge sõnaga - „me joome mürki“
(ja just nimelt – tehnilist mürki). Samas ta ütleb ka, et vodka mis maksab 30
rubla või vodka, mis maksab 3000 rubla on absoluutselt ühesugused. Nähud ja
toimed on neil täpselt samasugused. Maitse vahe on ainult veest ja seda
tavaline inimene eriti ei tunne (eriti peale kolmandat klõmakat). Kui
väidetakse, et vesi on liustikult võetud või mägijärvest, siis kirjutage sildi
peale aadress. Vahest on sildile kirjutatud, joogivesi – puhastatud. See on
veel hullem kui destilleeritud vesi, sest selle seest on välja võetud kõik
ained, ka kasulikud – tehislikult. Miks inimesed joovad?? Kui on „selge pea“ ja hakkad taipama, et elu
ei ole just see, mida räägitakse ja mida inimesed elavad, siis peale kõva
peatäit ja pohmelli, kui keha jälle liigub, tundub et võiks veel elada ja
kannatada. Kui üldse juua vodkat, siis osta tuleks tuntud poest, tuntud sorte
ja keerulisemate kujuga pudelites tooteid, sest neid on raskem järgi teha, et
mitte juua lausa salajastes kohtades tehtud tundmatud ainest jooke. Kui olete
baaris, siis mingil juhul ärge tellige kokteile vodkaga, eriti Venemaal,
Lõunamaades ja mujal välismaal. Te ei tea kunagi mida teile kokteili sisse
segatakse. Üks müütidest, mida usuvad vene inimesed on see, et piirituse tööstuse,
selle segamise veega ja selle nimetamise „Vodkaks“, mõtles välja kõige tuntum
vene keemik Dmitri Mendelejev. Mendelejev ei ole kunagi tegelenud piirituse
veega lahjendamisega. Teadlane uuris piiritust teaduslikel ja tööstuslikel
eesmärkidel, parfümeerias ja meditsiinis. Mendelejevi ajal oli piiritus sama
kallis kui Prantsuse parfüüm tänapäeval. Vodka läks masstootmisse ja odavaks
siis, kui leiutati rektifitseerimisseade (https://et.wikipedia.org/wiki/Rektifikatsioonikolonn)
ja see toimus palju hiljem. Kõige suurem müüt
seega - Vodka on kõige puhtam, tervislikum
toode. Tegelikult on vodka keemiline koostis, sarnane tehnilisele kemikaalile.
Mitte kuskil mujal ei ole joodud tehnilist kemikaali, vaid see sai alguse
Venemaalt. Miks? See on tegelikult venelaste jaoks välja mõeldud massihävitusrelv.
Destillaadid – konjak, viski, tequila, kalvados, grappa ja muud puskarid,
sisaldavad jääkaineid. Kõige imelikumal moel just need jääkained kompenseerivad
piirituse kahjulikke omadusi. Seega, kui üldse juua kangeid alkohoolseid mürke,
siis ainult nõndanimetatud „puskareid“ – lõpuni destilleeritud jooke. Vodka
katsetusi on tehtud ka rottide ja muude katseloomade peal. Venemaal kehtinud
GOST aastast 1972 kirjeldas vodkat kui – etüleeritud piiritus on kergesti
süttiv, värvuseta vedelik ja erilise lõhnaga vedelik, tugevatoimeline narkootik,
mis alguses muutub harjumuseks, hiljem hävitab närvisüsteemi, võib tekitada
südame seiskumist ja surma. Järgmine GOST tuli aastal 1982. Ka seal nimetati
etüleeritud piiritust tugevatoimeliseks narkootikumiks, kuid südame seiskumisest
ja surmast enam ei räägitud.. Tänapäevane GOST on aastast 1993 ja selles on
kirjutatud vaid, et - etüleeritud piiritus on kergesti süttiv, värvuseta
vedelik ja erilise lõhnaga. Kõik. Seega, mingi aja jooksul muutus narkootikum
ja mürk – toiduaineks. NB!! Täpselt sama on ka Eestis, kui antakse välja aasta
toiduaine auhinda alkohoolsetele jookidele – mürkidele.
Nüüd aga
võtame ette ühe teise protsessi. Võtame hea hulga vett, raputame sinna sisse
pulbrit, lisame pärmi, humalat - östrogeeni, süsihappegaasi ja lisame peoga
juurde selliseid aineid: C3H6O2 – etüülformiaat, CoCl2 – koobaltkloriid,
CH3COCOCH3 – dimetüülglükosim, C3H6O2 – etüülformiaat(vabandust kui siin mõni
aine eesti keeles on teistmoodi). Ja mille me siis saame. Oh üllatust, te ei
usu, kuid see on ühe joogi - kõige
tavalisema poe õlle retsept.
Premiumi??? Tavalist ja eriti
odavat tehaseõlut toodetakse tänapäeval mitte alati linnastest, vaid 80% õllest
tehakse pulbrist. Mis pulbrist, seda teavad ainult „nemad“. Uuritud tehaste
õlledes on säilitusaineteks veel kaltsiumsulfit ja naatriumhüdrosulfit. Kas te
teadsite midagi sellist. Tõeline õllesõber ja asjatundja teab Baieri
Õlleseadust. Õlut tehakse ainult neljast ainest: oder – linnased, pärm, humal
ja vesi. Kõik. Saksamaa ja Tšehhi õllemeistrid tõmbavad kõigile muudele
ainetele „vee peale“. (Vandenõude uurijana ma isiklikult nii kindel ei oleks). Keemikud-uurijad
leidsid õlle seest veel ka ainet nimega – Kadoverin. Aine mis kahjustab
seljaaju ja kesknärvisüsteemi. Kadoveriini sisaldab – humal. Humal pidavat
olema samast perekonnast kui estragon ja sisaldab naishormooni – östrogeen. Kadoverin
on suures koguses surmavalt mürgine aine. Mikroskoopilistes koguste see ei ole
tappev, kuid pideval tarbimisel - ???? Humal keetmisel kõrgel temperatuuril
eraldab ka kantserogeenseid ühendeid. CoCl2 – koobaltkloriidi lisatakse õllele
tugeva vahu saavutamiseks. Milleks seda janti kõike vaja on. Tavalist õlut
tehakse pikka aega, kääritatakse, laagerdatakse ja seal on looduslik CO2. Ning
see protsess kestab minimaalselt 20 päeva. Tänapäeva tootmine nõuab aga odavat
õlut ja seda saab teha !!!!!! – kahe päevaga. Pulber ja vesi keedetakse koos
humalaga, lastakse kiiresti käärida, filtreeritakse, pastoriseeritakse,
värvitakse ja maitsestatakse eelloetletud ainetega, lisatakse vajalik kogus
puhast piiritust ja balloonist lisataks CO2 ning säilitusained. Valmis.
Säilivuse aeg – aasta. Normaalse, elusa või alles elava õlle ja koduõlle
säilivus aeg on 7 päeva. Eriti odavatel õlledel on veel ka lisa mürgid. Neid
villitakse plastpudelitesse. Alkohol aga „kisub“ plasti seest veel lisaks
selliseid mürke kui ftalaate.
Mis selle
kogu jama kokkuvõtteks soovitada. Kangeid alkohole juua, see tähendab ennast
aeglaselt surnuks ja sandiks mürgitamist. Õllega on sama jama. Vanad eestlased,
venelased ning muud rahvad tarbisid ka joovastavaid jooke. Eestlased tegid
koduõlut ja kalja. Ka venelased olid ennemuiste kalja inimesed. Eestlased tegid
veel ka sellist meejooki nagu – mõdu. Venelased nimetasid sellist jooki – medavuhaks.
Saksa mungad pruulisid õlut ja õlu (ning ka mõdu) mille alko sisaldus on alla
2% võib nimetada – ravimiks. Kuna ka mina olen pruulinud pikka aega koduõlut,
siis muu hulgas on selgunud, et eestlaste koduõlu ei olegi tegelikult õlu.
Eestlased tegid õlletegu vanasti umbes sellise skeemi järgi. Võeti kõik need
ained, tehti tegu ära ja kahe päeva jooksul joodi seda jooki nagu kalja. Kui
lasti edasi käärida, siis oli juba naiste õlu – väikese kraadiga ja tiba
magusama poolne. Edasi kääritades sai januõlle – heinalise õlu. Kui aga taheti
kanget kraami saada, siis tehti „parajalt mürts“ õlu – pulmalise õlu. Vahest tehti aga ka teisipidi. Linnaseid
kuumutati ja esimesest tõmmisest tehti – pulma õlu. Siis lisati vett ja natuke
veel linnaseid ja tuli „lahjem tõmmis“, sellest tehti heinalise õlut. Ühe korra
veel vett lisades sai aga lahja kraami – kalja.