KAKS MATEMAATIKAT.

Alguses Vana lugu ehk teema - Ajatu. Lõpus on tõestamise põhjalikum versioon.  

Ma pole pikka aega siia midagi kirjutanud, sest imelikult kombel pole midagi kirjutada!!!  Inimesel on elus mitmeid teemasid, mida uurida. 

Need oleks siis: nähtava maailma maailma väikesed ja suured probleemid, igapäevased tegevused, mis ei tekita eriti probleeme; ning nähtamatu maailma suured ja veel suuremad küsimused. 

Neid esimesi probleeme ma olen juba uurinud ja kirjeldanud nii, et polegi enam midagi erilist. Jäänud on veel nähtamatu maailma uurimised. Need uurimised on aga läinud nii keeruliseks-kummaliseks, et raske on teemat isegi üles võtta ja ma isegi ei tahtnud neist kirjutada, kuid nüüd selgus, et on ikkagi veel ka teisi selliseid, kes võibolla isegi loeks. 

Lõpp võib minna pisut pööraseks aga - pole hullu. 

Lugu-uurimine on saanud alguse juba ammu, kuid ma alustan veidi naljaka arutlusega. 

Ma peaks järgmisel suvel pidama 60-ndat juubelit. Kuid üks naljakas arutluskäik on läbikäinud juba varemgi. Kui ma sellel aastal saan 59 aasta vanuseks, siis - mul on juubel, ja ma pean oma 60ndat  Sünnipäeva ehk 59 pluss nullindat sündimise päeva. Kui ma kahe aastapärast ehk 2021 pean sünnat, siis - Ma olen elanud täis 60-nd aastat. Jälle juubel. Nüüd tekib küsimus - Mis pagana juubelit ma peaks pidama aastal 2020. Ma Hakkan Käima alles kuuekümnendat aastat, kuuekümnes sünnipäev on juba peetud ja kuutkümmet täis pole. Milles on selle juures siis probleem ja selle valu ja võlu. 

Iga inimene, kellele seda lugu rääkida, vaataks mulle silma üsna imelike vasika silmadega ja ei oskaks midagi arvata. Ilmselt peetaks kohtlaseks. Mingi Lihtsuse mõttes oleme me niimoodi kokkuleppinud, kuid - Tegelikkusel pole sellega ju miskit pistmist. Vat see ongi see teema, et me nagu - Teame Midagi, lepime kokku midagi ja kui keegi mõtleja-teadja näitab, et miski on Mitte Just See Nagu Arvatakse, siis see ei mahu inimesele esimese hooga pähe. Ma isegi pikka aega üritasin arusaada - miks 0 aastal juubelit pole - ehk kuhu 1 aasta vahepeal ära kaob ja leidsin, et see kaob sellesse poolde aastasse, mis on sünnipäeva ees ja järgmise sünnipäeva taga, aga see on vähetähtis. 

Tähtis on, et me räägiks Õigeid Asju ehk ka juriidiliselt korrektselt. Null aastal ma pean - juubeli Sündimise Päeva ehk sünnipäeva, kuid. Ma ei tohiks ühtegi ankeeti veel kirjutada vanuseks 60, vaid 59. See "pisike nüanss" on kõikide ametnike kõrvade vahel mööda lipsanud. 

On üks vahva film: "100 aastane mees, kes hüppas aknast välja" ja see pealkiri on vale. Nüüd on ilmunud uus raamat "101 aastane mees, kes hüppas aknast välja", mis on ka vale, sest just nüüd on ta 100 aastane.  

Sünnipäev, sündimine, elu ja surm on terminid, mis kuuluvad meie elu - nähtavasse maailma ja nähtavast maailmast ma tahan rääkida vähem. Nähtamatu maailm on aga nii keeruline ja müstiline, et meil on kõike seda üsna raske seletada, oma pea ja loogikaga, kuid midagi ikkagi on. 

Kui ma esitan küsimuse - Kus ma Tegelikult elan, siis sisaldab see automaatselt ka küsimusi: Kes ma olen, Kust ma tulen, Mida ma teen, Miks ma teen ja Kuhu ma edasi lähen? Sellel teemal on kirjutatud, mõeldud ja meie ajusid loputatud väga erinevatel viisidel. Kuna neile küsimustele ei suuda päris adekvaatselt keegi vastata, siis kooliharidus ei räägi mitte midagi ja religioon räägib väga umbmääraselt. 

Näiteks. Millal saab inimene Inimeseks ehk millal on sündimise 0 punkt. Kas sellel hetkel kui isa ja ema seovad oma sisemised rakud. Kas sellel hetkel kui beebi pistab pea välja, sellel hetkel kui beebil hakkab süda esimest korda lööma  või siis kui tema sisse Hing tuleb.  Ainult see viimane kuulub nähtamatu maailma asjade hulka.  Religiooni väide Jumalast pani vanasti uskuma halli habemaga onu - pilve piiril. Tänapäeval võiks arvata, et hing võib tulla ka Marsi elaniku surma järgi, aga miks ka mitte? Hing ei saa tulla - Kuskilt Väga Kaugelt. See peaks olema "üsna lähedal", sest ka vahemaad kvantmehaanikas pole probleem. 

Mul on mitmeid teooriaid ja kirjeldusi, mis hakkavad nii meeldima ja painama, et hakkan neid seostama teiste teooriatega. Üks neist on teema - Henry Poincare teoreemi tõestus. Miks ikkagi vene kuulsamaid matemaatikud Grigori Perelman, kes lahendas ära selle teoreemi ja ta oleks selle eest saanud miljon dollarit auraha, seda vastu ei võtnud, vaid jättis isegi matemaatiku karjääri pooleli ja elab erakluses ja üsna vaeselt. Tundub, et ta avastas selle teoreemi ja ka pisut edasi minnes midagi sellist, mida ta ei tahtnud avaldada. Äkki oleks see teadmine olnud inimestele ohtlik. 

Selliseid, lahendamatuid matemaatilisi teoreeme on veel seitse-kaheksa tükki ja väidetakse, et kui need ära lahendada, siis me saaks teleporteeruda, leviteerida, olla telepaatilised ja omada lõputult energeetilisi ressursse. 

Tegelikkuses tähendaks see seda, et - Me oleksime Vabad. Täiesti vabad, tegema - Mida Iganes Soovime. 

Uurides väga põhjalikult Ajalugu, tulin ma samuti analoogilise järelduseni. Mingil hetkel oli - Midagi Muud ja mingil hetkel muutus see teistsuguseks. Millegipärast on kõik see ajalugu seotud jällegi - Nulliga. Mõeldi välja mingi nullpunkt, kust hakati - aega Arvama. Elu kulgemise juures - ei saa olla nullpunkti. Ei praegust, slaavlaste seitsmetuhandet aastat ega ka Taarausuliste mingit 13 000 aastat. Siis on mingi "kala", millega tahetakse meile midagi pähemäärida ja et me ei uuriks - Mis tegelikult on. 

Teine teema, mis on ka üles kerkinud ajaloo uurimistest on - mõõtühikud ja mõõdulint. Ajaloos on kaks sellist valdkonda nagu: ehitiste ehitamine ja müüdid. Ehitiste ehitamine ehk siis reaalsed ehitustehnoloogiad pole ajaloolaste jaoks absoluutselt mingi teema. Kui siis ainult ehitusstiilide ajajärgud (barokk, gooti jne). 

Kuidas saab aga ajaloo osa olla mütoloogia, müüdid ja religioon. Need on absoluutselt teemad nähtamatust maailmast. Jumal, Jumalad, Pooljumalad, Inglid, saatanasigitised ja muud mittereaalsed tegelased - raamatutest ja juttudest. 

Kuid neis mõlemas teemas on kindlalt olemas - mingi müstiline nullpunkt. Reaalse ehituse juures - ei saa midagi teha kui pole mõõteskaalat (minupärast kasvõi nöörijuppi). Ükskõik kui keeruline või lihtne on see skaala, kuid ehitus, masinaehitus ja veel rohkemgi, ei saa toimuda ilma mõõdulindita. Ma ei usu, loogikaga võttes, et kui midagi ehitati mõõdulindiga, siis peaks seda varjama ja sellest ei ole ühtegi märki ega kirjeldust. Kusjuures on väidetavad kirjeldused - kuidas mõtles näiteks Platon. 

Et see saladus ja varjamine on Nii Suur, siis peab seal olema tõsine põhjus. Nt. kõik need teoreemid olid olemas ja kasutusel. Seega polnud vaja mingeid jooniseid ega mõõte, kuna inimesed olid telepaatilises suhtes. Võis olla, et ka siis oli elektrooniline tehnoloogia ja kõik see hävis ära mingi katastroofi tagajärjel (Noa uputuse palju hilisem verisoon - müüt, mis liikus suust suhu ja paar põlve tagasi veel inimesed mäletasid). 

Kuid see saladus võib olla veel suurem. Üks vastuolu, mille kirjeldus veel liigub, on selles, et veel paar põlve tagasi oli 12 (ehk Tosina) süsteem. Kõike mõõdeti ja müüdi kaheteist kaupa. Siis aga äkki tekkis kümnendsüsteem. Kümnend süsteem ongi see kummalisus, millest ma alustasin. Keegi mõtles välja - Nulli. Nulli reaalselt looduses ei ole olemas. Midagi, mida olemas ei ole - ei ole Null, vaid teda lihtsalt pole olemas. Null porgandit pole olemas, on üks porgand. Piltlikult öeldes, panevad inimesed suure pöidla peale nulli ja ühe, ehk esimene sõrm. Edasi tulevad kaks kuni üheksa ja siis võtavad esimese sõrme pealt 1 ja 0 ning saavad kümnenda sõrme. Kuid, 10 ei ole - kaks asja 1 ja 0, vaid kümme ehk rooma X.  Ehk siis. Skaala ei alga nullist ega lõpe üheksaga, vaid algab ühest ja lõpeb kümnega. Täpselt sama skeem nagu mu tulevaste juubelitega (mul on neid nüüd kolm aastat jutti).  

See, et null on kunstlik moodustis ja sellega pole midagi peale hakata, seletab paar näidet. Kui ma tahaks minna sõjakäigule kahe polguga, kuid otsustan, et suurendan seda väge (korrutan) kaks korda, siis võtan kaasa neli polku. Kui aga otsustan viimasel hetkel, et Ei - ma suurendan vägesid ikkagi 0 korda ehk mittemidagi rohkemat korda, siis - imelikul kombel kaovad need kaks polku ka ära. Nulliga korrutamise tabel on jaburdus kuubis ehk need usuvad, kes peavad nulliga juubeleid, kuigi juubelit polegi. 

Miks aga ikkagi see null siis olemas on? Me elame Kolme Mõõtmelises Ruumis. Ja vähetähtis pole ka see, et me - Pole Vabad. Mitte selles mõttes, et - Me Rügame Raha, vaid Poincare teooria põhiselt. 

https://elukulg1.blogspot.com/2018/05/ruum-ja-reaalsus.html 

   KUI ME ELAME KOLMEMÕÕTMELISES MITMEKESISUSES, MIS ON SEOTUD, SULETUD JA OMAB TRIVIAALSET FUNDAMENTAALSUST, SIIS SEE ON  KOLMEMÕÕTMELINE SFÄÄR.  Sellestki teooriast käivad läbi terminid - Mõõtmed. Koht Kus Ma Elan on:  1. SIDUSUS –  iga kahe punkti vahel on jooneline side. 2. SULETUS -  kui saab kogu tasandi „ära värvida“ ja sellel on seega piirid.  3. FUNDAMENTAALNE GRUPP - kui sellel tasandil saab tagasi tulla ilma, et ei haagiks. Fundamentaalne grupp on - triviaalne ehk null, kui millegi taha ei haagi ja mittetriviaalne ehk mitte null – kui haagib. (Jällegi see Null). 

Seega, ma elan Kolme mõõtmelise sfääri peal/"sees", kusjuures ma näen silmadega - Kahe Mõõtmelist pilti (Lapikut). Saladus seisneb mingis "vandenõuteoorias", millega püütakse meid uskuma panna, et - me oleme tulnud Nullist ja lõpetame - Mingi Kindla aastate numbri juures. Ilmselt aga see pole nii. 

Meie praeguse, kolmemõõtmelise elu juures see on hetkel nii, kuid "pikas perspektiivis" oleme me - Igavikulised ja Lõputud olendid, või Lõputu Olemi osad. Kogu see jant siin, käib vaid selle nimel, et panna meid uskuma kui - "ühekordselt kasutatavat kondoomi". Natuke veel nähtamatu maailma süsteemi. 

Meie keha koosneb liigestest ja ajust. Kui me näiteks liigutame oma kätt, siis käsi liigub nt. õlast alates - õla nullpunktist ja sealt edasi iga liigese kaupa kuni sõrme liigesteni välja. Meie aju peab välja arvutama iga liigese liikumise liigendi nullpunktist kolme mõõtme kaupa, et see käsi liikuma hakkaks. Lihased liigutavad ja sealjuures meil pole õrna aimugi - kuidas ja kui kiiresti see, meie aju, arvutab. Mõelge nt lauatennise mängija ajutegevust, liigeste nullpunktidest väljuvaid suunavektoreid ja lihaste pingutus jõude. Seal peab toimuma triljoneid arvutusi murdosa jooksul, pea saja aasta jooksul. 

Kuid hing ei ole ega tule - kolmemõõtmelisest ruumist, sest see on nähtamatu, meile kogematu ja mõeldamatu. Kust see siis tuleb???  See oli veidike teoreetiline pool. 

Praktikas oleks sellele palju rakendusi. Näiteks esoteerilised teemad - taassünd planeedile Maa, Karma ja eelmiste elude taak, saatus ehk võimalus oma elu muuta jne. Miskipärast tundub mulle, et kogu see jant ongi välja mõeldud selleks, et meid panna uskuma just neid viimaseid esoteerilisi "arvamusi". 

Elust enesest ja ehitamisest. 

Ma ehitasin 6 meetrilist riiulit vahedega 1,5 meetrit. Arvutan ja saan 4 vahet, aga miks ma pean tegema 5 jalga. Sest riiul algab Nullist (jälle Sünnipäev ehk üks rohkem). Kui riiul oleks Igavene ja Lõputu, siis tal oleks "neli jalga" ehk nulli poleks.  Ja nii ongi Elu Aastatega. Pole mingeid sünnipäevi, kõik läheb edasi. Kes sünnal viinuskat viskab, sellel on vahe suur, targana saab ta kolm aastat jutti juubelit pidada. 

Nüüd aga üks "praktiline teema" neile, kes teavad - "Inimeseks Olemine planeedil Maa". See on teema Isikutunnistusest ja Sünnitunnistusest. Mina sündisin veel õndsal Nõukaajal, kus ma sündisin sünnitunnistusega Inimesena, käsitsi kirjutatud tunnistusega ja nimede Suurt algustähtedega. Nüüd hiljem on minust tehtud TRÜKITÄHTEDEGA, masinamoodi elanik, kodanik, abikaasa-kaasabi, autojuht-masinist jne. 

Mere-mereröövlite seaduste järgi. 

Ja siis me imestame, miks me orjame ja miks "laudas valitsevad sead ning verekoerad valvavad". 

Me käime valimas, ups, me ei ole kunagi kedagi valinud.  Me käime hääletamas ja "anname hääle kandidaadile", Ühtse Eesti teatrietenduse skeemi alusel. Anname hääle Ära, ja oleme järgnevad neli aastat Hääletud (olla vait ja edasi teenida). 

Me Anname Au. 

Me anname au ära ja me ise olema Autud. Tsaariarmees oli vastupidi -  честь имею - MUL ON AU, teiega rääkida. Teie Kõrge Ausus. 

Meid pannakse uskuma, et mina väike inimene ei muuda midagi. Kuid palneedil Maa on Kõige Kõrgem tegelane - Inimene. Miks? Selleni jõuan päris lõpus. 

Nüüd aga Dokumendist, millega teha ennast Masinast - Inimeseks. Teed omale sellise dokumendi, et tunnistad ennast Inimeseks ja mitte keegi ei saa sulle mitte midagi ettekirjutada ja sa saad teha, mida Ise tahad. Tundub võimatuna, kuid seda segab vaid meie "eelnev koolitus" ehk uskumine - meist ülematesse inimese tehtud seadustesse. 

Seadused on lihtsalt kokkulepped inimeste vahel (kuigi minuga pole neid kokkuleppeid tehtud, vaid pähe määritud), et oleks mingid teemad ühiselt arusaadavamad ja saaks kiiremini liikuda, selles "KolmeMõõtmelises Ruumis - Sfääril", ja muud ei midagi. Ma tean raudpolt arvamust, mis tekib iga inimese peas. Aga seadused peavad olema - Kes mind muidu kaitseb. 

Vabat Inimest ei kaitse keegi, ta peab Ise hakkama saama. Ta saab teha Midaiganes, kuid. Talle kehtib üks seadus - "Tee seda, mida sa tahaks, et teised sulle teevad." (Mitte see seadus, mis hakkab sõnadega - Ära Tee teisele ....).  

Vabale Inimesele kehtib vaid üks "karistus". See on Südametunnistus. (Aga meie põhiseaduses on - südametunnistuse vabadus, mis see veel on????). Ehk siis. 

Teha ennast Inimeseks sellega, et: 1. tunnistada endale kõiki neid manipulatsioone, mis meile pähe määritakse. 2. Mitte aktsepteerida ega ka teise agiteerida, et seadused on meist ülemad, 3. Vormistada ennast vastava dokumendiga Inimeseks. 

See on minek - Poolele Teele (aga algus seegi, enamus seda nagunii ei tee). Minu meelest peaks sealt veel edasi minema. Aktsepteerima et: "Ma olen Igavikuline ja Lõputu, kes hetkel elab siin, kolmemõõtmelise kehas ja mitte ühelgi inimesel ei ole õigust rikkuda-piirata minu õigusi." 

Minu meelest ongi neile, kes neid põhimõtteid rikuvad, väljamõeldud need karmatamised, taassünnid ja hirmsad põrgupiinad. Siit planeedilt saab ära minna (nt. kuhugi "kõrgemale") muusse sagedusse, muusse mõõtmesse või ruumi, vaid see, kes saab Tõeliselt Vabaks. 

Tõeliselt Vabaks Inimeseks saamise juures on mõned tingimused. 

1. Täielik liikumise vabadus. 

2. Kogu informatsioonile ligisaamine. 

3. Täielik Arvamusevabadus.  

4. Valetamise puudumine. 

Paljud arvavad, et neid punkte me siin elus ei saa kunagi. Aga saab küll. Neid saab olema sinu enese peas.  

Aga minu arvates on trikk selles, et alguse saab selline muutus just sellest viimasest punktist. Me kujutasime ju ette kui palju tehteid peab aju tegema - et meid liigutada ja teha Õigeid otsuseid. Niipea kui me paneme oma ellu sisse valesid, peab aju töötlema mustmiljon tehet rohkem. Valetamise jamps on veel selles, et selle lisandumisel - Ei Tule Tehe Kunagi Välja. Varem või hiljem - lööb ERRORI sisse ja neid me kogeme ju pidevalt. 

Võin enda kogemusest tunnistada. 

Mittevaletamise harjutamine on - Väga Pikk ja Keeruline protsess, kuid mitte võimatu ja tulemused on Hiilgavad. 

Virtuaalsus. 

Meie igapäevases elus on tohutult näiteid, et - Meie Maailmas on - Virtuaalse maailma Tunnused. Me vaatame kahemõõtmelist ekraani ja me teeme oma peas pildi kolmemõõtmeliseks. Kuidas me teeme? Me vaatame loodust, me näeme tegelikult kahemõõtmelist pilti ja me teeme selle jälle kolmemõõtmeliseks. Me ei näe ümmarguse posti kolmandat mõõtet. Meil pole aimugi on see ümmargune või hoopis ovaalne. Me peame võtma kasutuse veel ühe mõõtme - Aeg. Jalutama selle posti taha, et täpselt teada saada, kas see on ikka ümmargune. 

Selleks, et Näha kolmemõõtmeliselt, peame me nägema neljamõõtmeliselt ehk röntgenkiirtega. 

Virtuaalsuse tunnuseks on ka see, et Me Saame Teha Kõike Mida Tahame. Me mängime igal hommikul - Uut Mängu. Seda mängu, mille DVD kettad on kuskil plaatidetornis ja hommikul valime uue mängu. See uus mäng võib isegi olla ühes teisest mängude komplektis ehk tornis ja me saame muuta oma elamise absoluutselt teiseks. Muuta elukohta, töökohta, arusaamisi ja tegevusi, mille tulemusel me enam vanast tornist mänge ei valigi. Ja samas on meil alati võimalus pöörduda vanadele radadele tagasi. Nii see elus alatihti juhtubki. Juhtub vaid siis, kui me ei tea, ei teadvusta ja ei tee mitte midagi. 

Me oleme Piirideta Olevused ja Meil Pole mingeid Piiranguid. 

Kui vaid ise tahame. 

Mingil imelikult kombel aga selline muutus ehk elu virtuaalseks muutumine, võis reaalselt toimuda sellel hetkel kui võeti kasutusele kümnendsüsteemi erivorm ehk kahendsüsteem - null ja üks, ning kogu jant lahati piksliteks.  

Mis võiks olla aga see Ülevam Olem, Vorm või Jumal või Allikas. See võib olla NULLPUNKT. 

Siiski mitte kolme või siis "n pluss 1" mõõtmelise ruumi  teema, vaid. 

Kui on kolmemõõtmeline ruum ja kahemõõtmeline tasand, siis saab olla ka n pluss1 ruum ja ka Nullmõõtmeline - Punkt. 

Need mõõtmed ei pruugi olla - kuskil kaugel. Need võivad vabalt olla - Üksteise sees või midaiganes muudmoodi, millele meie aju veel pihta ei saa. 

"Meie aju ei ole meile jõukohane". Siin ja Praegu. 

Ehk siis - Mitte nullmõõtmeline, vaid lihtsalt - ÜKS PUNKT. 

Ma olen igavikuline olend siin ja praegu, selles kehas, sellise nimega, aga "sellises vanuses", millest ei´p tea ma mõhkugi. Juubelist rääkimata.

Ehk siis edasi sealt - Kus tuli juurde "Natukene Teadmisi". 

Sellest ajast kui ma hakkasin seltskondades selgitama - Kui "mõistlik" teooria see on, et mul kohe kolm juubelit jutti. Mitte keegi pole aru saanud ja vahivad mulle lolli näoga otsa. Sugulased vahest võõrastele kommenteerivad, et vot on selline "vahva teooria". 

Aga tuleb välja et, polegi mittemingit Uhhuuud, Ebanormaalsust ega Müstikat. 

Tegu on KAHE Matemaatikaga. Miks on matemaatikaid KAKS? 

 Kes selle jaburduse välja mõtles ja milleks? on ka seletatav, kuid las see olla edaspidiseks. 

Vastus sellele kummalisusele peitub ühes küsimuses, mille ma vormistasin ära juba eitea mitmendat korda J. S. Rõbnikovi vaadates. 

Küsimus on. 

Mitu arvu ehk numbrimärki on KÜMNENDSÜSTEEMIS. 

Loetlen ette kaks varianti. 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10  on Kümnendsüsteem

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9   on ka Kümnendsüsteem, kuid kus 10 on???? 

On veel üks süsteem 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 ja kümme, ehk 

I  II III  IV  V  VI VII VIII IX X, vot see viimane on perfektne kümnendsüsteem, sest 10 on X, aga mitte 1 ja 0. 

See null on tehislik sünnitis, kes sünnitas ja miks jälle???

Nüüd elementaarselt lihtne seletus "JaburaleKeerulisele" küsimusele. 

1. Mitu aastat on su eluketis-kulgus?

2. Mitu mustikat on su korvis?

Esimest varianti kasutatakse - Perioodide arvutamiseks.

Teist - Koguste ehk Tükkide arvutamiseks. 

Esimesel on periood Null kuni Üks ja see saab Täis - alles Lõpus. 

Teises on üks olemas juba alguses. 

Seega. Sünnipäev on esimese variandi arvutus ja aastad teises variandis.

Sealt ka see absurdsus Passis. Teilt küsib ametnik - Millal te olete sündinud - 5 juuni 1960. Mitmes sünnipäev teil on aastal 2019 - tegelikult Kuuekümnes. Kui vana te olete aastal 2019 -  tegelikult 59. Aga mida meie ankeeti kirjutame - 60. Kuuskümmend saab ankeeti kirjutada alles aastal 2021 - 60 aasta Täis. 

2020 ehk järgmisel aastal - Hakkan ma alles 60 aastat Käima. 

Jaaaa - Kõik ametnikud kasutava passis, dokumentides, lepingutes, laenulepingus  Kahte matemaatikat korraga. 

Marjadega ehk tükkidega on asi veel jaburam. Korjad korvi 1 õuna ja siis veel 9 ja saad 10. Selge. 

Lähed laste juurde, nt on kolm last ja jagad õuna kolme peale. Noaga, no enamvähem võrdselt, pole probleemi. 

Aga hakkad matemaatika vihikus jagama saad - 1/3 õuna, pole ka probleemi, sest jagasid Tüki-jagamisega. 

Jagades aga 1 : 3 = 0,33...  Kuhu kadus 3 x 0,33...  see - 0,....1 

Panid laste tagant 0,... 1 pihta. 

Jagad lastele Ühte "Rublakest" ja sa suli jätad endale "Kopika". Muideks terasemad lapsed on ka küsinud - Kes meist selle kopika saab. Tüli tuleb taevani, suuremate summadega, eriti miljunääril.  

Hakkate mõikama - Kes mõtles välja Nulli. Kasiinod teenivad Nulliga, sest maailmas hetkel kasiinodes jäävad tuhanded oma rahast ruletilauas ilma kui kuulike satub nulli peale. 

Pankurid, kes Korrutavad/Jagavad - Neile Sobiva valemiga Rublasid. Midagi jääb ju ka "Rasvaste näppude külge". 

Elementa-arne "Vatson" ütles Shrlk Holms.