Minu omapära on aga selles, et ma olen enamalt jaolt - loogik ja sellest juhtub, et ma näen tihti seoseid - teise nurga alt kui pakutavas filmis või mõnes muus loos, elus eneses.
Ka seekord vilksatas mu peast läbi hoopis isevärki mõttekäik. Praegusel ajal me tunneme, et maailm on "veidi ärapööranud". Liiga palju on vägivalda, valetamist, vihkamist ja midaiganes muud, mis ei tohiks olla - inimlik. Paljudelt esinejatelt olen ma kuulnud, et maailm muutub. Kuidagi oleks justkui märke, et muutub ja on muutunud, kuid sellest veidike hiljem.
Sain Peetrilt selle lõigu subtiitrid, kustutasin sealt vähem olulise ja vedasin laused kokku.
Teemaks oli seekord - PÄRIS INIMENE.
Lihtsustatult oleks see siis.
On tavalised - PÄRIS NORMAALSED INIMESED. Ehk siis sellised, keda me kohtame enamasti ja kellega saab rääkida - tavalisi jutte. Minu naine selgitas seda mõtet selliselt. Enamus aega räägivad sellised inimesed jutte - SUUSOOJAKS. Süvenemata teise inimese jutu sügavamasse olemusse (ehk et mitte ütelda - muredesse). Teate isegi - mis jutud need sellised on.
Teine variant PÄRIS INIMESEST, on selline kuulaja/seltsiline, kes kuulab, mõtleb, arutleb ja annab isegi nõu, kui vaja siis ka sakutab. PÄRIS INIMENE on seega inimene - kes on SINU INIMENE, väga sinu sarnane.
Tegelikkuses arvan ma, et ainus päris inimene on - vaid see inimene ise - SINA ISE. Teised saavad ollagi vaid - seltsilised (ühel perioodil nimetati neid - seltsimeesteks).
Siit tulevad siis selle filmilõigu subtiitrid ja peale neid kirjeldan, mis järelduse mina tegin.
Kas mehed ja naised on selles suhtes erinevad? Kas see teadvuse muutus leiab neis aset erinevalt?
Tegelikult väga erinevad. Sel teemal on avaldatud värske uurimus. Selle nimi on: „Hetk, mis keerab su väärtused pea peale."
Sellel on neli osa: mehed ja naised, enne ja pärast.
Enne üht kvanthetke paluti neil järjestada oma elu kõige tähtsamad prioriteedid, tähtsaim esimesena.
Meeste jaoks oli tähtsaim väärtus jõukus, rahakogumine. See pole eriline üllatus, sest meestena õpetatakse meile, et meie töö on toetada perekonda, saavutada edu.
Tähtsuselt teine väärtus meeste jaoks oli seiklusjanu - minna ja vallutada maailm. Olla mees. Jah, just nimelt, olla niiöelda matšomees.
Kolmas oli saavutused.
Meestena kasvatati meid uskuma, et oleme see, mida teeme, mida saavutame, mida suudame luua.
Neljas oli nauding.
Sõpradega väljaskäimine, võimalikult palju kohtamisi, võimalikult palju lõbutsemist.
Viies oli olla austatud.
Meestena teame me kõik, mida see tähendab. Sa ei austa mind üldse, kutt. Kasvades, kui sind ei austata, satud kaklustesse.
Need on meie elu peamised prioriteedid:
suutlikkus raha teenida
seiklusjanu
millegi saavutamine
naudingute tundmine
austatud olemine.
See on põhimõtteliselt meie elu hommik.
Selle uuringu teine osa - see on pärast kvantmuutust.
Samad küsimused, aga aastaid hiljem - neid jälgiti kogu elu.
Esimene väärtus on vaimsus.
Vaimsus? Number üks, raha teenimise asemel on vaimsus, mis enne ei olnud isegi mitte nimekirjas. Mul on siin topp 15, seda ei ole isegi seal.
Teine on isiklik rahu, vähem ärevust, vähem stressi.
Kolmas on perekond.
Pere oli ka enne nimekirjas, aga kusagil lõpus. Pärast sellist hetke hakkad ringi vaatama, et mis on sulle elus tähtis.
Järgmine on Jumala tahe.
See ütleb, et sul on eesmärk.
Viies omadus on ausus.
Mitte ainult, et ma ei varasta, vaid kui aus ma olen mehena oma tunnetes. Ehtne.
Need on meeste peamised omadused enne ja pärast.
On näha, kui märkimisväärne see muutus on, missugune nihe on toimunud.
Naiste osa on veelgi üllatavam.
Enne kvanthetke on väärtuseks number üks perekond. See pole üllatav, sest naisi kasvatatakse meie ühiskonnas ja kultuuris olema head emad, olema head tütred, toetama oma peret, hoolitsema oma laste eest jne.
Teine, mis võib teile tulla üllatusena, oli iseseisvusetunne. Näete, naised on väga vastuolulised.
Kolmas oli karjäär. Tihti naised isegi ei arvanud, et neil on õigus karjääri teha, sest nad olid kohustatud hoolitsema oma pere eest. See ei ole üldsegi halvustavalt mõeldud, see tähendab, et on miskit enamat.
Neljas omadus naiste puhul oli teistega sobimine, teistega sarnanemine jne.
Ja lõpuks - veetlus. Sellest sai mitte ainult kena väljanägemine, vaid kõik mu väärtused keerlevad selle ümber, kuidas ma välja näen.
Kust see tuleb? Teate, see on hirmutav, kui asja nii vaadata, sest kust me õpime, et naistena peame kogu aeg kõigile meeldima? Pead vaid reklaame vaatama. Muud me ei näegi kui ajakirjades pilte naistest teatud talje ja implantaatidega. Palju pööratakse tähelepanu meigile, õigete firmamärkide omamisele, kas kanname õiget kotti jne.
Need olid naiste tähtsamad omadused või väärtused enne üht neist nihetest.
Nende väärtused muutusid dramaatiliselt.
Väärtuseks number üks naiste jaoks pärast üht sellist kogemust on isiklik kasv.
Mäletate - enne oli selleks teiste eest hoolitsemine, õige asja ajamine, teistega sobimine. Nüüd on selleks ühtäkki see, kuidas ma inimesena kasvan, kuidas ma ennast tunnetan.
Teine on enesehinnang: kas olen midagi väärt, kuidas end tunnen, kas olen väärtuslik inimene?
Kolmas on vaimsus.
Mu tunne, ühenduvus millegi suuremaga kui ma ise.
Järgmiseks on õnn.
Ka seda ei olnud enne nimekirjas, enne oli see peaaegu nimekirja lõpus. Kui tihti kasvatatakse naisi uskuma, et nende õnn ei ole tähtis. Nad pigem teevad, mida peavad, kui et tunnevad, et neil on õigus olla õnnelik.
Ja siis on midagi väga huvitavat, milleks on – andestus.
See muutus nende elus väga tähtsaks. Andestus. See on hea, sest siis saad andestada kõigile, kes andsid sulle valet infot selle kohta, mida peaksid tegema. Jah, inimestes tekib suur hulk kibestumist, paljud inimesed lihtsalt nõustuvad sellega.
Ja nüüd siis üks minu kummaline järeldus, küsimusele: "Kas maailm saab muutuda paremaks?"
Paljud on kuulnud terminist - Fraktaalne aeg. Aeg, ajalugu ja sündmused ei ole lineaarsed, juhuslikud ega evolutsioneeruvad. Elu kulgeb spiraali mööda ja fraktaalselt, ehk siis korduva mustri järgi. Fraktaalid on sellised mustrid, kus väiksem muster areneb välja suuremast, kuid tema ehitusstruktuur ei muutu, vaid kordub. Lihtsaim näide on - puu, kus tüvi jaguneb jämedateks oksteks, mis omakorda jagunevad peenemateks ja veel omakorda peenemateks, omades ikkagi samalaadseid hargnemisi. Kõik sellised looduslikud spiraalid ongi fraktaalid.
Ajalugu on näidanud väga ehedalt, et periooditi on muutusi, kuid mitte miski ei muutu, vaid kordub, tihtipeale lühema perioodi võrra.
Ja sellest näitest tõlgendasin ma väite, et maailm ei saa muutuda - ainult inimestes sõltuvalt, sest....
Kui laps sünnib, siis eeldatavasti on ta - PÄRIS INIMENE. Tal puuduvad ühiskonna arusaamad ja ta on - PUHAS LEHT.
Paarist esimesest eluaastast alates hakatakse teda programmeerima hetke ühiskonna moraali järgi. Ja oma esimese elupoole elabki ta nende eelistuste järgi nagu oli - meestel ja naistel enne kvantmuutust, ehk siis enne mingit eluhetke - kus MISKI MUUTUS. Osadel inimesel võib nii olla, et sellist muutust ei tule surmani.
See periood elus on - materialistlik, ehk vaimsuse üle pole aega mõelda.
Kes sa oled, mida teed ja kuhu edasi lähed?
Kui muutus toimub ja ilmselt toimub see sellel ajal - kui lapsed on juba suured ja isegi perest läinud. Seega.
Iga järgnev põlvkond kasvatab oma lapsed materialistlikus keskkonnas ja edaspidi tekivad ka vaid materialistlikud inimesed. Kellel pole aega isegi mõelda (see aeg on neilt käest võetud) ja lastele rääkida, milline võiks olla PÄRIS INIMENE.
Ja selle asemel kõnnivad ilmas ringi - PÄRIS NORMAALSED SUUSOOJAKS INIMESED.
Samas ma küsisin ühe noore ema käest, et kas tema suudaks selle teadmise valguses oma lastest kasvatada - huvituvaid noori inimesi. Vastus andis lootust. Ta vastas, et parema meelega oleks ta olnud kodus oma lastega ja ka lapsed tahaks seda parema meelega, kuid teda kutsus hoopiski filmi vaatama, lootus leida - midagi vajalikku. Tähendab sellele noorel emal on kvanthetk toimunud, ehk täpsemalt öeldes - paradigma (mõttemaailm) on muutunud.
Selle kohta on üks vahva lugu. Ema praeb panni peal lihalõike ja lõikab iga lõigu otsast mingi jupi maha. Tütar küsib, et miks ta neid maha lõikab. Ema vastab, et vanaema on kogu aeg lõiganud ja tema lõikab ka. Tütar läks vanaema juurde ja küsis, et miks tema neid maha lõikas. Vanaema vastas, et sel ajal kui ema väike oli, oli vaene aega ja neil polnud suuremat panni.
Kui ma meenutan ennast kahe/kolmekümnesena, siis kõike seda mida tänapäeva noored juba teavad, sel ajal ei olnud minu maailmaruumis sellist infot.
Äkki on lootust ikkagi, et miski muutub.
Aeglaselt siis - kui inimesed muutuvad aeglaselt, või kiiremini, siis kui olem - maakera, muudab oma paradigmat - hetkega, ehk saavutabki vastava küpsuse.
See oli selle mõtte üks tõlgendus, aga...
On veel üks tõlgendus. See uurimus, ehk siis mehed ja naised, enne ja pärast, on ka vajalik TÖÖRIIST.
Ma käin reisidel, kus on reisiseltskond ja ka igapäevaelus kohtan inimesi. Nende eelistuste baasil on väga lihtne mõista, milline on selle inimese hetke arusaamine.
Rahateeniva mehega pole mõtet rääkida puhkamisest ja lõdvalt elamisest, ammugi siis mingist vaimsusest.
Paarist lausest piisab, et otsustada, mis tasemel temaga rääkida. Minu tööriista kotis on praeguseks juba mitmeid selliseid tööriistu. Näiteks samast Lektooriumist tulnud - Isiksuse Kasvamise Teooria. Niipea kui ma tunnen, et keegi või miski tõmbab mind Ohvri seisusesse, on mul kohe võimalik sealt välja hüpata ja valida, mis tasemele ja mis meetodiga asju parandada.
Panen veel ka ühe soovituse sellest samast teooriast.
On ilmunud üks raamat - Sarah Knight "P*HHUISMI elumuutev vägi".
See raamat õpetab üliägedalt, kuidas Ohvri seisundist välja hüpata, + energiatasemele. Lihtsalt nende meetoditega, kus sa ei pea eriti muret tundma - mida ja kuidas teised sinust midagi arvavad. Ehk. Kuidas pole mõtet muretseda selle üle - mida sa ei saa muuta, kuidas muuta seda - mida saad, olla seejuures kasvõi pohhuist (pofigist), kuid olemata sealjuures - SITAPEA (suusoojaks).
NB! Suhete ja suhtekorralduse seisukohast on ka enamus lahkhelisid seotud just sellega.
Inimestel toimuvad maailmapildi muutused - erineval ajahetkel ja sellest võivadki tekkida eelistuste muutused, millega teised ei ole võimelised veel kaasa minema. Lapselapsed, vanemad ja vanavanemad, mehed ja naised, inimene ja tema kaaskulgejad aegajalt ei mõista teineteist. Anname teistele lihtsalt aega.
