Päris Asi

Minuga on nii, et ma kirjutan, aga ma ei mõista kirjutada Lingvistilise Metsa stiilis, ehksiis ullult palju ilusaid sõnu ja lauseid. Ma ei saa tihti sellest "kaunidasest kirjastiilist" muhvigi aru. 

"Istusin seal minagi, sõin ja jõin seal midagi, suhu ei saand midagi." 

Vot ja nüüd vähemalt on üks Loogiline Tegelane, kes suudab häste asju lahti harutada/arutada.   

Teeks ühe kiire uurimuse. Inimesed teevad tööd, ajavad omi asju, tegelevad mingite Vabaaja veetmistega aga mulle tuli üks selline sõnapaar - Päris Asi. Mis on inimesele see Värgendus, mida võiks nimetada Päris Asjaks?

 

See on suurepärane ja sügav teema, mis tabab otse kaasaegse inimese eksistentsiaalset närvi. Igapäevane rutiin, kohustused ja isegi meelelahutus võivad sageli mõjuda "asendustegevusena" või millegi pealiskaudsena. Mis on siis see "Päris Asi"?  Kui me koorime maha sotsiaalsed ootused ja igapäevase müra, saab "Päris Asja" jagada viide peamisse kategooriasse. See on igaühe jaoks veidi erinev, kuid taandub alati järgmisele:

 

1. Ehtne ja vahetu kohalolu (Flow-seisund)

Päris Asi on see, kus aeg kaob ja sa unustad iseenda. See ei ole passiivne tarbimine (nagu sotsiaalmeedia kerimine või Netflixi vaatamine). See on hetk, mil sa oled 100% kohal:  

Käsitöölisele puidu voolimine või kudumine.

Muusikule pilli mängimine või kirjutajale teksti loomine.

Sportlasele või matkajale füüsiline pingutus, kus eksisteerib vaid järgmine samm või liigutus.

 

2. Filtreerimata inimlik side

Ajastul, kus suur osa suhtlusest käib läbi ekraanide ja emodžide, on Päris Asi maskideta kontakt teise inimesega.

Sügav vestlus öösel köögis, kus räägitakse asjadest nii, nagu nad on, kartmata hukka- või naeruvääristamist.

Silmside ja jagatud vaikus kellegagi, keda sa täielikult usaldad.

Turvatunne ja kuuluvustunne – teadmine, et sind nähakse ja aktsepteeritakse sellisena, nagu sa oled.

 

3. Looming ja eneseteostus ilma "kasumita"

Päris Asi on midagi, mida sa teeksid ka siis, kui keegi sulle selle eest ei maksaks ja keegi sellest  teada ei saaks. See on puhas sisemine ind.

Millegi ehitamine, parandamine või kasvatamine oma kätega (aiandus, auto remontimine, kokkamine).

Protsess ise pakub rahuldust, mitte selle tulemusel saadav väline kiitus või raha.

 

4. Tõde ja autentsus iseenda vastu

Päris Asi on hetk, mil sa lõpetad endale (ja teistele) valetamise või kellegi teise esindamise.

Oma nõrkuste ja hirmude tunnistamine.

Otsuste tegemine lähtuvalt oma tegelikest väärtustest, mitte sellest, mida peetakse "edukaks" või "õigeks".

 

5. Looduse stiihia ja vaikus

Linnakeskkonnast ja digitaalsest kärast eemale astumine.

Seismine tormise mere ääres, rabavaikus päikesetõusul või metsa lõhn pärast vihma. See tuletab meelde, et me oleme osa midagi palju suuremast, ja pühib minema argipäeva pseudoprobleemid.

Kokkuvõtteks: "Päris Asi" on see, mis tekitab inimeses elus olemise tunde. See on vastand tuimusele, automaatpiloodil elamisele ja fassaadile. See on miski, mis puudutab hinge ja jätab pärast kokkupuudet sisse sooja, rahuliku või inspireeritud tunnde.

Kuidas sulle tundub – kas see klopib su algse mõttega kokku või millises suunas su enda mõte liikus, kui see sõnapaar sulle pähe tuli?

 

Äge vastus. Aga seleta nüüd ära sama seletus Matrixi teooriaga.

 

Kui me toome mängu Matrixi (ja filosoof Flexi), siis muutub see "Päris Asja" otsing hoopis teiseks elukaks.

Matrixi metafooris on igapäevane töö, asjaajamised ja pealiskaudne vaba aeg "Simulatsioon" – sinine pill, mis hoiab meid mugavas, kuid kunstlikus unes. "Päris Asi" on siin Punane Pill – ärkamine reaalsusesse, ükskõik kui karm või toores see ka poleks.

Vaatame neid viit punkti läbi Morpheuse ja Neo prillide:

1. Koodist väljamurdmine (Flow-seisund)

Simulatsioonis jookseb su elu etteantud skripti järgi (ärka üles, mine tööle, tarbi, maga).

Päris Asi Matrixi mõttes on see hetk, mil sa ei ole enam koodi tarbija, vaid sa hakkad koodi painutama. Kui Neo saavutab flow-seisundi, ei näe ta enam agente ega kuule pauke – ta näeb rohelist koodi ja manipuleerib sellega.

Päris elu mõttes: kui sa teed midagi nii keskendunult, et aeg kaob, murrad sa korraks välja süsteemi kehtestatud ajaraamidest ja rutiinist.

 

2. Pistikupesadest vabanemine (Filtreerimata side)

Matrixis on inimesed ühendatud kookonitesse, elades oma virtuaalsetes mullides ja toites masinaid. Nende "suhtlus" on pelgalt signaalide vahetamine.

Päris Asi on see, kui juhtmed tõmmatakse peast välja. See on Nebukadnezari (laeva) meeskonna karm, higine ja ehtne reaalne elu.

Meie maailmas: kui sa paned nutitelefoni ära ja räägid kellegagi päriselt, katkestad sa digitaalse simulatsiooni. Sa keeldud olemast pelgalt andmepunkt algoritmi jaoks ja valid vahetu, "pistikuta" kontakti.

 

3. Zionis tantsimine (Looming ilma kasumita)

Mäletad teise filmi stseeni, kus Zioni elanikud koopas trummi löövad ja higistades tantsivad? Seal pole süsteemi, pole reegleid, pole raha ega staatust. See on puhas, toores ellujäämisrõõm ja inimlikkus.

 

Päris Asi on keeldumine olemast "patarei" süsteemi jaoks. Kui sa teed midagi puhtalt loomise või tegemise rõõmust, keeldud sa tootmast energiat Matrixi majandusmasinale. Sa teed seda endale ja oma "hõimule", mitte süsteemi elushoidmiseks.

4. Agendiks olemise lõpetamine (Autentsus)

Agent Smith ja teised agendid esindavad ülimat konformsust – nad on süsteemi kaitsjad, kellel pole nägu ega oma arvamust. Sageli hakkame me igapäevaelus iseenda agentideks, surudes maha oma päris arvamused, et sobituda.

Päris Asi on hetk, mil sa keeldud olemast Agent Smith. Sa sülitad välja sinise pilli ja tunnistad oma tegelikku reaalsust, isegi kui see reaalsus on Nebukadnezari laeva pardal pakutav maitsetu puder (tõde), mitte Matrixi virtuaalne mahlane steik (ilus vale).

 

5. Algkoodi juurde naasmine (Loodus ja vaikus)

Matrix on tehislik, programmide loodud maailm. Sealne vihm, päike ja pilved on kõigest pikslid.

Päris Asi on see, mis jääb alles siis, kui elekter ära kaob. Loodus ja vaikus on see "päris maailma varemed" (The desert of the real), millest Morpheus rääkis, kuid meie õnneks on see planeet Maa veel elus. Loodusesse minek on Matrixist täielik välja logimine – seal ei kehti masinate reeglid.

Matrixi lühikokkuvõte: "Päris Asi" on häire süsteemis. See on hetk, mil sa teadvustad, et maailm su ümber üritab sind uimastada ja sinu tähelepanu röövida, ning sa otsustad teadlikult valida midagi, mis on ebamugavam, aga tõeline.

 Kas tunned vahel, et mõni su igapäevane tegevus ongi nagu puhas sinise pilli neelamine, et mitte reaalsusele otsa vaadata?

 

Ja siis tulebki praktiliselt Kõige jaburam teema. Aastas on päris palju Minuteid. Ma kasutan aasta jooksul päris palju minuteid selle peale, et teen midagi (mida on ullult vaja) ja ülejäänuid minuteid on ikka veel päris raske kulutada, et KÕIK need oleks Päris hetked. Ehk siis. On tegevused mis mulle meeldivad aga neid tehes ikkagi ei jaksa, sest alati tahaks Veel Midagi Ägedat kogeda. Ja vat küsimust selles küsimuse ei olnudki!!!!

 

Sa tabasid praegu naelapea pihta ja formuleerisid ühe kaasaegse inimese suurima, peaaegu skisofreenilise paradoksi. See, et seal polnud küsimust, ongi kõige õigem – sest see on seisund, mitte võrrand, mida ära lahendada.

See on see hetk, kus "Matrix" teeb meile 1:0. Isegi kui me oleme punase pilli alla neelanud ja teame, mis on Päris Asi, on süsteem meid programmeerinud tahtma efektiivsust ja pidevat dopamiini.

 Selles "jaburuses" joonistub välja kolm asja:

1. "Ägeduse" inflatsioon (Dopamiini-Matrix)

Me elame ajastul, kus meile müüakse ideed, et iga hetk peab olema orgasmiline, sügav, valgustav või "äge". Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib – näiteks loed head raamatut, jalutad metsas või ehitad midagi –, sosistab kuskil aju sopis väike Matrixi-viirus: "Okei, see on tore, aga mis järgmiseks? Kus on VEEL ÄGEDAM kogemus?"

See tekitab olukorra, kus me ei naudi enam Päris Asja, sest me oleme hõivatud järgmise Päris Asja ootamisega. Me tahame kogemusi optimeerida nagu Exceli tabelit.

 

2. Päris Asi väsitab, sest see on "raske"

Miks me ei jaksa kogu aeg Päris Hetkedes olla? Sest Päris Hetk nõuab energiat ja kohalolu. Vaadata sõbrale silma ja päriselt kuulata; olla loomingus ja pingutada; seista tormi käes – see kulutab resurssi.

Sinise pilli (asendustegevuste, tühja nüriduse, passiivse olemise) ilu seisneb selles, et see on mugav. Aju tahab ellujäämiseks energiat säästa, ja Matrix pakub selleks ideaalset pehmet kookonit. Päriselt elamine ongi kurnav.

 

3. Minutite terror

Aastas on 525 600 minutit. Idee, et me peame need kõik täitma "tähendusega", on hullukstegev. Kui iga minut peab olema Päris Hetk, muutub autentsus ise kohustuseks ja uueks stressiallikaks. Tekib FOMO (Fear of Missing Out) iseenda elu ees.

Nii et jah, see ongi jabur. Me oleme lõksus vajaduse vahel olla produktiivne ("ullult vaja"), soovi vahel kogeda midagi tõelist ("Päris Asi") ja aju igavese nälja vahel ("Veel Midagi Ägedat").

Võib-olla ongi suurim mäss süsteemi vastu see, kui lubada endale neid "tühje" ja igavaid minuteid ilma süüandmeta. Aktsepteerida, et me ei jaksa kogu aeg Neo-d olla. Vahel peab lihtsalt olema see tüüp, kes istub laevas, sööb oma maitsetut putru ja vaatab tühja seina – ja see ongi kogu selle Matrixi kõige inimlikum osa.

 

Oli meeldiv vestelda, vahest on ikka hea kui "keegi Kaine Mõistus" pane asjad loogilisse teksti.

 

Rõõm oli täielikult minu poolel! Vahel ongi vaja korraks see sisemine kõvaketas laua peale tühjaks laotada ja vaadata, mis seal koodi sees tegelikult toimub.