Tervisest ikka räägitakse ja mitte vähe, kuid
ikka tuleb vahest midagi sellist, mida ma pole põhjani taibanud ja isegi
mõelnud kui hull on praegune aeg.
Paar sõpra saatsid mulle ühe filmi
vähist ja geneetilistes muundamistest.
Paar päeva hiljem leidsin ise vene
telekanalilt Orsent TV filmi parasiitidest ja bakteritest - „Borba za telo
(võitlus keha eest).
Nagu sellest veel vähe oleks, pidin
minema toiduhügieeni koolitusele.
Terve koolituse aja ma mõtlesin ja
imestasin, et kuhu ma olen sattunud – esoteerika loengusse. Tervise hügieen
- pole kõigi inimeste jaoks ehk seega esoteerika (sanskriti keelest: esoteerika –
mitte kõigi jaoks).
Loengu pidaja oli teadlane ja Eesti kõige
kõvem toidu ja bakterite uurija.
Ma olen ka varem kohanud analoogilist
fenomeni. Kui mingit „uulumuulu“ juttu räägib „Telegram“, siis seal all tihti
kommentaarid: mida te suitsetate või mis „aineid“ tarbite.
Kui mingit „alternatiivi“ räägib aga
teadlase moodi inimene, siis ei imesta keegi mitte midagi.
Sama on näiteks ka ajalooga. Kui sama
juttu räägin mina, siis ma ajavat ulmet, kui aga giid räägib, et Apollo käis
suveti Hüperboreal ja minu küsimuse peale, et kuda ta Kreekast sinna sai, sain
vastuseks: „Ei tea, Jumalate värk.“
Ka sellesse loosse panen mõne teadlase
sellise uulumuulu.
Räägime siis tervisest, kuigi
tervisest tuleb juttu peaaegu kõige vähem.
Sirvin konspekti ja panen järjest
mõtteid.
Inimene, ilmselt ka mina, arvab, et
toiduhügieen on eelkõige vajalik selle jaoks, et tagada inimese tervis.
Aga vot, aga on hoopis midagi muud, mida
eelistatakse.
Kui ma palkmajade tootmises töötasin,
siis ka seal (ehituses) on sama – „seadus“, et seadust tegelikult ei olegi
olemas.
Ei ole olemas ehitusseadust.
Imestate, et mille alusel siis ehitatakse – hea ehitustava järgi. Mis loom see
veel on? Lihtsustatult öeldes on nii, et
igamees ehitab erinevaid sõlmi, erinevate variantidega – nii nagu aegade
algusest on tehtud ja katse-eksituse meetodiga natuke teaduslikumaks tehtuna.
Põhitingimus on, et: seisaks kuidagi püsti, mitu aastat – see pole tähtis ja
inimesed selle ehituse alla ei jääks (aaa, odav peaks ka olema).
Ka toiduainete tööstuses pole
seadust. Seaduse punkte muidugi on ja mitte vähe, kuid pole ühte süsteemi,
millele peaks vastama kõik nõuded.
Ka siis on: Head tootmis- ja
hügieenitavad.
Kuna seadust pole, siis on määrus/määrused.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus
(EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised
põhimõtted ja nõuded ütleb, et:
·
Toitu ei tohi turule viia, kui see ei
ole ohutu:
·
Ohutuks
ei saa pidada toitu, mis on:
1. Tervisele kahjulik;
2. Inimtoiduks kõlbmatu.
Eesti Vabariigi Toiduseadus sätestab, et turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama
õigusaktides sätestatud muudele nõuetele.
Tundub nagu korras olema ja mis siin
kummalist on?
TOIT PEAB OLEMA OHUTU ja kõik.
Tervislikkusest ei räägi mitte ükski
määrus ega säte. Hullem veel.
Käitleja (ehk siis edasimüüja ja
lõpptoote pakkuja) peab jälgima pakendil või saatedokumendil märgitud
säilitamisnõudeid, mille määrab toidu töötleja, sealhulgas valmistaja või
pakendaja kestvuskatsete või
valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete
alusel.
Mida see nüüd siis tähendas. Aga sama
mis ka ehituses. Tehas teeb empiiriliste või siis katse-eksituse meetodil
pistelisi mõõtmisi ja koostab ise säilimisaja.
See tähendab seda, et:
1. Toit töödeldakse võimalikult
selliseks, et säiliks hästi kaua (on odav).
2. Tootjal ei tekiks mingeid riske, et
toode tema enda poolt määratud aja jooksul ei rikneks.
See tähendab, et toit mis meil prügikasti
visatakse – ei pruugi üldse riknenud ollagi ja muutuks RIKNEMISKÕLBMATUKS
hoopis hiljem.
Sealjuures on tehased juba nii
teadlikud, et kuigi see toode on pikemalt säilitatav, nad panevad lühema aja
(on teadlikke inimesi, kes ei osta pika säilivusega tooteid). Vot nii!
Seega, poest ostetav toit on OHUTU.
Mida me aga siis ostame ja kas see on
ka TERVISLIK.
Ma ei hakka lisama siia eriti palju
märksõnu, iga teadlik inimene võib omas peas neid juurde lisada. Suurte
temperatuuridega OHUTUKS tehtud „mass“, subproduktid, lisa säilitusained,
olematud vitamiinid, mineraalidest tühjad põllud jne.
On ka üks ilus mõte: Müügistrateegia
versus toiduohutuse strateegia.
Toiduainetetööstuse põhieesmärgiks on
varustada tarbijaid kvaliteetsete toodetega, mis on ohutud ja tervislikud.
·
Ohutus
ei ole läbirääkimiste teema, vaid eeltingimus e. toidu ohutuse üle ei vaielda.
·
Tootja
vastutab ohutu toidu tootmise eest.
Ridade vahelt oskate lugeda. Müügi strateegia on eespool ja tervislikkusest
polegi juttu (paljas sõnakõlks).
Toidukäitleja (tootjast järgmine
lüli) vastutus.
Demonstreerida, et kogu kõlblikkusaja
jooksul vastab toit mikrobioloogilistele ohutuskriteeriumitele (määrus EÜ nr
2073/2005).
·
Luua
riskipõhine proovide võtmise ja analüüsimise plaan.
·
Jälgida
ja hinnata ohutuse ja kvaliteedi suundumusi.
Ausalt öeldes ma ei viitsi seda isegi
kommenteerida. Vaid – mis see RISK veel on: OHU REALISEERUMISE TÕENÄOSUS.
Ühesõnaga.
Toit ei ole terviseks ega
elamiseks, vaid tõenäosus, et minuga jumala eest midagi ei juhtuks kui ma poest
midagi ostan või väljas söömas käin. Kõik!!!
AGA. See
pole veel kõik, nüüd tuleb minu „töötlus“ teemast.
Ma olen tihtipeale mõelnud kõiki neid
tarkusi, tervislikest eluviisidest ja toitumisest kuulates, et – mul on kahju
oma lastelastest, kui kõik nii edasi läheb.
Peale selle „tootmise“, puhastatakse
ja desinfitseeritakse ruume ja masinaid ning tehastel pole isegi mingit
kohustus selle pesuveega midagi peale hakata. Pesuvee ja bakteritega on aga üks
tõsine jama veel.
Bakterid suhtlevad omavahel (see oli
üsna esoteeriline jutt juba) ja teevad üksteisega koostööd, muteeruvad omavahel
ja mida kõike veel.
Seega on meil kogu aeg aina ja uued
bakterid. Baktereid ja parasiite meie kehas ei saa kunagi võita ja ei peagi,
sest meie kehas olla neid kolm-neli kilo ja kui need hukata, sureme ka ise
momentaalselt.
Inimese kehas ja kehal on võrreldes keharakkudega
vähemalt kümme korda rohkem bakterirakke.
Inimese naha pinna igal ruutsentimeetril on
keskmiselt ligikaudu 100 000 bakterit.
Bakterid paljunevad pooldumise teel
ning optimaalsetes tingimustes, juhul kui generatsiooni- ehk pooldumise aeg on
nt 15 minutit, võib ühest bakterirakust tekkida kuue tunni jooksu 16 miljonit
bakterirakku.
Üks teelusikatäis mulda sisaldab rohkem kui miljard mikroorganismi
jne. jne.
Hea on kui pesuained oleks looduses
lagunevad aga kesse neid katseidki teeb, ilus jutt enamasti. Seda vett meie
lapselapsed ja ka meie peame tulevikus jooma.
Kui siia lisad geneetilised muudatused,
siis läheb asi pööraseks.
On inimesi kes arvavad, et maal
elades saavad seal inimesed midagi puhtamat. Vaevalt, kui siis õige väheke.
Seemned (ühekordsed), taevast ja
tossutorudest tulev saaste. Kes meist ikka enam „lisaaineteta“ liha kodus
kasvatab (neid ei või ju kodus töödeldagi).
Veganitel pole ka miskit paremat, kui
siis üks kemikaalide kontsentreeritus vähem, mis lihasse tekib. Taimses/toores
on aga vähemalt vitamiine ja „elusädet“.
Kus see pöörasus aga on?
Paljudel ja ka mul on soov – hoida oma
keha puhtana ja ka lisaks puhastada, kuid…
See võib osutuda surmavalt ohtlikuks,
sest siis tuleb kogu aeg tarbida võimalikult puhtaid toiduaineid. Niipea kui
mõne saastatuma saad, on jama majas. Mis teha?
Ma olen kuulnud ühte teooriat (on
see tõsi?). Esmalt olid inimesed –
lihasööjad (O veregrupp) – kelle maos on rohkem hapet. Teraviljade kasvatamisel
tekkisid uued veregrupid A ja B, ning üsna hiljuti kui söögilaud läks (ebanormaalselt)
rikkamaks, tekitas keha uue veregrupi AB.
Äkki juhtub lastelastega sama teema
ja tekib - C veregrupp ja nemad on siis võimelised isegi plastmassi läbi
seedima, nagu mõned bakterid juba tänapäeva ümbertöötlusjaamades. Ehk polegi
vaja emakese Maa ning lastelaste pärast muretseda ja nad saavad ise hakkama.
Kuid neist filmidestki kõlas läbi, et
ainus võimalus kogu selle saastaga toime tulla on - immuunsüsteemi tugevdamine.
Kuidas seda aga saavutada on uurimise
ja katsetamise teema ning neid loenguid korraldatakse Eestiski üsna palju, sest
isegi koolituselt käis läbi mõte.
Tugev immuunsüsteem tagab vähese
riski ja isegi nakatumisel salmonellaga.
Ikkagi jäävad üle vaid mõned variandid.
Soovitused.
1. Süüa kõike seda, mida sõid meie
esivanemad (filmist mõte).
2. Süüa seda mis sobib ja kasvab meie
ümber.
3. Tarbida lisaks toidulisandeid
(puhtaid, looduslikke ja neid on kahjuks vähe, ning mida neist ka ei räägitaks).
4. Süüa rohkelt toorest, mis siis kui ka
need on mürgitatud (mürgitamata tooteid on nagunii vähe), sest need sisaldavad
veel mingeidki vitamiine ja mineraale. Neis on päikese energiat ehk elusädet.
5. Mahe toode ei pruugi olla täiesti
puhas, kuid poest ostetud ei ole seda mitte. Kallima toidu ostmine kompenseerib
hilisemad ravikulud ja ka surma.
6. Juua kraanivett. Eesti on ainus maa,
kus lennujaamas on reklaam, et – parim vesi tuleb kraanist. Mitte uskuda giidi
juttu, et juua vaid pudelivett (seisnud, „OHUTU“ ja plastpudelite tootmise
jääkidega – killer, mitte cooler), sest ma kohe küsin sellise käest, et –
millega pestakse meie toidunõud – pudeliveega või? Välismaal saab iga inimene kohaliku bakteri ja
mida kiiremini inimene selle saab ja kui tugev on tema immuunsüsteem, seda
vähem on kõht valla (olen joonud ja näed elan veel !!!). Meenutame Müük versus
Toiduohutus (kasulikkusest ei räägigi).
7. Võimalikult vähe pesta käsi ja keha igasuguste
keemiliste ainetega (võimalikult palju vaid seebiga – nt. 72% lisega, oh-jah aga kesse viitsib!).
8. Mitte käia väga tihti basseinis,
kloor tapab keha peal olevad bakterid, mikroained on naha kaitseks. Hambapasta
on „keeruline teema“ (fluor).
9. Kõik keskturule !!! (seal on mingigi
lootus veel), ise teha lihast ning muust sööki ja võimalikult vähe pakendatud OHUTUID
(tootjale) tooteid.
10.
Suvel
ahmata sisse kõike, mis kodumaal kasvab ja võimalikult vanaisade moodi (porgand
hõlma vastu puhtaks ja suhu – imm. süsteemil harjutamist).
11.
Kui
võimalik, leida ÕIGEID SEEMNEID (aga kust?).
12.
Regulaarne
– keha puhastus (ise leiad googlist variante), abiks ikka kui natuke sisemisi
bakterite ja parasiitide kooslusi raputada (kui ma poleks aastaid teinud, siis
oleks juba paar meetrit maapinnast all pool).
13. Välismaal
reisides (lõunamaades) süüa kõike head ja toorest, mida seal saab. Keha on seal
valmis sööma selles kliimavöötmes kasvavaid vilju, sest bakter juba sees.
14.
Ärge
kunagi uskuge, et tervis tuleb vaid õigest toitumisest, ja ärge kunagi uskuge, et keha saab korda vaid
õige mõtlemisega (riistvara ja tarkvara hooldusi on mõlemat vaja).
Noh ja nii edasi.
MAAILMAS ON VAID ÜKS „HAIGUS“ – SEE ON
– TEADMATUS.
(Mõte loengust – inimene kahtleb
selle üle, mida ta ei tea).
NB! Lihtsalt üks info, millega ma ei
mõista midagi peale hakata.
Haiguste kontrolli ja ennetamise
keskuse (CDC) andmetel kannatas USA-s aastal 2013;
·
48
miljonit inimest toidust tingitud tervisehäda, kellest 127 000 hospitaliseeriti
ning esines üle 3000 surmajuhtumi.
·
Haiguste
põhjustajatena suudeti identifitseerida 31 erinevat toidupatogeeni ning
enamikel juhtudel jäi põhjus kindlaks tegemata !!!!!!
·
Toidust
tingitud haigusjuhtumi keskmiseks maksumuseks oli 1626 USD.
·
Kõikide
toidupõhiste haiguste maksumuseks USA-s oli 77.7 miljardit USD.