Teisipäev, 5. mai 2015

MIS ON ISEENESEST MÕISTETAV.

 Naturaal-filosoofia mõtisklus.
Selleks, et üldse millestki rääkida, on inimesel vaja selgitada – mõisteid.
„Kahe inimese suhtlemine on võimalik ainult siis, kui nad on enam-vähem ühel lainel, räägivad sama keelt ja nende mõttemallid ning kogemused on sarnased“.  Ah kui uhke lause tuli. Ilukirjanduslikult sobiks see romaanidesse ja enamus inimesi said sellest – absoluutselt ühtemoodi aru.
Aru nad tõepoolest saavad, kuid kas teistele selgitada ka oskavad.
Ainult siis, kui me selgitame mõisteid.
Tavalised inimesed tänapäeval suheldes, ei oma sellist vaba aega, mõtlemisvõimet ega ka selgitamisvõimet, et nad suudaks ja sooviks vestluspartneritega mingeidki mõisteid kooskõlastada. Selleks on hea ka omade mõtete üles kirjutamine.
Kuna ma olen kirjutanud nüüdseks juba tuhatkond lehekülge erinevaid tekste, siis ma olen märganud kummalist fenomeni.  Inimesed (osad) ei saa minu jutust, tekstidest ja mõtetest aru.
Minu jutt tundub keeruline, harjumatu ja teistsugune. Mulle endale tundub kõik, iseenesest lihtsalt mõistetav. Kas see mida ma näen ja teen, on siis minu jaoks lihtne või keeruline.
Maailmas on kohutav (ka kohutavalt ebameeldivat) kogus erinevat informatsiooni. Seda on nii palju, et paljud (enamus) inimesed ei võta mõttessegi, hakata naturaal-filosoofiks ehk mõtlema ja kulgema armastuse ja tarkusega. Siin riigis, sellel mandril, sellel planeedil, selles päikesesüsteemis, siin galaktikas, on KEEGI, või on temale lisaks veel keegi – kes on huvitatud, et inimesed ei mõtleks.
See keegi on huvitatud sellest, et inimene mõtleks ja arutleks väga vähe ja enamuse ajast tegutseks (ilma mõtlemata).
Alati peab tooma näiteid.
Enamus inimesi elab süsteemis – oravaratas.
Oravaratta süsteem on paljud inimesed muutnud suhtlemisvõimetuks. Mitte rääkimisvõimetuks. Räägime hästi palju, kui jälgida enda ümber. Rääkides, teine inimene ei kuule mind. Ta kuulab mind iseenesest mõistetavusega.Kui mina annan enda seest välja mingi informatsiooni (mitte lihtsalt loba), siis teine inimene oma mõistmisega ei saa sellest aru ja/või saab sellest informatsioonist aru – oma moodi.
Enamus peresid ei tegele pereasjadega. Mees käib tööl, teenib raha, räägib tarku „tööteadmisi“, õpetab teisi, tuleb koju, sööb, vaatab telekat ja „natukene“ suhtleb naise ja lastega.
Naine käib tööl, teenib raha, räägib ja õpetab teistele tarkusi, tuleb koju, teeb süüa, kantseldab lastega, suhtleb natukene mehega.
Lastega, ema tänapäeval enam ei tegele. Kõige kurioossem lugu on emaga – kes on õpetaja.
Ta läheb kooli teiste lapsi õpetama, olles eelnevalt andnud oma lapse, hoopis teisele inimesele õpetada – lasteaeda.  
Midagi süsteemitumat ja absurdsemat on raske välja mõelda.
Kes on sellest huvitatud, et tööst vabal ajal ehk siis puhkepäevadel, õhtutel, pausidel, inimesed ei oska veeta oma vaba aega. Põhiline vabaaja veetmise vorm on – joomine (vabandust - mitte kõigil).
Prooviks nüüd defineerida mõningaid mõisteid, mis on meile iseenesest mõistetavad.
1.        ELU    2.  TÖÖ   3.   RAHA.   Aitab selleks korraks, muidu läheb jälle pikaks.
Mis on ELU.    Mis on  ELU MÕTE.
1.       ELU on inimese kulgemine sünnist surmani.
2.       ELU on üks hetk või osa millestki pikemast.
3.       ELU on miski, millest me ei taha loobuda.
4.       ELU  peaks olema kerge.
5.       ELU peaks olema huvitav.
Mis on ELU MÕTE.
ELU peaks meile andma kõike seda, mida me endale soovime.
KUID – siin kuskil on KEEGI, kes teeb kõik selleks, et meil ei oleks kerge??? 
Mis on TÖÖ mõiste.
1.       TÖÖ on energia ekvivalent. Seega, töö on kogu elu mõte, sest elamiseks me liigume, kulutame energiat ehk teeme teatud koguse J ehk džaule tööd.
2.       TÖÖ on see, mis erineb puhkusest.
3.       TÖÖ on see, mis võib olla ebameeldiv ja võib olla ka meeldiv.
Mis on töö mõte.
1.       TÖÖ ehk liikumine, viib meid läbi ELU – sünnist surmani.
2.       TÖÖ  aitab meil veeta seda aega, mis tiksub sünnist surmani.
3.       TÖÖ aitab luua meile meeldivaid asju, et meil oleks kerge.
Kuid siin kuskil on keegi, kes teeb kõik selleks, et tööd ei oleks meeldivad ja tööd ei tee meie elu kergemaks.
Mis on RAHA.
1.       RAHA on tükike vaske, hõbedat, kulda, paberit rahakotis või nulle panga kontol.
2.       RAHA on töö ekvivalent.
3.       RAHA on väärtuslik.
Mis on raha mõte.
1.       Rahal pole tegelikult mingit mõtet, sest ……
Kuskil on keegi, kes teeb kõik selleks, et elu ei oleks kerge, et tööd ei oleks alati meeldivad, ja tema huviks on see, et ainus ihaldatav väärtus maailmas oleks – RAHA.
Kes pagan on see tegelane, kes suudab meid panna paberilipakate pärast üksteist kadestama, sõimama ja isegi tapma.
 Kes suudab ära muuta meie elu mõtte. Elada kergelt, lõbusalt, külluslikult, armastavalt.  Ja suudab peresid lõhki ajada (isegi preestritel ja kuningatel).
Kes on see, kes suudab meid teha selliseks, et me ei tunne kellelegi ega millelegi kaasa, me ei hooli teistest ega isegi iseendast. Me ei mõtle, ja kui isegi mõtleme, siis pagan teab kellest ja millest.
Miks on nüüd jälle vaja kirjutada sellist juttu. Nagu selliseid jutte ja moraalitsemist veel vähe oleks.
Kuna ma olen naturaal-filosoofia professor ehk siis inimene, kes lobiseb kõik välja. Mitte nagu mõni esoteerik.
Mul on päris palju kuulajaid ja lugejaid, kuid on väga vähe, minu sõnade uskujaid.
Kes küll on see, kes ei lase meil kõike ja kõiki uskuda ning kirjeldab asju – ristivastupidi.
Täpselt nii nagu mingil ajahetkel vaja????
Ma räägin iseendast mõistmisest.
Me püüame mõista ise – ennast. Kuid enamus inimesi mõistavad/mõistatavad ainult – mõtteid oma peas.
Mina tean/meie teame, et peas kulgevad mõtted riburadapidi üksteise järel.
Üks mõte tuleb-läheb, ja kohe tuleb ning läheb järgmine. See on iseenesest mõistetav – kõigile.
Kuid enamus inimesi ei tea, et saab olla ka teistmoodi. Meile kirjeldatakse mingit terminit – mediteerimine.
Mina ei ole kunagi üritanud seda õppida ega praktiseerida. Seda üritatakse kuidagi selgitada. Ma miskipärast arvan, et pisut raskepäraselt ja esoteeriliselt.
Mina tegin endaga lihtsamalt.
Annan siinkohal ühe meetodi. (See on üsna naljanumber küll, kui naturaal-filosoofia professor annab meetodi, kus – EI OLE MITTE MIDAGISTKI).
1.       Mulle/sulle tuli üks mõte ja see läks ära.
2.       Mulle/sulle tuli selle mõtte järele, järgmine mõte ja ka see läks ära.
3.       Jne. Jne. Jne ……..
4.       Mul/sul on nende kahe mõtte vahel mingi – aeg.  (sul ilmselt õige pisipisikene.   Mul nüüdseks nii pikk, kui ma ise tahan).
5.       Seda, kahe mõtte vahelist aega, võiks (ja saab) – pikendada.
6.       Selles, kahe mõtte vahelises ajas - on  VAIKUS.
Selles VAIKUSES, mina/sina oled puhtas TEADVUSES või infoväljas.
Sel ajal sina ja sinu keha ei mõtle/võitle ning sellel ajal toimub keha tervenemine. Kõik keha rakud kasvavad, poolduvad, arenevad ja EI VÕITLE.
MITTE VAIKUSES, on keha rakud STRESSI ja VÕITLEMISE seisundis, teevad tööd ja neil ei ole kerge olla.
Kes pagan küll on see keegi, kes ei taha, et meil oleks kerge.
Meetod on siis lihtne ja ülikerge. Tegema ei pea – mitte midagi.   Proovige.
Miks enamus inimesi sellega hakkama ei saa. Sest on see pagana – KEEGI.
Kui nüüd on soovi kogeda sellist seisundit (ilma ühegi reeglita), siis on abistavaid võimalusi. Samasugune seisund on ilmselt ka see mediteerimine, kuid see on jällegi omade reeglite ja rituaalidega.
Võimalused.
1.       Kunagi oli ja on ka praegu – KAHE PUNKTI POINTIMINE.
2.       Kahe punkti pointimise võib muuta – ÜHE PUNKTI POINTIMISEKS. Selleks kujutad, kõik see mida tahad või soovid, mentaalselt ühte punkti ja võtad mõttes selle punkti oma kolme sõrme vahele ja KÕIK.
3.       Tegelikult ei ole vaja – MITTE MIDAGI.  Ainus, mida inimesele tegelikult on vaja, on – KAVATSUS.  Kui tekib kavatsus, siis juba tekib ka tegevus.
Neile meetoditele on vajalik oskus, minna sinna – VAIKUSESSE.  Need meetodid on neile, kes on sellest midagi kuulnud või teinud. Need kes pole kuulnud, kuid soovivad teada saada, võin jagada infot meilile: arne.tsirna@gmail.com.  Sinna võib saata ka kontakte, kirju ning lugusid - vastastikku vahetamiseks.   

LIHTSAIM VARIANT.
Sattuda mõtete vahelisse ruumi, aega – HETKE.
1.       Tuleb mõte.
2.       Hakkad korrutama – ükskõik mida – kas lausekest: „ma ei mõtle, ma ei mõtle …..
3.       Võib kasutada ükskõik mida muud – tamtaramtaramtaraa või trallallallallallallaa.
4.       Tuleb järgmine mõte – no ja mis siis kui tuleb.    Trallalalaaa.
5.       Mingil hetkel, kui tunned juba mõtete vahelist vaikust, siis pikenda seda lihtsalt vaikusega.
6.        Tuleb mõte ja hoiad jälle vaikust.
See meetod ei hakka tööle ühe-kahe korraga. Alguses ei paku see ka mingit erilist naudingut.
Minuga aga juhtus niimoodi, et vaikuse pausid aina pikenesid, kuni ma suutsin vaikust tahtlikult hoida pikka aega (ja hiljem juba üsna mõnuga).
Pärast pikaajalist (nii umbes pool aastat) igapäevalist kasutamist juhtus aga ühel õhtul kummaline muutus.  Mitte väga külmal talveõhtul rõdul tubakat kimudes, plõkastasin ma „Sinna“. Ehk juhtus selline kummaline tundmus, et ma olen pidevalt „Seal“, ja siis kui ma tahan mõelda, siis olen „Siin“. Tundub sellise pooluskliku „ärapööratu“ mõtte luul.
Kuid vahet pole, TUNNE on hea. Mõistus on üliratsionaalne, leiutamisvõimeline. Meel on rahulik ja rahumeelne. Võitlema enam ei pea. Jutt ja sulg jookseb, midagi enam välja mõtlema ei pea, vaid tuleb iseenesest (igapäevane elutoimetamine käib ikka vanaviisi, kuid pea enam ei vadista).
Kuna ma olen lugenud väga palju erialast kirjandust, siis on ka arusaadav, et mingi esoteerikaga siin tegemist ei ole.
Lihtsalt see KEEGI, enam minu mõtete vadistamisega ei tegele – minust sõltumata. See KEEGI lasi jalga ja jäin ainult – MINA.
Ma ei ole ka varemalt suurt lugupidanud neist – omast arust tarkadest, kes väidavad, et raamatuid ning loenguid ei pea kuulama, vaid kõike tuleb – leida enda seest. Kui keegi leiab midagi – enda seest, siis on hästi.   Minu puhul aga töötas lugemise ja katsetamise variant ka.
Seega, tegeledes vaid iseenesest mõistetavate asjadega, ei pruugi päris kõikidest asjadest aru saada. Kui rohkelt ja erinevatest kohtadest informatsiooni hankida, siis hoiatan ikkagi ka nüüd.
Tõest informatsiooni on raamatutes vähe. Rohkem on stamptõdesid, häma ja lausa eksitamisi.
Hea on sealjuures aga see, et ühe korra võib katsetada enda peal igat asja. Kui meeldima hakkab, siis on õigem.   Kui ei meeldi, siis on tõenäosus suur, et ei sobi.     Hea on veel see, et see VAIKUS  tuleb ka -  MINU  seest.