Kolmapäev, 16. märts 2016

KAS ARBUUS ON IKKA MAGUS.



Kuna ma üritan lõpetada ilmselt oma viimast „esoteerilist“ raamatut, mille pealkiri on „Põrgulikult esoteeriline raamat“, siis on lühijuttude kirjutamine tiba soiku jäänud. Samas ei ole olnud ka mingit konkreetset head teemat.
Nagu ikka, peab mulle tulema paar kolm elulist kogemust ja neist need lühijutud ka tekivad.
Tahtsin hakata seda juttu kirjutama, kuid arvuti hakkas jälle midagi installeerima. Samal ajal oli arvuti ühendatud ka telekaga ja avatud oli ka täiesti juhuslikult salvestuse koht. Nägin siis, et mul vaatamata viimane Tallinna TV saade „Mõtleme taas“. Tallinna TV on just täpselt selline kanal millesse inimesed suhtuvad nii ja naa. Vahet pole kuidas sina sellesse suhtud, kuid Andres Raid on alati olnud ja on ka jätkuvalt „väga terav pliiats“. Üüratult lihtne ja geniaalne lugu („Mõtleme taas“, 15.03.2016, stuudios TÜ õppejõud Andro Roos)
Ja nii kaua kui mu arvuti siis miskit installeeris, suutsin vaadata saadet ja seal kiideti eestlasi. Arutati ja kiideti ka neid eestlasi, kes on kolinud Eestis minema.
Siis mulle tekkis ka soov kiita teid ja teid, kes te loete minu blogi ka Eestist väljaspool. See blogi on eksisteerinud eelmise aasta märtsikuust ja selle aja jooksul on seda loetud üle 1500 korra. Millest eesti lugemisi on olnud  1100 korda ja siis mingi 400 korda muudes maades. Mind ongi pannud imestama nende kordade arv ja erinevates riikides  olevate eestlase arv. Mitte lihtsalt teie kiitmiseks, aga teid on ikka väga erinevates riikides. USA-s loetud 140 korda, Soomes 70 korda, Venemaal 29 korda, Ukrainas 25 korda, Holland 12 korda , Austraalia 11 korda, Pakistan 8 korda, Saksamaa 7 korda, Rootsi 6 korda ja siis veel palju erinevaid riike: Tai, Kanada, Belgia jne.
Ma olen üsna kindel, et minu blogi ei loe „päris tavalised“ inimesed. Päris tavalised inimesed loevad hoopis teisi asju.  Ma kuidagi hooman, et ei loe ka päris tavalised esoteerikud, ehk siis „kergemat“ sorti alternatiivide uurijad.
Ma olen üritanud oma lugusid kirjutada nii lihtsamapoolseid kui ka keerulisemaid. Päris keeruliselt ei olegi suutnud või tahtnud kirjutada.
Nüüd aga, mida aeg edasi, kipuvad need lood minema rohkem keerulisemaks ehk siis naturaal-filosoofilisemaks.
 
Istusin siis mina ükskord söögilauas ja lõikasin lahti arbuusi. Märtsikuus ja Costa Rica arbuus oli põrgulikult magus, nii magusat polegi saanud väga tihti.
Ja minu sisse tekkis küsimus: „Kust kohast tuleb arbuusi sisse – magus“. Üsna loll ja lapsik küsimus. Aga kui viiekümne viie aastane kõrgharidusega inimene ei oska selle peale esimese hooga midagi vastata, siis tekitas see huvi. Seda küsimust mina ei saanud vastata „tavaliste“ vastustega.
Arbuus kasvab mullast, veest ja päikesest!!!!
 Mitte ühestki eelloetletud „asjast“ ma ei saa maitsta mitte midagi magusat. Mis nipiga on arbuus magus ja pipar kibe.
Mingil hetkel, tuttava sünnipäeval, kus oli koos ka mitu „targutajast“ tarkpead, nagu ma isegi!!! Ma esitasin ka selle küsimuse. Püüti siis mulle selgitada, ilmselt koolitarkuse baasil, et kas ma tean midagi fotosünteesist ja klorofüllist. OK. Arbuusi koor on roheline ning lehed ja varred kasvavad. Aga kust ikkagi magus tuleb???  Siis üks koosviibijatest küsis minu käest, et kas ma ise tean vastust. Kuni selle hetkeni mina ei teadnud. Ma poleks siis ju küsinud. Kuid just täpselt sellel samal sekundil ma teadsin – mulle tuli see vastuse variant. Järgmisel päeval käisin ma ühes „omataoliste ringis“ ja seal oligi teemaks küsimuste küsimine. Ma siis küsisin ja lõbu oli laialt.
Lapsik küsimus: „kust kommi sisse magus saab“ on tegelikkuses väga tähtis ja SÜVA filosoofiline.
Mina, kui Naturaal-filosoofia professor, üritan seda selgitada (blogis on üks jutt kuidas ma olen selline professor).
ARBUUSI SEES EI OLE MAGUSAT. ARBUUS EI OLE MAGUS.
Kui teil on laps või mõni muu selline vahva tegelane, kes küsiks sama küsimuse. Mis te temale vastaks???
Viimases hädas te vastate. „Maitse ise, see on ju magus“.
Kuidas arbuus kasvab. Võtad seemne, paned selle mulda ja hoolitsed tema eest. Arbuus kasvab ehk siis päike, vesi ja muld. Vitamiinid, mineraalid, kiudained, süsivesikud jne.
Kuidas seemnest saab arbuus?
Arbuusi sees on – valem. See valem koosneb ilmselt arbuusi DNA-st ja Kõiksuse Loome struktuurist.
Mis on DNA ja kuidas see töötab? Kas sellest üldse keegi teab kindlat ja lõplikku tõde??
Mis on Kõiksuse struktuur - sama küsimus?
Õnneks nende küsimustega on väga paljud inimese tegelenud ja on ka palju seletusi. DNA oleks justki süsteem mis salvestab ja on võimeline seda salvestust pidevalt kopeerima rakkude paljunemiseks.
Kõiksuse loome struktuur on aga üleüldise – Kõik Mis On Olemas – alusjoonis, kuidas kõik asjad eksisteerivad üheskoos ja ühises loomingus.
DNA-st ja kasvamisest kirjutab oma raamatutes näiteks Bruce H Lipton raamatus „Uskumused ja bioloogia“.
 Kõiksuse loomet kirjeldavad näiteks „Elulille iidne saladus“ ja Vabaduse Õpetuse – Auroramaa.ee – Katarapuu kirjeldused.
Ma olen mitmeid aastaid neid uurinud, olen uurinud ja jagelenud kaaskodanikega suhtekorralduse teemadel. Suhtekorraldus ja arbuusi magusus toimetavad samamoodi.
Vahele põikeks panen siia sellise mõtte.
KÕIK ON KINNI TEADMISTES.
Tsiteerides Eesti eepost ja pisut seda parandades: „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat – tuleb TEADMIST tunnistada“.
Arbuus kasvab ja ammutab enda sisse aineid. Kasvab teatud struktuuri järgi ehk siis planeedil Maa kasvab ta elulille geomeetria alusel, kuid peaks kasvama Keylonta katarapuu struktuuri järgi ehk siis orgaanilise struktuuri järgi – kus ei ole võistlust, võitlust ja teineteise hävitamist (Auroramaa.ee).
Kuid ikkagi ei ole arbuusi sees – magusat.
Kui ma panen suhu mingi maitse. Kui ma vaatan silmaga värve. Kui ma kuulan kõrvaga heli. Kui ma katsun käega mingit pinda. Kui ma tunnen ninaga mingit lõhna. Mida ma siis tegelikult teen???
Kui ma kustutan valguse, siis mida ma näen. Mis värvi? Musta. Seega, kui valgust ei ole, ei ole ka värve, on vaid üks värv – must.
Kui ma panen kõrvad ja nina mehaaniliselt kinni, siis ma ei kuule ega haista mitte midagi.
Kui ma katsun midagi, siis tegelikult ei tunne ma mitte midagi, sest gravitatsioon on vahel. Enamus teab muidugi koolitarkusest, et gravitatsioon on tõmbejõud kahe keha vahel. Kahjuks on see ilmselt vale ja gravitatsioon võib olla hoopiski tõukejõud.
Kes tahaks sellest midagi teada, siis seda seletab Arvo Soomets oma Reaalsusloome seminaridel/kodulehel ja seda saab teada, kui lugeda maailmakuulsat teadlasest ulmekirjaniku Isaac Asimovi teaduslikke ja ulmeraamatuid (ulmeraamatud Asimovil ei ole ulme, vaid ärapeidetud ja ridade vahele kirjutatud teadus, mis ei mahu tavamõistmise raamidesse).
Käsi ei tunne mitte kunagi laua pinda, sest käe ja laua aatomite vahel on tõukejõud.
Seega siis, mitte ükski meie viiest meetest ei ole REAALNE meel, vaid see on mingite jõudude vastas- ja koosmõju.
VÄRVE EI OLE OLEMAS, vaid on valguse LAINETE murdumine pinnalt, peegeldus läbi meie silma läätsede, selle kujutise tagurpidine pilt silmanärvidel ja – AJU TÖÖ. 
HELI EI OLE OLEMAS, vaid on mingilt objektilt tulev LAINE, mis paneb võnkuma mehaanilise kõrva trumminaha ja edasi liigub elektriline signaal ja – AJU TÖÖ.
KAREDUST EI OLE OLEMAS, objekti kujust ja gravitatsioonilisest tõukejõust liiguvad meie käes olevad närvid ja edasi liigub elektriline signaal (ilmselt jälle mingid elektromagneetilised lained) ja – AJU TÖÖ.
Kui nende eelmistega on „väheke“ lihtsam, siis järgmiste asjadega läheb aina keerulisemaks.
SUU ja NINAGA tekivad probleemid.
Nina tunneb lõhnu ja lõhnad ei ole nii materiaalsed, kuid me tunneme neid. Seega lõhn peab olema ka mingite lainete energiad ja võnkumised, mida meie ninas olevad retseptorid registreerivad ja edasi on jälle – AJU TÖÖ.
Maitsed samamoodi on erinevate ainete mingid omadused/lained, mida registreerivad meie keelel olevad retseptorid ja edasi on – AJU TÖÖ.
MAGUS ON AJU TÖÖ.
Lisame nüüd juurde meie sellised „nähtamatud“ meeled nagu: mõistus, tunne, jutt ja SÕNA, ning asi hakkab pööraseks minema.
Mõistus on energeetiline, elektriline ja AJU TÖÖ.
Seega siis. Justkui ei olekski MITTE MIDAGI OLEMAS, mida me siiani teadsime.

Põhiline mure meie igapäevases elus on – SUHTEKORRALDUS.
Meie igapäevane elu on pidev – oma suhete ja suhtumiste korraldamine.
Meie aju on arvutusmasin mis teeb tohutut, kohutavalt suurt, arvutustööd. Meie aju pidavat töötama vaid 3-4% ga oma tegelikust mahust. Ülejäänud mahuga ta võtab vastu üleüldisest ilmaruumist ehk INFOVÄLJAST andmeid ja neid meie teadmata läbi arvutab.
Seega, mida me kõike teeme – sellest pole meil mingit aimu. Tume energia, hing, meel, vaim, DNA, rämps-DNA, tunded, emotsioonid jne. Ma, „väikese lapsena“, küsin: „Mis need on ja kuidas töötavad?“.
Seega siis, kuidas kõik omavahel toimib ja kuidas me siis omi suhteid ja suhtumisi korraldame.
Kõik mured ja rõõmud, maitsed ja lõhnad, tülid ja pahandused, mõtted ja tunded – ME LOOME ISE. Isegi siis kui tema, see teine – on tõbras.
Me ei tea seda, et KÕNE – me teeme ise ja kõne sisaldab tohutus kohuses informatsiooni. Informatsioon on energia. Informatsioon võrdub energia.
Sõna sisaldab informatsioonienergiat ja mitte ainult sõna, vaid iga täht sõnas ja iga tähe kõrval olevate tähtede informatsioon mõjutab kogu sõna kooslust.
Sõnade ja terminite informatsiooni tutvustamiseks saan soovitada näiteks minu hea tuttava Aigar Säde raamatuid „Seest välja“ ja „Tervise röövimine programmeerimise teel“ leheküljelt  http://www.aigarsade.com
Aigar on nii põhjalikult kirjeldanud erinevate terminite ja seisundite olemust.
Sõnade ja tähtede kirjeldus on ka A.Ivaško loengutes „Staro Russkaja bukvitsast“, kuid selleks on vaja teada hästi vene keelt ja omada piisavalt teadmisi neist asjadest, millest ta räägib.
Kuna ma ei jaksa kirjeldada kõiki asju mis üldse olemas on ja nende kirjeldused läheksid väga pikaks. Näiteks „Suhtekorraldusest“ kirjutasin juturaamatu „Suhtekorraldaja“. See on kirjutatud nii lihtsaks kui ma vähegi oskasin. Siis ikkagi mõned ütlevad, eriti kriitikud, et liiga keeruline. Selles raamatus on minu jaoks äge vaid see koht, kus peategelane on „nõia“  juures ja kõik need tekstid mis sellesse lõiku „ise tulid“. Tema prototüüp on elust enesest ja üks eelkirjeldatud „hea tuttav“.
Selleks et oleks ka sellel lool mingi mõte või abivahend, saan anda ühe nõuande.
Enamus inimesi on hädas oma tervise, raha, vabaaja, lähisuhete ja tööl käimisega.
Nende probleemide „ravimiseks“ on välja pakutud lõputu arv meetodeid, kirjeldusi ja raamatuid.
Mind on alati huvitanud aga – leida võimalikult lihtsam, kergem ja toimivam meetod.
Nüüdseks olen aru saanud, et enamus eelloetletud hädade ja praktiliselt KÕIKIDE jamade lahendamiseks on VAID üks lollikindel ja toimiv meetod. Kõik probleemid lahendab ära vaid ÜKS tegevus.
ÄRA VALETA ENAM.
Hakka ausaks. Kõige pealt endaga. See on ÜÜÜÜRATULT raske. Kuid need tulemused, mis tulevad, annavad kohe endast tunda. Vahest paremini, vahest halvemini. Vahest isegi nii, et sa pead ära muutma kogu oma elamise. Kolima kuhugi mujale. Vahetuvad inimesed, kellega sa ei saa, ja nemad ei taha suhelda. Tülitsed isegi oma lähedastega. Kuid millalgi saavad ka nemad aru, et sina elad paremini. Iga muutus on raske. Kuid ka muutmatus on raske. KUI ON.
 
Panen siia vahele ka Aigari mõtte ja tunnetuse. („Sünteetiline reaalsus“)
„Käed on hingeenergia pikendus – hingeenergia väljub vasakust käest ja siseneb
paremast käest, moodustades omapärase vooluringi, mille keskuseks ja pumbaks on
süda. Kuna hingeenergia on kõiksuse võimsamaid energiaid, siis enda hingeenergias
kümmeldes ja seda tulena kasutades suudad lahustada/muundada saasta, mis on
sinusse manipulatsioonide abil sisestatud, mis pole su enda loodud. Omaenese loodud
hingesaastast saad vabaks vaid läbi teadvustamise (võti on aususe taastamine, oma
vigade tunnistamine).
Hingeenergia voolu suudab takistada vaid endale valetamine – seega, mida ausam
enda (ja ka teiste) vastu oled, seda võimsamalt voolab su hingeenergia.“
 
AUSUS ON AJU TÖÖ!!!!!!!!!!!!!!!!!