Ma võiks igal hommikul kirjutada loo või terve raamatu aga kuna seda ei saa tunni aja jooksul tehtud, ma ise olen kogu teema läbi hekseldanud, siis ma ei viitsi enam trükkida. Mul on arvutis üks kaust - Mõttega pildid, säält vahest hää võtta.
Ma kuulan tohutus kogustes Maksimaalselt ulmelisi videosid. Siis ma kohtun aegajalt inimestega ja küsin neil – Lolle Küsimusi. Need on nii lollid küsimused, et inimesed jäävad mulle pikalt otsa vahtima, löövad käega ja ainult mõned üksikud suudavad mulle vastata üsna samamõttelise lausejupiga – Arne, kes sa siis ise ei tea??? Hallelluuja, kui ma teaks, kas ma siis küsiks???
Kurioosum on see, et kui mulle on alguses mingi teema tundmatu ehk, natuke tean küll, aga on asju mis panevad küsima põhjalikult – viimase vindi, viimase keermejupini.
Noonäiteks arutasime viimasel Lektooriumi õhtul teemat, mida ma polegi Lõpuni Äravormistanud. Teemaks oli.
Mis on Õnn?
Kes on Õnn?
Kus on Õnn?
Miks on Õnn?
Milline see „välja näeb“? Jne.
Alguse sai see Peetri sünnipäevast, kus ka tema ei saa aru mis tähendab – PÕS ehk Palju Õnne Sünnipäevaks.
Mul on alati olnud sellega seoses küsimusi. Kui Palju? Mis on Õnn? Ja – Miks ainult Sündimise kuupäeva kandvaks päevaks. Kas soovijatel pole endalgi nii palju õnne, et nad suudaks ette kujutada, mida võiks soovida siis nt minimaalselt – terveks tulevaks aastaks.
Teate, ma kohe hooman sinu lugemise ajal, kuidas sa arvad, et – Arne jaurab jälle neil teemadel. Ei jaura. Sest ma tegin eksperimendi ka.
Ma küsisin umbes 10 inimese käest, et kas neil on mingit kirjeldust – Milline Näeb Välja Õnn? Mitte keegi ei suutnud ühtegi mulle mõistetavat kirjeldust anda, peale selle Häma, mis on tüüpiline inimesele, kes ei viitsi teemaga lõpuni minna ja jaurab kulunud fraasi – Õnn on sinu sees.
OKEI, nõus, Kus siis veel aga Milline see välja näeb? Mina tahan teada, mina tahan kirjeldust, ma ei taha jaburat vastust. Enamus ütleb et, Õnne kirjeldust ei ole olemas. Mul on. Mul on neid nii mitu kui palju ma tahan ja panen selle versiooni lõppu, mille pakkusin Lektooriumis välja ja neil kõigil ei olnud sellele kirjeldusele mitte ühtegi vastuväidet ehk – nad olid sellega Samas Nõus.
Nüüd te võiks selle loo kinni kõpsata ja omi töid minna tegema aga Tsirna Arne küsib edasi.
Kus Sees??
Valter Moers oma raamatus Sinikaru kirjeldab, kuidas inimene (ehk Karu) elas „terve ühe elu“ - Aju sees. Kahes ajupoolkeras ja mida ta seal „nägi“. Pikk kirjeldus aga juba alguse kirjeldus on Võimas. Selleks, et üldse Ajusse minna, pidi ta peaaegu ära uppuma KõrvaLägasse. Sellesse mädasoosse, mis tekib kogu elu jooksul kuuldud sopainformatsioonist. Võimas kujutluspilt, kas pole?
Rohkem ma kirjeldada ei jõua, sest ma kopeerisin ja printisin selle raamatu endale ja hakkasin seda „vaikselt“ uuesti üle lugema (kui aega on).
Täpselt samalaadseid teemasid kui Õnn, on ka veel teisi. Näiteks Armastus. Mis see on ja kus see on?
Need on sellised Sõnad ja Terminid, millele ei saa anda ühelauselist seletust, sest need on Abtraktsed küsimused.
Mis on Õnn? See ei ole küsimus, sest sellele pole vastust. Toon näite.
Ütle kiiresti, mitu sõrme on ühel käel.
Vastus Viis on vale vastus.
Õige vastuse saab anda ainult Kriminalist Holmes või Poirot, sest tema „kuulas“ küsimust, mitte ei hakanud kohe „luuletama“.
Vastus on - Kiiresti.
Mis on Õnn, pole see küsimus, mida sina mõtled ja vastuseks on – Õnn ja ainult see Sõna, ei muud.
Selleks et inimene saaks hakata üldse mõtlema, tuleb esitada küsimus arusaadavalt. Näiteks.
Kirjelda oma sõnadega, kuidas sa mõistad sõna Õnn ja seisundit, mida inimesed Õnneks Peavad.
Vat nüüd hakkab iga inimese mõte tööle.
Kui palju??, on kohe järgmine küsimus . Kui palju on Paras Kogus? Mu hea sõber soovis mulle kunagi sünnikaks – Õnne Õnnetuse Piirini. Parim, mida siiani olen kuulnud. Aga ikkagi – kui palju.
Tõin ise kujutluspildilise küsimuse. Kui õnn (ka nt armastus) oleks
üks „malmist pudrupott“, siis kui paks võiks see Leem olla. Kas ikka väga
tummine ja maitsetega, kas pipart peaks seal kah sees olema, jne? Ja selline see Õnn ongi. Vahest tahaks kohe
midagi soolast, heeringat, ja Torti . (Polkovniku lesk).
Midagi võiks veel kirjutada aga vaatan kas tuleb, ehk.
Panen siis selle kirjelduse, millega
olid nõus kõik inimesed. Ma võtsin laualt teetassi ja seletasin. Kui ma olen
hetkel siin ruumis, kas selle teetassiga või ka ilma selleta. Ma olen siin ja
ma Olen Oma Eluga Rahul. Siis ma olen Õnnelik.
OK, tuleb. Me vaatasime sellel õhtul ka selle teemaga filmi, kus palju „tarku filosoofe“ püüdsid Õnne seisundit kirjeldada.
Ekhart Tolle püüdis „tolletada“ – elamisest hetkes.
Kvantfüüsik püüdis tsipa seletada – Vaatleja efekti.
Igasuguse esoteerikud, usumehed ja teised seletasid oma vaatevinklist.
Aga seal oli ka üks naljakas fakiirilaadne tegelane, kes viskas kilde.
„Hetkes ei saa elada, sest klõps ja see hetk on läinud.“
OK, Tollega olen nõus, et lollus on elada minevikus ja ainus, milleks see teadmine on hea, et ainult Kärna Ärni on nii loll, kes astub kolmandat korda ka sama reha otsa.
Minu lemmik seletus mineviku kohta. Me kirjutame terve elu raamatut – Tagantjärgi Tarkuse Leksikon. Sinikaru on selle leksikoni kirjelduse Koodiraamat (paksult koode täis).
Fakiiri lause, mis klõpsas hetkega minu pähe.
„Ma elan parem Tulevikus, ootan teise järgi, sest nii on palju vähem stressi.“
Ehk ka Sinikaru moto – „ „Elu on liiga väärtuslik, et seda saatuse hooleks jätta“.
Nii näiteks teen ka mina ja miks ma vähe kirjutan. Ma ise kuulan ainult selliseid videosid, mis on Põrgulikult Ulmelised. Ja nendest ei viitsi ma lugusid teha, sest need on üsna uskumatud, neid ei loeta ega väga ei kommenteerita, aga üllatus-üllatus, mõne ajapärast on see „tavaliste inimeste“ reaalsuses.
Tuletan meelde minu kirjeldusi (ette) kuidas riidest maksiga nanoosakesi ei saa püüda.
Ilma nuppudeta telefonid, mille tulekut teadsin mina ette terve aasta (otse soome telefoni tehasest).
Ja ka nt praegune AI „õnnetus-erutus“.
Tehis Intellekti pole
olemas, pole kunagi olemas olnudki, sest seda ei saa välja mõelda. Me lihtsalt
elamegi selle sees ehk Matrixis.
Õnnetuse vähendamine.
Sellest filmist tuli ka mingi „praktiline meetod“, kuidas Õnnelikum Olla. Ma ise veidi lisan sellele.
Enne toon näite spordist, igasugusest spordist, aga mina sellest mida ise teen. Kui ma võistlen, siis kogu aeg ma kuulen väljendit – seekord jäi õnnest puudu või ei olnud õnne. Täielik jama. Sa ise lõid nupu august mööda. Kuidas sa suudaks mängida 50 mängu ja teha nt 600 lööki päeva jooksu Perfektselt. Ei ole võimalik, sest su peakolu peab arvutama 1000 korda sajandik millimeetreid ja tuhandik njuutonmeeterid, pluss mc ruudus, mc2.
Sportlik Õnn on see – Kes vähem eksib. Ka
KaarviOtist, saab ajapikku maailmameister.
Aga meetod
siis.
Kui sul on Õnnest miskit puudu või Õnnetust üle, võta paber ja pastakas. Pane need kirja.
Ma väidan 1000% kindlalt, et kui sa seda ei tee, siis jääd aegade lõpuni neid õnnetusi ainult Peas Keerutama. Nüüd tee nende kirjeldustega – mida ise tahad. Tulemus on see, et mida vähemaks sa neid koorid ja paremaid asju lisad …. Saite isegi aru!!!!!
See on nüüd sinu Raamat – Koodiraamat, mida sa saad koostada ise.
Kui ma kontrollisin teksti, siis ühes imelises kohas - Rõdul, ühe imelise asja toimel tuli sellele seletusele lisa.
Sa pead selle, mis sulle ei meeldi - Maha kriipsutama ja pane taha kirje - TEHTUD.
Esoteerikud seletavad, et sa kustutad selle ara.
Realistid - sa unustad selle ära.
Kvantfüüsikud - sa liigud järgmisele Oksale.
Matrixi teadjad - seda pole olnudki. Jne.
Tagantjärgi Tarkuse Leksikoni „täiendavad“ reeglina ka need inimesed, kes on sinu ümber ehk ka see „kes on kõige lähemal“!!!!
Seda lugu ajendas kirjutama hoooopis teistlaadne video (umbeulme), mida ma kuulasin. Imelik kuidas peab Eesmineja- Pioneer looma midagi sellist – Mis ei lase seisma jääda.
Ehk on veel üks
teema. Kas elu peaks olema Eriline või Tavaline. Ka see teema on mul peas läbi
jahvatatud.
Lõppu veel
üks lause selle Lektooriumi filmist, sest teemasid oli seal pea kümme.
„Naised ei
mõista meeste Mõtteid ja mehed ei mõista naiste Tundeid“.
Öelge nüit, kesse kurjam mõtles piibliloo sees teha miskit mehe küljeluust!!!???
Kas see tegelane oli lollakas või. Ja kesse tuli mõttele teha Baalüloni torn, tekita keeled, et inimesed üksteisest aru ei saaks.
Naistel on küll keel ja Keel, aga miks nad ei suuda mehe mõtlemise tarvis Omi Tundeid kirjeldada (sa pead ise aru saama).
Halleluuja, ma ei viitsi. Aga eks see luuletamine ( õigete sõnade grammatiline
ritta seadmine vastavalt selle aja kommetele) ole ju keeruline kah.
„Päikese
kiired kuldasiwad puude latwasid nii et just nagu kullatud oliwad ja linnud
laulsiwad puude latwades ja kui nad mitte ei oleks laulnud siis oleks sääl
kaunis wagane lugu olnud aga nad laulsiwad ilusti ja see oli wäga ilus kuulda
kellel aega oli kuulda, (siin oli komma) tuul kiigutas puude latwasid mis wäga
ilus näha oli ehk ta küll suurem asi ei olnud ja taewas oli taewa karwa
sinine“…
Mina, tulnuna
Kuskilt Mujalt, ei saa ka kunagi aru kuhu seda Komma panna. Aga nüüd tuleb üks
rasvane punkt .
Kurja küll, ikka
veel, Pipi Spunk tuli meelde. Punkt.
