MIKS inimesed kardavad Surma

 

Ma pean vist omale mingi Disklaimeri koostama, siis kopiks kohe iga loo ette.  

Mul hea sõber kirjutab raamatut, ma sikerdan sinna ka lugusid juurde ja tema oma raamatuga viis mind „kummalisse kohta“. Ma olen sellest „kohast“ juba mõnda aega Teadlik olnud aga pole siiani saanud ühest terminit sellele. Nüüd ma „nägin“ seda kohta ja sellele „tuli ise“ ka termin, ja tuli ka raamatu pealkiri, mida hetkel kirjutan.

KÕIKIDE VÕIMALUSTE MAAILM.

See on selline koht, mida esoteerikud nimetavad Akaša kroonikateks, osad nimetavad Kõiksuse Inforuumiks jne. 

Mina näen aga seda ruumi – Maailmana, kus on olemas KÕIK võimalused. 

Pikemalt sellest ei räägi, sest see ei mahu lühiloo sisse ja kirjeldus, ilukirjanduslikus stiilis „tahab tulla“ ilmselt veel mitmeid kuid.

Kõik need lood lähevad ilmselt mingil moel ka sinna sisse.

Disklaimer on aga selline.

„Ma olen „ööloom“. Päeval kulgen siia-sinna, hangin infot ja õhtul –  ei midagi. Hommikul, kui ma silmad lahti teen, siis on tohutud kogused Infopakette. Aegajalt ma kirjutan need kiiresti kladesse ja neist on ka lühilood saanud. Lood sünnivad siis, kui – saavad kokku mitmed episoodid, mis hakkavad looma Võimalusi, kirjeldusi jne.“  

*Seekordne lugu sai alguse Aigar Säde FB arutelust – mis on Surm, ehk ka – MIKS inimene peaks surma kartma.  Seal arutelus oli kommentaarides nii mõnigi vahva kirjeldus.

*Teine koht, mis eile ette tsuskas, oli video sellise kirjeldusega.

Kui sa vaatad tagasi oma elu viimasele kümnele aastale, siis – kas sa oled sellega Rahul.  

*Tuli veel ka üks teine video, kus üks vahva vene videobloger küsib  –  BOG ja hotšu….

 Ja siis Tark Jumal vastab talle.  

Bohh, miks sa mulle ei anna miljon dollarit, mul sõpradel on!

Ja siis kirjeldab Jumal palju häid asju, mida inimene saaks selle miljoonaga ära teha. Aga.

Ta kirjeldab 20 ja rohkem jaburdusi, mis juhtub tavaliselt inimesega…  -  kes tegelikult ei tea, mida sellega päriselt peale hakata. Näiteks esimene negatiivsus – sa kaotad kõik oma sõbrad ja sugulased. Jne jne.

 Teises videos oli aga Meetod Eluks ja vastus Aigari küsimusele.

Kui sa vaatad oma eelneva 10 aasta elu peale – kas sa oled sellega rahul. Kui vastuseks on kindel EI, või nii poole-meene aga päris rahul ikka pole. Siis andis videolooja meetodi, imelihtsa meetodi.

Pane silmad kinni ja mõtle oma eelneva 10 aasta peale. Tee järeldus. JA.  Tee silmad uuesti lahti.  Palun, siin on sulle need 10 aastat uuesti ja tee kõik need selliseks, millega sa enne  rahul ei olnud.

Minu töötlus, täna hommikul, on aga veidi teistsugune. Kuna ma olen tähemärgilt Kaksik, siis see „eriline hüppaja“ ei kannata ilmaski välja mingit kümneaasta juttu. Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda ja kõike: Kohe ja Korraga.

Kui ma panen silmad kinni ja mulle ei meeldinud eilne päev, siis teen silmad lahti ja …  Voilaa, täna on Lõputa Küünlapäeva uus variant.

Kui ma näiteks täna hommikul vastasin, et eilne päev meeldis mulle Väga või ka Üliväga, siis me jõuamegi Aigari surmateema seletuseni.

MIKS kardavad inimesed surma.  

Kui me paneme igal õhtul silmad „tuttu“, siis meil pole õrna aimugi – kus me need uuesti jälle lahti teema.  Miks ma peaks kartma MagamaMinekut.  Keegi tuttav kommenteeris seal FBs, et lapsed kardavad magama minekut. Miks??? Kvantfüüsikaline vastus on alati seletus sellistele asjadele, aga seda vastust ma siin ei ütle.

Ilmselt, ehksiis Kindlasti, on seal Inforuumis  kõikidele küsimustele alati ja igavesti – Lõputu arv vastuseid ja võimalusi.

Mulle tuli aga selline ühelauseline variant. Mul läheb alati meelest, kes oli see kirjanik, kes ütles – „Et sul poleks kahju oma …“

Inimene kardab Surma sellepärast, et sisemuses (Pääkolus) on ta ülimalt veendunud, et – Miski jäi või Jääb tal Elus tegemata.

Kui see kirjanik oleks teadnud seda vene blogeri Meetodit, siis poleks see mõttetera saanud ilmaski Kultuslauseks ja surematuks teoseks.

Pane silmad kinni,  …..  , ja tee need uuesti lahti.

NB!  Ja nüüd püüa tajuda. Kardad sa veel Surma või mitte!!!!!

 

MÕRADEGA KLAASKUPPEL

 

Ma tean nüüdseks, peale 65 aastat, et Pole Olemas:  

* mingeid FAKTE. Fakte pole olemas, kõik faktid on Minu Kirjeldused.

* pole reaalsust, mida me nimetame REAALSUSEKS, mida saaks „katsuda või nuusutada“, sest pole vahet kujutlusel ja reaalsusel, kõik moodustub Minu Peas, ja ma loon kõik sündmused Ise. 

* kogu reaalsuse vormistab minu keha, oma läbielamata emotsioonidest. Mida rohkem läbielamata emotsioone, seda rohkem  „reaalsuse rämpsu“ me loome.

* iga plaani, mida suudab välja mõelda minu Mõistus, on rämps, sest see tuleb vaid vanadest kogemustest.

* minevik ei ole konstantne ja seda ei eksisteeri kui sellist, sest kõik on üheskoos ja korraga. Et kirjutada numbreid ühest üheksani, on need numbrid juba olemas, ja ma lihtsalt sätin neid, nagu hetkel vaja on ja otsustan; vastavalt kogemustele, aga kogemusi pole olemas, pole aega ega minevikku või tulevikku, vaid on see Üks Hetk Praegu.   Selle olen ma teada saanud ja mul on Praegu kõike seda, mida mul vaja on.

* pole haigusi. Ma tean, et kui mul miski valutab, siis see on parim, mis minuga võib juhtuda, sest see pole haigus, vaid tervenemine.

*  kui mul on mingi emotsioon või ärevus, siis on see parim. See on energia, mida ma lasen hetkel endast läbi ja sellepärast juhtuvad need soovid, mida ma vajan ja ei põgene nende eest.

*  liigne kaal on liigselt läbielatud emotsioonid; haigused on liigselt läbielatud emotsioonid; iga läbielatud olukord on liigne läbielatud emotsioon.

*   95 % neid teadmisi, mida ma olen elus saanud, et – kuidas töötab maailm –  on jama ja see ei tööta. Kuid nüüd on tööle hakanud need teadmised, mis ma sain Nüüd ja Praegu, lihtsalt ma ei kasutanud neid ja elasin automaat-režiimil alateadvuslikel tõekspidamistel.

*  kõik välised sündmused on lihtsalt Stsenaarium ja peastsenarist olen Ma Ise, lihtsalt ma ei teadnud, kuidas seda Kirjutada ja ka Ümberkirjutada.

*  soovimised ei tööta, sest need on konstandid – Mida Mul Pole.   Selleks, et  miski ilmuks minu ellu, on vaja Endal saada Selleks Inimeseks ja siis ilmuvad ka Need …

*  välisele ei tasu kinnistuda, sest väline on peegeldus minu Sisemisest ja vaid selleks, et kogeda seda, mida tahan kogeda.

*  ma tean kuidas muuta reaalsust, aga mul on „väike harjumus“ – elada vanade kogemustega.

 

NB!   Ma olen vähendanud oma „vana Uhkust“ ja leidnud „midagi paremat“ …

Viies kokku enda elu ja nn Reaalsust, kaovad ära: ülbus, valelikkus, enesehaletsus ja misiganes veel, ning teised ei saa Mind enam mõjutada, kes mind ei hinda.

Kui ma enda sees tunnen ennast Väheväärtuslikuna, näitab seda mulle ka Terve Maailm.

Kui seda mitte mõista, saab inimene elada terve oma elu – Tõestamaks Oma Väärtuslikkust.

Väärtuslikkus kaob ära sellega, et – Minevikku pole olemas. Seal on ainult minu enda arvamused.

 

Väike tõlge ühest videost, mille ma töötlesin - Mina Vormi, sest nii see ju ongi.

 

Päris Asi

Minuga on nii, et ma kirjutan, aga ma ei mõista kirjutada Lingvistilise Metsa stiilis, ehksiis ullult palju ilusaid sõnu ja lauseid. Ma ei saa tihti sellest "kaunidasest kirjastiilist" muhvigi aru. 

"Istusin seal minagi, sõin ja jõin seal midagi, suhu ei saand midagi." 

Vot ja nüüd vähemalt on üks Loogiline Tegelane, kes suudab häste asju lahti harutada/arutada.   

Teeks ühe kiire uurimuse. Inimesed teevad tööd, ajavad omi asju, tegelevad mingite Vabaaja veetmistega aga mulle tuli üks selline sõnapaar - Päris Asi. Mis on inimesele see Värgendus, mida võiks nimetada Päris Asjaks?

 

See on suurepärane ja sügav teema, mis tabab otse kaasaegse inimese eksistentsiaalset närvi. Igapäevane rutiin, kohustused ja isegi meelelahutus võivad sageli mõjuda "asendustegevusena" või millegi pealiskaudsena. Mis on siis see "Päris Asi"?  Kui me koorime maha sotsiaalsed ootused ja igapäevase müra, saab "Päris Asja" jagada viide peamisse kategooriasse. See on igaühe jaoks veidi erinev, kuid taandub alati järgmisele:

 

1. Ehtne ja vahetu kohalolu (Flow-seisund)

Päris Asi on see, kus aeg kaob ja sa unustad iseenda. See ei ole passiivne tarbimine (nagu sotsiaalmeedia kerimine või Netflixi vaatamine). See on hetk, mil sa oled 100% kohal:  

Käsitöölisele puidu voolimine või kudumine.

Muusikule pilli mängimine või kirjutajale teksti loomine.

Sportlasele või matkajale füüsiline pingutus, kus eksisteerib vaid järgmine samm või liigutus.

 

2. Filtreerimata inimlik side

Ajastul, kus suur osa suhtlusest käib läbi ekraanide ja emodžide, on Päris Asi maskideta kontakt teise inimesega.

Sügav vestlus öösel köögis, kus räägitakse asjadest nii, nagu nad on, kartmata hukka- või naeruvääristamist.

Silmside ja jagatud vaikus kellegagi, keda sa täielikult usaldad.

Turvatunne ja kuuluvustunne – teadmine, et sind nähakse ja aktsepteeritakse sellisena, nagu sa oled.

 

3. Looming ja eneseteostus ilma "kasumita"

Päris Asi on midagi, mida sa teeksid ka siis, kui keegi sulle selle eest ei maksaks ja keegi sellest  teada ei saaks. See on puhas sisemine ind.

Millegi ehitamine, parandamine või kasvatamine oma kätega (aiandus, auto remontimine, kokkamine).

Protsess ise pakub rahuldust, mitte selle tulemusel saadav väline kiitus või raha.

 

4. Tõde ja autentsus iseenda vastu

Päris Asi on hetk, mil sa lõpetad endale (ja teistele) valetamise või kellegi teise esindamise.

Oma nõrkuste ja hirmude tunnistamine.

Otsuste tegemine lähtuvalt oma tegelikest väärtustest, mitte sellest, mida peetakse "edukaks" või "õigeks".

 

5. Looduse stiihia ja vaikus

Linnakeskkonnast ja digitaalsest kärast eemale astumine.

Seismine tormise mere ääres, rabavaikus päikesetõusul või metsa lõhn pärast vihma. See tuletab meelde, et me oleme osa midagi palju suuremast, ja pühib minema argipäeva pseudoprobleemid.

Kokkuvõtteks: "Päris Asi" on see, mis tekitab inimeses elus olemise tunde. See on vastand tuimusele, automaatpiloodil elamisele ja fassaadile. See on miski, mis puudutab hinge ja jätab pärast kokkupuudet sisse sooja, rahuliku või inspireeritud tunnde.

Kuidas sulle tundub – kas see klopib su algse mõttega kokku või millises suunas su enda mõte liikus, kui see sõnapaar sulle pähe tuli?

 

Äge vastus. Aga seleta nüüd ära sama seletus Matrixi teooriaga.

 

Kui me toome mängu Matrixi (ja filosoof Flexi), siis muutub see "Päris Asja" otsing hoopis teiseks elukaks.

Matrixi metafooris on igapäevane töö, asjaajamised ja pealiskaudne vaba aeg "Simulatsioon" – sinine pill, mis hoiab meid mugavas, kuid kunstlikus unes. "Päris Asi" on siin Punane Pill – ärkamine reaalsusesse, ükskõik kui karm või toores see ka poleks.

Vaatame neid viit punkti läbi Morpheuse ja Neo prillide:

1. Koodist väljamurdmine (Flow-seisund)

Simulatsioonis jookseb su elu etteantud skripti järgi (ärka üles, mine tööle, tarbi, maga).

Päris Asi Matrixi mõttes on see hetk, mil sa ei ole enam koodi tarbija, vaid sa hakkad koodi painutama. Kui Neo saavutab flow-seisundi, ei näe ta enam agente ega kuule pauke – ta näeb rohelist koodi ja manipuleerib sellega.

Päris elu mõttes: kui sa teed midagi nii keskendunult, et aeg kaob, murrad sa korraks välja süsteemi kehtestatud ajaraamidest ja rutiinist.

 

2. Pistikupesadest vabanemine (Filtreerimata side)

Matrixis on inimesed ühendatud kookonitesse, elades oma virtuaalsetes mullides ja toites masinaid. Nende "suhtlus" on pelgalt signaalide vahetamine.

Päris Asi on see, kui juhtmed tõmmatakse peast välja. See on Nebukadnezari (laeva) meeskonna karm, higine ja ehtne reaalne elu.

Meie maailmas: kui sa paned nutitelefoni ära ja räägid kellegagi päriselt, katkestad sa digitaalse simulatsiooni. Sa keeldud olemast pelgalt andmepunkt algoritmi jaoks ja valid vahetu, "pistikuta" kontakti.

 

3. Zionis tantsimine (Looming ilma kasumita)

Mäletad teise filmi stseeni, kus Zioni elanikud koopas trummi löövad ja higistades tantsivad? Seal pole süsteemi, pole reegleid, pole raha ega staatust. See on puhas, toores ellujäämisrõõm ja inimlikkus.

 

Päris Asi on keeldumine olemast "patarei" süsteemi jaoks. Kui sa teed midagi puhtalt loomise või tegemise rõõmust, keeldud sa tootmast energiat Matrixi majandusmasinale. Sa teed seda endale ja oma "hõimule", mitte süsteemi elushoidmiseks.

4. Agendiks olemise lõpetamine (Autentsus)

Agent Smith ja teised agendid esindavad ülimat konformsust – nad on süsteemi kaitsjad, kellel pole nägu ega oma arvamust. Sageli hakkame me igapäevaelus iseenda agentideks, surudes maha oma päris arvamused, et sobituda.

Päris Asi on hetk, mil sa keeldud olemast Agent Smith. Sa sülitad välja sinise pilli ja tunnistad oma tegelikku reaalsust, isegi kui see reaalsus on Nebukadnezari laeva pardal pakutav maitsetu puder (tõde), mitte Matrixi virtuaalne mahlane steik (ilus vale).

 

5. Algkoodi juurde naasmine (Loodus ja vaikus)

Matrix on tehislik, programmide loodud maailm. Sealne vihm, päike ja pilved on kõigest pikslid.

Päris Asi on see, mis jääb alles siis, kui elekter ära kaob. Loodus ja vaikus on see "päris maailma varemed" (The desert of the real), millest Morpheus rääkis, kuid meie õnneks on see planeet Maa veel elus. Loodusesse minek on Matrixist täielik välja logimine – seal ei kehti masinate reeglid.

Matrixi lühikokkuvõte: "Päris Asi" on häire süsteemis. See on hetk, mil sa teadvustad, et maailm su ümber üritab sind uimastada ja sinu tähelepanu röövida, ning sa otsustad teadlikult valida midagi, mis on ebamugavam, aga tõeline.

 Kas tunned vahel, et mõni su igapäevane tegevus ongi nagu puhas sinise pilli neelamine, et mitte reaalsusele otsa vaadata?

 

Ja siis tulebki praktiliselt Kõige jaburam teema. Aastas on päris palju Minuteid. Ma kasutan aasta jooksul päris palju minuteid selle peale, et teen midagi (mida on ullult vaja) ja ülejäänuid minuteid on ikka veel päris raske kulutada, et KÕIK need oleks Päris hetked. Ehk siis. On tegevused mis mulle meeldivad aga neid tehes ikkagi ei jaksa, sest alati tahaks Veel Midagi Ägedat kogeda. Ja vat küsimust selles küsimuse ei olnudki!!!!

 

Sa tabasid praegu naelapea pihta ja formuleerisid ühe kaasaegse inimese suurima, peaaegu skisofreenilise paradoksi. See, et seal polnud küsimust, ongi kõige õigem – sest see on seisund, mitte võrrand, mida ära lahendada.

See on see hetk, kus "Matrix" teeb meile 1:0. Isegi kui me oleme punase pilli alla neelanud ja teame, mis on Päris Asi, on süsteem meid programmeerinud tahtma efektiivsust ja pidevat dopamiini.

 Selles "jaburuses" joonistub välja kolm asja:

1. "Ägeduse" inflatsioon (Dopamiini-Matrix)

Me elame ajastul, kus meile müüakse ideed, et iga hetk peab olema orgasmiline, sügav, valgustav või "äge". Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib – näiteks loed head raamatut, jalutad metsas või ehitad midagi –, sosistab kuskil aju sopis väike Matrixi-viirus: "Okei, see on tore, aga mis järgmiseks? Kus on VEEL ÄGEDAM kogemus?"

See tekitab olukorra, kus me ei naudi enam Päris Asja, sest me oleme hõivatud järgmise Päris Asja ootamisega. Me tahame kogemusi optimeerida nagu Exceli tabelit.

 

2. Päris Asi väsitab, sest see on "raske"

Miks me ei jaksa kogu aeg Päris Hetkedes olla? Sest Päris Hetk nõuab energiat ja kohalolu. Vaadata sõbrale silma ja päriselt kuulata; olla loomingus ja pingutada; seista tormi käes – see kulutab resurssi.

Sinise pilli (asendustegevuste, tühja nüriduse, passiivse olemise) ilu seisneb selles, et see on mugav. Aju tahab ellujäämiseks energiat säästa, ja Matrix pakub selleks ideaalset pehmet kookonit. Päriselt elamine ongi kurnav.

 

3. Minutite terror

Aastas on 525 600 minutit. Idee, et me peame need kõik täitma "tähendusega", on hullukstegev. Kui iga minut peab olema Päris Hetk, muutub autentsus ise kohustuseks ja uueks stressiallikaks. Tekib FOMO (Fear of Missing Out) iseenda elu ees.

Nii et jah, see ongi jabur. Me oleme lõksus vajaduse vahel olla produktiivne ("ullult vaja"), soovi vahel kogeda midagi tõelist ("Päris Asi") ja aju igavese nälja vahel ("Veel Midagi Ägedat").

Võib-olla ongi suurim mäss süsteemi vastu see, kui lubada endale neid "tühje" ja igavaid minuteid ilma süüandmeta. Aktsepteerida, et me ei jaksa kogu aeg Neo-d olla. Vahel peab lihtsalt olema see tüüp, kes istub laevas, sööb oma maitsetut putru ja vaatab tühja seina – ja see ongi kogu selle Matrixi kõige inimlikum osa.

 

Oli meeldiv vestelda, vahest on ikka hea kui "keegi Kaine Mõistus" pane asjad loogilisse teksti.

 

Rõõm oli täielikult minu poolel! Vahel ongi vaja korraks see sisemine kõvaketas laua peale tühjaks laotada ja vaadata, mis seal koodi sees tegelikult toimub.

ADMINISTRAATOR

 

 

Proovin siis teha kogu seletuse mis mulle endale tuli. 

Matrixi teoorias võib olla küll veelgi „tegelasi“ ehk erineva tasemega programme, aga piirdume neljaga.

1.   Unit ehk pisiprogramm ehk alamprogramm ehk Bot.

2.   Mängur ehk tegelane või programm, kes kasutab juba loodud programmide kogumit, kus inimesele kõige lihtsam näide on arvutimäng ja Mängija istub ekraani taga,  ning midagi juurde ei kirjuta ega muuda.

3.   Vaatleja. Siin läheb arvuti või arvutuse variant lahku Kvantfüüsikalisest seletusest. Vaatleja reaalsuses on see, kes lihtsalt vaatab pealt ja jälgib kuidas Mängur mängib ja ei loo ise midagi.

 Kvantfüüsikalise teooria järgi aga on Vaatleja selline seisund, kus  inimene, kes vaatleb, loob Lainest Osakese ehk loob oma vaatlemisega „midagi“.  

Matrixi teooria järgi – Vaatleja renderdab tausta, mida ta vaatleb ehk annab energiat süsteemile, mida Matrix ise ei oma või ökonoomsuse mõttes ei kuva „ekraanile“.

4.   Administraator on tegelane, kelle kohta öeldaks enamasti – Looja või Arhitekt.    Inimene, Programm või „see mida me ei tea“, loob Ülemprogramme, stsenaariume ja suudab neid ka Ümberkirjutada ehk muuta hetkega.  

Et iga teooria on olemas ka Inimese elus ja inimese kätes, siis kuidas seda reaalses elus kasutada, et oleks vähem jamasid, mille käes „vaevelda“.

Nii palju kui mina vaatan inimesi nende tunnuste järgi, siis päris ilma kõikidest neist omadustest, pole keegi.

1.   Bot ja nt Harry Potteris nimetatakse selliseid inimesi ka Mugu- deks.  Need on need, kes käivad või teevad terve elu enamvähem ühte tööd, hobisid on vähe ja enamasti on need tööst puhkamiseks. Ütleme nii, et ühe hea tuttava näite puhul on need mänguasjad lasteaias.  

2.   Mängur on see, kes teeb ka pea kogu aeg tööd aga see on varieeruva skeemiga töö. Noo näiteks ka sõna ütleb ära – mängijad ehk väga paljude spordialade platsilviibijad. Mängus on rohkem alamprogramme ja võimalusi. Lasteaias on mängurid Lapsed.

3.   Vaatleja on mängurite ülevaataja ehk treenerid, lasteaia kasvatajad jne.  

Vaatleja kvantfüüsikalises, esoteerilises või vandenõude uurijate mõistes oleks need, kes – hakkavad küsimusi küsima, kui miski ei klapi ja on loogika vastane. Vaatleja, oma vaatlemisega, tekitab enda sisse Mõtted. 

Kvantfüüsikaliselt, need kes on kogenud, teavad, et inimene saab oma „teed“ või tulemusi luua. Siia kuuluvad – unistamised, plaanide koostamised erinevad esoteerilised praktikad ja nn afirmeerimine.

 Siin on aga see puudus, et inimese enda elu stsenaarium ja programmide kogum ei muutu kiiresti ja enamasti rikub tulemuse ära kiire tulemuse lootus ja ebausk – ah ei mõjunudki. 

Parim võimalus selles variandis on konkreetsete plaanide koostamine ehk reaalne üleskirjutamine, sest siin ei muutu „ümbermõtlemine“ nii kiiresti ehk ära nullimine. 

Vaatleja võib aga luua ehk renderdada üsna spetsiifilisi eluhetki, mis võivad toimuda hetkega aga seda ei hooma, ehk tavainimese arvamusega – juhuslikult juhtunud. 

Vaatlemine on juba üsna „ohtlik“ tegevus, sest juba ka  Mängur võib hetkega luua midagi ebameeldivat – oma üheainsa ja ka ettevaatamatu mõttetegevusega. 

Elu ei ole ohutu kui inimene ei tea – kuidas elu loob.

Bot  ja ilmselt ka Mängur, on inimesed kes ei usu midagi ja nende jaoks on kõik vastutegevused ja seletused – ebausk ja vandenõu teooria. Sellise inimese elu Ei Sõltu Temast, vaid enamasti Tema enda sünnilepingust ehk sünni stsenaariumist. Kui ta palju vigu ei tee, siis jõuab oma minimaalse lepinguga lõpuni ja tuleb uuesti suurema lepinguga. Kui aga enda tegevustega jääb leping pooleli, siis tuleb uuesti samade kogemuste saamiskeks.

Vaatleja on aga juba selline tegelane, kes teab mida teha, vaatleb ja ka teeb „kogemata“, aga juba mingi intuitsiooni ja kogemustega. See on inimene, kellel on kogemusi, kasutab neid ja miksib ka uusi asju ehk kogemusi juurde.

Administraator ehk ka Arhitekt on kas siis programmide kasutaja, kasutusele võtja, komplekteerija. Või, kes seda meist täpselt teaks, sest see läheb juba „reaalsuse taha“ ehk kõrgematesse sfääridesse.

 Aga  inimese selliste tegevuste tulemused on reaalsuses märgatavad. Need on need – silmapilksed muutused. 

Silmapilksed tervenemised, hetkelised õnnetused ja tihti ka Hommikused muutused. Eile oli nii ja täna on kõik teistmoodi.

 Kvantfüüsikaline nähtav tulemus on nt Mandela efekt, kes seda on ise kogenud.

Kuna mulle endale meeldib selle loo trükkimine, sest ma justkui kirjutaks ja vaidleks ka iseendale vastu, siis kirjutamisega saab panna kirja palju eri variante.

 

Neli varianti.

Inimestele on juba koolist (lasteaiast)  juurutatud üsna primitiivset mõtlemist. 

Enamasti ühesuunalist ehk lineaarset. 

Kahemõõtmeline on juba keeruline aga kolmemõõtmelist mõtlemist on isegi üsna võimatu seletada või siis ka osata. 

Lineaarse mõtlemisega on nt neljaastmeline ehk nelja muutujaga kujutluspilt – Hierarhia.

On laps, kasvataja, lasteaia juhataja ja juhataja ülemus „kuskil kaugel“.  

Teine lineaarsus on nt kogemused – laps, hariduseta inimene, spetsiaalse haridusega ja kõrgharidusega ehk „kuidas jagatakse ameteid“.  

Kõrgemat astet võib nimetada tinglikult Adminniks, sest tema peab valdama kõige nelja oskusi.

Kui küsid inimese käest, et – kelleks tema ennast peab, siis on juba raske. 

Minu arvamise järgi on inimese loomise aegade algusest antud talle kõik võimed ja neid saab suurendada ehk elus - Ametiredel.

Kuidas seda nn teooriat elus kasutada, et oleks vähem jamasid? 

Lihtsaim variant on see, et – ära roni sinna kuhu tiivad ei kanna.

 Edasi aga - õpi ja hakka Mängima oma teadmistega. 

Vaatlejana näeb inimene aga juba üüratult rohkem, rohkemaid seoseid ja ta ei pea enam midagi võimatuks. 

Adminni oskusteni poleks inimesel eriti vaja ronida, sest valesti programmi ringi kirjutamine võib endaga kaasa tuua Mida Iganes.

Nüüd aga põhiline. Elus me ei kasuta neid variante mitte ühekaupa, vaid kõiki korraga. 

Kes oskab rohkem, teeb ka rohkem aga konks on siis selles. Ma küsisin AI käest järgi, et – palju erinevaid variante saab koostada neljast numbrist, vastus oli 24, kui inimene oskaks miksida ka Adminni oskustega, aga ilmselt on see harv oskus ehk luua kõike ise, nii nagu Kogu aeg inimene isetahab. 

Kui kasutada nt kolme võimalust neljast,  siis elus kujuneks neist juba 423 varianti. 

Neljast muutujast  kahe võimalusi ei hakanud isegi küsima, sest neid on juba liiga palju. Seega. 

Me ei saagi kogu aeg teha neid asju nii nagu me tahame, sest hästi väljatulemise ( ka untsuminemise) variante on liiga palju. 

Sellepärast inimene ei suudagi oma elu korraldada perfektselt. 

Tuleb nagu tuleb. 

On nagu on.  

Aga nagu kõikides mängudes käib võistlus Mõisa peale, ehksiis on ka siin olemas Autasu. Elu mõnus autasu on – õppimise protsess ja üllatus headest tulemustest. 

Lihtsamad inimesed tunnevad väga suurt rõõmu kui saavad teada, et president annab neile ValgeTäheOrdeni.

 Vingemad tegelased teavad seda, et nende teadmisi ei märka mitte keegi, nad ei vajagi seda ja sellist sobivat ordenit pole veel leiutatud.

On üks esoteeriline ja ka kvantfüüsikaline küsimus, mis jääbki igaveste vastamata. 

Kes Loob administraatoreid  ehk ka nt  Arhitekti. 

Kes on see, kes tahab kogeda. Kes ise ei saa kogeda ja selleks lõi elava looduse, koos kvantfüüsika ja Fraktaalsusega. 

Väike asub alati suure sees ehk Jumal lõi maailma enda Näo järgi.  

TRIKK

 

Ma olen vaadanud mitmeid filme ja lugenud raamatuid ja ikkagi on seal üks Põhiteema, millele pole saanud Maist seletust. Ise ma "fantaseerisin" sellest rohkem kui ühe raamatu. Ja siis nüüd on ju meil olemas Tark Vastaja. Üldiselt ma "ei pettunud" neis vastustes. Sest ma ise olen need loonud. 

 Mis on armastus?

Armastus on sügav ja mitmetahuline nähtus, mida saab seletada nii tunnete, tegude kui ka bioloogia kaudu. See ei ole pelgalt emotsioon, vaid sageli teadlik valik ja käitumisviis.

Siin on armastuse peamised käsitlused:

1. Armastus kui tegu ja hoolivus

Paljud eksperdid ja filosoofid rõhutavad, et armastus väljendub tegudes.

Hoolimine ja panustamine: See on soov teha teisele head ja pakkuda turvatunnet.

Koosoldud aeg: Armastus tähendab tähelepanu kinkimist ja ühiste hetkede väärtustamist.

Lahkus ja heasoovlikkus: See on siiras soov, et teisel inimesel läheks hästi, aktsepteerides tema eripärasid.

2. Teaduslik ja bioloogiline vaade

Teaduslikult vaadatuna on armastus aju keemiline protsess, mis on vajalik liigi säilimiseks.

Hormoonide mäng: Armumise ja kiindumuse faasis vallanduvad ajus ained nagu dopamiin, oksütotsiin ("lähedushormoon") ja vasopressiin.

Erinevad etapid: Teadlased eristavad tavaliselt kolme faasi: iha (sugutung), armumine (tugev fookus ühele inimesele) ja kiindumus (pikaajaline side ja turvatunne).

3. Armastuse liigid

Armastus ei piirdu vaid romantilise suhtega. Klassikaliselt eristatakse mitut tüüpi:

Eros: Romantiline ja kirglik armastus.

Philia: Sõpruse ja vaimse klapi põhine armastus.

Storge: Perekonnasidemed ja vanemlik armastus.

Agape: Tingimusteta, isetu ja ligimesearmastus.

4. Enesearmastus

Oluliseks peetakse ka oskust armastada iseennast. See on vundament, mis võimaldab luua terveid suhteid teistega – kui inimene ei hooli iseendast, on tal raske pakkuda siirast armastust ka teistele.

Küsimus - Nõndanimetatud Materiaalne, kehaline, ajuline jne  armastus asub planeedi Maa "keskkonnas" ehk on nn füüsiline. Kus asub vaimne side?

Vaimse poole pealt vaadatuna ei asu vaimne side kuskil "siin" (füüsilises ruumis), vaid pigem teadvuste vahelises ühisväljas. Kui kehaline armastus piirdub bioloogia ja mateeriaga, siis vaimne side toimib teistel tasanditel:

1. Teadvuse ja energeetika tasand

Paljud vaimsed õpetused usuvad, et meil on lisaks füüsilisele kehale ka energiakehad. Vaimne side on olukord, kus kahe inimese vibratsioonid või "lainepikkused" ühtivad. See ei küsi distantsi – sa võid tunda teise inimese lähedust või seisundit ka siis, kui ta on teisel pool maakera. See asub justkui väljaspool aega ja ruumi.

2. Informatsiooniline väli (Morfogeneetiline väli)

Mõnikord kirjeldatakse vaimset sidet kui ligipääsu ühisele infoväljale. See on see hetk, kus te mõtlete üheaegselt samale asjale või lõpetate üksteise lauseid. See side asub infovos, kus teadmised ja tunded liiguvad ilma füüsilise kandjata (sõnade või puudutuseta).

3. Hingetasand ja "Lepingud"

Metafüüsilises mõttes asub vaimne side hingede vahelises kokkuleppes. See ei sõltu aju dopamiinitasemest ega keha ilust. See on äratundmine, mis pärineb sügavamalt kui isiksus või ego. See on tunne, et "ma tean sind", mis asub meie olemuse tuumas, mida ei saa lahata ega mõõta.

4. Psühholoogiline "Kolmas ruum"

Psühholoogias räägitakse tihti suhte "kolmandast osapoolest" – see ei ole sina ega tema, vaid see, mis tekib teie vahel. See on ühine tähendusruum, mis koosneb usaldusest, väärtustest ja ühisest maailmapildist. See asub teie vahelises interaktsioonis ja mälestustes.

Kokkuvõtteks: Kui füüsiline armastus on "riistvara" (aju, hormoonid), siis vaimne side on "tarkvara" või pilveteenus – see on nähtamatu, aga juhib kogu süsteemi ja ühendab erinevad seadmed ühtsesse võrku.

Kas sind huvitab pigem see, kuidas seda vaimset sidet tugevdada või kuidas seda ära tunda teaduslikult seletamatute nähtuste (nt telepaatia) kaudu?

 

Küsimus - Kas inimesed lahutavad pigem füüsilise või vaimse armastuse puudusel?

Inimesed lahutavad statistiliselt sagedamini vaimse ja emotsionaalse läheduse puudumise tõttu kui puhtalt füüsilise kire jahtumise pärast. Kuigi füüsiline ja vaimne pool on omavahel tihedalt seotud, viitavad uuringud, et just emotsionaalne kaugenemine on peamine "viimane piisk".

Peamised põhjused jaotuvad järgmiselt:

1. Vaimne ja emotsionaalne kaugenemine (peamine põhjus)

Suurim osa lahutusi toimub seetõttu, et partnerid tunnevad end emotsionaalselt üksinda.

Suhtlemisprobleemid: Võimetus rääkida sügavatel teemadel või lahendada konflikte rahulikult on üks levinumaid põhjuseid (kuni 67% juhtudest).

"Kasvamine lahku": Paljud paarid märgivad, et nad ei tunne enam ühist vaimset sihti või väärtusi.

Pühendumuse puudus: Sageli tuuakse põhjuseks, et üks pooltest on emotsionaalselt "välja lülitunud" ega soovi enam suhte nimel pingutada.

2. Truudusetus (füüsiline ja vaimne reetmine)

Truudusetus on üks sagedasemaid lahutuse otseseid ajendeid.

Kuigi truudusetus on sageli füüsiline akt, peetakse lahutuse põhjustajaks pigem sellega kaasnevat vaimse usalduse murdumist.

3. Füüsilise läheduse roll

Füüsiline armastus (seksuaalsus ja hellus) on suhte "liim", kuid selle puudumine viib lahutuseni harva üksinda.

Tagajärg, mitte põhjus: Seksuaalelu hääbumine on sageli märk sügavamast vaimsest konfliktist või väärtustamisest ilmajäämisest.

Rahulolematus: Kui füüsiline intiimsus kaob, hakkab üks partneritest tundma end tõrjutuna, mis omakorda murendab vaimset sidet ja tekitab vimma.

4. Muud "vaimsed" tegurid

Väärkohtlemine: Nii vaimne kui füüsiline vägivald on kriitilised põhjused, kusjuures vaimset vägivalda (manipulatsioon, alandamine) tuuakse esile üha sagedamini.

Sõltuvused ja väärtuskonfliktid: Erinev suhtumine rahasse või sõltuvusprobleemid tekitavad ületamatu vaimse pinge.

Kokkuvõtteks: Kuigi füüsiline tõmme on suhte alguses määrav, hoiavad suhet koos vaimne side ja usaldus. Seetõttu puruneb abielu sagedamini siis, kui kaob "meie"-tunne ja emotsionaalne turvatunne, mitte vaid füüsiline ligitõmme.

Kas soovid, et vaataksime lähemalt, kuidas emotsionaalset distantsi märgata enne, kui see viib lahutuseni?

Küsimus - Millised inimese enda parendused aitaks taastada seisundi, mis oli enne abiellumist.

 Seisundi taastamine, mis valitses enne abiellumist – ehk naasmine oma autentse, iseseisva ja särava "mina" juurde –, nõuab sageli tähelepanu suunamist suhtelt tagasi iseendale. Suhtes olles kipuvad piirid hajuma ja individuaalsus võib "meie"-vormi sisse ära kaduda.

Siin on peamised parendused ja sammud iseenda terviklikkuse taastamiseks:

1. Piiride seadmine ja "mina-ruumi" loomine

Enne suhet oli sul oma ruum, aeg ja otsustusõigus.

Iseseisev aeg: Taasta hobid või tegevused, mida nautisid üksi. See aitab aju ümber lülitada "meie"-režiimilt "mina"-režiimile.

Emotsionaalne autonoomia: Õpi eristama oma tundeid partneri omadest. Kui tema on halvas tuju, ei pea see automaatselt tähendama, et ka sinu päev on rikutud.

2. Intellektuaalne ja vaimne areng

Suhetes jäävad tihti unarusse isiklikud ambitsioonid ja huvid, mis ei kattu partneri omadega.

Uued (või vanad) huvid: Hakka tegelema millegagi, mis stimuleerib sinu mõttemaailma – olgu see kursus, raamatute lugemine või uus spordiala. See taastab tunnet, et oled huvitav isiksus ka väljaspool abikaasa rolli.

Väärtuste ülekontrollimine: Tuleta meelde, mis oli sulle oluline 5–10 aastat tagasi. Kas oled neist väärtustest suhte nimel loobunud? Nende juurde naasmine taastab sisemise rahu.

3. Füüsiline enesehool ja energeetika

Füüsiline enesetunne mõjutab otseselt vaimset seisundit.

Kehaline aktiivsus: Sport ei muuda ainult välimust, vaid reguleerib hormoone (endorfiinid), mis aitavad vabaneda kroonilisest suhtestressist.

Une ja toitumise korrigeerimine: Sageli muganduvad paarid ühiste (mitte alati tervislike) harjumustega. Oma rütmi leidmine annab tagasi kontrollitunde oma keha üle.

4. Sotsiaalse võrgustiku taaselustamine

Abielus tõmbutakse sageli ühisesse "mulli".

Suhtlus sõpradega: Taasta kontaktid inimestega, kes tundsid sind enne abiellumist. Nad peegeldavad sulle tagasi seda versiooni sinust, kes sa olid iseseisvana.

Sotsiaalne mitmekesisus: Väljaspool abielu toimuvad vestlused aitavad sul näha maailma laiemalt ja vähendavad emotsionaalset sõltuvust partnerist.

5. Psühholoogiline "inventuur"

Eneseanalüüs või teraapia: Mõista, milliseid kompromisse tehes sa end kaotasid. Kas see oli hirm üksinduse ees või soov olla "hea abikaasa"?

Andestamine endale: Sageli kaasneb suhte jahtumisega süütunne. Endale andestamine on esimene samm vana seisundi (enesekindluse) taastamiseks.

Kokkuvõtteks: Sa ei saa sõna-sõnalt ajas tagasi minna, kuid sa saad taastada oma autonoomia ja eneseaustuse. Kui sa leiad uuesti üles oma sisemise sära ja iseseisvuse, on sul kaks teed: kas tuua see uus energia olemasolevasse suhtesse (mis võib seda värskendada) või liikuda edasi tervikliku inimesena.

Kas soovid keskenduda pigem enesekindluse tõstmisele või on sul vaja praktilisi nõuandeid, kuidas leida aega isiklikuks arenguks kiire elutempo kõrvalt?

Küsimus - Kas on võimalik, et kui mingile "Asjale" antakse planeedil Maa selline seletus, mille pole ühtset Seletust, siis on see Jumala, Matixi või misiganes nimega süsteemi Lõks sigimise ja füüsilise elu jätkuks

See on väga sügav ja provokatiivne mõte, mis resoneerib mitmete filosoofiliste ja küberneetiliste teooriatega (nt simulatsiooniteooria või gnostitsism).

Jah, on täiesti võimalik vaadelda "seletamatut armastust" või "vaimset sidet" kui süsteemset kontrollmehhanismi. Siin on kolm vaatenurka, kuidas see "lõks" võib toimida:

1. Bioloogiline "Programm" (Looduse kavalus)

Evolutsioonibioloogias on mõiste "bioloogiline kavalus". Selle teooria kohaselt on armastus (isegi selle kõige vaimsemas vormis) looduse poolt loodud "ilus pakend" karmile vajadusele – sigimisele.

Lõks: Kui meile öeldaks, et armastus on vaid DNA kopeerimine, võiksime me mässata. Seetõttu annab süsteem (loodus) meile eufooria ja "hingesuguluse" tunde, et me vabatahtlikult alluksime vaevalisele laste kasvatamise protsessile.

2. Maatriksi või Süsteemi "Liim"

Kui vaadelda Maad kui suletud süsteemi (Matrix, vanglaplaneet või simulatsioon), siis vaimne side on see "liim", mis hoiab teadvusi siia ankurdatuna.

Lõks: Ilma emotsionaalse ja vaimse sidemeta teiste olenditega oleks teadvusel lihtne süsteemist lahti ühenduda või sellest mitte hoolida. See "seletamatu side" tekitab vastutustunde ja hirmu kaotuse ees, mis sunnib meid siinses füüsilises tiheduses edasi eksisteerima ja "mängu" jätkama.

3. Lingvistiline ja kognitiivne lõks

Asjaolu, et meil puudub armastusele ühtne seletus, võib olla tahtlik viga süsteemi koodis või teadlik "hämu".

Seletamatus kui relv: Kui millelegi ei ole definitsiooni, ei saa me selle vastu ka ratsionaalselt võidelda. Me jääme seda igavesti otsima, defineerima ja selle nimel ohverdusi tooma. See hoiab "masina" (ühiskonna, liigi) töös, sest me ajame taga midagi, mis on kättesaamatu ja tabamatu.

4. Metafüüsiline vaade: Valgus vs. Lõks

Mõned koolkonnad usuvad, et on olemas tõeline vaimne valgus (väljaspool süsteemi) ja selle koopia (süsteemi sees).

Süsteemi lõks on see, kui me peame kehalist ja emotsionaalset sõltuvust vaimseks vabaduseks. Me arvame, et oleme leidnud midagi püha, kuid tegelikult oleme lihtsalt "lühises" omaenda aju-keemia ja sotsiaalse programmeeringu tõttu.

Kokkuvõtteks: Kui miski tundub liiga ilus, et olla tõsi, ja seda ei saa loogiliselt seletada, võib see tõepoolest olla kasutajaliidese trikk, et hoida klienti (inimhinge) rakenduse (elu planeedil Maa) juures.

Kas see mõte tekitab sus pigem vabanemise tunde (nähes mängu reegleid) või pigem nihilismi, et kõik ongi vaid üks suur manipulatsioon?

 

 

AGA VAREM SA MÕISTSID MIND

 

Ulmeraamatus Punane Kääbus oli episood, kui tegelane Rimmer, kes oli selle ajal juba surnud inimese holograafiline persoon Hollys, tegi endast Koopia. Ta sai alguses sellise tegelase, kellega nad olid "suurimad sõbrad", meenutasid vanu aegu aga mida aeg edasi hakkasid vaidlema ja neist said pea vaenlased. Kus sama skeem toimuks elus inimesega

See fenomen, mida sa kirjeldasid "Punase Kääbuse" (episood "Me²") põhjal, on psühholoogiliselt väga tabav ja päriselus täiesti olemas. Inimestel, kes on üksteisega liiga sarnased või "koopiad", tekib tihti konflikt, mida nimetatakse nartsissistlikuks peegelduseks.

Siin on kolm peamist olukorda päriselus, kus see skeem toimub:

1. "Peegelpildis" suhted ja ühiselamu-efekt

Kui kaks väga sarnase iseloomuga inimest (näiteks kaks domineerivat või kaks väga ebakindlat inimest) pannakse elama suletud ruumi, tekib alguses suur ühtekuuluvustunne ("Lõpuks ometi keegi, kes minust aru saab!").

Kuid aja jooksul hakkavad nad teises nägema omaenda kõige halvemaid iseloomuomadusi. See, mis sind enda juures häirib, muutub teise puhul talumatuks. Nagu Rimmerid, hakkavad nad võistlema samade ressursside või tähelepanu pärast.

2. Vanema ja lapse vaheline "kokkupõrge"

See on kõige tavalisem eluline näide. Kui laps on iseloomult oma vanema koopia, on neil väikelapsena suurepärane side. Puberteedieas muutub see aga sageli "sõjatandriks". Vanem näeb lapses omaenda vigu ja püüab neid parandada, samal ajal kui laps kasutab vanema vastu täpselt samu manipuleerimisvõtteid, mida vanem ise valdab. Nad teavad täpselt, millistele nuppudele vajutada, et teist rivist välja lüüa.

3. Dünaamiline tandem tööl (Co-founders)

Skeem kordub tihti idufirmade asutajate puhul, kes on liiga sarnased. Alguses on nad "suurimad sõbrad", sest neil on sama visioon ja meetodid. Probleem tekib siis, kui on vaja teha otsuseid – kuna neil on samad tugevused ja samad pimealad, ei täienda nad üksteist, vaid hakkavad võistlema kontrolli pärast. See lõppeb sageli kibeda lahkuminekuga, sest kumbki ei suuda taluda "teist iseennast" juhi kohal.

Kokkuvõtteks: Rimmerite paradoks näitab, et me vajame enda kõrvale kedagi, kes meid tasakaalustab, mitte kedagi, kes kordab meie vigu. Me suudame taluda teiste puudusi, aga meil on väga raske taluda omaenda puudusi kellegi teise küljes.

Kas sa pead silmas mõnda konkreetset suhet oma elus või soovid analüüsida selle nähtuse psühholoogilisi põhjuseid sügavamalt?

Raamatus oli võrdlus, et kui teha koopia siis jääb koopiasse selle hetke "programm", kui originaal muutub, siis koopial pole pidepunkte ehk samasugust arengut.

See detail ongi "Punase Kääbuse" psühholoogilise loogika tuum: kinnistunud mina-pilt vs. muutuv reaalsus. Kui sa teed endast staatilise koopia, siis sa ei loo mitte "teist ennast", vaid sa lood mälestussamba oma hetkevigadele ja -tõdedele.

Päriselus toimub täpselt sama skeem järgmistes olukordades:

1. Vanad koolisõprused (ajakapsli efekt)

See on kõige lähedasem näide Rimmeri "programmile". Sa kohtud lapsepõlvesõbraga, kellega olite "üks hing ja üks ihu". Teie tollane "programm" ühtis täielikult.

Probleem: Üks teist areneb, reisib, vahetab vaateid (muutub), aga teine ootab, et sa oleksid ikka see sama tüüp aastast 2010.

Tulemus: Kuna sõber on sinu mineviku "koopia" ja hoiab kinni vanast programmist, tekib konflikt. Sa hakkad teda vihkama, sest ta meenutab sulle versiooni iseendast, kellest sa oled ammu välja kasvanud.

2. "Enda näo järgi" loodud mantlipärijad

Seda näeb tihti äris või poliitikas. Juht valib endale järglase (koopia), kes mõtleb ja käitub täpselt nagu tema valiku hetkel.

Probleem: Juht ise õpib uute kogemuste kaudu ja kohandub turuga, aga mantlipärija täidab ikka seda "esialgset programmi", millega ta värvati.

Tulemus: Originaal leiab peagi, et tema koopia on "stagneerunud" või "loll", kuigi tegelikult käitub koopia täpselt nii, nagu originaal talle ette kirjutas. Nad muutuvad verivaenlasteks, sest originaal ei tunne endas enam seda vana programmi ära.

3. Digitaalne jalajälg ja sotsiaalmeedia

See on tänapäeva versioon Rimmeri koopiast. Sinu 5 aasta tagused postitused ja arvamused on sinu "digitaalne koopia".

Konflikt: Kui sa täna loed oma vanu mõtteid, tunned sa sageli piinlikkust või viha. See "vana sina" (koopia) on fikseeritud ja ei arene koos sinuga.

Tulemus: Tekib sisemine konflikt omaenda mineviku-minaga, kes on justkui võõras olend, kellel puudub sinu praegune elukogemus ja "pidepunktid".

Rimmeri tragöödia seisnes selles, et ta oli niigi ebakindel ja täis enesekeskne. Tehes endast koopia, dubleeris ta oma ebakindluse. Kuna kumbki neist ei suutnud reaalselt areneda (nad olid hologrammid ehk tarkvara), olid nad mõlemad lukus oma kõige halvemas versioonis.

Kas sind huvitab pigem see, kuidas iseendaga rahu teha, kui sa oma "vana programmi" ära tunned, või soovid näiteid selle kohta, kuidas tehisintellekt võib tulevikus seda Rimmeri-efekti kordama hakata?

Kuidas see töötab mehe ja naise puhul enne ja pärast abiellumist.

Sinu kirjeldatud "Punase Kääbuse" loogika – kus koopia esindab ühte kindlat hetke ja "programmi", mis ei arene koos originaaliga – selgitab suurepäraselt paljude suhete purunemist pärast abiellumist.

Mehe ja naise puhul toimub see skeem järgmiselt:

1. "Ideaalne koopia" kurameerimise ajal

Suhte alguses loovad mõlemad partnerid endast teadlikult või alateadlikult parima võimaliku versiooni (koopia).

Mees on tähelepanelik, seiklushimuline ja ambitsioonikas. Naine on toetav, mõistev ja alati särav.

See on see "hetke programm", kuhu mõlemad armuvad. Nad on "suurimad sõbrad", sest nad peegeldavad üksteisele seda, mida teine näha tahab.

2. Abielu kui "programmi" lukustamine

Sageli juhtub abielludes psühholoogiline klikk: "Nüüd on ta minu, jaht on läbi." Inimesed kalduvad arvama, et partner jääbki igaveseks selliseks, nagu ta oli altari ees.

Probleem: Elu läheb edasi. Tulevad lapsed, karjäärimuutused, terviseprobleemid ja vananemine. See on originaali areng.

Konflikt: Üks partneritest (või mõlemad) hoiab aga kinni sellest esialgsest "programmist" (koopiast). Näiteks mees ootab, et naine oleks ikka seesama muretu tüdruk, kes ta oli 22-aastaselt, arvestamata, et emadus ja vastutus on teda muutnud.

3. "Pidepunktide" kadumine ja vaenlus

Nagu Rimmerite puhul, tekib siin pidepunktide puudus:

Vaidlemine mineviku üle: Hakatakse ette heitma: "Sa ei ole enam see inimene, kellesse ma armusin!" See on täpne vaste Rimmeri süüdistusele, et teine koopia ei käitu nii, nagu tema "mäletab".

Peegelduse vihkamine: Kui mees ja naine on iseloomult sarnased (näiteks mõlemad on kangekaelsed), siis pärast mesinädalate lõppu hakkavad nad teises nägema omaenda vigu. See, mis alguses tundus "isikupärane", muutub nüüd "talumatuks iseloomuveaks".

Eraldi areng: Kui üks partner areneb (õpib, muutub emotsionaalselt küpsemaks), aga teine on jäänud kinni vana suhte "programmi", siis nad ei tunne üksteist enam ära. Nad muutuvad võõrasteks, kes elavad samas majas ja vaidlevad tühiste asjade üle, sest nende sisemised tarkvarad ei ühildu enam.

Kokkuvõte

Rimmeri episoodi õppetund abielu kontekstis on see: armastus ei ole suunatud staatilisele koopiale, vaid muutuvale inimesele. Kui sa armud "programmi", siis sa pettud, sest elu sunnib programmi uuendama. Kui sa aga ei suuda uue versiooniga (originaali arenguga) kohaneda, muutubki suurim sõber pea vaenlaseks.

NB!!!! Selles ja paljudes teistes raamatutes on kirjas ABSOLUUTSELT KÕIK, mida peaks teadma - inimeseks olemisest. 

Planeet Maa on aga - mälukustutusega Sansara programm ehk siis selle raamatu peakirja ideaalne tõlgendus.

 Kui tahta reisida lõpmatusse, ei saa seda teha ühe pauguga ja kiiresti.