On tänapäev, väikeses linnas. Korter lihtsakene, vaibad seinal. Tüdruk on 35 aastane, vaene, kuigi töötab kuskil turu peal väikese raha eest. Ta kakleb pidevalt psüühiliselt haige emaga mingite tablettide pärast. Ema väidab, et tablette pole, kuigi kõik kapid on neid täis. Neiu annab järgi ja läheb apteeki ja ostab tablette, mis on üsna odavad.
Enne oli järjekord, kuid see kadus ära ja neiu on üksi. Ta tahab hakata maksma, kuid rahakott kukub maha. Tõstab üles ja hakkab raha panema kausikesse. Apteekrile ta hetkel otsa ei vaata, vaid näeb tema kätt.
See on karvane. Mitte lihtsalt karvane, vaid nagu vill. Ta tõstab pea ja apteekri inimesepea asemel on loomapea. Metsiku metssea pea, koos kihvadega. Apteeker on naissoost häälega ja huuled liiguvad ehk räägib midagi. Ta ei võta tablette, vaid jookseb hirmuga välja.
Väljas on aga kõik muutunud. Inimesi enam ei ole. Kõik inimesed on inimese kujuga aga loomade peadega. Osadel on käed karvased, osadel mitte. Erinevate loomade pead ja mõned linnu pead ka, kuigi neid on vähe. Nad kõik on riietes ja käivad püsti asendis. Riietuselt näevad välja üsna vanamoelised.
Hooned on 3 kuni 5 korruselised ja pea samamoodi kui tänapäeva eeslinnad. Transport on olemas, trammid, autod ja need on üsna meie sarnased. Erinevus on vaid inimestes.
Neius tekib paanika, šokk ja ta karjub, ei tea mis toimub. Jookseb tänavalt ära parki ja teised ei reageeri kuidagi, sest nemad näevad ka teda looma peaga.
Ta istub mõnda aega üksi aga siis jalutab tema poole vana papi - karu peaga. Tema käed on ilma karvadeta ja selja peal on kühmuke. Ilmselt on seal saba. Ta näeb neiu paanikat, istub ja hakkab küsima. Kas saab kuidagi aidata. Tüdruk räägib pikalt ära kogu loo. Papi silitab vaikselt neiu selja pealt ja pomiseb - vaeseke. Tüdruku süda puperdab ja ta püüab seletada, milline ta tegelikult välja näeb. Papile ei jõua see aga kuidagi kohale. Ta ei mõista, milline võiks inimene välja näha.
Karupapi pakub võimalust, et kui pole kuhugi minna, siis võib tema pool ööbida, sest väljas hakkab juba hämarduma. Tüdruk oli enne paanikas ka ringi jooksnud, et oma maja leida, kuid majad tundusid kõik võõrad olema.
Ja neiu nõustub. Kuigi kardab, mis seal võiks olla. Korter on 80-ndate stiilis, vaibad seinal. Kuigi papil karukarvad ei olnud hallid, tundus ta olema vana inimese olemusega. Ka korteri seinad olid täis vanamoelisi fotosid. Pulmapildid karunaisega ja laste omad. Pulmapildid pulmakleitides ja ülikondades. Taat räägib surnud abikaasast ja surnud lastest, seega ta ongi üksik.
Kuidas neiu sattus sellisesse olukorda? See ei olnud tegelikult - tema programm. Kui rahakott maha kukkus, suunas teisele programmile. Maailmade vahel on koridorid. Toimus mingi programmi muutus ja seda tehti spetsiaalselt, mitte juhuslikult. Kui meie maailmast luuakse käigud teistesse maailmadesse, tekkiva energia pahvakud. Neid energiapahvakuid selle korraldajad koguvadki. Inimene, kes liigub portaalide vahel loob selle tegelikult ise oma energiast ja selle liikumise pealt "maksab ta protsente" oma energiast. See, kes energiat kogub, talle pole tähtis kes ja kuhu läheb. Peaasi, et saaks vahelt energiat tõmmata. Kes see on??? Mingi olend - Putukas.
Kolm päeva elab neiu taadi juures aga räägib, et tahab koju. Taat räägib oma ajaloost kuni viis põlve tagasi. Peeglist paistab neiu endale endise inimesena. Taat näeb aga teda loomana.
Viimasel öösel aga kolgitakse uksele. Taat avab ukse ja seal seisavad mustades riietes ja maskidega inimkehaga olevused. Mehed käsivad neiut kaasa tulla. Taat küll tahab kaitsta, kuid tajub, et ei ole võimalik. Üks meestest läheb taadi juurde ja valgustab taskulambiga paar sekundit tema silmadesse. Nemad lahkuvad ja taat ei mäleta sellest enam midagi.
Neiu viiakse mingisse sammastega hoonesse. Keegi temaga ei räägi. Mingi röntgenilaadne seade skaneerib ta keha läbi riiete igal tasandil läbi. Nad otsivad kiipe, mida ei leita. Kui protsess on lõppenud viiakse teda koridori, kus on üsna külm ja mille lõpus avaneb uks. Tüdruk kardab ja püüab vastu hakata, kuid mees on tugev, lükkab ja annab tagantpoolt jalaga tugeva tõuke.
Tüdruk lendab ja uks tema taga sulgub.
Ta teeb silmad lahti ja ümber on midagi, millest ta enam aru ei saa. Ta seisab mäe otsas mingil platookesel. Tema ümber lendavad mingid linnud, mis on palju suuremad kui ta ise. Alla vaadates näeb ta erinevaid loomi, kes on dinosauruste laadsed. Ka need linnud on pigem iidsed pterodaktosed- pterosaurused. .
Kõik on teistsugune, üüratult suured puud ja ta kardab sinna alla laskuda. Mõned päevad kükitab ta erinevate taimede all peidus, väriseb seal, on näljane ja lõpuks kaotab teadvuse.
Ta ärkab selle peale, et üks pikkade juustega karvane mees raputab teda. Ta näeb meest nahkades, loomanahkades - mammutinahas.
See on paralleelne maailm.
Mees räägib samas keeles ehk on sattunud siia samalt maalt kui ka tema. See mees on siin elanud juba mingi neli aastat. Mees näeb neiul riideid ja laseb tüdrukul kõigest rääkida, Mees on näinud juba mitmeid inimesi, kes on siia saadetud Loomade maailmast. Kuid need ei jäänud ellu, sest siinsed loomad on väga suured ja aplad. Mees ise ei laskunud kunagi platoolt alla, sest seal on liiga ohtlik. Mägedes aga on platoosid, kus elavad mammutid ja lendavad pterodaktid, kes ründavad mammuteid.
Mees sai surnud mammuti naha ja lihajääke. Sellest ta elatuski. Liha valmistab ta koopas, sest oskab kividest tuld saada. Tema omad riided on selle ajaga ära kulunud. Ka koopas on ohtlik elada ja kogu aeg peab koopasuu kividega kinni katma.
Nad elasid seal mitmeid kuid aga kogu aeg rääkisid sellest, et kui on sissepääs peab olema ka võimalus, et on väljapääs sellest maailmast. Puud on suured ja on pidev vibratsioon neist suurtest loomadest ja lendavatest olenditest.
Edasi räägib mees, et tal on selline arvamus, et peab olema mingi väljapääs. Kaugemal on mägi, mille tipus on lumi. Kui päike paistab, siis tekib sinna mingi kuubi kujuline kujutis. Ta arvab, et see võiks olla portaal. Kuid sinna saada on võimatu, sest siis peaks laskuma alla orgu.
Nad arutasid välja variandi, et sinna võiks saada ühe lendava pterodaktiga. Nad olid jälginud, et periooditi lendab see sinna mäe otsa. Nad otsisid selle linnupesa ülesse ja kuna lind oli üüratult suur. Inimene oli linnu küünise suurune. Nad ronisid pidevalt linnu sabale soomuse vahele ja ootasid hetke, millal lind lendaks pesalt munade pealt ära. Kuna muud võimalust ei olnud, siis oli see meeletult hirmutav ronida pidevalt pessa ja linnu sabale.
Kui nad viimaks lendu said, siis oli meeletu tuulejõud, külmus ja üles-alla lendamine. Lind ikkagi jõudis sinna ja hakkas seda lund nokaga neelama.
Nad olid mõlemad mammutinahkades, sest õhk oli kogu aeg külm ja riietest ei piisanud. Nad on juba mäe otsas ja tõusevad mööda mäge üles. Kaotada pole praktiliselt mitte midagi.
Miks mees varem ei läinud??? Ta oli näinud paljude inimeste surma ja kartis. Tüdruk oli aga palju energilisem.
Siis selgus, et see oli tõesti portaal. Nad läksid sinna sisse ja kuhu nad jõudsid?????
Nad sattusid trammi katusele!!!
Mammutinahkades - putukate maailmas. Lahe!!!!
Tramm sõidab relssidel ja pole selline nagu meil. On ümarate vormidega justnagu pundunud kujuga.
Trammi sees on putukad. Püstikõndivad erinevad putukad, väga elegantsetes riietes.
Millised putukad??? Prussakad, põrnikad, sitikad, rohutirtsud, kärbsed, sääsed ja kõik nad on ülikondades ja naised kleitides. "Käsi" on neil rohkem kui kaks ja kõikidele jäsemetele on eraldi varrukad. Kaheksa ja rohkem. On ka püstikõndiv "sajajalgne" ja ka sellel on õmmeldud igale "jalale" oma varrukas.
Mees ütleb neiule, et vist oleks pidanud eelmisse kohta jääma, mille peale tüdruk vastab, et vähemalt on tsivilisatsioon. Ei ole nii ohtlik.
Nad laskuvad trammi katuselt alla ja putukad ümbritsevad neid. Nad kuulevad piiksumist ja vibratsioone. Putukad on rahumeelsed, ei ründa ja vastupidi, paistavad aupaklikud. Neile meeldivad mammutinahad, nad pole midagi sellist näinud. Kuna nad ise on elegantsed, siis räägib see arengutasemest.
Edasi tuleb limusiinitüüpi auto, mis on jällegi pundunud kujuga, mitte nurgeline. Sealt tuleb välja must prussakas ülikonnas, valge pluusi ja lipsuga. Avab ukse ja palub käeliigutusega istuda. Prussakas on umbes sama kasvu mis inimesedki või natukene pikem.
Kuna kaotada pole midagi, siis nad istuvad autosse. Neid viiakse uhkesse ehitisse. Seal istub mardikas valges ülikonnas ja medalitega.
Ta räägib kuidas tal on hea meel neid näha. Stopp? Kuidas ta räägib???
Räägib läbi spetsiaalse seadme, mis meenutab püsti seisvat luupi. Tõlkija? Kui rääkida läbi selle luubi või mikrofoni, siis ühelt poolt rääkides tõlgib ühte keelde ja teiselt poolt teist keelt.
Ta ütleb, et tal on nende üle väga hea meel, et leidsid end kõrgemast maailmast. Nad väga armastavad inimesi, nad austavad inimesi ja neile meeldib inimese välimus. Ta pakub neile võimalust elada mõnda aega putukate maailmas, sest neil on tehnoloogia, millega inimesed saavad tagasi oma reaalsusesse. Neil on läbipääsud. Kuid nad tahaks, et inimesed oleks neil külas ja soovi korral läheksid oma aega tagasi. Ei saanud ära öelda ja noored nõustuvad.
Neile korraldati kolme kuu jooksul selliseid ekskursioone. Neile näidati kogu seda maailma igas detailis. Kõikvõimalikke tehaseid, ateljeesid.
Toit mida nad sõid??? Mingit rohtu sõid, igas erinevas variandis. Kas inimesed ka?? Rohtu, salatit, õisi. Inimesed harjusid ära, peale surnud mammutit oli isegi parem.
Neile meeldisid sealolevad majad, kuid need millegi poolest ei sobitunud eriti putukate ja mardikate kujuga. Materjal oli nagu valge kivi, aknad ümmargused. Majad olid valged aga transpordivahendid värvilised. Puid oli palju, palju rohelist ja lilli. Isegi majad olid lilledes. Kõige kõrgem oli 19 korrust.
Tramm liigub elektriga, mida nad hangivad atmosfäärist. Relsid on aga juhtmeid ei ole. Autod??? Kõik on elektri peal.
Korter on neil valge ja mööbel on valged suured riidest pehmed kotid lamamiseks ja istumiseks. Mööbel?? Puit on olemas, riie ka taimne, sünteetika puudub. Palju on kappe, sest - nad on nii Moekad. Palju riideid. Külmkappe ja pliite ei ole, kuna kasvatavad ka elamises väikestes aedades taimseid tooteid. Kõik kasvab kiiresti. Poodides on ka sööki aga see ei ole pakendatud. See kasvab seal ja seda võetakse koha peal ja süüakse. Seda ei säilitata.
Televiisor ja arvuti??? On olemas tehnika nagu hologrammid, arvutid, erilised seadmed. Telefonid??? On nagu kõrvaklapid, mida pista kõrva. Kõrvu neil ei ole, on vaid väikesed augud.
Lõbustus??? Oi neile meeldivad lõbustused. Tantsud, teater ja nagu tsirkused. Nad on väga lõbusad ja palju on klounaadi. Kino on aga mitte päris selline. Pole näitlejaid, nagu meil multifilmid ja animatsioon. Ekraanile näidatakse väljas platsidel, suurtele ekraanidele. Ka kodus saab vaadata aga neile meeldib koos meelt lahutada.
On eraomandus. Kui neil on pere aga lapsi sünnib vähe, siis neile antakse kohe mingi suurem summa ja kinnisvara. Ehksiis vanemad ei näe vaeva sellega üldse.
Nad ju omati töötavad??? Töötavad aga see pole üldse töö. Nad teevad seda, mis neile kõige rohkem meeldib ja lähevad sinna mõnuga. Alati võib tööd vahetada.
Palju on poode, riidepoode, "kohvikud" ja restorane.
Pangad on???? Raha on milline??? Nagu elektrooniline raha, mida nad "hoiavad enda juures". Nende sees on kiip, mille peal on kõik andmed. Jäseme pealmise pinna all. Pankadel pole mingit mõtet.
Kas on rikkaid ja vaeseid?? On hea sissetulek ja väga hea, vaeseid ei ole.
Haiglad??? On valge tuba, lähed sisse ja sinust tehakse absoluutselt kogu kehast diagnostika. Kui on mingi kõrvalekaldumine, siis tehakse see kohe korda - tasakaalustamisega. Kuid neil endil on kehas andurite süsteem. Kui on mingi muutus, siis sellest saab teada koheselt. Kas haigusi on?? Isegi algusmärke on harva. Ravitakse mingite lainetega, elektrilained mis ravivad.
Ka need rändajad-inimesed raviti neis tubades täiesti terveks.
Neile anti korterid ja palju riideid. Nad elasid seal kolm kuud ja selleks oli vaja ka neile panna sisse kiip. Kiipe oli ka selleks vaja, et inimese sees on programme, mida putukad ei oska muuta. Selleks et saada oma maailma tagasi on vaja kiipe programmeerida nii, et inimesed satuks kas oma maailma või putukate maailma tagasi, ei kuhugi mujale. See on märkamatu kapsel selgroo lähedal.
Selleks et inimesed saaksid oma aega tagasi, tekkis teatud probleem. Neile avati portaal ja nad sattusid aastasse 1942. Otse rindele, kaevikusse ja nende suunas liigub tank. Kõik on kaevikutes, porised, näljased ja hirmul. Aga nemad on rätsepa ülikondades!!!
Putukad võivad saata külalisi omasse reaalsusse aga ei saa valida aega. Klõpsides kiibile, saab putukate maailma tagasi ja ainult nii saab mitmeid kordi proovida oma aega.
Mingi aja pärast sai uuesti proovida ja mingil hetkel nad sattusid üsna samasse aega, kus nad olid lahkunud.
See noormees ei leidnud oma üürikorterit, sest see oli ära antud. Temal oli aega möödunud kuus aastat. Mõlemad hakkasid elama tüdruku ema korteris ja mõtlema, mida edasi teha.
Raha ei ole ja elada vaesuses. Vaevalt mõne päeva pärast magavad nad ühes voodis ja nende vahel on liikumine. Seal on Kass, tavaline ja punane!!!
Neil kassi ei olnud. Nad olid uuesti hirmunud ja arvasid, et kass oli sisse roninud lahtisest õhuaknast. Tüdruk silitab kassi ja annab piima ning järsku hakkab kass rääkima. Jälle hakkab peale!!!!
Mida ta rääkis? Kui kass keerutab saba, siis avaneb Uks ja nad saaks võtta endale mõned väiksemad võimed, maksimaalselt kolm tükki.
Need on kingitused - putukatelt.
Kas kass on kujumuutnud putukas?? Ei, see on pigem robot, need võivad käia.
Miks putukad nii lahkelt aitavad? Neile meeldivad inimesed ja pisike infokild kaugemast putukate ajaloost selgitas, et inimesed olid kunagi nende tsivilisatsiooni aidanud.
Mida siis need noored inimesed valivad kingituseks???
Esimene. Siin äraelamiseks oleks vaja piisavalt raha. Mitte väga palju aga täpselt nii palju kui vaja. Võime Raha - tähendab, et soovid summa ja see ilmub laua peale.
Teiseks. Valisid nad - Mõtlemise, et teadmised tuleks kui küsimuse esitad.
Kolmandaga oli aga probleem. Nad ei osanud valida. Kuid nende "saabuvate teadmistega" tuli neile informatsioon, et nendes portaalides on keegi, kes manipuleerib portaalidega maailmade vahel.
No ja mis siis, et manipuleerib??? Nad tahavad hakata jahtima neid manipulaatoreid, kuna liiga palju inimesi visatakse eri maailmadesse.
See, et inimesi tahtlikult visatakse, pole ainus variant. Põhiline on see, et inimene ise loob sellise programmi.
Nemad tahaks seda süsteemi muuta - see oli kolmas soov. Nii nad hakkasidki jahtima energeetiliste vahenditega, mida nad said oma infodest.
Nad läksid erinevatesse tunnelitesse ja viskasid manipulaatorid utliliseerimisse.
Kas nad siiani püüavad tonte??? Hiljem said nad muuta oma oskusi ehk kingitusi ja valida midagi muud.
Kas nüüd nad on õnnelikud??? Jah.
Kas nüüd "makstakse" nende tegevuse eest. Jah, nende tegevuse eest saavad nad valida erinevaid kehasid, erinevates maailmades. Ehksiis.
Läks kord üks tütarlaps apteeki.
Selline ulmeline lugu siis ja see on tõlge. Ulmeline????? Tundub kreisi ja hullumeelne lugu ehk üleüldse hullumeelsus on tegeleda ulmega. Kogu meie maailm koosneb hulludest. Kes kihutab autodega metsa vahel, keegi hüppab lennukist välja või tülitseb naisega. Mehed joovad viina jne jne jne. Mina pole "normaalset inimest" veel kohanud. Aga see pole üleüleüldsegi teemaks. Ma olen tonnide kaupa vaadand või lugend sellist "jampsi". Aga miks see tundub mulle tuttavana. Keegi kirjutab ja kust kohast ta saab informatsiooni. Ajaloolased õpivad koolis jaburdusi-mütoloogiat Zeusidest, Kronosest, Taavetitest ja Koljatitest ja neid ei nimetata hulludeks, vaid ajaloo professoriteks. Tonnide viisi tehakse ulmefilme ja see on tööstus. Avatari olete ju näinud??? Ja siis on Maailmakuulsad ulmekirjanikud. Ma ei loetle analoogilisi raamatuid lähimast ajast vaid sajandi vahetusest, aastatel 1900 + -. Kõik need lood on kirja pandud ka "vanas eesti keeles" ja üsna kummalise lauseehitusega. Enamus inimesi ei oska seda kirja lugedagi. Kust kohast mulle meenuvad sellised lood.
Loominimesed - Pierre Boulle. Ahvide planeet, ülikondades ahvidega.
Punaste saabastega kassi lugu olete kuulnud???
Portaalist läbi minek. H.G.Wells - Inimjumalad. Kõik oli elektri peal.
Artur Conan Doyle - Kadunud maailm. Dinosauruste maa.
Jules Werne - Reis maakera südamesse. Jälle mingi Kriidiaeg. Hiiglasuured sipelgad.
Vist oli ka Jules Werne (kuid võin ka eksida) raamat, kus lennati Kuule ja seal oli putukate maailm.
Mingi film käib kah läbi, kus kutid jahivad tehnoloogiatega Tonte - Tondipüüdjad.
Kõik need kirjanikud pidid saama mingit infot. Näiteks eeposte kirjutajad. Nad pidid kuulma neid jutte. Ja mingeid raamatuid me ei tohi kiruda, kuigi need on uskumatud jaburdused. Muideks meie "jaburduse" ehk Kalevipoja seiklused ongi teatud arvamuse järgi reisimine paralleelsustes.
Sisemaal ehk tontide juures. Õõnes maal ehk Reis maailma lõppu, laevaga nimega Lennuk.
Ja on üks allikas, mida palju ei soovita kuulata. See on Tavameedia. Meediast käis läbi mingi kuu aega tagasi Uudis. Eelmisel aastal kadus Eestimaal jäljetult ära 1500 inimest. Sellel aastal on aga veel hullem. Poole aastaga olla kadunud juba 1600 inimest. Ma ei salvestanud seda uudist aga neid ei ole mitte vähe.
Kas me ikka elame reaalses maailmas?? Häh ega väga pole mõtet põdeda kah. Elan omas maailmas ja kolistan ebareaalses raamatute maailmas. Eks hiljem ole näha.
Me loome neid portaale iga päev ja see elusituatsioon ei tohiks minna nii käest ära, et looksime liiga hulle kohti Endale.
Olema kah Lõbusad!!!
