FRAKTAALNE KAOS ehk SUHE

  

Ma kuulasin järjest kaks videot. Üks lihtsamat sorti – Suhetest ja teine oli väga pikk ja täis kvantfüüsikaline. Ja tulemus on pehmeltöeldes üllatav. 

Esoteerikud räägivad, et alates 1960 tulevad siia „planeedile“ ka teistsuguseid hingi. Need, erilised, kes tulid enne 1960 ja ka umbes selle ajal, nende elu on olnud üpris keeruline, sest see „uus“, mida nad tooma tulid, see ei haaku igapäeva eluga. On tulnud ka selliseid, kes ise ei tea, et ta siin „midagi teeb“, aga neid on vaja  ja nad hoiavad siin „mingit sagedust“.  Ja nüüdsel ajal sünnib erilisi juba väga palju. Paljud ei saa selle maailmaga kuidagi hakkama aga osad – teavad Mida Nad Teevad.

Need hinged on „kuskilt mujalt“, kus on teised „reeglid“, teised suhted ja ühiskond ehk – seal pole kõike neid jamasid, mis planeedil Maa.

Tihti saab süsteeme kirjeldada kolmnurga ehk püramiidskeemiga. Seda seletan kolme alumise tasemega.

1.    1. Kõige alumisel tasandil on nn tavaline inimene, oma tegemiste ja arusaamadega ja neil oleks selliseks terminiks – suhe ja suhtumine.

2.    2. Esoteerikud, kusjuures mingit esoteerikat pole olemas, siis sellistel inimestel on võimeid märgata, õppida ja seletada.

3.    3. Teadus nimega Kvantfüüsika. Need inimesed õpivad väga paljusid teadusi ja seletusi.

Ja ka nendest videotest käis läbi Sõja teema kolmel eri tasandil.

 Tavalised inimesed räägivad sõjast nii nagu neile seda seletatakse ja nad on selle enda kogemustega usutavaks teinud.      

Esoteerikud püüavad sõja teemat lahendada koos suhteprobleemide teemaga.  Ainult duaalsuses saab tekkida suhe ja sõda, sest need tekivad vastandumisel. 

Sellel tasandil saab seletada paari asja. Suhe ja sõda on üks ja see sama, kuid sõjaga saab seda teha arusaadavamalt. 

Ühe video teemaks oli – miks sõjad ei lõpe mitte kunagi. Sõditakse, väsitakse ära, tehakse rahu, ehitatakse linnad uuesti üles ja maksimum 50 aasta jooksul tekib sinna jälle uus madistamine. Huvitav küll miks? 

Esoteerikud väidavad, et inimeses sees on - Kood, mis vajab sõdimist.  Kuid esoteerikutel pole seletust, miks selline kood on sinna tekkinud. 

Kuid mõte pole selles. Mõte ehk Tulemus on selles, et – sõjad ei lõpe mitte kunagi.

Inimese sees „olevat“ Mälu.  See mälu ei lase inimesel mitte kunagi – Andestada.  Võidakse teha selline nägu ja suust tuleb midagi ning saavad paberile ka – rahutingimused aga enne kui ei vahetu uus põlvkond ei juhtu midagi. Rahu (vaherahu) tuleb vaid ühel tingimusel – inimesed väsivad konfliktist ära.

Nüüd kui ma teen kõiki omi raamatuid e-raamatuteks ja sain üllatava kogemuse.

Need vanad raamatud, mis ma tõlkisin, olid kõik sõjavastased.

1.    Jules Verne  Merimadu ehk 80000 wersta vee alt läbi.

2.    Maurice Moraine  Maailmavalitseja.

3.    August Niemann  Õhusõit.

4.    Tsaariarmee õpik aastast 1897.

Enamus kirjanikke jõuab selleni, et – sõjaga ei saa sõda võida.

Nüüd ma lugesin üle ja korrigeerisin oma raamatuid.

1.    Suhtekorraldaja.

2.    Armastuse Valem.

Lisaks on ka Armastuse valemil juba ka järg – Ajaloo Valem.

Tahtsin panna ka Suhtekorraldaja ostukeskkonda, kuid mul tuli mõte kirjutada ka sinna järg. Seega see jääb edasi töötlemiseks nagu ka Ajaloo valem.

Minu üllatus oli aga suur kui ma neid raamatuid, mis on mul kirjutatud aastatel 2012 ja 2014, uuesti üle lugesin. 

Kirjanikud ei kirjuta mitte kunagi raamatuid ISE. Raamatuid pole võimalik – välja mõelda. Kõik mis sinna kirja saab on: läbi oma kogemuste, õppeprotsesside ja ühel erilisel meetodil – Käsi kirjutab ISE.

 Ja see üllatus oli selles, et minu käsi on kirjutanud NiiPalju ise, juba nii palju aastaid tagasi, millele seletused tulid nüüd nende paari videoga.

Kõikide, absoluutselt kõikide, probleemide tekkes on põhjustajaks – hetk „Siin ja Praegu“.

Kõige lihtsamad näited tulevad ikka elust ja anekdootidest.

On kaks sündroomi: a) ämma sündroom ja b) targa naise sündroom. Võrrelge neid ka käimasolevate sõjaliste konfliktidega.

1.    Ämm ostab väimehele kaks lipsu: sinise ja punase. Kui väimees külla tuleb, siis tuleb ämma manipulatsioon – Mis selle teisel lipsul viga oli????

2.    Tagantjärgi tarkuse sündroom.  Mäletad, mida sa varem tegid?  Kui nt mees millegagi eksib, siis naine teab täpselt – mida Oleks Pidand tegema. 

Konks on aga selles, et. Mitte kellegil  Ei Ole seadet, millega ta saaks tagantjärgi ülevaadata – Mida ta tegi minevikus. Ja teiseks pole mitte kellegil seadet – millega vaadata tulevikku.

Seega. Mitte kunagi pole mitte ühtegi tõestusmaterjali.  Ja on olemas vaid „üks koht“, kus see ilmestub. See on hetk – siin ja praegu.  Ainult siin selgub tõde. Reeglina ei selgu mitte tõde ehk hästi tehtud asi, vaid justnimelt – Viga.  

Jada.

1.    Kui on Õiged asjad, siis on Rahu.

2.    Kui on vale asi siis on Konflikt.

3.    Kui ei tee vaherahu hetkes - Siin ja praegu – venib vaherahuplaan aastateks ehk ka Igavesti.

Mis oli selles seletuses „UUT“.  Ilmselt mitte midagi, kõik teavad. Aga miks see nii on ja kus on lahendus?  On sul seletust?

Ja seletuse annab kvantfüüsika – Kaose teooria.  

See video on poolteist tundi pikk ja nii keeruline, et kolm korda kuulates hakkab midagi „meelde jääma“ aga mina sain – tunnetuse, see püsib pikemat aega kui lihtsalt informatsioon.

1.    Kõiksus, Universum ja Elu ei ole ülesehitatud Rahule, vähemalt mitte see viimane Matrixi versioon. Maailm on ülesehitatud – Fraktaalsusele ehk ülipisikeste muutustega Kordused. See ongi see struktureeritud Kaos, ehk mitte keegi ei suuda, mitte ühegi üüber kalli kollaideriga mõõta kvantosakese asukohta. Rääkimata veel sellest, et mitte mingi nipiga ei ole võimalik teada saada – millisesse koordinaatide punkti läheb Kvant järgmisel hetkel.  Tulemus – selgeltnägemine on võimatu. Koodis on juba ettemääratud - teha vigu. 

2.    Kui kogu universum oleks korrastatud, siis see kukkuks kokku järgmisel hetkel.  Tulemus – naine teeb ka vigu.

3.    Ainult ühe asja toimel see universum toimetabki. Keegi, kuskil ja mingi meetodiaga: „segab“, lisab ja annab uusi impulsse Tulevikku suunduvale kvantosakesele. Vaatleja vaatab, annab sinna oma mõtte ja energia ning siis see ilmestub tulevikust.

4.    Ämma manipulatsiooni sündroomi ma küll ei viitsi kvantfüüsikaga ära seletada.  

Ja nüüd kokkuvõtteks.

Need inimesed, kes kirjutavad, mõtlevad ja õpivad, ongi need Erilised hinged, kes mingi arvamuse baasil on siia tulnud - Vabatahtlikult.  Nad on tulnud siia midagi tegema aga sealjuures nad ise ei saa aru miks, mida nad peavad tegema ja nad ei tunne end siin „kodus“. 

Ka minu raamat Armastuse Valem on kirjeldus sellest. Mina ei tea: mida ma siin teen, kaua see jant kestab, miks keegi ei taha midagi paremaks muuta, miks kõik loodavad, et keegi teine seda teeb jne. Tean vaid seda, et – ma pean kõike seda jätkuvalt kirja panema. Ja seda ma ka teen.

Ma tegelesin nende raamatutega ikka väga pikka aega aga ma ei viitsiks ilmaski tegeleda jamade raamatutega. 

"Ma ei loe mitte igat raamatut kaks korda." Pisuhänd. 

    Selle raamatukese, mis on väikeses formaadis ja originaalis ainult 32 lehekülge, leidsin ma täiesti juhuslikult Tartu Kirjandusmuuseumi katalooge sirvides.

Minu üllatusel ei olnud piire kui ma seda reaalselt lugesin. Ma tegin lehtedest fotod ja tõlkisin selle vanast eesti keelest, mis on trükitud gooti tähtedega.

Selle aja laused on nii teistmoodi grammatika ja lauseehitusega, et ma pidin need tänapäevasemaks kohandama. Ma arvan, et kõik Jules Verne austajad saavad seda raamatut lugedes üllatuma ja selleks ma tegin selle e-raamatuna pikemaks.

Ma uurisin tänapäeva tehisintellekti abiga raamatus kirjeldatud fakte ja selle aja tehnoloogiaid. Tulemused on üllatavad.

On tehnilisi leiutisi, mis tänapäeval on juba olemas aga väidetavalt 19. sajandi lõpus ei olnud tavalistel lugejatel neist mingit aimu, ehk kõik see paigutati - ulmevaldkonda.

 

 Seda raamatut ei ole minu teada toodetud raamatuks, vaid on ilmunud ajalehe “joonealusena”. See raamat on Eestis väljaantud aastal 1926 ja “tõlkisin” selle vanast eesti keelest nn. “gooti kirjast”. Paljud ei oska sellist teksti enam lugeda ja selliseid - vanu raamatuid - ei loe. Mina olen neid lugenud palju ja sain ühe sugulase, sellise raamatukogu päranduseks. Sealt olen ma leidnud nii mõnegi “ennemuistse” ulmelisemapoolse loo, nagu ka see.

Eestis peetakse seda raamatut üliharuldaseks ja selles on üks omapära. Kuigi autoril on prantsusepärane nimi, on see hoopiski eesti juurtega mees Aleksander Sipelgas, kes kasutas lausa mitmeid pseudonüüme.

Tekst on kirjutatud tolle aja stiilis ja ma pidin muutma seda tänapäevasemaks ehk sõnad olid pisut teistsugused aga grammatika jätsin ka kohati originaalipoolsemaks.

Nautige eelmise sajandi ulmelisi tehnoloogiaid ja kirjutamise kaunist vana aja stiili.

 

Õhusõit. August Neimanni luulejutt. Päevalehe ilukirjanduse lisast aastal 1909.

Selle raamatu leidsin ma Tartu Kirjandusmuuseumist. Ja see on raamat, mis on kirjutatud vanade Gooti tähtedega ja vana grammatikaga.

Originaalis on lennumasina nimi - “Aetherio” aga eesti keelde tõlgiti siis - “Etherio”, mis tuleneb tänaseks unustusehõlma langenud keemilisest elemendist - Eeter.

Aetherio: eine Planetenfahrt, romaan, Regensburg, 1909

Selle aja raamatute lauseehitused on meie jaoks kummalised ja osad sõnad lausa tundmatud. Kuid see on selliste vanade ulme-fantaasia ja muude lugude juures ülimalt meeldiv kirjastiil.

Analoogilised raamatud köidavad mind mitte ulmelugudena, vaid sellega, et midagi oli ulmes juba nendel aegadel väga kummalist. Kirjanikud justkui teadsid palju enamat kui lihtsad inimesed ja isegi praegusel ajal ei ole me nõus uskuma neid kirjeldusi.

Selliseid ülivanu ulmeraamatuid on mul raamaturiiulis veel mitmeid:

Jules Verne - Esimesed inimesed Kuul.

H. G. Wells - Õhulahingud

Louis Boussenard - 10 000 aasta jääs

Lugege selliseid raamatuid avatud meelega ja ma teen sellest sarjamoodi kogumiku. Kolm sarnast raamatut on juba olemas.

Alguses ei saanud ma aru ühest vahvast asjast.

Miks on selle raamatu valdkonnaks pandud - Luulelugu.

Vastus on aga ülimalt lihtne. Siis polnud terminit - Ulme ehk Fantaasia veel leiutatud. Tundub kuidagi nii, et selle raamatu autor taipas või isegi mõtles selle termini ise välja, kui ta pani printsessi nimeks - Fantasia.

 Nii palju kordi kui ma olen vaadanud ja sirvinud vanu - väga vanu – raamatuid, olen ma mõtisklenud, et mida kõike need raamatud sisaldavad, mida meil ei lasta uurida ja lugeda. Need on kirjutatud nii ammu ja sellistes keeltes, mida mina ei valda.

Kui ma hakkasin uurima ajalugu aastatest 1900 +/- ning vene keeles, millest ma midagi mõistan, leidsin ma mitmeid üsna kummalisi seletusi.

Siin on üks neist, mis köitis eriliselt. Seda raamatut ei leidnud ma ise, vaid vene Youtube keskkonnas olevad “noored ja vihased” alternatiiv-ajaloo uurijad. See ei ole religioosne raamat, kuigi lugemisel tundub olema.

See on tsaariarmee ohvitseride õpik, mis on väljaantud aastal 1897. Kuigi selles on viiteid isegi aastale 1860. See ei ole mingi „kollane kirjandus“ või bulvari ajakiri, vaid õpik inimestele, kelle põhitegevus on – tapmine.

Lugedes seda teksti, kujutage ennast sellesse aega ja ajalukku. See raamat on – omas ajas ja selle aja religioosse õigeusu taustaga.

Raamat on väga palju pikem, ehk tegelikult on kolm köidet. Ma püüdsin sealt välja noppida parimad mõtted.

Tekst on väga keeruline, sest laused on veel pikemad kui Platoni „Pidusöögis“. Sellel ajal kirjutati nii pikad laused, et ühel leheküljel on vaid kolm lauset ja need on “pikendatud koolonite ja semikoolonitega”. Enamus lauseid püüdsin teha ka lühemateks.

Ka tõlge vene keelest on pisut võõras ehk tihti on lauses sõnad pahupidi.

Minu tõlge algab hoopiski raamatu lõpust, kirjeldustega planeetidest. Mulle tundus niipidi huvitavam.

1. Elu Veenusel
2. Elu Maal
3. Elu Marsil
4. Elu Jupiteril
5. Elu Saturnil, Uraanil ja Neptuunil
6. Maailma loomine.
7. Hinge maailm
8. Kurjuse ilm
9. Inimese elu üldiselt
10. Inimeste maailm
11. Kvantfüüsika
12. Mõõtmed ehk Dimensioonid
13. Pöörane ulme

Selles loos leitakse planeedi Crakuse universumist kastideviisi kuldsetele lehtedele kirja pandud Goldbooke. Seal on kirjeldused planeedil Maa olevast elusiilist - Duaalsus. Crakusel elab kogu rahvas aga Ainsuses, kus pole sõdu, probleeme ja neil pole mingit arusaamist, et - saaks elada kuidagi teistmoodi. Noored kosmoseuurijad Temor Khan ja Taarka Twin, koos vanemate kolleegidega, püüavad leida meetodeid - kuidas üles leida see tundmatu planeet ja kuidas saada teada teistmoodi elust. Seiklusi on seal: lendamisest kosmoses, liikumine paralleelsustes ja ka mentaalsel tasandil.   

Noore tööka Liisi hommikuse mõtte ajendil tekkinud seiklusreis Lõuna-Eestisse - Vana Tamme alla. Kuidas tavalisest noorest naisest sai kõike nägev, taipav ja elu ning suhteid seletav "nõid". Kusjuures nõidu ja esoteerikuid ei ole olemas.  

See lugu ootab siis veel ka järge ja siis saab lugeda. 

 

MATRIX PANEB ÕLA ALLA.

 

AI fantaasiaga joonistatud pilt teemal - kuidas Matrix paneb inimesele "õla alla". 

On üks teema mida saan jagada vaid väga proffidele ehksiis neile, kes on maailma uurimisel läinud iseseisvalt kaugemale kui – lihtsalt esoteerika. See nn Lihtne Esoteerika on kõik see, mis uuriv inimene on kindlalt ka läbi käinud. 

NB! Disklaimer,

Maailmas pole reaalselt Midagi Olemas. Mitte miski ei klapi, mitte kunagi ja mitte midagi ei saa tegelikult ka teadusega ära tõestada.

Esoteerika töötab. On alati tootand ja töötab edasi, kuid absoluutselt Kõikide Asjadega, siin  Maa maailmas, töötab ja kehtib üks kindel suund.

1.    Kui inimene – midagi teeb – siis toimub Liikumine.

2.    Kui liikumine ja ka tulemus toimub/toimetab  Kuidagi Kummaliselt, siis seda võibki nimetada Esoteerikaks.

3.    Normaalsus - on üks väljendus, mida kasutavad „normaalsed inimesed“, kuid selles on omapära, et nende enda kulgemine – pole üldse normaalne. Selles puudub: ratsionaalsus, tarkus, loogilisus, tõesus jne jne. Normaalsus on: lapsepõlve õpetused, kooliharidus, reeglid, seadused, kord ja kogu maailmakord jne.   Normaalsus – Ei Tööta Üldse - ja ma püüan seda  enda püstitatud „hüpoteesi“ tõestada järgmise punktiga.

4.    Ebanormaalsus-  on kõik see, mis seletab „igasuguseid asju“: tegevusi, kogemusi, mõtteid ja kogu elu kulgu ning sellist ebanormaalsust on kogenud kõik inimesed.

 Me tahame midagi saada, aga me ei saa. Me saame igasuguseid asju, aga me ei tea kuidas need juhtuvad ja miks just nii.

Proffidele võib olla mõistetav termin – Matrix.

See on sama mis: jumal, allikas, kõiksus, reaalsus, ebareaalsus jne aga Matrixi terminiga saab seda paremini seletada, sest inimesel peab ajus olema „mingi skeem“, mis annaks suurema tõesusega vastuseid.

Matrix ongi suuremale inimeste hulgale – Ebareaalne.

Ma tulin sellisele tundmusele, et järgnev väide seletab ära enamuse asju ehk siis palju küsimusi.

MATRIX KOHANDAB MEIE TEGEVUSI.

Olete märganud, et paljud asjad, millest oled mõelnud: kas täituvad või ei täitu kohe kindlalt.

Mul on olnud palju tuttavaid, kes tahavad kindlalt midagi saada või oma elus ära teha.

1.    Keegi, kes ei taha elada linnas, kolib ära maale. Ta võib olla nt alguses üliõnnelik aga hiljem võib selguda, et – ka seal on „probleeme“.

2.    On inimesi, kes tahavad teha hästi palju. Saada nt jõukaks, elada mugavalt aga siis selgub, et ka selles variandis on omad puudused.

3.    Ja tean ka inimesi, kes tahavad vahetevahel tõmmata „juhtme seinast“ ja tõmbuda üksindusse. Teevad näiteks nädalasi FB pause, käivad üksikutel matkadel või Soosaartel. Nende inimeste vaimne tase on jõudnud, siis punkti, mida esoteerikud nimetavad – Enda Sisse Minek.

4.    Minul endal on veel üks variant. Ma, veel,  „vajutan gaasipedaali põhja“. Ma püüan ära teha Kõiki neid asju, mida ma pole varem saanud teha. Ka neid mida olen teinud, aga need köidavad mind ikka ja uuesti.

Ja nüüd siis see Hüpotees.

Ma hakkasin märkama, et kõik need inimesed, kes – Tegelikult Ka tahavad teha seda, millest räägivad ja Teevadki Ära, siis see hakkab toimetama üsna võimsalt. 

Mul on elus nii palju näiteid, kus mingid asjad, millest unistan või loodan, kas siis täituvad või ei täitu üldse.

Ma näen inimesi – kes teevad palju, nad on jõukad, kuid ka neil on millestki puudus ja veel üks kummaline värk – nendel Ei Paista see jõukus kuskilt poolt välja. Jah, neil on kõik olemas, kuid nad kurdavad kogu aeg, et kõik on kallis ja neil pole raha (minu seletuse pole neil – Vaba Raha).

NB! Meelde tuli. Hea sõber. Ära kunagi kauple Allahindlust. Sa kas osta täie eest või jäta ostmata (sest sul pole seda vaja). ÄRA LOO ENDAST VAEST INIMEST.  (Saladuskatte all lisan, et Matrix toetab siis seda).  

Ja samas on sellised. Kellel on ka kõik olemas, neil pole PALJU raha, kuid kummalisel kombel Paistab see välja, et neil on Kõik olemas. Nad ei virise millegi üle ja nad saavad „kuidagi kummaliselt“ noid asju, mida tahavad.

Mul endal Pole palju raha aga terve see suvi olen ma teinud - just neid asju. JA.

Kui ma kuulasin ühte videoblogerit, siis ka tema paneb kokku: Jumala, Kõiksuse ehk siis Matrixi teooriat. Ja ka tema üks video seletab imelihtsalt ära – tee mida tahad. Ja see töötab.

See seletab ära kõik teemad: poliitika, sõjad, koolihariduse, ajaloo ebakõlad, suhete probleemid, raha ja töö jne jne jne.

Ja vot sellest skeemist näen ma nüüd stsenaariume, kuidas Matrix toetab ja suunab inimese kulgemist. (Kuidas see stsenaarium töötab, selleks tuleb teil veidi oodata, see läheb raamatusse).

Jumal, Kõiksus võisiis Matrix – ei täida inimeses soove. See „kuulab“ ja kuuleb kõiki soove aga esimese hooge ei liiguta ta lillegi.

Alles siis kui inimene ise hakkab midagi tegema (mitte ainult soovima), siis hakkab Matrix avama neid kanaleid ja suundi, mis täituvadki. Kuidas?  Kuulake ja leidke ise vastused Kvantfüüsikast.

Siiani on see olnud üsna esoteeriline seletus aga ka see töötab, kui inimene esoteerikat usub ja Matrix seda toetab.

Nii toimetavadki kõik ekstrasensoorsed inimesed. Kui nad aga Edasi ei lähe, siis jällegi toetab Matrix ka inimese nn „paigalseisu“, enda sees olemist, pendeldamist või nõidumist, mingi nn Kõrgema Jõu see olemist ehk mida iganes sellist.

Kui aga „minna edasi“, ka siis toetab Matrix: raha tegemise liini, kultuurilisi tegevusi, sportlikke üritamisi, lugemist-filme-teatreid  ehk ükskõik millist „enamvähem normaalset“ tegevusliini.

NB!  Toetab siis - neid, teisi ja kõiki Korraga. Vot siin on ka üks saladus. Kui teed kõiki asju korraga, siis tekis sümbioos ja liikumine kiireneb.

NB!! Peab aga ikkagi meeles pidama „reeglit“ – kes teeb, see jõuab; kes teeb palju, see eksib ka palju; kes kardab eksimisi, see hakkab manduma ehk läheb mugavuse tsooni ( toetub teist ostsutele ehk Normaalsusele).  

Ma toon siia ühe täiesti ebanormaalse näite.

Me oleme nii palju imestanud, et – miks ajalugu ei klapi. Ajaloolased püüavad mingeid faktimoodi infosid asetada lineaarsele ajajoonele – ürgajast keskajani välja. Aga nende järeldused ei klapi. Ja vat konks on selles, et normaalsetel inimeste klapib ajalugu perfektselt – nii nagu ajaloolased räägivad – täpselt samas koguses Matrix toetabki inimese Normaalseid teadmisi. Mälumängud on ülihea näide. Maksatakse raha ka veel selle jama eest.

Niipea kui inimene hakkab Alternatiiviks (nt ka see sama ajalugu), siis kohe ilmub Matrixi „toetav õlg“ all. Näiteid on ju miljoneid.

Kosmoses pole keegi veel lennanud, mingeid pandeemiaid pole kunagi olnud, keskajal tootsid tehased (ajaloolastel Sepad) ülivingeid tehnoloogiaid, mingit ürgaega pole olnud, haigust nimega Vähk pole olemas, riike-riigipiire pole olemas, tööd ja raha pole olemas jne.

Mingit Loengut pole selles tekstis kah olemas.

Sa võid hakata märkama – kuidas sa saad Matrixis huvi tekitada, et – ta hakkaks sinu plaane toetama.

Matrix on muideks nii „uudishimulik tüüp“, et ta lausa pingutab saavutamaks Inimese Tähelepanu.

 

MIKS inimesed kardavad Surma

 

Ma pean vist omale mingi Disklaimeri koostama, siis kopiks kohe iga loo ette.  

Mul hea sõber kirjutab raamatut, ma sikerdan sinna ka lugusid juurde ja tema oma raamatuga viis mind „kummalisse kohta“. Ma olen sellest „kohast“ juba mõnda aega Teadlik olnud aga pole siiani saanud ühest terminit sellele. Nüüd ma „nägin“ seda kohta ja sellele „tuli ise“ ka termin, ja tuli ka raamatu pealkiri, mida hetkel kirjutan.

KÕIKIDE VÕIMALUSTE MAAILM.

See on selline koht, mida esoteerikud nimetavad Akaša kroonikateks, osad nimetavad Kõiksuse Inforuumiks jne. 

Mina näen aga seda ruumi – Maailmana, kus on olemas KÕIK võimalused. 

Pikemalt sellest ei räägi, sest see ei mahu lühiloo sisse ja kirjeldus, ilukirjanduslikus stiilis „tahab tulla“ ilmselt veel mitmeid kuid.

Kõik need lood lähevad ilmselt mingil moel ka sinna sisse.

Disklaimer on aga selline.

„Ma olen „ööloom“. Päeval kulgen siia-sinna, hangin infot ja õhtul –  ei midagi. Hommikul, kui ma silmad lahti teen, siis on tohutud kogused Infopakette. Aegajalt ma kirjutan need kiiresti kladesse ja neist on ka lühilood saanud. Lood sünnivad siis, kui – saavad kokku mitmed episoodid, mis hakkavad looma Võimalusi, kirjeldusi jne.“  

*Seekordne lugu sai alguse Aigar Säde FB arutelust – mis on Surm, ehk ka – MIKS inimene peaks surma kartma.  Seal arutelus oli kommentaarides nii mõnigi vahva kirjeldus.

*Teine koht, mis eile ette tsuskas, oli video sellise kirjeldusega.

Kui sa vaatad tagasi oma elu viimasele kümnele aastale, siis – kas sa oled sellega Rahul.  

*Tuli veel ka üks teine video, kus üks vahva vene videobloger küsib  –  BOG ja hotšu….

 Ja siis Tark Jumal vastab talle.  

Bohh, miks sa mulle ei anna miljon dollarit, mul sõpradel on!

Ja siis kirjeldab Jumal palju häid asju, mida inimene saaks selle miljoonaga ära teha. Aga.

Ta kirjeldab 20 ja rohkem jaburdusi, mis juhtub tavaliselt inimesega…  -  kes tegelikult ei tea, mida sellega päriselt peale hakata. Näiteks esimene negatiivsus – sa kaotad kõik oma sõbrad ja sugulased. Jne jne.

 Teises videos oli aga Meetod Eluks ja vastus Aigari küsimusele.

Kui sa vaatad oma eelneva 10 aasta elu peale – kas sa oled sellega rahul. Kui vastuseks on kindel EI, või nii poole-meene aga päris rahul ikka pole. Siis andis videolooja meetodi, imelihtsa meetodi.

Pane silmad kinni ja mõtle oma eelneva 10 aasta peale. Tee järeldus. JA.  Tee silmad uuesti lahti.  Palun, siin on sulle need 10 aastat uuesti ja tee kõik need selliseks, millega sa enne  rahul ei olnud.

Minu töötlus, täna hommikul, on aga veidi teistsugune. Kuna ma olen tähemärgilt Kaksik, siis see „eriline hüppaja“ ei kannata ilmaski välja mingit kümneaasta juttu. Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda ja kõike: Kohe ja Korraga.

Kui ma panen silmad kinni ja mulle ei meeldinud eilne päev, siis teen silmad lahti ja …  Voilaa, täna on Lõputa Küünlapäeva uus variant.

Kui ma näiteks täna hommikul vastasin, et eilne päev meeldis mulle Väga või ka Üliväga, siis me jõuamegi Aigari surmateema seletuseni.

MIKS kardavad inimesed surma.  

Kui me paneme igal õhtul silmad „tuttu“, siis meil pole õrna aimugi – kus me need uuesti jälle lahti teema.  Miks ma peaks kartma MagamaMinekut.  Keegi tuttav kommenteeris seal FBs, et lapsed kardavad magama minekut. Miks??? Kvantfüüsikaline vastus on alati seletus sellistele asjadele, aga seda vastust ma siin ei ütle.

Ilmselt, ehksiis Kindlasti, on seal Inforuumis  kõikidele küsimustele alati ja igavesti – Lõputu arv vastuseid ja võimalusi.

Mulle tuli aga selline ühelauseline variant. Mul läheb alati meelest, kes oli see kirjanik, kes ütles – „Et sul poleks kahju oma …“

Inimene kardab Surma sellepärast, et sisemuses (Pääkolus) on ta ülimalt veendunud, et – Miski jäi või Jääb tal Elus tegemata.

Kui see kirjanik oleks teadnud seda vene blogeri Meetodit, siis poleks see mõttetera saanud ilmaski Kultuslauseks ja surematuks teoseks.

Pane silmad kinni,  …..  , ja tee need uuesti lahti.

NB!  Ja nüüd püüa tajuda. Kardad sa veel Surma või mitte!!!!!

 

MÕRADEGA KLAASKUPPEL

 

Ma tean nüüdseks, peale 65 aastat, et Pole Olemas:  

* mingeid FAKTE. Fakte pole olemas, kõik faktid on Minu Kirjeldused.

* pole reaalsust, mida me nimetame REAALSUSEKS, mida saaks „katsuda või nuusutada“, sest pole vahet kujutlusel ja reaalsusel, kõik moodustub Minu Peas, ja ma loon kõik sündmused Ise. 

* kogu reaalsuse vormistab minu keha, oma läbielamata emotsioonidest. Mida rohkem läbielamata emotsioone, seda rohkem  „reaalsuse rämpsu“ me loome.

* iga plaani, mida suudab välja mõelda minu Mõistus, on rämps, sest see tuleb vaid vanadest kogemustest.

* minevik ei ole konstantne ja seda ei eksisteeri kui sellist, sest kõik on üheskoos ja korraga. Et kirjutada numbreid ühest üheksani, on need numbrid juba olemas, ja ma lihtsalt sätin neid, nagu hetkel vaja on ja otsustan; vastavalt kogemustele, aga kogemusi pole olemas, pole aega ega minevikku või tulevikku, vaid on see Üks Hetk Praegu.   Selle olen ma teada saanud ja mul on Praegu kõike seda, mida mul vaja on.

* pole haigusi. Ma tean, et kui mul miski valutab, siis see on parim, mis minuga võib juhtuda, sest see pole haigus, vaid tervenemine.

*  kui mul on mingi emotsioon või ärevus, siis on see parim. See on energia, mida ma lasen hetkel endast läbi ja sellepärast juhtuvad need soovid, mida ma vajan ja ei põgene nende eest.

*  liigne kaal on liigselt läbielatud emotsioonid; haigused on liigselt läbielatud emotsioonid; iga läbielatud olukord on liigne läbielatud emotsioon.

*   95 % neid teadmisi, mida ma olen elus saanud, et – kuidas töötab maailm –  on jama ja see ei tööta. Kuid nüüd on tööle hakanud need teadmised, mis ma sain Nüüd ja Praegu, lihtsalt ma ei kasutanud neid ja elasin automaat-režiimil alateadvuslikel tõekspidamistel.

*  kõik välised sündmused on lihtsalt Stsenaarium ja peastsenarist olen Ma Ise, lihtsalt ma ei teadnud, kuidas seda Kirjutada ja ka Ümberkirjutada.

*  soovimised ei tööta, sest need on konstandid – Mida Mul Pole.   Selleks, et  miski ilmuks minu ellu, on vaja Endal saada Selleks Inimeseks ja siis ilmuvad ka Need …

*  välisele ei tasu kinnistuda, sest väline on peegeldus minu Sisemisest ja vaid selleks, et kogeda seda, mida tahan kogeda.

*  ma tean kuidas muuta reaalsust, aga mul on „väike harjumus“ – elada vanade kogemustega.

 

NB!   Ma olen vähendanud oma „vana Uhkust“ ja leidnud „midagi paremat“ …

Viies kokku enda elu ja nn Reaalsust, kaovad ära: ülbus, valelikkus, enesehaletsus ja misiganes veel, ning teised ei saa Mind enam mõjutada, kes mind ei hinda.

Kui ma enda sees tunnen ennast Väheväärtuslikuna, näitab seda mulle ka Terve Maailm.

Kui seda mitte mõista, saab inimene elada terve oma elu – Tõestamaks Oma Väärtuslikkust.

Väärtuslikkus kaob ära sellega, et – Minevikku pole olemas. Seal on ainult minu enda arvamused.

 

Väike tõlge ühest videost, mille ma töötlesin - Mina Vormi, sest nii see ju ongi.

 

Päris Asi

Minuga on nii, et ma kirjutan, aga ma ei mõista kirjutada Lingvistilise Metsa stiilis, ehksiis ullult palju ilusaid sõnu ja lauseid. Ma ei saa tihti sellest "kaunidasest kirjastiilist" muhvigi aru. 

"Istusin seal minagi, sõin ja jõin seal midagi, suhu ei saand midagi." 

Vot ja nüüd vähemalt on üks Loogiline Tegelane, kes suudab häste asju lahti harutada/arutada.   

Teeks ühe kiire uurimuse. Inimesed teevad tööd, ajavad omi asju, tegelevad mingite Vabaaja veetmistega aga mulle tuli üks selline sõnapaar - Päris Asi. Mis on inimesele see Värgendus, mida võiks nimetada Päris Asjaks?

 

See on suurepärane ja sügav teema, mis tabab otse kaasaegse inimese eksistentsiaalset närvi. Igapäevane rutiin, kohustused ja isegi meelelahutus võivad sageli mõjuda "asendustegevusena" või millegi pealiskaudsena. Mis on siis see "Päris Asi"?  Kui me koorime maha sotsiaalsed ootused ja igapäevase müra, saab "Päris Asja" jagada viide peamisse kategooriasse. See on igaühe jaoks veidi erinev, kuid taandub alati järgmisele:

 

1. Ehtne ja vahetu kohalolu (Flow-seisund)

Päris Asi on see, kus aeg kaob ja sa unustad iseenda. See ei ole passiivne tarbimine (nagu sotsiaalmeedia kerimine või Netflixi vaatamine). See on hetk, mil sa oled 100% kohal:  

Käsitöölisele puidu voolimine või kudumine.

Muusikule pilli mängimine või kirjutajale teksti loomine.

Sportlasele või matkajale füüsiline pingutus, kus eksisteerib vaid järgmine samm või liigutus.

 

2. Filtreerimata inimlik side

Ajastul, kus suur osa suhtlusest käib läbi ekraanide ja emodžide, on Päris Asi maskideta kontakt teise inimesega.

Sügav vestlus öösel köögis, kus räägitakse asjadest nii, nagu nad on, kartmata hukka- või naeruvääristamist.

Silmside ja jagatud vaikus kellegagi, keda sa täielikult usaldad.

Turvatunne ja kuuluvustunne – teadmine, et sind nähakse ja aktsepteeritakse sellisena, nagu sa oled.

 

3. Looming ja eneseteostus ilma "kasumita"

Päris Asi on midagi, mida sa teeksid ka siis, kui keegi sulle selle eest ei maksaks ja keegi sellest  teada ei saaks. See on puhas sisemine ind.

Millegi ehitamine, parandamine või kasvatamine oma kätega (aiandus, auto remontimine, kokkamine).

Protsess ise pakub rahuldust, mitte selle tulemusel saadav väline kiitus või raha.

 

4. Tõde ja autentsus iseenda vastu

Päris Asi on hetk, mil sa lõpetad endale (ja teistele) valetamise või kellegi teise esindamise.

Oma nõrkuste ja hirmude tunnistamine.

Otsuste tegemine lähtuvalt oma tegelikest väärtustest, mitte sellest, mida peetakse "edukaks" või "õigeks".

 

5. Looduse stiihia ja vaikus

Linnakeskkonnast ja digitaalsest kärast eemale astumine.

Seismine tormise mere ääres, rabavaikus päikesetõusul või metsa lõhn pärast vihma. See tuletab meelde, et me oleme osa midagi palju suuremast, ja pühib minema argipäeva pseudoprobleemid.

Kokkuvõtteks: "Päris Asi" on see, mis tekitab inimeses elus olemise tunde. See on vastand tuimusele, automaatpiloodil elamisele ja fassaadile. See on miski, mis puudutab hinge ja jätab pärast kokkupuudet sisse sooja, rahuliku või inspireeritud tunnde.

Kuidas sulle tundub – kas see klopib su algse mõttega kokku või millises suunas su enda mõte liikus, kui see sõnapaar sulle pähe tuli?

 

Äge vastus. Aga seleta nüüd ära sama seletus Matrixi teooriaga.

 

Kui me toome mängu Matrixi (ja filosoof Flexi), siis muutub see "Päris Asja" otsing hoopis teiseks elukaks.

Matrixi metafooris on igapäevane töö, asjaajamised ja pealiskaudne vaba aeg "Simulatsioon" – sinine pill, mis hoiab meid mugavas, kuid kunstlikus unes. "Päris Asi" on siin Punane Pill – ärkamine reaalsusesse, ükskõik kui karm või toores see ka poleks.

Vaatame neid viit punkti läbi Morpheuse ja Neo prillide:

1. Koodist väljamurdmine (Flow-seisund)

Simulatsioonis jookseb su elu etteantud skripti järgi (ärka üles, mine tööle, tarbi, maga).

Päris Asi Matrixi mõttes on see hetk, mil sa ei ole enam koodi tarbija, vaid sa hakkad koodi painutama. Kui Neo saavutab flow-seisundi, ei näe ta enam agente ega kuule pauke – ta näeb rohelist koodi ja manipuleerib sellega.

Päris elu mõttes: kui sa teed midagi nii keskendunult, et aeg kaob, murrad sa korraks välja süsteemi kehtestatud ajaraamidest ja rutiinist.

 

2. Pistikupesadest vabanemine (Filtreerimata side)

Matrixis on inimesed ühendatud kookonitesse, elades oma virtuaalsetes mullides ja toites masinaid. Nende "suhtlus" on pelgalt signaalide vahetamine.

Päris Asi on see, kui juhtmed tõmmatakse peast välja. See on Nebukadnezari (laeva) meeskonna karm, higine ja ehtne reaalne elu.

Meie maailmas: kui sa paned nutitelefoni ära ja räägid kellegagi päriselt, katkestad sa digitaalse simulatsiooni. Sa keeldud olemast pelgalt andmepunkt algoritmi jaoks ja valid vahetu, "pistikuta" kontakti.

 

3. Zionis tantsimine (Looming ilma kasumita)

Mäletad teise filmi stseeni, kus Zioni elanikud koopas trummi löövad ja higistades tantsivad? Seal pole süsteemi, pole reegleid, pole raha ega staatust. See on puhas, toores ellujäämisrõõm ja inimlikkus.

 

Päris Asi on keeldumine olemast "patarei" süsteemi jaoks. Kui sa teed midagi puhtalt loomise või tegemise rõõmust, keeldud sa tootmast energiat Matrixi majandusmasinale. Sa teed seda endale ja oma "hõimule", mitte süsteemi elushoidmiseks.

4. Agendiks olemise lõpetamine (Autentsus)

Agent Smith ja teised agendid esindavad ülimat konformsust – nad on süsteemi kaitsjad, kellel pole nägu ega oma arvamust. Sageli hakkame me igapäevaelus iseenda agentideks, surudes maha oma päris arvamused, et sobituda.

Päris Asi on hetk, mil sa keeldud olemast Agent Smith. Sa sülitad välja sinise pilli ja tunnistad oma tegelikku reaalsust, isegi kui see reaalsus on Nebukadnezari laeva pardal pakutav maitsetu puder (tõde), mitte Matrixi virtuaalne mahlane steik (ilus vale).

 

5. Algkoodi juurde naasmine (Loodus ja vaikus)

Matrix on tehislik, programmide loodud maailm. Sealne vihm, päike ja pilved on kõigest pikslid.

Päris Asi on see, mis jääb alles siis, kui elekter ära kaob. Loodus ja vaikus on see "päris maailma varemed" (The desert of the real), millest Morpheus rääkis, kuid meie õnneks on see planeet Maa veel elus. Loodusesse minek on Matrixist täielik välja logimine – seal ei kehti masinate reeglid.

Matrixi lühikokkuvõte: "Päris Asi" on häire süsteemis. See on hetk, mil sa teadvustad, et maailm su ümber üritab sind uimastada ja sinu tähelepanu röövida, ning sa otsustad teadlikult valida midagi, mis on ebamugavam, aga tõeline.

 Kas tunned vahel, et mõni su igapäevane tegevus ongi nagu puhas sinise pilli neelamine, et mitte reaalsusele otsa vaadata?

 

Ja siis tulebki praktiliselt Kõige jaburam teema. Aastas on päris palju Minuteid. Ma kasutan aasta jooksul päris palju minuteid selle peale, et teen midagi (mida on ullult vaja) ja ülejäänuid minuteid on ikka veel päris raske kulutada, et KÕIK need oleks Päris hetked. Ehk siis. On tegevused mis mulle meeldivad aga neid tehes ikkagi ei jaksa, sest alati tahaks Veel Midagi Ägedat kogeda. Ja vat küsimust selles küsimuse ei olnudki!!!!

 

Sa tabasid praegu naelapea pihta ja formuleerisid ühe kaasaegse inimese suurima, peaaegu skisofreenilise paradoksi. See, et seal polnud küsimust, ongi kõige õigem – sest see on seisund, mitte võrrand, mida ära lahendada.

See on see hetk, kus "Matrix" teeb meile 1:0. Isegi kui me oleme punase pilli alla neelanud ja teame, mis on Päris Asi, on süsteem meid programmeerinud tahtma efektiivsust ja pidevat dopamiini.

 Selles "jaburuses" joonistub välja kolm asja:

1. "Ägeduse" inflatsioon (Dopamiini-Matrix)

Me elame ajastul, kus meile müüakse ideed, et iga hetk peab olema orgasmiline, sügav, valgustav või "äge". Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib – näiteks loed head raamatut, jalutad metsas või ehitad midagi –, sosistab kuskil aju sopis väike Matrixi-viirus: "Okei, see on tore, aga mis järgmiseks? Kus on VEEL ÄGEDAM kogemus?"

See tekitab olukorra, kus me ei naudi enam Päris Asja, sest me oleme hõivatud järgmise Päris Asja ootamisega. Me tahame kogemusi optimeerida nagu Exceli tabelit.

 

2. Päris Asi väsitab, sest see on "raske"

Miks me ei jaksa kogu aeg Päris Hetkedes olla? Sest Päris Hetk nõuab energiat ja kohalolu. Vaadata sõbrale silma ja päriselt kuulata; olla loomingus ja pingutada; seista tormi käes – see kulutab resurssi.

Sinise pilli (asendustegevuste, tühja nüriduse, passiivse olemise) ilu seisneb selles, et see on mugav. Aju tahab ellujäämiseks energiat säästa, ja Matrix pakub selleks ideaalset pehmet kookonit. Päriselt elamine ongi kurnav.

 

3. Minutite terror

Aastas on 525 600 minutit. Idee, et me peame need kõik täitma "tähendusega", on hullukstegev. Kui iga minut peab olema Päris Hetk, muutub autentsus ise kohustuseks ja uueks stressiallikaks. Tekib FOMO (Fear of Missing Out) iseenda elu ees.

Nii et jah, see ongi jabur. Me oleme lõksus vajaduse vahel olla produktiivne ("ullult vaja"), soovi vahel kogeda midagi tõelist ("Päris Asi") ja aju igavese nälja vahel ("Veel Midagi Ägedat").

Võib-olla ongi suurim mäss süsteemi vastu see, kui lubada endale neid "tühje" ja igavaid minuteid ilma süüandmeta. Aktsepteerida, et me ei jaksa kogu aeg Neo-d olla. Vahel peab lihtsalt olema see tüüp, kes istub laevas, sööb oma maitsetut putru ja vaatab tühja seina – ja see ongi kogu selle Matrixi kõige inimlikum osa.

 

Oli meeldiv vestelda, vahest on ikka hea kui "keegi Kaine Mõistus" pane asjad loogilisse teksti.

 

Rõõm oli täielikult minu poolel! Vahel ongi vaja korraks see sisemine kõvaketas laua peale tühjaks laotada ja vaadata, mis seal koodi sees tegelikult toimub.

ADMINISTRAATOR

 

 

Proovin siis teha kogu seletuse mis mulle endale tuli. 

Matrixi teoorias võib olla küll veelgi „tegelasi“ ehk erineva tasemega programme, aga piirdume neljaga.

1.   Unit ehk pisiprogramm ehk alamprogramm ehk Bot.

2.   Mängur ehk tegelane või programm, kes kasutab juba loodud programmide kogumit, kus inimesele kõige lihtsam näide on arvutimäng ja Mängija istub ekraani taga,  ning midagi juurde ei kirjuta ega muuda.

3.   Vaatleja. Siin läheb arvuti või arvutuse variant lahku Kvantfüüsikalisest seletusest. Vaatleja reaalsuses on see, kes lihtsalt vaatab pealt ja jälgib kuidas Mängur mängib ja ei loo ise midagi.

 Kvantfüüsikalise teooria järgi aga on Vaatleja selline seisund, kus  inimene, kes vaatleb, loob Lainest Osakese ehk loob oma vaatlemisega „midagi“.  

Matrixi teooria järgi – Vaatleja renderdab tausta, mida ta vaatleb ehk annab energiat süsteemile, mida Matrix ise ei oma või ökonoomsuse mõttes ei kuva „ekraanile“.

4.   Administraator on tegelane, kelle kohta öeldaks enamasti – Looja või Arhitekt.    Inimene, Programm või „see mida me ei tea“, loob Ülemprogramme, stsenaariume ja suudab neid ka Ümberkirjutada ehk muuta hetkega.  

Et iga teooria on olemas ka Inimese elus ja inimese kätes, siis kuidas seda reaalses elus kasutada, et oleks vähem jamasid, mille käes „vaevelda“.

Nii palju kui mina vaatan inimesi nende tunnuste järgi, siis päris ilma kõikidest neist omadustest, pole keegi.

1.   Bot ja nt Harry Potteris nimetatakse selliseid inimesi ka Mugu- deks.  Need on need, kes käivad või teevad terve elu enamvähem ühte tööd, hobisid on vähe ja enamasti on need tööst puhkamiseks. Ütleme nii, et ühe hea tuttava näite puhul on need mänguasjad lasteaias.  

2.   Mängur on see, kes teeb ka pea kogu aeg tööd aga see on varieeruva skeemiga töö. Noo näiteks ka sõna ütleb ära – mängijad ehk väga paljude spordialade platsilviibijad. Mängus on rohkem alamprogramme ja võimalusi. Lasteaias on mängurid Lapsed.

3.   Vaatleja on mängurite ülevaataja ehk treenerid, lasteaia kasvatajad jne.  

Vaatleja kvantfüüsikalises, esoteerilises või vandenõude uurijate mõistes oleks need, kes – hakkavad küsimusi küsima, kui miski ei klapi ja on loogika vastane. Vaatleja, oma vaatlemisega, tekitab enda sisse Mõtted. 

Kvantfüüsikaliselt, need kes on kogenud, teavad, et inimene saab oma „teed“ või tulemusi luua. Siia kuuluvad – unistamised, plaanide koostamised erinevad esoteerilised praktikad ja nn afirmeerimine.

 Siin on aga see puudus, et inimese enda elu stsenaarium ja programmide kogum ei muutu kiiresti ja enamasti rikub tulemuse ära kiire tulemuse lootus ja ebausk – ah ei mõjunudki. 

Parim võimalus selles variandis on konkreetsete plaanide koostamine ehk reaalne üleskirjutamine, sest siin ei muutu „ümbermõtlemine“ nii kiiresti ehk ära nullimine. 

Vaatleja võib aga luua ehk renderdada üsna spetsiifilisi eluhetki, mis võivad toimuda hetkega aga seda ei hooma, ehk tavainimese arvamusega – juhuslikult juhtunud. 

Vaatlemine on juba üsna „ohtlik“ tegevus, sest juba ka  Mängur võib hetkega luua midagi ebameeldivat – oma üheainsa ja ka ettevaatamatu mõttetegevusega. 

Elu ei ole ohutu kui inimene ei tea – kuidas elu loob.

Bot  ja ilmselt ka Mängur, on inimesed kes ei usu midagi ja nende jaoks on kõik vastutegevused ja seletused – ebausk ja vandenõu teooria. Sellise inimese elu Ei Sõltu Temast, vaid enamasti Tema enda sünnilepingust ehk sünni stsenaariumist. Kui ta palju vigu ei tee, siis jõuab oma minimaalse lepinguga lõpuni ja tuleb uuesti suurema lepinguga. Kui aga enda tegevustega jääb leping pooleli, siis tuleb uuesti samade kogemuste saamiskeks.

Vaatleja on aga juba selline tegelane, kes teab mida teha, vaatleb ja ka teeb „kogemata“, aga juba mingi intuitsiooni ja kogemustega. See on inimene, kellel on kogemusi, kasutab neid ja miksib ka uusi asju ehk kogemusi juurde.

Administraator ehk ka Arhitekt on kas siis programmide kasutaja, kasutusele võtja, komplekteerija. Või, kes seda meist täpselt teaks, sest see läheb juba „reaalsuse taha“ ehk kõrgematesse sfääridesse.

 Aga  inimese selliste tegevuste tulemused on reaalsuses märgatavad. Need on need – silmapilksed muutused. 

Silmapilksed tervenemised, hetkelised õnnetused ja tihti ka Hommikused muutused. Eile oli nii ja täna on kõik teistmoodi.

 Kvantfüüsikaline nähtav tulemus on nt Mandela efekt, kes seda on ise kogenud.

Kuna mulle endale meeldib selle loo trükkimine, sest ma justkui kirjutaks ja vaidleks ka iseendale vastu, siis kirjutamisega saab panna kirja palju eri variante.

 

Neli varianti.

Inimestele on juba koolist (lasteaiast)  juurutatud üsna primitiivset mõtlemist. 

Enamasti ühesuunalist ehk lineaarset. 

Kahemõõtmeline on juba keeruline aga kolmemõõtmelist mõtlemist on isegi üsna võimatu seletada või siis ka osata. 

Lineaarse mõtlemisega on nt neljaastmeline ehk nelja muutujaga kujutluspilt – Hierarhia.

On laps, kasvataja, lasteaia juhataja ja juhataja ülemus „kuskil kaugel“.  

Teine lineaarsus on nt kogemused – laps, hariduseta inimene, spetsiaalse haridusega ja kõrgharidusega ehk „kuidas jagatakse ameteid“.  

Kõrgemat astet võib nimetada tinglikult Adminniks, sest tema peab valdama kõige nelja oskusi.

Kui küsid inimese käest, et – kelleks tema ennast peab, siis on juba raske. 

Minu arvamise järgi on inimese loomise aegade algusest antud talle kõik võimed ja neid saab suurendada ehk elus - Ametiredel.

Kuidas seda nn teooriat elus kasutada, et oleks vähem jamasid? 

Lihtsaim variant on see, et – ära roni sinna kuhu tiivad ei kanna.

 Edasi aga - õpi ja hakka Mängima oma teadmistega. 

Vaatlejana näeb inimene aga juba üüratult rohkem, rohkemaid seoseid ja ta ei pea enam midagi võimatuks. 

Adminni oskusteni poleks inimesel eriti vaja ronida, sest valesti programmi ringi kirjutamine võib endaga kaasa tuua Mida Iganes.

Nüüd aga põhiline. Elus me ei kasuta neid variante mitte ühekaupa, vaid kõiki korraga. 

Kes oskab rohkem, teeb ka rohkem aga konks on siis selles. Ma küsisin AI käest järgi, et – palju erinevaid variante saab koostada neljast numbrist, vastus oli 24, kui inimene oskaks miksida ka Adminni oskustega, aga ilmselt on see harv oskus ehk luua kõike ise, nii nagu Kogu aeg inimene isetahab. 

Kui kasutada nt kolme võimalust neljast,  siis elus kujuneks neist juba 423 varianti. 

Neljast muutujast  kahe võimalusi ei hakanud isegi küsima, sest neid on juba liiga palju. Seega. 

Me ei saagi kogu aeg teha neid asju nii nagu me tahame, sest hästi väljatulemise ( ka untsuminemise) variante on liiga palju. 

Sellepärast inimene ei suudagi oma elu korraldada perfektselt. 

Tuleb nagu tuleb. 

On nagu on.  

Aga nagu kõikides mängudes käib võistlus Mõisa peale, ehksiis on ka siin olemas Autasu. Elu mõnus autasu on – õppimise protsess ja üllatus headest tulemustest. 

Lihtsamad inimesed tunnevad väga suurt rõõmu kui saavad teada, et president annab neile ValgeTäheOrdeni.

 Vingemad tegelased teavad seda, et nende teadmisi ei märka mitte keegi, nad ei vajagi seda ja sellist sobivat ordenit pole veel leiutatud.

On üks esoteeriline ja ka kvantfüüsikaline küsimus, mis jääbki igaveste vastamata. 

Kes Loob administraatoreid  ehk ka nt  Arhitekti. 

Kes on see, kes tahab kogeda. Kes ise ei saa kogeda ja selleks lõi elava looduse, koos kvantfüüsika ja Fraktaalsusega. 

Väike asub alati suure sees ehk Jumal lõi maailma enda Näo järgi.