SÕPRUSEST

Üsna pikka aega on minu filosoofias keerelnud ka see teema ja ma ei olegi seda siiani kirja saanud. Täna olla - Sõbrapäev.
Kes on sõber ?
Kuna ma kirjutan ja uurin maailmaasju teiste nurkade alt, siis sama ka siin.
Esimesi kordi kui ma mõtlesin sellest "terminist" teist moodi, oli siis kui Facebook oli algusjärgus. Kuidas saab olla sõpru, ja nii palju sõpru, sellises keskkonnas kui sa isegi ei tunne neid.
Kas sõprus on üldse olemas, ja kui on, siis kuidas seda defineerida - kirjeldada.
Noores põlves oli sõprus mulle üldiselt arusaadav ja sellest ei pidanud isegi mõtlema.
Minu elus ei ole olnud eriti palju sõpru. Õieti - neid ei olegi olnud - palju.
Eriline kategooria sõpru on - lapsepõlve sõbrad. Mul on sellist olnud, vaid üks. Lapsepõlve sõber, kellega ma peale kaheksandat klassi ei ole tihti kokku saanud ja viimati, väga palju aastaid tagasi. Paljud võivad imestada, et see inimene on minu jaoks sõber - lapsepõlve sõber - igavesti. Selleks ei peagi inimesega kokku saama ja see tunne ei kao kuhugi.
"Päris elu" sõber on mul vaid üks ja ainuke. Sellest hiljem.
Need inimesed, keda me - pealiskaudselt - nimetame sõpradeks, ei ole mitte sõbrad, vaid tuttavad. Tuttavad,  head tuttavad ja väga head tuttavad.
Kui ma seda mõtet täna hakkasin heietama, siis esmalt tuli soov hakata seda sõna lahti harutama. Sõnal peab olema mingi tähendus,  informatsioon  ja  kandev sagedus.
Eestikeelsele sõnale Sõprus ja Sõber, ma ei suutnud leida mitte mingisugust seost. Ükski silp selles sõnas ei suuda mulle seda selgitada.
Ka venekeelse sõnaga - drug - ei tule mitte midagi.
Vaid inglise keelse sõnaga saab midagigi harutada. Friend - kaks silpi, fri ja end.
Sõber võib täitsagi olla, tegevus - vaba lõpuga. Sõprus, mis on vaba eelarvamustest, hinnangutest, ärakasutamisest ja vaba arvamustest. Sõprus - tõeline sõprus - kestab lõpuni.
Nii mõnigi inimene on minu elu jooksul tõestanud, et see polnud sõprus, ja selgitus ning pööre tekkis meie vahele, kui mängu tuli näiteks raha või konkurents.
Samas võib hea "sõber" olla isegi - halb inimene. Kes sulle kaikaid kodarasse pillub.
"Hea" - olevat, ära õpitud - "paha".   Duaalsus jälle.  Ma poleks praegu siin, kui poleks olnud mõnda silma avavat pahategijat.
Vahepeale kirjeldus tutvustest. Üks mu väga hea tuttav ütles, et maailmas käib kogu jant vaid suhete pärast. Ka sõprus ning tutvus on tegelikult vaid - suhe ja suhtumine.
Suhe ei ole enamasti intiimne, kõik suhtlemised on suhted ja need suhted hakkavad sellest hetkest, esimesest hetkest, edaspidi elama oma elu.
Tihtipeale me kohtame oma varasemaid suhteid ehk inimesi, ka hiljem. Vahest nii, et me räägime ja suhtleme ning vahest isegi nii, et kõnnime üksteisest mööda, ilma neid nägemata.
Suhted ja energiad "töötavad" aga ikkagi omasoodu ja kogu aeg mõjutavad meie elu.
Tuttavad siis??
 Minu elus on olnud mitmeid selliseid situatsioone, kus mul, sellel hetkel, ei olnud õrna aimu või lootustki, et ma saan teatud inimestega väga headeks tuttavateks - ehk siis lihtsamini öelda - sõbraks. Umbes nii, et ühel hetkel on inimene nii "eespool", nii "pea jagu kõrgemal" ja "lootusetult suheldamatu".  Ja siis äkki.  Kui hakata temaga rääkima, nagu inimene inimesega, ehk nagu vene ajal öeldi - nagu kommunist kommunistiga, siis järsku kõik muutub.
Või hakata koos midagi korda saatma, vingeid tegusid. Ma usun, et nii mõnigi selline inimene saab üldisest "inforuumist" selle loo kätte ja tunneb end ära, kellest ma räägin. Teid ma saan nimetada oma sõpradeks, kuigi korrektsem termin on ikkagi - väga, väga hea tuttav, sest ma tahan jõuda sinnani - kes on see üks ja ainus minu sõber.
Sõber saab olla vaid see inimene, kes on minu kõrval/lähedal ja kellele ma saan kindel olla ning teineteisele abiks olla.
Minu sõbrad, saavad olla ka minu lähikondsed - sugulased.
Ma pole MITTE KUNAGI pidanud oma lapsi - MINU lasteks. Minu jaoks on nad alati olnud - minuga võrdväärsed. Mina ei saa OMADA lapsi - nad on ISE,  ja mu on olnud AU nendega koos olla.
Üks mu hea tuttav arutas teemal - kaastunne ja koostunne. Väga väike, kuid oluline erinevus on neil kahel sõnal ja tundel.
See üks ja ainuke suur sõber, ja ärge nüüd ehmatage, on minu abikaasa.
Jälle sõna ja termin.
Idiootne sõna elukaaslase kohta on - minu NAINE. Naine on ta ju nagunii, kuid mitte minu OMA. Elukaaslane on oluliselt täpsem, sest ta on kaasaosaline minu elus.
Veel üks sõna on - abikaasa.   Kaaslane elus, kelle me võtame sellisele rännakule kaasa.
Tegelikult  parim kaaslane elus on - SÕBER, kellele saame toetada, toetuda ja abi pakkuda/saada. Mulle ei meeldi Naistepäev, kuigi sellest poleks midagi paha, naised niigi on meeldivad - igaüks omamoodi.
Tuttavad siis??
Tuttav, väga hea tuttav ja sõber, on selline inimene, kes kannab samasugust sagedust nagu mina.
Meil on sarnased vaated ja tegevused. Vahest võib olla mingi inimene - väga head tuttav, kuigi ma pole teda isegi oma silmaga näinud ja mitte kunagi kohanud. "Lambist" võiks tuua sellise, minu tuttava, kellega mul on sama sagedus, näiteks Fred Jüssi. Vaid korra olen kuulanud teda Hallo Kosmose saatest ja mulle ta sobib.
Nagunii me ei saa selliste inimestega, oma sõpradega ja sugulastega, enam kokku oma järgmistes eludes (kuid ma ei välista sedagi - päris kindlalt).
Seega siis.
Kasutame ära kõik võimalused, et suhelda selliste inimestega - võimalikult rohkem.
Mul on siiani kurb meel, et ma ei saa enam rääkida oma onuga, kes oli kalamees ja jahimees ning kes palju aastaid tagasi tahtis mulle midagi rääkida - Loojast.  Kuid tädi segas teda iga kord - "ära hakka jälle rääkima oma loojast".   Nüüd, kus mulle meeldib "teooria" Loojast, mitte "teooria" Jumalast, ma ei saagi teada, mida tema oma elu jooksul teada sai.
Selleks andis jälle üks, mu siiani hea tuttav mõtte - kõiki oma lugusid üles kirjutama hakata.
Vahest peetakse filosoofe imelikeks - milleks mõelda tavalistest ja igaühele lihtsatest asjadest, nii palju ja põhjalikult.
Pole ju vahet, kui mu lapselaps teeb oma sõbrannale kingituse. Sellel hetkel see inimene ongi tema jaoks vajalik ja sõbralik.
Vanemas eas on aga sõprus pisut teistsugune ja enam mitte nii - pinnapealne.
Aga vahet pole, sõprus on suhe - samal sagedusel; ja ka pisikesed hetked elus, või minugi pärast kasvõi FB-s, on igati meeldivad.