PÕRGULIKULT ESOTEERILINE RAAMAT ( jätkub)

Mina ja maailm.

Kõik see, mida ma näen ja tajun on kummaline. Kõik inimesed tajuvad, et elu on kummaline. Heaks näiteks selle kohta on Hallo Kosmose saates Ingrid Peegi küsimus: „Mis on elu mõte“.

Miks peab üks inimene oma pead vaevama sellise kummalise mõttega. Tavaline inimene, kes ei küsi enda käest vähemalt üks kord päevas seda küsimust, temal on oma elu ja oma maailmavaade. Nende inimeste ja mõttemaailmaga siin raamatus ma eriti ei tegele. Elul peab olema mingi mõte ja selle leidmine on väga huvitav tegevus. Tavalise inimese seisukohast on elu mõte - päevast päeva toimetada ja kui miskid takistused tekivad, siis nad seisavad kuskil risteel ja ei saa mitte millestki aru. Esoteerilise inimesega on tiba teistmoodi. Nemad hakkavad uurima ja pärima: miks, kuidas, mida, kus, kelle käest.

Maailmast arusaamine on üks neist huvitavatest asjadest. Kui inimene kasvab ja areneb, siis tema sisse tuleb info. Infost tekib mingi maailmapilt ja vastavalt sellele kujuneb inimese konkreetne elutee. Kui tegeleda vaid sellega, mida räägitakse maailma meedias, koolis ja kaaslaste poolt, siis elust arusaamine jääb toppama või isegi muutub inimese arengule ja eksisteerimisele kahjulikuks. Ma kohtan iga päev selliseid inimesi, kes ei ole rahul oma eluga. Peamiselt ei ole nad rahul sellega, et neil ei piisa materiaalseid väärtusi. Neid materiaalseid väärtusi ei saagi inimesel piisavalt olla, sest enamus ei suuda isegi unistada – kui palju tal võiks midagi olla ja mida ta nendega peale hakkab. Inimene on tegelikult nagu rott või harakas , kes tassiks pesasse kogu selle saasta mida ta silmadega näeb. Vähe, vähe, vähe, aina ja alati on kõigil midagi vähe. Arutasin ükskord ärimehega. Ärimees tahab olla rikas. Küsisin siis tema käest, et palju ta tahaks saada. Ta vastas, et miljon võiks ikka olla . Küsisin siis, et kui sul oleks kogu aeg miljon üle, kas siis oleksid rikas. No ärimess oli nõus sellega. Siis küsisin aga – kas siis kui oleks 999999 kas siis oleksid vaene. Ja kus on see piir, kus sa oleks juba närvis, et polegi enam rikas. Teate – ta ei osanud selle peale midagi öelda. Kus on elus see piir kus on vähe ja kus on juba piisavalt.

Raha, armastust, vabaajaveetmist, sööki jooki ja isegi – tööd. Tavalise inimesega ei saa sellistest asjadest isegi mitte rääkida, sest tema ei tea seda piiri. Esoteerilise inimesega on pisut lihtsam. Aga mitte eriti. Ma olen kohanud õige paljusid erilisi inimesi kes tegelevad teiste õpetamisega, joogadega, selgeltnägemisega, šamanismiga, igasuguste energomeestega. Need on esoteerilised inimesed, neil on teadmised, mingi tunnetus ja kindel maailmavaade. Kõik Hallo Kosmose esinejad on sellised. Nad on küll esoteerilised, kuid ka nendega ei saa rääkida, sest nad on kinni omas asjas. Ainult selline esoteeriline inimene kellel endal ei ole mingit kindlat meetodit või erilist annet, need saavad asja olemusest täielikumat pilti. See esoteeriline kompott on tegelikult nii suur ja mitmepalgeline, et inimene ja ka esoteeriline inimene ei suuda sellest saada ettekujutust ka ilmselt mitme eluea jooksul. Kui kuulata järjest ära kõik Hallo Kosmose saated ja kõike seda uskuda, siis võib inimese peas juhe lihtsalt kokku joosta.

Ka mina ei saanud väga pikka aega aru, miks erinevad teooriad ja erinevad esoteerikud räägivad tihtipeale lausa üksteisele vastu. Suheldes esoteerikutega olen ma pidevalt kohanud seda sama mida tunnevad ka tavalised inimesed. Kõik kiruvad pidevalt üksteist taga. Küll see ajab jama ja küll teine töötab ei tea kelle kasuks. Sellest arusaamine võttis minul nii palju aega enne kui ma sain aru, et neil kõigil on õigus. Et sellest piltlikumalt aru saada ma pidin endale looma ulmelise ühiskonna, kus puudub duaalsus. Hea ja halb.  Kirjutades pikka aega seda lugu, ma sain arum et maailmas puudub duaalsus. Me oleme selle ise välja mõelnud. Või on see meile välja mõeldud, et me ei saaks aru - seda pole olemas. Duaalsus on ülihea vahend petta ja orjastada inimest. Kõik see, mida kirjeldab Telegramm oma maailma varivalitsusest, millest räägib David Icke, Jüri Lina ja muud salaseltside uurijad, kõik see tõestab veenvalt, et meid kasutatakse lihtsalt ära ja peamine vahend selleks on – duaalsus. Hea –halb, rikas- vaene, ilus ja inetu, tark ja rumal. Ja sellise maailmavaatega on väga lihtne inimest ära lollitada. Sada maailma rikkaimat inimest? Mis imelik tabel ja kuidas ning miks ma peaks sellist jama lugema. Ainult selle pärast, et siis ma saan patja nutta - kui vaene mina olen. Ja pidevalt hädaldada ka teistele.  Loen ajakirja „Imeline teadus“  ja ei saa mitte mõhkugi aru mis selles imelist on - kui ma loen samal ajal näiteks raamatust „Dogmadete teadust“ mis kõik veel võib olla ja millist teadust meile püütakse pähe määrida. Raamatud, internet, Youtube on täis igasugust infot. Üks kõik kellele ma räägin sellest mida ma olen lugenud ja mis ei mahu kaasvestleja seni teadaolevasse maailmapilti – ta ei saa aru. Ta peab mind lolliks ja ütleb et - see on võimatu. Mis asi on võimatu. Duaalsus on võimatu. Kui võtta kõike, mida me enda ümber näeme – mitte duaalsuse seisukohast, vaid kui ainsust, siis muutuvad kõik asjad võimalikuks. KÕIK.

Kõik, mida me tajume on – INFORMATSIOON – teave .

Värvused, maitsed, lõhnad, tajud ja tunnetused. Me oleme loodud informatsiooni vastu võtmiseks, selle töötlemiseks ja enda liigutamiseks. Info  on: osakesed, lained, arvutused meie ajus, tajumine südamega ja liikumine ajas-ruumis, sellel hetkel kus me parajasti oleme. Kui me võtame kogu selle infost arusaamise omaks ainsuslikust seisukohast, siis muutuvad paljud asjad lihtsalt selgitatavaks. Üks lihtsam seletus ainsuse ja duaalsuse erinevusest seisneb selles, et ainsus on õige ja duaalsus on lihtsalt - võitlus. Niipea kui me kasutame duaalsust, me hakkame kohe võitlema iseendaga ja oma kaasvestlejaga. Kui kaks meest istuvad pargipingil ja jälgivad mööduvaid naisi, siis kohe hakkab peale duaalsus ja võitlus. Vaata, see naine on ilus ja see seal on päris jama. Absurd. Kuidas saab keegi olla ilus ja keegi inetu. Kuidas saab keegi olla tark ja keegi rumal. Duaalsuses on see võimalk. Kõik asjad duaalsuses on hinnatavad – selle inimese enda isiklikust seisukohast. Ja kõik. Palju õnne neile inimestele, kes niimoodi elavad ja ei saa mitte millestki aru, mis nende elus toimub. Miks neil pole raha – kui palju. Miks nende tervis lonkab – nende seisukohast ja arstide „hoolitsusest“, Miks Putin on loll ja vastik inimene (mõni arvab, et Obama on loll ja vastik inimene).

Ainsuse seisukohast võttes on asjad hulga palju lihtsamad.

Must on must ja must ei ole valge või määrdunu vastand. Palju on rohkem millestki – inimese enda seisukohast ja kui palju on palju. Ainsuse seisukohast ei ole palju ega vähe, vaid on piisavalt, parasjagu ( suht nulliga, niipalju kui vaja läheb, niipalju on paras).

Kui maailmas oleks vaid Putin siis oleks kõik korras. Oleks üks kindel maailmavaate, vastav propaganda ja inimesed kõik usuks seda ja oleksid õnnelikud. Nägime seda õnne Brešnevi ajal. Niipea kui on Putin ja Obama, on kohe duaalsus ja võitlus. Hullem lugu on aga see, kui me korrutame iga inimese duaalsuse – tema seisukohalt, seitsme miljardi inimese duaalsusega nende seisukohalt, saame sellise supi, pudrud ja kapsad, et kogu igavikulisuse juures, pole seda jama suudetud ära helpida ja kõiges selles jamas see esoteerika seisnebki. Püüda sellest jamast arusaada ja leida elu mõtet. Väga suure mõttepausi koht???? 

Milleks on esoteerikat vaja.

Kohtasin kodutut. Ta palus minult suitsu ja ma andsin. Selgus, et kodutuks saab üsna lihtsalt. Inimene, viiekümne eluaasta jooksul on ära rikkunud oma tervise ehk siis, üks käsi eriti ei liigu, ühel põlvel on protees ja selg on ära.  Inimesel oli isa ja õde, elasid linnas oma majas, kuid neile ei meeldinud poja ja venna naine ning sisuliselt aeti vend isakodust välja. Mees ja naine, elasid naise korteris neli aastat ja naine suri ära. Kuna nad ei olnud abielus ja mehel-invaliidil puudus raha, siis linnavalitsus otsis üles kauged sugulased, kes pärisid korteri ja matsid naise. Ning mees ongi tänaval ja kodutu. Lihtne ja tüüpiline lugu, selliseid on maailmas ilmselt tuhandeid. Lihtsa duaalse inimese saatus, öeldakse selle peale. Normaalne värk. Kust persest selline värk normaalne saab olla. Duaalsuses – võitluses. Kes siis võitleb kellega.

Inimese elus on vaja tegelikult vaid kahte asja. Et kõht oleks täis ja katus oleks pea kohal. Sellest inimesele tegelikult piisaks. Selleks, et sellist olukorda ja seisundit saavutada – kogu eluea vältel, selleks ongi vaja duaalsuses - esoteerikat.

Ainsuses puudub võitlus ja seal pole esoteerikat tarvis, sest seal teavad kõik kõike ja abistavad üksteist ja kodutuid ei saa tekkida.

Duaalsuses on aga vaja esoteerikat ja mitte ainult lihtsat esoteerikat, vaid põrgulikku esoteerikat. See tähendab seda, et peaks teadma palju ja paljudest asjadest (kui palju on palju - võimalikult mitmekülgselt).

Kui elada ainult paari esoteerilise valdkonnaga, siis varem või hiljem jooksevad probleemid puntrasse ja siis pole surm enam kaugel (kodutud joodikud. Muideks joomine iseenesest tähendab seda, et inimene on paljust oma elus loobunud ja valmistub surema).

Kui inimene ei tegele esoteerikaga ja usub vaid seda, mida talle õpetatakse koolis, mida ta näeb meediast ja mida usub teiste lähedaste juttudest, siis on üks selline skeem lihtne tulema.

Inimene sünnib. Tal on kõik olemas. Tal on ema ja isa. Ema teeb nii, et tal on kõht täis ja isa on kindlustanud katuse pea kohale. Nooruspõlv kulub selle peale, et aru saada, kuidas neid kahte asja saada endale - elu lõpuni. Vastavalt elukoolile, ta üritab neid kahte asja luua endale. Tihti juhtub aga see, et mitte teades esoteerilisi ehk siis eluliselt vajalikke teadmisi, jääb inimene haigeks. Haigeks jääb inimene seepärast, et ta on elanud sellist, elu mis ei vasta tema keha funktsioneerimiseks vajalike tegevustega. Toitub valesti, töötab tervist kahjustavates tingimustes, mõtleb valesti jne. Esoteerikule pole vaja pikemalt selgitada. Siis selgub, et inimesel on vähk. Korralik, ajupestud inimene läheb arsti juurde, laseb ennast kemiseerida või kiiritada ja rohkem kui viis aastat, see inimene vastu ei pea. Tavaliselt siis matustel me halame ja nutame sellist inimest taga. Oli ju hea inimene, miks küll saatus tema vastu nii karm oli. Saatus ei olnud karm, sest saatust pole olemas. On vaid valed valikud. Jälle duaalsus – valed?  Mittepiisavad valikud selleks, et surra tervena, piinlemata ja oste jala pealt. Minult on küsitud vahest, et miks selline tark mees nagu Gunnar Aarma suri nii varakult ja äkki. Aga miks peab inimene piinlema ja vaevlema ja miks ta peab üldse maailmas tiksuma, kui ta otsustab ära minna ja alustada elu või midagi muud kuskil mujal. Sellisel inimesel ei olnud siin maailmas ilmselt enam midagi õppida. Ka vähihaigel pole siin selles elus enam midagi õppida ja selle asemel, et talle soovida pikka ja piinarikast eksisteerimist selles kehas, võime hoopis rõõmu tunda, et vaim sai vabaks ja võimaluse liikuda edasi. Duaalsuse seisukohast on selline maailmavaade absoluutselt võimatu. Sama oli ka kodutuga kes küsis, miks küll kõik see temaga just niimoodi toimus. Ma ei saa talle esoteerikuna ja ainsuselasena suus sisse öelda, et selle pasa keerasid sa enda jaoks ise kokku. Lihtsalt vaimule oli vaja sellist kogemust. Ole rahulik. Järgmises elus või järgmises kohas, sa sellist kogemust enam ei saa, sest sa oled selle juba läbi elanud.

 

Teadus ja ajalugu. 

Esoteerika terminist ja olemusest ma alguses rääkisin ja kuna esoteerikat ei ole olemas, siis mis on olemas.

Olemas on kõik see, mis on praegu, on olnud enne, see mis tuleb ja see mis asetseb Kõiksuses. Kõiksust tavaliselt seostatakse religioossete lugudega. Normaalsed inimesed Kõiksust ei usu ega hooma. Kõiksus ei ole midagi religioosset. Kõiksus on – Kõik See Mis On Olemas . See on üsna huvitav teema, et mis kõik siis olemas on. Vau. Lase korraks meel vabaks ja kujutle, mis kõik võiks olemas olla ………

Tegelikult on üks vahva asi. Paljud usuvad midagi ja paljud ei usu neid asju, mida ta kuuleb. Uskumine on absoluutselt dualistlik tegevus – usun ei usu – võitlus oma peas. Midagi ei saa teistele rääkida, sest niipea kui räägid midagi, tuleb sealt dualistlik pläma – see ei ole võimalik, sellist asja ei ole olemas, sa saad asjast valesti aru. Tegelikult on paljud asjad kordades lihtsamad. Laseme korraks duaalsusest lahti ja vaatame mis juhtub.

Tulnukad – neid ei ole olemas, sest mina pole neid näinud.

Vähki ei saa ravida, sest arstid nii väidavad.

Dinosaurused surid välja 60 miljonit aastat tagasi ja kohe hakkasid ahvidest inimesed arenema. Ahvid tulid puu otsast alla ja 7000 aasta tagasi tekkis Sumeri kultuur, koos kirja ja keelega. Ei olnud enne ühtegi kultuurset inimest ja pole universumis mitte kuskil ega kunagi varem olnud elu.

Siis ehitasid egiptlased paarsada püramiidi, millede kogu mass on umbes 200 miljonit tonni, pronksmeislite, talide, puurullikute ja nööridega. Perfektse matemaatika ja astronoomia alusel. Milleks, kui sinna pole mitte kedagi isegi maetud.

Suhteliselt seosetud näited. Kuid kõiki neid seob teadus ja ajalugu.

Teadus ja ajalugu on nii esoteerilised, kui üldse võib olla. Need ongi kaks sellist valdkonda – mis ei ole kõigi jaoks. Kui meesterahvaid teadus ja ajalugu mingilgi määral huvitab, siis enamus ei tea neist asjust mittekuimidagi. Siin on ilmselt nüüd selline koht, kus hakkavad pudenema sellised esoteerikud, keda esoteerika põhjalikumalt ei huvita. See mis edasi tuleb, on nii esoteeriline, et enamus inimesi ei suuda siit mitte midagi uskuda.

Vale, vale, vale – kõik on vale !!!

Tuli välja, et  Einar Laigna tegi või siis alustas oma filmi umbes samal ajal, kui ma seda lugu kirjutasin. Olen minagi käinud mitmel Laigna loengul ja ootus selle filmi kohta oli suurem, kui see film ise.  Filmil endal polnud häda kedagist. Kes aru saab ja tahab aru saada, see saab filmi igast mõttest aru. Minul oli aga hoopist teistsugune ootus. Kunagi lapsepõlves lugesin Stevensoni raamatut „Lugusid loomadest“ ja sealt jäi meelde kuidas käib hundijaht. Hundijahis on hurdad, kes jooksevad kiiresti ja kui nad üksiku hundi leiavad, siis piiravad nad ta ümber. Hunti rünnata nad ei julge. Hundijahis on ka hundikoerad, verekoerad, lambakoerad – kuidas parajasti neid kutsutakse. Need koerad jooksevad aeglasemalt ja kui nemad kohale jõuavad, siis ümbritsevad nad koos hurtadega hunti tihedamalt, kuid rünnata ei söanda neist keegi. Hundi jõud, eelkõige metsalise vaimujõud on nii suur, et suudab kultuurkoerlastele vastu hakata. Siis, kui hulga aja pärast jõuab kohale üks väikest kasvu, kuid julge südamega Spits siis lugu muutub.

Ta vupsab hurtade ja hundikoerte vahel otse hundile kõrri ja ülejäänud koerad tõmbavadki hundi ribadeks.

Midagi analoogilist toimub hetkel ka planeedil Maa. See hetk siin, ei ole enam nii „pime“ ja „tume“, kui oli aastaid ja paljusid aastaid varem.

Mingi valguskiir piilub hämarate kardinate vahel sisse. Terve maakera lõriseb ja uriseb selle jama ja vale peale. Hurtasid ja verekoeri on üsna palju. Nad on selle karvase kolli juba ümber piiranud. Koll näitab veel hambaid…

Hurtadeks võiks nimetada selliseid mehi nagu Kopernik, Galilei, Bruno, Tesla ja veel palju, palju vanema aja ärksaid teadlasi ja filosoofe.

Verekoerteks on tänapäeva „erilised“ inimesed nagu näiteks David Icke, Jüri Lina, igasugused teadlased: Bruce Lipton, Edgar Mitchell, Robert Lanza ja tuhat teist veel. Need on need inimesed, kes üritavad igasuguste katsete, teooriate ja seletustega meile arusaadavaks teha, et maailmas mida me teame ja näeme – ON KÕIK VALE.

Nüüd jääb ainult veel loota ja oodata - kunas SPITS kohale jõuab. Kes on see väikest kasvu, julge südamega tegelane, kes kargab kõrri sellele „karvasele“ olendile, kes kogu seda valet toodab. Selle valega on sama nagu hundijahiga. Kui hundijahti korraldatakse, siis sellest teab ainult kindel seltskond. Nemad teavad, et hunti jahivad. Kõik teised ilma inimesed aga tegelevad muude asjadega ja kui neile seletada, et kuskil käib hundijaht, siis nad tavaliselt kehitavad õlgu. Ütlevad, et „pole minu asi“ või hoopiski; „ära aja pada, kas sa ise ka seda usud“.

See, et siin maailmas  - planeedil Maa käib mingi jama, et siin toimetab mingi „karvane tont“ ja  sellele tondile jahti peetakse, see on esoteerikutele ammu teada. See, et see jama ja vale on enamustele arusaamatu, on võimalik vaid ühel põhjusel. Seda valet on nii palju, et puhast tõtt ei olegi. Seda on nii raske sõnadega kirjeldada, kuidas  me teame ja mille me oleme oma eluaastatega endale „selgeks“ teinud. 

Kuidas KÕIK see on vale.

See eelnev jutt oli lihtsalt kergeks kirjanduslikuks värvinguks. Jutt on tegelikus VALEST. Sellest valest, millest aru saavad VAID esoteerikud. Tavalised inimesed, enamus teadlasi ja muid asjapulki ajavad omi asju ja teevad seda tõemeeli. Kui aga inimene hakkab tegelema esoteerikaga ehk siis uurima neid asju, mida koolis ja meedias ei räägita, siis juhtub kummaline muutus. Paljud asjad, jutud, tõekspidamised hakkavad muutuma kaheldavaks. Igasuguste teooriate uurimisel tekib nii palju küsimusi. On mitmeid raamatuid, kus autor pidevalt kordab ühte ja sama mõtet. Kõik see on niivõrd teistmoodi, et on väga raske seda inimestele seletada - nendele arusaadavas keeles, nendele arusaadavais tunnetes ja aistingutes. Lihtsalt öeldes on inimesele ülimalt raske midagi seletada, kui tal puudub võime millestki aru saada. Sellepärast ei olegi mingit lootust, et sellest raamatust saaks aru inimene kes EI OLE ESOTEERIK. Tavalist inimest ei ole eriti võimalik „ümber kasvatada“ või veenda. Esoteerikul on ilmselt mingi soon, geenipaar või ajusünaps tiba teistsuguses ühenduses, kui tavalisel – puu otsast tulnud, ahvist arenenud „darwinlasel“. Selle raamatu kirjutamise ajendiks ei olnus see, et kirjeldada või harida tavalist inimest. Mitte selleks, et magaval ja uimasel inimesel hakata silmalaugusid lahti kangutama, et sinna  „valguskiirt“ sisse lasta.

See lugu on kirjutatud esoteerikutele. Eelkõige sellistele uurivatele, kahtlevate tüüpidele kelledel on tõsine soov ja kindel nõu selle „jama“ ja „valedega“ edasi ja sügavuti tegeleda.

Maailmas on nii tohutu suur hulk selliseid uurivaid inimesi.

On vaid üks suur probleem. Infot on liiga palju.  Õiget või siis õigemat informatsiooni on aga selle sees nii vähe ja seda on rakse üles leida.

Tänapäeva internet on infot, filme ja teooriad paksult täis, ilmselt miljoneid-triljoneid tunde. Iga vähegi selgitavam film kestab poolteist tundi ja kõike teooriaid on võimatu läbi vaadata. Mul tuli mõte kirjeldada siia raamatusee mõningaid minu jaoks huvitavaid teooriaid, lisan juurde ka linke, raamatuid ja inimesi, kes selgitavad. Nii on lihtsam, siis igaüks keda miski huvitab saab informatsiooni otsa peale ise. Paljud „algajamad“ esoteerikud nagu ka mina „olin/olen“ ei saa KOGU selle jama või vale suurusest aru. Ei saagi saama , sest see on niiii suur. Üks hea võimalus on hakata sellist informatsiooni koguma, enda seest läbi laskma ja ka „läbi kirjutama“. Uskuge mind, loetud materjalide ümber ja ringi kirjutamine – „enda tekstideks“, annab väga hea tulemuse. See võimaldab süveneda ja tunnetada – mis võib hetkel tõesem tunduda.

Hiljem on nii hea enda tekste üle lugeda ja avastada neid arenguid, mis on toimunud. Ei pea endale tuhka pähe raputama - „kui loll ma võisin varem olla“. Muidugi olin. Olen jätkuvalt, sest homme on meil informatsiooni rohkem kui täna.

Aitab sellest keerutamisest ja veenmisest. Tõelist esoteerikut ei ole olegi vaja milleski veenda 

Valesid ja palju valesid.

Sellest, et aru saada kuidas kõik on vale, peame alustama mingist otsast. Me saame aru, et poliitika on vale. Tervishoid on vale. Religioonid on enamuses vale. Sõda on vale. Isegi esoteerika on vale.

 Tänapäeval juba väga paljud teavad ja suudavad ette kujutada, kuidas on valed poliitika, rahandussüsteem, tervishoiusüsteem jne.

Rahandus süsteem – film „Zeitgeist“ ja teised analoogilised, Nõmme Raadios on palju loenguid raha kohta.

Tervishoid  - enamuses müügitöö ja kasumi teenimine. Kuid on ka selliseid arste, tervendajaid ja muidu inimesi, kes isegi teavad ja teevad inimesi tervemaks ehk teisiti öeldes – „korraks“ tõstavad toonust. Kuidas aga päriselt terve olla. ( Olga Butakova – Tervise saladused, Jüri Lina Tervise valem, Vadim Zeland – Transurfing. Need võiks alustuseks head raamatud olla.)

Et jamast aru saada ja hoomata valed suurust, siis peaks uurima natukene ajalugu esoteerilisest seisukohast. Ka ajalugu ise on üks suur jama, vale ja võltsing. On võimalik, et kõik see mis oli, on ja tuleb – toimub ainult siin ja praegu Aga kui ainult nii elada, siis võib igavaks minna.

 

Uurime natukene ajalugu.

Teooriaid AJA LOOST on väga palju. Koolis püütakse meile ajalugu – ÕPETADA. Haridussüsteem on kohutav. Ajalugu  EI SAA õpetada. Ajalugu on nii pikk, see on nii võltsitud ja ümberkirjutatud. Ja nüüd koolis sellist jama õpetada ( loe – kaikaga pähe tagudes) aastaarve tuupides. Kogu selle jama eest „kahtesid“ saades ning pärast kodus veel vanemate käest pragada või peksa saada. See on kohutav.

APPI, APPI !!!! ( ma ootan seda SPITSI kes kargaks tondile kõrri, et saaks selle ribadeks kiskuda).

Valed.

Meie ajalugu piirdub nullpunktist 2000 aasta siiapoole ja mingi 5000 aastas sinnapoole. Ja kõik või ???

Alates 5000 aastat vanema poole, enam ajalugu ei eksisteeri, siis oli darwinism – ahvist inimeseks saamise periood. Inimene maga kaineks. EI OLNUD,

Inimene pole ahv, pole kunagi ahvist arenenud ja pole kunagi ahv olnud. Kes seda jama usub, on lihtsalt peast soe, haridussüsteemi ohver. Mina pole selle kuulutaja, kuid inimkonna vanus on palju, palju aastaid - miljoneid.

Neid ajaloo kirjeldusi, mis kirjeldavad inimkonna arenguid miljoneid aastaid – ON OLEMAS.

Need tunduvad utoopilised, kuid need on kordades loogilisemad kui „darwinism“ või „SUUR PAUK“.

Miljonite aastate ajaloost räägin hiljem pikemalt. Lähiajaloost võtame ette aga paar-kolm kirjeldust. Kirjeldusi on palju ja erinevalt koolist, me ei pea ajama täpselt näpuga järge, mis aastal midagi toimus. Pähe ei pea ka midagi õppima. Mis kõige tähtsam – keegi ei anna meile peksa, kui me alguses ei sa aru ja ei usu. Parim on ka kui me ei lähe ise oma veendumuste kaitseks teisi peksma. Ajalugu on tegelikult raha lugemine ehk puhas bisness.

  Alustame Egiptusest ehk siis kõige „iidsemast“ inimühiskonnast. Püramiide ei ehitanud puu otsast alla tulnud ahvid, pronksmeislite ja puuhaamritega. Püramiidid ei ole ehitatud kiviplokkidest (looduslikust kivikarjäärist töödeldud materjalist). Paljud püramiidid on tehtud betooni valamise tehnoloogiaga. (Üks kõige lihtsam film, kes valdab vene keelt – I. V. Davõdenko –  https://www.youtube.com/watch?v=4kpHqyYfEro  ).

Egiptuse püramiidid, need mida me tänapäeval tunneme ei ole vanad 5000 aastat e. m. a. Need on hoopis nooremad või isegi hoopis teisest ajast ja ruumist. Egiptuse püramiidid ei ole kogu aeg olnud sellise kujuga kui me neid tänapäeval näeme või käega katsuda saama (olen isiklikult katsunud ja uurinud).

Vaevalt kolmsada aastat tagasi nägid Napoleoni sõjamehed ja kunstnikud hoopis teistsuguseid püramiide ja kunstnike poolt kujutatud gravüüridelt saame me neid isegi silmaga näha.

Püramiidid ei ole ehitatud sellise kujuga ja nendesse kohtadesse, kus me näeme neid praegu.

Miks neid ehitati (kui neisse ei ole kunagi kedagi maetud). Ühe erilise versiooni kirjeldus on ka raamatus „Elulille iidne saladus“. Ka selles raamatus võib enamus olla tõepärane, kuid pikemal uurimisel selgub, et need tehti kellegi poolt, kindlal eesmärgil ja ilmselt nende eesmärk ei ole sugugi kasulik Maa inimkonnale. Pigem vastupidi.

Ajalugu ei ole teaduse haru, kuigi meile nii kirjeldatakse.

Ajalugu on pigem AJA LUGU ja see lugu on kuidagi moodi ja kellegi poolt kuhugi ülesse kirjutatud.

Siis kui inimene hakkab TAIPAMA, et ajalugu ei ole teadus, vaid kellegi ülesse kirjutatud muinasjutt –muistne jutt, siis lähevad paljud asjad oma kohale. Me võtame tänapäeval üsna tõe pähe kogu seda informatsiooni mis on üles kirjutatud vanadesse ürikutesse.

Ma keeran siia ühe vahva krutski ja katsuge see mulle ära seletada.

Ajalugu on võetud tõeks vanade käsikirjade järgi, sellise raamatu nagu – Piibel järgi, maalide, koopa joonistuste ja kivisse raiutud informatsiooni järgi. Kõik!!! Mitte mingeid muid tõendeid ajaloo kohta ei ole olemas. Ei ole olemas mingeid „arhailisi“ fotosid, filme, salvestisi, et me saaks vaadata paari aastatuhande taha. Seitsme aastatuhande taha. On vaid Vana-Kreeka skulptuurid ja keskaja maalid. Kust me teame, et need ON ehtsad ja see mis neis tekstides kirjas - on ehtsad. Kui ma pakiks tänapäeval ära ühe raamatukogutäie raamatuid, viiks need hermeetilisse hoidlasse (või „trükiks“ tekstid kullast tehtud lehtedele – inkade vanad raamatud) ja tuleviku inimesed leiavad need raamatud, ütleme 2000 või 5000 aasta pärast???

Fantaseerime, millise pildi me saaksime. Vaatab tuleviku inimene meie kokaraamatut ja saab infarkti. Inimesed tapsid loomi ja sõid neid. Teine võtab lahti näiteks raamatu Teisest Maailmasõjast – ka see saab infarkti. Inimesed tapsid maha miljoneid omasuguseid – EI TEA MILLE PÄRAST. Kolmas tegelane võtab ja loeb ulmeromaani, näiteks „Kosmose odüsseia“ ja tema nägu läheb naerule. Ikkagi inimesed, lendasid kosmoses ja puha.

Vot täpselt selline jaburdus meil praegusel ajal ongi nende ajalooliste ürikutega. Kust me teame, et mõnda ürikut ei ole kirjutanud vaimupuudega inimene. Mõnda naivist. Mõnda skeptik. Ja mõne võis kirjutada ka ulmeline kirjanik. Kui selliseid kirjanikke on tänapäeval, siis miks neid ei võinud olla sadu ja tuhandeid aastaid tagasi. Lisaks sellele tuleb veel ka „telefonimäng“. 2000 aastat tagasi kirjutas mingi lunaatik oma arust uhke romaani. 100 aastat hiljem kirjeldas kooliõpilane oma „kirjanduslikus essees“ lunaatiku luulut ja nii edasi. Ja siis sündis 2000 aastat hiljem „geniaalne“ professor ja arvas, et inimene arenes ahvist.

Täpselt sama jama on Piibliga. Nii palju kui ma sellest raamatust tean, siis tavaline mitteusklik inimene ei saa sellest aru ja loeb kogu selle teksti pigem ulme valdkonda.

Keegi jumal lõi planeete ja kosmoseid, lõi valgust, vaikust ja inimesi. Inimesed muudkui paljunesid (mitte ahvidest) ja siis hakkasid üksteist maha tapma. Ja nii tuhandeid aastaid . Kuidas on võimalik sõdida ja inimesi  tappa tuhandeid aastaid ja miljonite kaupa. Ja missugune see jumal siis oli kes sellist „jumalikku“ loomet lõi. Kui mina oleks jumal ja saaks LUUA midagi, kas ma looks siis mingi sellise kaose. Võimalik, kuid vaevalt.

 VALE. Pole sellist ajalugu, on ainult haigete inimeste fantaasia vili ja nende viljade ilukirjanduslikud kirjeldused ajaloolistes vanades ürikutes.

Kes ei usu toon sellise näite. Minge õhtul teleka ette, võtke pult pihku ja hakake telekanaleid vahetama. Kui teil on näiteks 100 telekanalit, siis õhtusel ajal 80 kanali pealt tulevad erinevad „tapmise filmid“. Mehed püstolid peos, uudised surmasid täis, arstide seriaalid. Laste multikad koosnevad ka juba enamuses vägivallast. NII. Ja nüüd minge õue või välismaa reisile. Ja kui palju te näete tapmist, vägivalda – tegelikult??

TEGELIKULT inimene ei ole vägivaldne, pole kunagi olnud ega oleks ka, kui ei oleks seda karvast kurjamit mis on hurtade poolt ümber piiratud ja nüüdseks ootab veel seda julget spitsi.

Nüüd võtame „ajaloolisi käsitlusi“ meile lähemast ajast.

Me ei ela aastas 2015. Ei saagi elada. See on vale. Öelge mulle, kus on see kirjas, et 2015 aastat tagasi elas ja oli üks mees kes lõi jalaga vastu maad ja ütles : „täna on ajaarvamise esimene päev“.

Seda ei saa olemas olla, sest see mees oleks sel juhul olnud „vaimu puudega“. See tähendab, et ma hakkan  tänasest päevast aega arvama, kuid eilset minu jaoks pole olnud. Kalendrit, selliste aasta numbritega pole olemas olnud. See mõeldi lihtsalt sellisel kujul millalgi välja (üks variant sellisest mehest on tegelane nimega Skalinger). Kalender, aeg, ajalugu – need on kõik väljamõeldised, umbes 99,9999…% ulatuses. Teadlased on välja mõelnud või mingid mõõdustikud loonud kunstlikult - sellistele asjadele nagu: sekund, meeter, kg, njuuton jne. Meie võtame neid tõe pähe ainult sellel põhjusel, et oma elu lihtsamaks teha.

Egiptus, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Inkad, Maiad jne ei ole iidsed kultuurid. Pimedat Keskaega ei olnud üldse olemas, vaid see kirjutati ühe teooria kohaselt ühel kindlal põhjusel lihtsalt kunstlikult juurde (see on tegelikult ulmeromaan).

Umbes 1000 aastat ajalugu on meile  „juurde kirjutatud“. Keda huvitab see teooria ja selle „tõeks võtmine“ siis YouTubes on Vene matemaatika ja geoloogiaprofessorite uurimused (Fomenko ja Nassovski - https://www.youtube.com/watch?v=v1rHciunL60 ) . Vene teadlased ja matemaatikud üritavad meile seda seletada.