FRAKTAALNE KAOS ehk SUHE

  

Ma kuulasin järjest kaks videot. Üks lihtsamat sorti – Suhetest ja teine oli väga pikk ja täis kvantfüüsikaline. Ja tulemus on pehmeltöeldes üllatav. 

Esoteerikud räägivad, et alates 1960 tulevad siia „planeedile“ ka teistsuguseid hingi. Need, erilised, kes tulid enne 1960 ja ka umbes selle ajal, nende elu on olnud üpris keeruline, sest see „uus“, mida nad tooma tulid, see ei haaku igapäeva eluga. On tulnud ka selliseid, kes ise ei tea, et ta siin „midagi teeb“, aga neid on vaja  ja nad hoiavad siin „mingit sagedust“.  Ja nüüdsel ajal sünnib erilisi juba väga palju. Paljud ei saa selle maailmaga kuidagi hakkama aga osad – teavad Mida Nad Teevad.

Need hinged on „kuskilt mujalt“, kus on teised „reeglid“, teised suhted ja ühiskond ehk – seal pole kõike neid jamasid, mis planeedil Maa.

Tihti saab süsteeme kirjeldada kolmnurga ehk püramiidskeemiga. Seda seletan kolme alumise tasemega.

1.    1. Kõige alumisel tasandil on nn tavaline inimene, oma tegemiste ja arusaamadega ja neil oleks selliseks terminiks – suhe ja suhtumine.

2.    2. Esoteerikud, kusjuures mingit esoteerikat pole olemas, siis sellistel inimestel on võimeid märgata, õppida ja seletada.

3.    3. Teadus nimega Kvantfüüsika. Need inimesed õpivad väga paljusid teadusi ja seletusi.

Ja ka nendest videotest käis läbi Sõja teema kolmel eri tasandil.

 Tavalised inimesed räägivad sõjast nii nagu neile seda seletatakse ja nad on selle enda kogemustega usutavaks teinud.      

Esoteerikud püüavad sõja teemat lahendada koos suhteprobleemide teemaga.  Ainult duaalsuses saab tekkida suhe ja sõda, sest need tekivad vastandumisel. 

Sellel tasandil saab seletada paari asja. Suhe ja sõda on üks ja see sama, kuid sõjaga saab seda teha arusaadavamalt. 

Ühe video teemaks oli – miks sõjad ei lõpe mitte kunagi. Sõditakse, väsitakse ära, tehakse rahu, ehitatakse linnad uuesti üles ja maksimum 50 aasta jooksul tekib sinna jälle uus madistamine. Huvitav küll miks? 

Esoteerikud väidavad, et inimeses sees on - Kood, mis vajab sõdimist.  Kuid esoteerikutel pole seletust, miks selline kood on sinna tekkinud. 

Kuid mõte pole selles. Mõte ehk Tulemus on selles, et – sõjad ei lõpe mitte kunagi.

Inimese sees „olevat“ Mälu.  See mälu ei lase inimesel mitte kunagi – Andestada.  Võidakse teha selline nägu ja suust tuleb midagi ning saavad paberile ka – rahutingimused aga enne kui ei vahetu uus põlvkond ei juhtu midagi. Rahu (vaherahu) tuleb vaid ühel tingimusel – inimesed väsivad konfliktist ära.

Nüüd kui ma teen kõiki omi raamatuid e-raamatuteks ja sain üllatava kogemuse.

Need vanad raamatud, mis ma tõlkisin, olid kõik sõjavastased.

1.    Jules Verne  Merimadu ehk 80000 wersta vee alt läbi.

2.    Maurice Moraine  Maailmavalitseja.

3.    August Niemann  Õhusõit.

4.    Tsaariarmee õpik aastast 1897.

Enamus kirjanikke jõuab selleni, et – sõjaga ei saa sõda võida.

Nüüd ma lugesin üle ja korrigeerisin oma raamatuid.

1.    Suhtekorraldaja.

2.    Armastuse Valem.

Lisaks on ka Armastuse valemil juba ka järg – Ajaloo Valem.

Tahtsin panna ka Suhtekorraldaja ostukeskkonda, kuid mul tuli mõte kirjutada ka sinna järg. Seega see jääb edasi töötlemiseks nagu ka Ajaloo valem.

Minu üllatus oli aga suur kui ma neid raamatuid, mis on mul kirjutatud aastatel 2012 ja 2014, uuesti üle lugesin. 

Kirjanikud ei kirjuta mitte kunagi raamatuid ISE. Raamatuid pole võimalik – välja mõelda. Kõik mis sinna kirja saab on: läbi oma kogemuste, õppeprotsesside ja ühel erilisel meetodil – Käsi kirjutab ISE.

 Ja see üllatus oli selles, et minu käsi on kirjutanud NiiPalju ise, juba nii palju aastaid tagasi, millele seletused tulid nüüd nende paari videoga.

Kõikide, absoluutselt kõikide, probleemide tekkes on põhjustajaks – hetk „Siin ja Praegu“.

Kõige lihtsamad näited tulevad ikka elust ja anekdootidest.

On kaks sündroomi: a) ämma sündroom ja b) targa naise sündroom. Võrrelge neid ka käimasolevate sõjaliste konfliktidega.

1.    Ämm ostab väimehele kaks lipsu: sinise ja punase. Kui väimees külla tuleb, siis tuleb ämma manipulatsioon – Mis selle teisel lipsul viga oli????

2.    Tagantjärgi tarkuse sündroom.  Mäletad, mida sa varem tegid?  Kui nt mees millegagi eksib, siis naine teab täpselt – mida Oleks Pidand tegema. 

Konks on aga selles, et. Mitte kellegil  Ei Ole seadet, millega ta saaks tagantjärgi ülevaadata – Mida ta tegi minevikus. Ja teiseks pole mitte kellegil seadet – millega vaadata tulevikku.

Seega. Mitte kunagi pole mitte ühtegi tõestusmaterjali.  Ja on olemas vaid „üks koht“, kus see ilmestub. See on hetk – siin ja praegu.  Ainult siin selgub tõde. Reeglina ei selgu mitte tõde ehk hästi tehtud asi, vaid justnimelt – Viga.  

Jada.

1.    Kui on Õiged asjad, siis on Rahu.

2.    Kui on vale asi siis on Konflikt.

3.    Kui ei tee vaherahu hetkes - Siin ja praegu – venib vaherahuplaan aastateks ehk ka Igavesti.

Mis oli selles seletuses „UUT“.  Ilmselt mitte midagi, kõik teavad. Aga miks see nii on ja kus on lahendus?  On sul seletust?

Ja seletuse annab kvantfüüsika – Kaose teooria.  

See video on poolteist tundi pikk ja nii keeruline, et kolm korda kuulates hakkab midagi „meelde jääma“ aga mina sain – tunnetuse, see püsib pikemat aega kui lihtsalt informatsioon.

1.    Kõiksus, Universum ja Elu ei ole ülesehitatud Rahule, vähemalt mitte see viimane Matrixi versioon. Maailm on ülesehitatud – Fraktaalsusele ehk ülipisikeste muutustega Kordused. See ongi see struktureeritud Kaos, ehk mitte keegi ei suuda, mitte ühegi üüber kalli kollaideriga mõõta kvantosakese asukohta. Rääkimata veel sellest, et mitte mingi nipiga ei ole võimalik teada saada – millisesse koordinaatide punkti läheb Kvant järgmisel hetkel.  Tulemus – selgeltnägemine on võimatu. Koodis on juba ettemääratud - teha vigu. 

2.    Kui kogu universum oleks korrastatud, siis see kukkuks kokku järgmisel hetkel.  Tulemus – naine teeb ka vigu.

3.    Ainult ühe asja toimel see universum toimetabki. Keegi, kuskil ja mingi meetodiaga: „segab“, lisab ja annab uusi impulsse Tulevikku suunduvale kvantosakesele. Vaatleja vaatab, annab sinna oma mõtte ja energia ning siis see ilmestub tulevikust.

4.    Ämma manipulatsiooni sündroomi ma küll ei viitsi kvantfüüsikaga ära seletada.  

Ja nüüd kokkuvõtteks.

Need inimesed, kes kirjutavad, mõtlevad ja õpivad, ongi need Erilised hinged, kes mingi arvamuse baasil on siia tulnud - Vabatahtlikult.  Nad on tulnud siia midagi tegema aga sealjuures nad ise ei saa aru miks, mida nad peavad tegema ja nad ei tunne end siin „kodus“. 

Ka minu raamat Armastuse Valem on kirjeldus sellest. Mina ei tea: mida ma siin teen, kaua see jant kestab, miks keegi ei taha midagi paremaks muuta, miks kõik loodavad, et keegi teine seda teeb jne. Tean vaid seda, et – ma pean kõike seda jätkuvalt kirja panema. Ja seda ma ka teen.

Ma tegelesin nende raamatutega ikka väga pikka aega aga ma ei viitsiks ilmaski tegeleda jamade raamatutega. 

"Ma ei loe mitte igat raamatut kaks korda." Pisuhänd. 

    Selle raamatukese, mis on väikeses formaadis ja originaalis ainult 32 lehekülge, leidsin ma täiesti juhuslikult Tartu Kirjandusmuuseumi katalooge sirvides.

Minu üllatusel ei olnud piire kui ma seda reaalselt lugesin. Ma tegin lehtedest fotod ja tõlkisin selle vanast eesti keelest, mis on trükitud gooti tähtedega.

Selle aja laused on nii teistmoodi grammatika ja lauseehitusega, et ma pidin need tänapäevasemaks kohandama. Ma arvan, et kõik Jules Verne austajad saavad seda raamatut lugedes üllatuma ja selleks ma tegin selle e-raamatuna pikemaks.

Ma uurisin tänapäeva tehisintellekti abiga raamatus kirjeldatud fakte ja selle aja tehnoloogiaid. Tulemused on üllatavad.

On tehnilisi leiutisi, mis tänapäeval on juba olemas aga väidetavalt 19. sajandi lõpus ei olnud tavalistel lugejatel neist mingit aimu, ehk kõik see paigutati - ulmevaldkonda.

 

 Seda raamatut ei ole minu teada toodetud raamatuks, vaid on ilmunud ajalehe “joonealusena”. See raamat on Eestis väljaantud aastal 1926 ja “tõlkisin” selle vanast eesti keelest nn. “gooti kirjast”. Paljud ei oska sellist teksti enam lugeda ja selliseid - vanu raamatuid - ei loe. Mina olen neid lugenud palju ja sain ühe sugulase, sellise raamatukogu päranduseks. Sealt olen ma leidnud nii mõnegi “ennemuistse” ulmelisemapoolse loo, nagu ka see.

Eestis peetakse seda raamatut üliharuldaseks ja selles on üks omapära. Kuigi autoril on prantsusepärane nimi, on see hoopiski eesti juurtega mees Aleksander Sipelgas, kes kasutas lausa mitmeid pseudonüüme.

Tekst on kirjutatud tolle aja stiilis ja ma pidin muutma seda tänapäevasemaks ehk sõnad olid pisut teistsugused aga grammatika jätsin ka kohati originaalipoolsemaks.

Nautige eelmise sajandi ulmelisi tehnoloogiaid ja kirjutamise kaunist vana aja stiili.

 

Õhusõit. August Neimanni luulejutt. Päevalehe ilukirjanduse lisast aastal 1909.

Selle raamatu leidsin ma Tartu Kirjandusmuuseumist. Ja see on raamat, mis on kirjutatud vanade Gooti tähtedega ja vana grammatikaga.

Originaalis on lennumasina nimi - “Aetherio” aga eesti keelde tõlgiti siis - “Etherio”, mis tuleneb tänaseks unustusehõlma langenud keemilisest elemendist - Eeter.

Aetherio: eine Planetenfahrt, romaan, Regensburg, 1909

Selle aja raamatute lauseehitused on meie jaoks kummalised ja osad sõnad lausa tundmatud. Kuid see on selliste vanade ulme-fantaasia ja muude lugude juures ülimalt meeldiv kirjastiil.

Analoogilised raamatud köidavad mind mitte ulmelugudena, vaid sellega, et midagi oli ulmes juba nendel aegadel väga kummalist. Kirjanikud justkui teadsid palju enamat kui lihtsad inimesed ja isegi praegusel ajal ei ole me nõus uskuma neid kirjeldusi.

Selliseid ülivanu ulmeraamatuid on mul raamaturiiulis veel mitmeid:

Jules Verne - Esimesed inimesed Kuul.

H. G. Wells - Õhulahingud

Louis Boussenard - 10 000 aasta jääs

Lugege selliseid raamatuid avatud meelega ja ma teen sellest sarjamoodi kogumiku. Kolm sarnast raamatut on juba olemas.

Alguses ei saanud ma aru ühest vahvast asjast.

Miks on selle raamatu valdkonnaks pandud - Luulelugu.

Vastus on aga ülimalt lihtne. Siis polnud terminit - Ulme ehk Fantaasia veel leiutatud. Tundub kuidagi nii, et selle raamatu autor taipas või isegi mõtles selle termini ise välja, kui ta pani printsessi nimeks - Fantasia.

 Nii palju kordi kui ma olen vaadanud ja sirvinud vanu - väga vanu – raamatuid, olen ma mõtisklenud, et mida kõike need raamatud sisaldavad, mida meil ei lasta uurida ja lugeda. Need on kirjutatud nii ammu ja sellistes keeltes, mida mina ei valda.

Kui ma hakkasin uurima ajalugu aastatest 1900 +/- ning vene keeles, millest ma midagi mõistan, leidsin ma mitmeid üsna kummalisi seletusi.

Siin on üks neist, mis köitis eriliselt. Seda raamatut ei leidnud ma ise, vaid vene Youtube keskkonnas olevad “noored ja vihased” alternatiiv-ajaloo uurijad. See ei ole religioosne raamat, kuigi lugemisel tundub olema.

See on tsaariarmee ohvitseride õpik, mis on väljaantud aastal 1897. Kuigi selles on viiteid isegi aastale 1860. See ei ole mingi „kollane kirjandus“ või bulvari ajakiri, vaid õpik inimestele, kelle põhitegevus on – tapmine.

Lugedes seda teksti, kujutage ennast sellesse aega ja ajalukku. See raamat on – omas ajas ja selle aja religioosse õigeusu taustaga.

Raamat on väga palju pikem, ehk tegelikult on kolm köidet. Ma püüdsin sealt välja noppida parimad mõtted.

Tekst on väga keeruline, sest laused on veel pikemad kui Platoni „Pidusöögis“. Sellel ajal kirjutati nii pikad laused, et ühel leheküljel on vaid kolm lauset ja need on “pikendatud koolonite ja semikoolonitega”. Enamus lauseid püüdsin teha ka lühemateks.

Ka tõlge vene keelest on pisut võõras ehk tihti on lauses sõnad pahupidi.

Minu tõlge algab hoopiski raamatu lõpust, kirjeldustega planeetidest. Mulle tundus niipidi huvitavam.

1. Elu Veenusel
2. Elu Maal
3. Elu Marsil
4. Elu Jupiteril
5. Elu Saturnil, Uraanil ja Neptuunil
6. Maailma loomine.
7. Hinge maailm
8. Kurjuse ilm
9. Inimese elu üldiselt
10. Inimeste maailm
11. Kvantfüüsika
12. Mõõtmed ehk Dimensioonid
13. Pöörane ulme

Selles loos leitakse planeedi Crakuse universumist kastideviisi kuldsetele lehtedele kirja pandud Goldbooke. Seal on kirjeldused planeedil Maa olevast elusiilist - Duaalsus. Crakusel elab kogu rahvas aga Ainsuses, kus pole sõdu, probleeme ja neil pole mingit arusaamist, et - saaks elada kuidagi teistmoodi. Noored kosmoseuurijad Temor Khan ja Taarka Twin, koos vanemate kolleegidega, püüavad leida meetodeid - kuidas üles leida see tundmatu planeet ja kuidas saada teada teistmoodi elust. Seiklusi on seal: lendamisest kosmoses, liikumine paralleelsustes ja ka mentaalsel tasandil.   

Noore tööka Liisi hommikuse mõtte ajendil tekkinud seiklusreis Lõuna-Eestisse - Vana Tamme alla. Kuidas tavalisest noorest naisest sai kõike nägev, taipav ja elu ning suhteid seletav "nõid". Kusjuures nõidu ja esoteerikuid ei ole olemas.  

See lugu ootab siis veel ka järge ja siis saab lugeda.