reede, 26. veebruar 2021

VANGLA ja VALETAMISE PLANEET.


Kokkuvõte aastast 2020 jätk. See saab päris pikk olema aga see aasta on ka olnud väga eriline. 

Olemuselt meenutab see seda aastat, kus ma hommikul raadiost kuulsin , et NLiidus toimus Putš. Toimus ja võttis aega, kui see Vana süsteem kokku kukkus. 

Praegu tundub olema samalaadne aeg. MaskiPutš läks käima ja see euroliidu jama kukub kokku, varem või hiljem. Tükid juba pudenevad. 

Mul oli üks "Jama", mille ma ise korraldasin. Ma olen analoogseid jamasid juba mitmeid korraldanud ja tulemused on üsna vinged.  

Me elame Kuskil? Aga Kus? Seda ma ikkagi ei tea, tunnuseid on sealjuures aga palju. Kõige rohkem meenutab see koht - Vanglat. Kinnist ruumi, kus asuvad need, kes ei sobi teistega kokku.  ELU ja universum EI SAA olla nii jabur ja mitmepalgeline. Ei saa universumit ülesehitada - Valele.  Siin "planeedil" pole mitte ühtegi inimest, kes poleks käinud läbi Valetamise kadalipust. Enamus on samas seisus siiani ja valetamisest vabanemine on üüratult raske protsess, kui mitte lausvõimatu.  

Kui me vaatame inimesi, siis enamus väidavad, et nad - On ausad ja Korralikud. Ehk siis KUULEKAD. 

Mitte,  KUULAVAD, sest enamus ei kuule, ei näe ega mõtle Mitte Kunagi. Ma ei halvusta neid ega Lambaid, aga nad  lihtsalt on Parve-Inimesed.  Ma toon mõned näited sellest, mismoodi mina olen "ebakuulekas" ja "kurjategija". 

Teisitimõtlemine ja teisiti arusaamine on alati olnud kuritegelik. Vabandust. Mitte alati. Sellel ajal kui siin Pildis-Matrixis-Misiganes Kirjelduses elasid tegelased, kes ehitasid üles lossid, kindlused ja punasest tellisest majad (kui neid üleüldse ehitati???). Sellel ajal ei saanud olla Valet, sest valede ja Valede Konstantidega ei saa ehitada selliseid filigraanseid asju. 

Terminid Pii ja Fii on nii valed ja ei ole ka  ÜleÜldse mitte konstandid, vaid muutuvad suurused. Juba see on Vale. Valede muutuvate konstantidega ei saa luua briljantselt õiget kujundit. Näiteks muutuva suurusega piiga ei saa lõpliku väärtusega ringi või kera arvutada.  Ja nüüd ongi kahtlane. 

Kas meiesugused, kes ei taha alluda sellisele vale arusaamisele, siis. 

Kas me oleme siin karmatamise rattas veidi targemaks saanud. 

Oleme jõudmas Kolmanda B klassi lõpueksamite lähedale ja siit ära minnes, suudame või lastakse meid - Minna kuhugi mujale.  

Või veel variant, mis mulle tuleb on see, et meiesugused oleks justkui Gogoli "Revidendi" sarnased tüübid, kes: jälgivad, püüavad teisi juhatada ja mõtlema panna, (kuigi seal Revidendis on ilmselt muu teema).

Aga suures piirdes vahet pole. Nüüd siis - Minu kuritegudest.  Üks episood minu elus oli mitmeid aastaid tagasi, kui ma sain teada Inimeseks olemisest ja Õigematest seadustes. Selleks ma lõin omale "praktikumi", millest on lugu -  Kas politseinik on idealist. 

Siis ma enam tükk aega ei häälestunud sellele teemale, kuid nüüd tuli ikkagi kaks sellist episoodi. Ma jagelesin kaks korda politseinikega ja need on pikad lood. Varuge kannatlikust ehk siis huvi. 

Mina olen selline Pätt ja Kaabakas, kelle kohta nii mõnigi kuraasikas autojuht ütleb, et - sellisel tüübil peaks autost suunatule lüliti ära murdma. Ma ei näita suunda!!!!!!! 

Ma näitan suunda Hoopis teistmoodi, nii nagu ei ole kombeks.  Ma ei näita suunda nt sellise suunavööndi ja manöövri puhul, kus selleks pole mitte mingit vajadust. Näiteks olles kas paremas või vasakul reas manöövri tegemisel. Aegajalt ma ikka näitan, aga siis kui pole kellelgi näidata, siis mis mõte on vilgutada. AGA. 

Vaid professionaalsed autojuhid teavad, kus Peaks suunda näitama. Kui ma sõidan mingi suure auto taga ja tahan selles mööduda, ma panen varakult sisse vasaku suuna, et ta teaks mu soovist. Reeglina rekkamehed annavad kohe märku ja see teeb südame soojaks. Sõites aga rekkast mööda, ma ei näita mitte paremat suunda, vaid ohutulesid ja tänan selle eest. Kõige vingemad profid vilgutavad selle peale ka esitulesid, tänades vastu. Selline juhus oli mul sügaval nõukaajal isegi Ukrainas ja vaadates rekka numbrit selgus, et see oli eesti auto.  

Ja teine vajalik suunanäitamine on täpselt vastupidises situatsioonis. Kui mina sõidan suurema tehnikaga ja olen aeglasem, näitan mina tagant tulijatele suunaga, kas tasub mööda minna või siis vasakuga, et on ohtlik. Sealjuures on jällegi tulemus vastavalt professionaalsusele. Kes näitab ohutulesid või kes siis võtab sellist lahkus ülbe pohhuga. 

Nohjaa siis, mu oma kodu ristmikul, ma keeran kodu poole ja pollarid kihutavad mulle oma "jõulutuledaga" järgi. Ma polnud suunda näidanud. Kellele, kui nad ise olid pea saja meetri kaugusel. See oli pimedal ajal ja autovärve ma ei näinud. Ok, siis ma vaidlesin nendega nii kaua kuni küsisin, et palju te mulle trahvi teha tahate. Ei tahtnudki selle eest trahvi teha. Tahtsid mind Puhuma panna. Oi ma hakkasin jälle jaurama. Mis kuradi pärast ma pean puhuma, kui nad näevad oma sulaselge silmaga ja tunnevad ninaga ning ma seletasin, et ma olen peaaegu absoluutne karsklane (matusel või sünnal mõne pitsi võtan). 

Teate millal ma viinuska viskamise lõpetasin?  Siis kui mul tuli lauas meelde, et järgmine päev on Ullult Sitt olla. 

Kuna ma olin üsna sitase olemisega, peale päev otsa keevitamist ja metallitööd, siis mul polnud tahtmist lasta ennast 25 km kaugusele Tartusse vedada. Järgmine kord aga ma teen selle pulli ära, kui peaks tekkima veidi absurdsem situatsioon. 

Ma puhusin siis ja politseinik üsna ülbelt küsis - Kas võttis nüüd tüki küljest ära? Võttis küll, vastasin. Te tegite minust ETTE kurjategija. Kus on seaduses kirjasolev - süütuse presumptsioon? Ja seadusi uurides tuligi välja, et nad ületavad oma võimu piire. Ma ei ole jurist ja ma ei tea,  kas kõik need andmed ka hetkel kehtivad, kuid leidsin - Joobe tuvastamise seaduse, aastast 2014, kus on märge, et Kehtib.  Teine seadus ehk siis selline müstiline seadus nagu - Korrakaitse seadus on see, mida politseinikud pilluvad meile näkku ka maskide korral. On keegi seda lugenud. Mina olen sirvinud neid punkte, mida hetkel vaja on olnud. Ja ka Liiklusseadus on samuti nii vastuolusid täis kui veel võimalik. 

Joobe määramine. Pole mingit kohustuslikku 0 joovet. Meditsiiniline joove on alla 0,2 misiganes ühikut.   

Ja ka see seadus ütleb, et politseinik - ei pea, vaid VÕIB kontrollida indikaatorseadme, mingi vingema alkomeetriga või siis viia arstile mõõtmiseks. 

On meist keegi kuulnud, et politsei peab vaatlema,  kuulama ja rääkima????  

Novot ja seekord sain alla tunni vaidlemisega hakkama. 

Kodus ma sain aga aru, et - Ma tegin "veidi" neile liiga. Vanasti me/mina Kartsin miilitsat, liiklusmiilitsat. Nõukaajal polnud võimalik midagi korralda Rahaga (mõned ikka oskasid). Siis me kartsime ühte Väga Väikest Auku juhilubade talongi. Oi need kolm auku tegid meid korralikuks. Nüüd on aga Pohh, maksad veidi pappi ja teed edasi. Ja vene ajal võis miilist pidada suvaliselt kinni. Kontrollis ära ja ütles Head Teed. Mida pekki head teed, mul niigi juba närv püsti. 

Tänapäeva seadused on veidi teistmoodi. Ilma Põhjuseta, ei tohi enam kinni pidada. Seega selleks, et jälle neid "jõulutulesid" vilgutama panna, peavad nad leidma kasvõi väiksemagi rikkumise. Seega. Tulevikus ma neid enam ei kiusa, sest ka mina tahan, et nad ikka leiaksid ohtlikke tüüpe. 

Samas kui ma olen ise politseisse helistanud ja neid appi kutsunud nt tee peal rahvast tülitavatele Läti Mustlastele, kes petavad kergeusklikelt raha välja (nagu ükskord ka mina olin). No kuidas sa jätad hädalise tee äärde. Ai järgmised korrad olen ma neid mustlasi nii peetinud, et pagevad tulist valu.  Vot siis pole meie politseil miskit huvi. Selliseid jante ei saaks olla kui tavalisi poltseinikke õpetataks, et kui kohtate Vaidlevat Tüüpi, siis pole mõtet hämada. Öelda otse, et: tundusite kahtlane, pidasime kinni, vaatlesime ja rääkisime, te olete kaine ja Head Teed. 

Ja nüüd Vingema Episoodi juurde. Minge tehke nüüd üks kohvi või taimetee nt Ivan Tšai ja võtke see aeg. Lugu tuleb veel pikem. 

Oli üks 2020 aasta ilus suvepäev ja ma olin organiseerinud kahe bagi ja kahe lapselapsega sõidu Misso krossirajale. Ja siis Võru - Luhamaa teel keeras mulle vastutulev politseiauto jõulutuledes taha.  Üsna noorepoolne politseinik väitis, et mu bussil polevat kindlustust. Nagu ikka, ma ei leppinud kiirkorras 80 euri maksmisega ja hakkasin jaurama. 

Teen teile selgeks, et - ükski trahv Pole ennetusliku-kasvatusliku eesmärgiga, vaid enamasti Raha teenimise eesmärgiga.  

Kindlustus on tegelikult vabatahtlik juriidiline leping kahe osapoole vahel. Mina ei pea kindlustust üldsegi mitte halvaks, kuigi see nn Kohustuslik kindlustus on  olemuselt Tagurlik. 

Sõlmides selle kindlustuse, saab juht muutuda Pohhuistiks-ülbikuks. Ah kui juhtubki midagi, siis maksab kindlustus, ehk kõik teised inimesed juhi lollused kinni. Aga Ok, kui nii on, siis ka mulle see meeldib. 

Kindlustust polnud mul aga seetõttu, et Eestis oli kevadel Lockdown ja kõik istusid kodus. Ka kindlustuse pakkujad. Kuna mul buss talvel ei liigu, siis ununenud see oligi. Ma väitsin, et kindlustust ei pea olema. Sest. 

Kui sul peaks kindlustus puuduma, siis langeb vastutus automaatselt sinu enda peale ja plekid kahjud ise kinni. Politseinik väitis vastupidi. 

Enne oli veel üks intsident. Ma küsisin politseinikult, et miks nemad pargivad oma auto tervelt meetri sõiduteele, kui mina oma palju laiema kaadervärgi ajan täitsa kraavi pervele. Mulle ei meeldi kunagi kui need vilgutaja jätavad oma autod just niimoodi, et kõik teised tulijad peavad nende taha peaaegu kinni pidama. Tegin ka foto sellest. 



 Ka tema küsis minult samalaadse küsimuse, et miks ma vaidlen. 

Peale 2020 aasta kevadet langes minu austus ametnikest ja politseinikest täiesti Nulli. 

Kus olid kõik need Kontrollijad kolm kuud?

  Põõsas neid ei olnud nagu tavaliselt, kodus istusid. Mina ja teised normaalsed tegid omi tegevusi ja tootsid kogu Eestile raha ning ka neile palka. 

Novot ja siis üks tüüp tuli mu akna taha ja pani puhuma. See tüüp oli mingi vanem mees, rinnasildiga - abipolitseinik. Ka siis ma ei viitsinud jaurama hakata, kuigi küsisin, et miks ma pean puhuma kui mul on ka lapselapsed autos. Kas on mingi hullumeelne või? 

Kui mulle kirjutati protokolli, siis küsisin, et kas ma abipolitseiniku tunnistust saan lugeda. Politseinik oli nii ülbe, et näitas mingit valget värvi paberit, pani sinna peopesa ette ja ütles, et abipolitseiniku tunnistus on sinna kirjutatud. Hallejuuja neid ametnikke. 

Nohjaa siis ta kirjutas neid pabereid mingi tund aega. Allkirja ma muidugi ei pannud alla ja seda ei tasu teha mitte kunagi. 

Novot ja siis see Koolitatud ametnik ei osanud isegi mu sünniaastat kirjutada. Sodis protokolli ära ja tegi äärele paranduse.  

Sealjuures mu varasemast kogemusest, hoiatasin politseinikku: Sa pead protokolli panema konkreetsed puntkid, mida ma rikkusin. Mitu korda hoiatasin.   

Kui nüüd kogu see protseduur läbi sai, siis ma küsisin, et - mis nüüd saab?  Teate mis välja tuli. Tuligi see, et - Ma võin edasi sõita - Ilma Kindlustuseta. MIKS? Miks enne protokolli ei võinud aga pärast võis. 

Üritus läks meil seevastu ägedalt. Sõita saime ja ühe bagi ka veidi ära lõhkuda, aga see käib alati õppimise juurde.  

Üllatus-üllatus, aga järgmise päeva hommikul oli mu meili postkasti sopsatanud kiri politseinikult, et - Ta olla eksinud paragrahvi punktiga. Ta kirjutas sinna - Nagu see oleks olnud välismaalt tulnud auto. Ja siis ta "sodis" ehk täiendas Oma protokolli õige punkti.  No miks ometi käis eelmine kord noor naispolitseinik mu ukse taga mind kolm korda otsima, et teha eksliku protokolli asemel uus.  

Nohja siis ma jäin protokolli juurdlemist ootama. Ma tegin muidugi vea, mida ma eelmine kord ei teinud. Ma oleks pidanud ise võtma ühendust Võru politseiga. 

Nojaa siis tuligi "ärauuritud" teo määrus. Süüdi. No ma siis helistasin sellel Juurdejale ja küsisin, et kas politseinik oli talle öelnud, et minu protokollis seda märkust pole. Ei Olnud öelnud. Kartis või?? Varjas või?? 

Aga nüüd polnud enam midagi teha, sest määrus oli tehtud ja vaid kohus saab seda muuta. No kohus pidi nagunii tulema, sest kiirmenetlusega ma ei leppinud. Kogu see jant kestis siis jaanuari lõpuni ja ma - Saingi Käia Kohtumajas. 

Enamus inimesi peavad kohtusse minemist mingiks Maailmasuurimaks Hirmuks. Mulle pakkus see aga huvi. Ja ma ei pidanud pettuma. 

Läksin siis pool tundi varem Põlva kohtumajja. Seal all "resteptsioonis" istus mingi papi - Ilma Maskita. Küsis minult - kus mu mask on? Ma küsisin - Kus su enda mask on? Kahmas siis leti tagant "lihvimistööde" vesiiri ja toppis ette. Kõrval istus teine papi mingi klaaside taga putkas ja küsis minu lause peale, et  mina maske ei kanna - Kas teil arstitõend on. Ma vastasin, et - ma olen täiesti terve mees juba üle kümne aasta ja arst ei  anna mulle mingit (faking) tõendit. Mis nüüd saab? Mis ikka saab, kui ei taha, ma võin ära minna. Seepeale ütles papi, et - kohtunik otsustab. Nohja ootasin siis mõnda aega ja siis lendles trepist  alla kena piiga, kuigi ma ei tea - Kui kena, sest tal oli näos mingi rõve must mask. 

Ja pandi mind siis alla korrusele, väiksemasse kohtusaali istuma Telkari taha. Kohus oli ise teisel korrusel suuremas saalis. Kohus tuli sisse ja kõik tõusivad püsti, mina sain istuda, sest ametnikesse puudub mul nüüd igasugune austus. 

Muideks, filosoofilises ja inimlikus plaanis tuleb AU väljateenida. 

Kes olid siis seal teise korruse saalis siis? Kohtunik, mustas rõivastuses-maskiga. See "kena daam", kes oli tema paremal käel ehk siis mingi kohtu sekretär, vist. Siis üks politseivormis tegelane (sinise maskiga, "kirurg vist") ja papi, kes oli olnud abipolitseinik, no kah maskis. KÕIK. 

Päris politseinik EI JULGENUD TULLA.  Võru uurija-juurdleja ei olnud  kah JULGENUD tulla. Ja nende asemel saadeti politsei jurist. 

Kohe alguses tee peal politseinik küsis, et kas ma kohtus advokaati ka soovin. Halleluuja, ma lasen võimaluse käest - SEISTA ISE OMA ÕIGUSTE EEST.  

Oleks olnud hea võimalus kogu seda janti telefoniga lindistada, sest ma olin üksi toas aga telefonide eiraja nagu ma olen, jätsin selle autosse.

  Nojaa ja siis loeti teemad ette, jurist luges ette omad variandid ja küsiti minu käest. Ma siis rääkisin, et ma ei vaidlusta kindlustust, sest. Mu bussi aasta kindlustus maksab 160 eurot, trahvi taheti teha üle poole aasta seisnud bussile 80 eurot. Iga "normaalne inimene" oleks kohe maksnud aga teate isegi, Tsirna ei ole Normaalne. 

Ma ütlesin, et ma olen naturaal-filosoof ja tahan teada - Kuidas maailmaasjad toimivad? 

Ma vaidlustan politseiniku protokolli sodimisi. Nohja siis läks hästi huvitavaks. 

Tunnistaja Papi (ok, ega ta nii papi kah polnud, sama vana kui ma), hakkas andma tunnistusi. 

Olles rutiinsel reidil ja edasi blabla ... - Nad parkisid oma auto nõuetekohaselt. Huvitav, kas tal oli endal meeles või hoiatati (pandi Tankistile sõnad suhu), aga meeles tal oli, et ma tegin nende autost ka ju pilti. 

Siis veel lause - Neil on KOMBEKS, panna juhid puhuma. Saate aru. Pole kohustust vaid - On kombeks. Järgmine kord ma hakkan selliselt "detektoristilt" küsima "massina" tehnilist passi ja massinaga ümberkäimise koolitustunnistust. Seadusepunkte muidugi kah veel.  Ka see lause oli ilmselt ette selgeks õpitud. 

Siis ma küsisin ta käest, et kas ta protokollile alla kirjutas. Oli kirjutanud. Küsisin - Aga millele sa alla kirjutasid, punkte kontrollisid ja miks sa alla kirjutasid, kui ei kontrollinud. 

Ta vastas - politseinik käskis. 

Lapsesuu rääkis sisse. Miks need sellised tüübid, keda vanasti kutsuti Ühiskondlikeks miilitsateks, üldse neil reididel käivad. Kodus pole midagi teha ja keda nad jahivad?  

Ma oleks küsinud ja teda ummikusse veel kaua ajanud, sest ka "õppinud" politseinikud teevad absurdseid vigu kui neil on vastas inimene, kellel on Loogika ja kes neid ei karda. Mul hakkas eluaegsest autojuhist veidi kahjugi, loodan et ta tulevikus ei kipu enam abi-ametnikuks. 

MIKS EI LUBATUD  neid kahte tegelikku asjaosalist kohtusaali tulla ja saadeti jurist. Väga lihtsal põhjusel. Nad räägivad end oma jutuga sisse. 

Ma sain küsida selle juristi käest. 

Miks mulle ei helistatud või välja ei kutsutud. Te ei kujuta ette, mis mulle öeldi - Võru uurija arvas, et ma elan teises linnas ja ma ei taha Võrru tulla. Ma küsisin siis - Mis ajast tegelevad politseinikud Arvamisega. Kas neil pole telefoni ja meili kasutavad vaid siis kui oma sodimisi teavitada. 

Ja siis põhiteema. Küsisin, et kas see protokoll on õige ja kehtiv. Teate mis (püstiseisev) jurist vastas. Politseinik eksis protokolli vormistamisel aga - see ei muuda rikkumise olemust. 

Mitmes Hallejuuja see juba on? Halleluuja. 

Ma ju hoiatasin politseinikku tee peal ja mitu korda. Ainult eksida ja pabereid sodida oskavad. Ma küsisin, et kuidas ma sain eksida ja kurjategija (ok, väärtegija) olla, kui - politseinik LUBAS mul sõita, edasi sõita.  

Kuhu siis jäi see punkt, et - Kohustusliku kindlustuseta sõiduki juhtimine on keelatud.  

Teate millega ta igale sellisele "ohtlikule" küsimusele vastas. Vastati "kehakeeles" ehk siis,  kui lauda vahel poleks olnud, oleks politsei jurist näinud oma kinga ninasid. Isegi kohtu sekretär küsis, et kuidas politseinik nii toimetas, mille peale oli jälle juristi vastus, et politseinik eksis. Ma küsisin ja nokkisin veel siitjasealt ja - siis läks mul Igavaks. Ütlesin, et küsiks veel palju - inimeseks olemisest ja nende õigustest, aga rohkem ei taha. Muideks, ma saatsin kohtule ka kaks seda kirjutist, mis siin blogis eespool kirjas oli. Küsiti, et kuna need pole Dokumendid, siis need kohtu paberite hulka ei saa panna. Ma olin nõus. Vähemal oli keegi (kohtusekretär) neid seal lugenud, asi seegi. 

Nohjaa siis tehti 40 mintsi vaheaeg ja oligi juba aeg veidi tubakat teha. 

Tuli jälle Kohus ja kõik tõusivad püsti, mitte see kes telkarti taga oli. (Mütsi võtan, maha küll, kuid mitte mõisaõues). Otsuse luges ette, umbes paar minutit,  see ametnik, kes polnud protsessi ajal suudki lahti teinud ja ma kahtlustan (vabandust kui eksin), et tema saab kõikse rohkem palka. 

Kuigi oli miskit "niivõinaa" aga rikkumise olemust see ei mõjuta. 

Ma ju väitsingi, et ma kindlustust ei vaidlusta. 

Mis on siis kokkuvõte. 

Viimase lausega enne kui see jant läbi sai, ma tänasin neid meeldiva ja huvitava kogemuse eest. 

Ma ei Võitnud, aga see polnud ka võidusõit ja päris viimaseks kah ei jäänud. Tulin Teiseks. Arvestades, et argpükse ja eksijaid oli enamus.  

OH, ega ma ei praali ega parasta. Kurvaks teeb, äraütlemata kurvaks. 

No siis see kohtusekretär tuli alla ja tahtis mingile paberile allkirja. Ma küsisin, et - kas ma pean alla kirjutama? Oi kui te oleks näinud kuidas ta hakkas käte-jalgadega vehkima. Ma siis lõbusalt vastasin, et - ma võin ju oma filosoofi uhke poohvstaagi alla panna kah. 

Ja teate mis siis juhtus. 

Midagi sellist, mida pidi mu hea sõber filosoof ja kosmosesõdalane hiljem ära seletama. 

Terve tee koju, 25 kilomeetrit, ma peaaegu suure häälega naersin selle jandi peale. Terve ülejäänud õhtu oli minu sees selline energialaks, et ma jahmerdasin garaazis, tõstsin rasked asju siiasinna.  Mis toimus? 

Ma olevat seal kohtusaalis - Ületanud barjääre. Hirmu barjääre. Veidi hirmustav oligi, et - kas ma saan Iseseisvalt hakkama.  

Sest ka viimane lause sellele kohtusekretärile oli - Ma poleks iial osand arvata, et politseinikud kardavad vastata insenerist-filosoofi-loogiku küsimustele ja ei julge/ei lastagi kohale tulla. 

Ma olevat kohtusüsteemist tõmmanud välja Oma HirmuEnergia. Oh see seletus läks osaliselt mul meelestki, järgmine kord küsin veel üle, mis ja mismoodi. 

Oma Ausa Inimese energiaga olin toimetanud. 

Nii toimetavad energiad siin Matrixis ja see, mida sa kardad, see toimetabki sinuga. 

Ja on veel üks nüanss. Kui ma vaheajal väljas käisin tubakat kimumas, siis nägin sellist pilti, mida ma polnud mitte kunagi näinud. Panen pildi ja see, kes on eelmisi lugusid lugenud on, tõlgendab lahti - kes on Maksides rahanõudjad. 




Kahju, aga nii see on. 

Kas politseinikud on Idealistid??  Kas nad lähevad sinna tööle teades, et nad - Kaitsevad Rahvast. Hiljem selgub, et nad peavad täitma Erafirmade nõudmisi. 

1. Liikluskindlustus on erafirma ja peab olema Kahe osapoole vastastikusel nõusolekul lepingulises suhtes. Kindlustuse eest ei saa teha trahvi, sest kindlustuse puudumisel lasub vastutus minul. 

2. Turvavöö kasutamise või mitte kasutamise eest ei saa teha trahvi, sest vastutus lasub minul endal. Ma panen siia hoopis teisest valdkonnast näite, esoteerilise. Mina olen pool elu sõitnud autodega, milledel polnud üldse vööd olemas, polnud isegi väljamõeldud seda. Kui vööd pole, siis ma pean sõitma Omal vastutusel. 

Aga mina panen alati peale hoopis - Energeetilise kaitsme. Panen endale ja autole, lennukile. Panen oma laste autodele või lennukitele kui nad kuhugi kaugemale sõidavad. Panen võistluste ajal kaitsme peale sõitjale, autole ja isegi Kogu Üritusele. Kuna maailm on Virtuaalne, see on aidanud ja kui see MitteMidagi ei maksa, siis kas ma usun või tean?, ma ikka panen. 

3. Üleüldse ei saa mitte kedagi karistada kui - Ta pole kahju tekitanud, nt kindlustus, vöö peale panemine, kiiruse ületamine jne. 

Ühe teise sõbra käest küsisin, kui ma seda lugu rääkisin, et miks ma omale aegajalt selliseid eksperimente korraldan, siis vastas ta - sul on igav. Ja nii ongi. 

Selleks, et mingit teooriat kontrollida, tuleb see endal läbi elada. 

Juba pikka aega on mul käsil eksperiment - Kuidas on elada ausalt? 

Hea on elada, uskuge mind. 

Algus on raske nagu filmis Viini postmark. Aga kogemustega tuleb ka nauding. Julge hundi rind on rasvane või siis "haavleid täis". Julge hõlma ei hakka keegi. 

Mul On AU. 

Aususega on see kummalisus, et ma googeldasin Vikipeediast aususe Terminit. Ja kujutate ette, et seda pole. See pole tänapäeval aktuaalne ja üleüldse mõistetav. 

Tõde ja Vale kohta on vikipeedias pikad jutud. 

Ma püüdsin anda aususele oma definitsiooni. Ausus on tegutsemine ja mõtlemine - nii nagu sa näed oma silmade ja mõistusega. 

Isegi aus varas on parem kui valetav .... , teate isegi kes. 

Ma toon siia ka veidi filosoofilist-kvantfüüsikalist näidet. 

Oli aeg, kus väideti, et - Maa on lapik. Siis mingi tüüp arvas, et - ta pöörleb siiski ja hakati naeruvääristama Lamemaalasi. 

Nagu ka meditsiinilistest terminitest Debiilik, Idioot ja Imbetsill tehti sõimusõnad. Samaks muutus ka: Keramaalased ja Lamemaalased. 

Aga "mitte keegi" ei loe kvantfüüsikat. Maa pole ei kera ega lapik ja samas ta on need mõlemad.  Kui ma nüüd Ausalt oma peaga vaatan Maad ja ka lennuki aknast, 10 km kõrguselt, siis - Kust kohast te olete Näinud, et Maa on kera. See on täiesti lapik ja isegi rakette (tuumarakette, mida pole tegelikult olemaski), lastakse ka ilma maa kumerust arvesse võtmata. Ja nii ongi. 

Me näeme Oma Silmaga kahemõõtmelist pilti, kus maa ongi Lapik. Üks mõõde üleval pool, kus Maa energeetiliselt asub, ongi ta sfäär. 

Aga seda viimast väidet ma kirjeldasin Ebaausalt, sest seda pole mina silmaga näinud. Kosmoseraketid ei lenda mitte kuskile "Kosmosesse" ja maailm on üleüldse selline - Mida ma ei näe. 

Ja vot nii on absoluutselt kõikide teadustega. Kõik on bluff, sada protsenti ja rohkemgi veel ehk siis 101 protsenti.  

Me loome virtuaalsest maailmast Oma Vaatlemisega materiaalse maailma aga see on juba hoopis teine teema ja kui ma viitsin, kirjutan ka sellest. Aga see info on aus, sest selliseid muutusi ja tegevusi on mul palju olnud. 

Hetkel mul pole igav. Metallitööd on nii palju ja loomist jätkub. 

Kuigi see Maailm tahab kah veel uurimist.   

Nohjaa mis me räägime veel insenerist-filosoofist kui isegi "vandenõulasest" jurist sattus Juhuslikult õigusemõistmise hammasrataste vahele. (Kas Irja Lutsar on ikka professor)

Aga keda see kotib, karavan liigub. 

Kolmanda B lõpueksamitel näeme, loodetavasti on sinna veel palju aega ja tegemisi-vaatlemisi. 

Äkki ikka suudame lülitada ennast mingile teisele lainele, kus pole selliseid jaburdusi, või siis - on veits lahjemad.        


pühapäev, 24. jaanuar 2021

KAS NÖÖR PEAB OMAL OLEMA.

 

Oli kunagi üks anekdoodi moodi lugu. 

Tehases kutsutakse töölised koosolekule ja öeldakse, et tööd on vähemaks jäänud ja osad koondatakse ära. Teised tulid järgmisel päeval tööle. Nädala pärast oli uus koosolek, kus öeldi, et ikka läheb hullemaks ja palka vähendatakse poole võrra. Järgmisel nädalal oli jälle uus koosolek, kus öeldi, et palka enam keegi ei saa, sest raha pole. Mõned inimesed aga ikkagi tulid tööle, igavusest. Ja siis oli uus koosolek, kus öeldi, et nüüd puuakse kõik lihtsalt üles. Üks arglik käsi tõusis ja küsis: "Kas nöör antakse tehase poolt või peab omal olema".  

Kui kaugele võib minna sellise teemaga ja see pole üldse nali. 

Iga kell võib tekkida hetk kus Keegi, kes on kuskil kõrgel, otsustab hakata mingit sõda pidama, ehk siis saate isegi aru. Kui kaugele võib inimene lubada - endale  midagi ette kirjutada. Ma kahtlustan,  et väga kaugele ja et see ei muutugi siin Kolmandas B klassis.  Uurides veidi erinevaid seadusi selgub täpselt samamoodi nagu ajaloo või teiste "teaduslike" uurimustega. Kõik on kirjas, kõik on avalikus ruumis saadaval, keegi neid ei loe, kõik usuvad kas siis massimeediat või "naabri Maalit" ja lasevad endaga teha - Midaiganes.  Meile püütakse jätta mulje, et lihtne inimene - see pole mittekeegi.

 Kuid ometigi on ainus tegelane, siin planeedil, kes üldse midagi kasulikku teeb, see inimene kes TOODAB oma kätega Midagi. Kõik see toimub vaid looduressursside arvel. Kuid seda teeb TOOTJA. Kõik teised on kas Teene(i)ndajad või Parasiidid-Tarbijad.  Miks pole raha ja miks on majanduslangus? Sest tootjal on energia otsas.  Kes sellise situatsiooni siia keskkonda lõi??? Mina seda hetkel ei tea.  Kuid need parasiidid on totaalses energianäljas. Kahjuks on ka nii, et paljud tootjatest on samuti energianäljas, kuid see on pigem positiivne, sest paljud tootmised on mõttetud ja kunstlikult üles vuhvitud. Miski siin maailmas pööras elu peapeale ja minu vaatenurgast Paremuse poole. Jah, hetkel on "üsna kummaline". Kummaline on käia linnas ja vaadata - Milleks kõigeks on inimesed  valmis allaandma ehk nööri küsima.  Teate millal Lõpeb sõda. Siis kui inimesed ei viitsi enam sõdida. Nad on väsinud oma elu eest kartmast ja kaob ära negatiivne madalsageduslik hirmuenergia. 

Millal ja mis nipiga muutub meil siin paremaks. Ei muutugi. Sellepärast, et selleks peavad kõik inimesed hakkama ausateks ja siis kaob ära hirmuenergia. Mitte ükski muu tegevus, "laulev revolutsioon" või protest ei muuda seda situatsiooni ära. Kuid loota, et rehepaplik inimene kes usub, et ainus võimalus haljale oksale saada on teist tootjat pügades, ei saavuta kunagi mitte midagi. Ja selleks on hetkel maha võetud enamus tootmist, eriti sellist mis on inimkahjulik. On ära võetud mõttetud reisimised ja lennukikütuse kulutamine jne. Maailm tahab puhastuda. 

Ja proovikiviks on keegi välja mõelnud Maskiballi.  Pole ju võimalik, et kõik juhid on absull lollid ja ei tea sellest midagi kui neil on tuhandete kaupa teadusasutusi  ja iga lihtne inimene, väikese uuringuga, saab tõese pildi - Mis on vastupidine. Kogu seda janti ei saanud välja mõelda inimene, sest see mis siiani oli, oleks vabalt võinud edasi minna aga maailm muutus. Kogu see maailmakorraldus enam ei sobinud ja ka valitsejad vehivad ringi nagu Tummad Leilis.  Kõik need inimesed, kes ei tooda Omakäeliselt mitte midagi, ei oska varsti midagi oma eluga peale hakata. 

Ilma Loometa ei ole inimest.  Ja siin on ainus võimalus. See, kes hakkab aru saama ja muutub ausaks inimeseks, sellel on võimalik minna Järgmisesse klassi. See klass jääb siin samasuguseks ja läheb uuele ringile. 

Uurides ajalugu olen ma veendunud, et kunagi oli siin selline elu, kus ei olnud Duaalsust. Ja kõik need suured ja uhked lossid ehitati valmis Puhta Ainsusega ehk Kõrgtsivilisatsiooni poolt. 

Mind on pikka aega huvitanud teada saada - mis aastal muutus eelmine tsivilisatsioon selleks, mis on praegu.  Ja see aastaarv on mitmeti seletatav, sest reaalsus pole kunagi ühel ajaliinil, vaid neid on paralleelselt ilmselt lõputul arvul.  Ühes ajaliinis võis see aastaarv olla kuskil 1850 ja teisel näiteks kuskil 1960 pluss-miinus. Ma ilmselt kordan pidevalt samu asju aga kõik need variandid on kordunud ka eelmisel aastal. 

Raamatut 1984 ei saanud see mees välja mõelda, see on kuskil juba toimunud ja tsiteerides Meister ja Margaritast  Volandit - Käsikirjad ei põle.  

Maailm lähiaastatel siis ju tõenäoliselt ei muutu, sest enamus inimesi ausateks ei hakka ja ei oska nad ka tulevikku maalida. 

Ma vaatasin ühes ühises grupis  ühte Luisa Hayelikku filmi - Kuidas maalida tulevikku. Panen siia filosoofilise mõttearenduse, sest minusugune mehaanik-filosoof selliseid "värvikaid kirjeldusi" koostada ei oska. Kuid see juhatab sisse minu enda ühe järgmise mõttearenduse. 

"Inimene võib tegeleda kõige automaatsega- magada, süüa, seksida, töötada... Loomalikul tasandil ei ole tal eriti valikuid. Keha on loomne ja loodus on selle õigesti programmeerinud- inimene ei saa loomalikus maailmas eriti midagi muuta. Kui tal kui loomal oleks vaba aeg, kasutaks ta seda ainult enda kahjustamiseks... Loomaliku tasandi tegemistele ilmneb tähendus alles siis, kui inimene leiab tähenduse oma elule. Tähendus ei väljendu inimese loomalikul tasandil. Keha ei saa väljuda loomalikult tasandilt, aga "mina" saab. On võimalik tajuda oma Mina tasand kõrgemal- vaimses maailmas.

Inimest ei ole võimalik veenda egoismist loobuma. Egoismi ei saa võita... teda saab ainult parandada. Loodus ütleb, kuidas: olen õnnelik sellest, et teine inimene on õnnelik. Kui seda seadust rikume, meid pekstakse.

Iga rakk on egoistlik, kuid mõistab, et selleks, et elada, tuleb olla organismile kasulik. Inimeses peab sündima mõte, et ta on osa tervikust ja peab õppima armastama. Sellega tõmbame enda poole kõrgema armastuse jõu ja see muudab meid.

"Mina" jääb pärast siitilmast minekut alles, tegele selle lihvimisega, mitte mateeria ja muu loomalikuga.

Järgmisel tasandil teadvustad endale oma loomuse nõrgad kohad, aga sul ei ole nende parandamiseks enam midagi võimalik teha. Saad aru, et on maailmas palju ilusat, aga sinu loomuse piiratuse tõttu puudub sul sellele ligipääs. Praegu on võimalik kasvada. Lõpuks ka võimalik ennast "endast" välja rebida ja elada ainult praeguses hetkes.

Inimese vabadus seisneb eelkõige oma egoismist ülesaamises. See, mis sind täiega valitseb, peab hakkama sulle alluma.

Tõuseme loomaliku tasandi egoismist inimliku egoismi tasandile. See on juba vaimne tasand. Järgmistel põlvkondadel säilib side vanematega vaid siis, kui esinevad mingid ühised vaimsed eesmärgid. Kui inimene leiab oma elusihi, saab ta ühineda sarnase sihiga inimestega, et seda ellu viia. Vanemad ja lapsed e.loomalik osa ei puutu siin asjasse. Oluline on Looja avastamine ja teadvustamine... see on omavahelise sideme ja armastuse teadvustamine. Kui ühist eesmärki ei leita, ei seo lapsi ja vanemaid miski.

Viirusejärgses maailmas oskavad inimesed näha mateeriast läbi. Materiaalse ega staatuse põhjal ei anta enam hinnangut. Vaadatakse läbi prisma, mis temast kui inimesest tolku võiks olla. Kuidas ta saab aidata ühiskonnal liikuda ühinemise suunas. See, kes oma kasulikkust ühiskonnale oskab välja tuua, saab ühiskonna poolt ka vääriliselt hinnatud. Väärtuslikuks saab inimene, kes endast annab, ühendab, selgitab, juhib, edasi nügib... ühiskonna kui ühtse hinge suunas."

-Mihhail Laitman  

Uurides erinevaid ekstrasenssoorsuste kirjeldusi, võin ma võtta kasutusele sellise määratluse, et Inimene on füüsiline kehastus. On olemas igat sorti jadasid: kuldlõige, Fibonacci ja lihtne raku pooldumine.  

Viki "Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine)."

Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1=0 ja F2=1 ning iga järgnev liige on kahe eelneva liikme summa. Jada esimesed liikmed on 1, 1,  2,  3,  5,  8,  13 ..... 

Ja siis on tavaline Rakupooldumise jada.  1,  2,  4,  8,  16 ...  

Kuna eesti keel on hiljuti väljamõeldud tehniline keel, siis selles on ka mõned kummalisused.  Meil on peaaegu sama matemaatiline tehe nii - Jagunemine kui ka Rohkenemine. Meil on sama tehe - Kaks korda rohkem ja Poole rohkem. Vene keeles on aga kaks täiseti erinevat lähenemist : деление ja умножение. 

Kas meie rakud Poolduvad või Rohkenevad? Selles on põhimõtteline erinevus.  

Meditsiin ja kooliharidus väidavad, et meie rakud Poolduvad, kahekordistuvad ja tekitavad suurema struktuuri ehk keha kasvab.  

"Religioosest" ehk siis jumalikust vaatevinklist on teema teine. Unustame "Jumala Raamatu" teooria ära ja räägime Loojapõhiselt, see tundub mulle meelepärasem.  Paljud ektrassensid väidavad et - Me oleme Üks, Meid on Üks ja Looja on Üks, ehk siis meie oleme üks osa Loojast. 

Kuna ma uurin: Kes ma olen ja Kus ma olen? Siis ma tõlgendan selle niimoodi.  

Meis peab olema mitmeid erinevaid Koostisosi, mis toodavad keha ja annavad sellele kehale "kütuse" kogu eluks. Seda on nimetatud hingeks, essentsiks või algosaks. Ja see asub meist "kõrgemal", koos Alateadvuse ja Kõrgema Teadvusega. 

Siin "all" on füüsiline keha, Teadvus ja EGO. 

Peale füüsilise keha pole aga miski nähtaval.  Füüsiline keha Rohkeneb rakupooldumise jada alusel ja moodustab Kuldlõikelise keha. Ja mulle tundub, et see on loogiline. 

Number üks on Ainsuslik Algolemus (misiganes nimega). Isa ja ema annavad juurde ehk rohkendavad kahe raku võrra ja siis hopsti hakkab keha neid rakke rohkendama.  See oli siis mingigi "teooria" ebamaisest arusaamisest - Kust inimene tuleb ehk kuidas ta ema kõhus kasvab. 

Kõigel millest me räägime, peab olema looduslik seletus ja iga mõte tuleks "teha rahaks" ehk siis leida sellest mõistliku elamise võte või mõte. 

 Mulle tuli ühel hommikul voodis vedeledes üks selline nõndanimetatud esoteeriline praktika. 

 Vestlemine Egoga. 

Maises kehastuses on meiega koos: füüsiline keha, teadvus ja ego. Kõrgemal on essents, alateadvus ja võibolla veel midagi, nt kõrgem mina, (astraal keha). 

Kui nüüd teha selline teadmine "rahaks", siis me saame neid kõiki oma elu parendamiseks ära kasutada.

Praktika oleks siis selline. 

Kui ma tahan midagi teada või lihtsalt midagi parandada. Ma panen silmad kinni ja tõstan mõttes Ego enda ette. Hakkan temaga juttu rääkima ehk kõige pealt küsima küsimusi. Pisukese harjutamise järel ma hakkan märkama, et osad vastused mulle meeldivad aga osad on risti vastupidi selle, mis mulle meeldiks. Võimalik, et need ongi need vastused, mida ütleb mulle minu ego. 

Kus ma seda nagu märkaks. Kui ma jälgin oma väga väikeste lastelaste pealt, siis neil puudub Suur Ego. Nad on sõbralikud, uudishimulised ja siirad. Ego peab neil olemas olema ja mida aeg edasi, muutuvad lapsed aina Omapäisemateks.  Egole võib siis anda omaduse, et see on Programmeering. Õpitud teadmiste ja kogemuste kogum. Kui meil on mingil hetkel keeruline või raske, siis tundub mulle, et programm jupsib, räägib tihti iseendale vastu. 

Ka seda on esoteerikud kirjeldanud. Teadvus ehk elujooksul õpitud teadmised on üks variant aga seal Kõrgemal olevad essents ja alateadvus teavad - Milleks ma siia kehastusin.  Nad püüavad meid juhatada Õigele teele. 

Esimene variant, saada õigeid vastuseid, on siis - rääkida oma egoga. 

Teine praktika, mida ka räägitakse on see, et meie sees on olemas ka Väike Laps. Puhas ja rikkumata programmijupike. See programm peab kogu aeg töötama ja kui me tema teeneid teadlikult ei kasuta, hakkab ta endast märku andma - midagi kummalist pidevalt nikerdama. Noja siis võiks kasutada ka tema teeneid. Anda talle ülesandeid. Näiteks, kui tegeleda ohtlikke tegevustega nagu nt minna autoga sõitma, siis võib paluda temalt peale panna kaitse ehk siis ka anda märguandeid kui miski hakkab untsu minema. 

Kolmas variant on samuti üsna kasulik, kuid seda juba ohtlikumatel juhtudel. Kui mul on tekkinud situatsioonid, et keegi lähedastest on sattunud ohtlikku seisu, nt mingi terviserike või kahtlus sellisest, siis saab teda aidata.  

Mitte ükski tegevus ega aitamine ei toimi nii, et - Mina aitan teda. Inimene peab ise ennast aitama ja selleks saab saata talle informatsiooni. 

Mina kasutan seda, et ma võtan ühenduse Oma Kõrgema Minaga, et see võtaks ühenduse teise inimese kõrgema minaga ja seletaks talle, mida see peab vaatama-tegema.  

Ma ei saa mitte kordagi tõestada, et see toimib nii, aga. Väga palju kordi on juhtunud, et peale seda on diagnoos osutunud positiivseks ehk maakeeli - probleem on ära langenud.  

Kuna selline tegevus ei maksa midagi ja Kõik osapooled saavad veidigi huvitavat tegevust, siis ma ikka kasutan neid meetodeid. 

Ainus variant mis võiks kogu selle jutu ümberpöörata ja olematuks muuta on võimalus, et - Maailm on virtuaalne ja kõik see on üks arvutimäng. 

Või siis variant, et see aeg kus me "elame", füüsilises kehas, me tegelikult magame kuskil Holokambris-Unenäos. Selle versiooni uskumiseks on nende inimeste jutud, kes on mingi aja olnud Koomas.

Tundub, et kolme osaga ma ikkagi hakkama ei saa ja teema, mis siia loosse sisse lipsas - Kuidas me tulevikku maaliks, jääb järgmisse ossa. 

Järgneb. 

neljapäev, 14. jaanuar 2021

AUSUS ISEENDA VASTU.

Teatud inimesi peetakse Ulmekirjanikeks, kuid kõigis nende teostes pole mitte kunagi mitte midagi ulmelist. Ulmelist Pole Võimalik välja mõelda. Saab vaid tõlgendada, seda mida ise koged, vaatad, loed.  

Hea kui ka teised "ulmekirjanikud" kirjutavad ja Hästi kirjutavad. Panen selle siia, et saaks ka hiljem seda lugeda.

Muideks see Asimovi lõik on minu lemmik kirjeldusi ja veel ka vaid ühes raamatus, üks lause - Vaatleja loob vaadeldava.

Ja rohkem ta seda ei seletanud. Kes teab, see teab.


ATS MILLER: USK AUSASSE MÄNGU? UNUSTAGE ÄRA!

⬅️
• Võimumängudest on raske ausust leida.
„Mind on alati hämmastanud, kui rumalad on inimesed. Ja kui sõgedad ja lühinägelikud. Ja kui lühikese mäluga, naiivsed ja õppimisvõimetud.
Ma olen üldiselt hoidnud oma suu kinni abielureferendumi ja kõige sellega seonduva koha pealt. Mul on palju häid tuttavaid, kelle seksuaalne suundumus on veidram kui kaheksaeurone, ja pärast üsna halvasti lõppenud abielu nooruses, vahetult pärast vene sõjaväge, on see mulle isiklikult eluks ajaks pehmelt öeldes midagi, millest ma heameelega hoiduksin.
Ent ma ei arva, et oleks kuidagi õige või hea s***uda hinge kõigile neile, kellele see institutsioon midagi tähendab. Ja viimaste küsitluste põhjal on selliseid inimesi Eestis ca 2/3.
Ja üldse ei salli ma valetamist ja vassimist. Oh, ka mina olen elus kasutanud hädavalesid ja leian, et pole mõtet rääkida tõtt, kui selle ainus tulemus on, et keegi tunneb end halvasti. Ma olen jänest sõitnud ja kuigi viimasel ajal on see harvemaks jäänud, on mul kogunenud üsna kopsakas pakk kiiruseületamistrahve.
Kuid hoopis teine asi on valetada rahvale. Eriti siis, kui sa oled kas valitud või palgatud oma inimeste eest seisma, neid teenima. Või täpsemalt „peaksid olema”, sest teatud juhtudel on see positsioongi pettusega saadud.
Isaac Asimovi raamatus „Asum” („Foundation”, 1951, ek 1985) on tegelastel arvutiprogramm, mis otsib inimeste kõnest infot. Ehk mida inimene tegelikult ütles. Raamatus selgus pärast ühe saadiku kogu kolme päeva jutu programmist läbilaskmist, et ta ei öelnud midagi.
Kui seda programmi rakendataks kõigele abielureferendumi ümber toimuvale, siis tulemus oleks ju väga lihtne – senine koalitsioon tahab, et rahvas oma sõna ütleks, opositsioon võitleb selle nimel, et rahvas ei saaks oma sõna öelda.
Punkt. Mitte midagi rohkemat siin pole. Kõik see häma, et mis eesmärgil seda tehakse või kas see ikka on õiguspärane, on lihtsalt tühi möla. See on mõttetu õhuvõngutamine, mille ainus eesmärk on varjata peamist – opositsioon ei taha, et rahvas ütleks oma sõna, ja võitleb kõigi vahenditega selle vastu.
Ma ei tea, võin vaid aimata, miks just see rahvahääletus meie „progressiivse üldsuse” nii pöördesse ajas. Lihtsad õelused, et bolševikud on alati rahvast vihanud ja teinud kõik, et neile mitte sõna anda, on küll põhimõtteliselt õiged, kuid ei selgita midagi. Ma oskan välja pakkuda, et küllap on siin midagi tegemist rahvusvahelise survega – see hääletus mõjutaks positiivse tulemuse korral ikkagi väga pikaks ajaks nii Eesti sisepoliitikat kui rahvusvahelist mainet.
Ma võin isegi mõista opositsiooni paanikat. Ent vahendid, mis käiku läksid… Midagi nii madalat ja ilget ei oleks oodanud. Obstruktsioon 10 000 idiootliku prääksatusega on midagi, mis tegelikult ju ütleb, et õigus on neil, kes peavad Eestit ebaõnnestunud riigiks; et need tolvanid ei ole veel sellel tasemel, et riiki pidada.
Ja kas Eestis on veel nii rumalat inimest, kes kahtleb süvariigi olemasolus?
Täpsustagem – süvariik ei tähenda organiseeritud vandenõud. See ei tähenda, et kogu aeg oleks valmis mingi salajane struktuur oma käsuliinidega või veel vähem, et toimuksid kesköised riitused valgete mantlite ja kitsevere joomisega. Süvariik tähendab suurt hulka inimesi, kes on oma koha eest suuremal või vähemal määral kellelegi võlgu. Või kardavad seda kaotada neile, kellel puuduvad sisemised tõrked teenete eest võimu kuritarvitada.
Süvariik tähendab praktikas, et valimiste kaudu teostatavale rahva võimule lisaks– või rasketel juhtudel, nagu meil siin, rahva võimu asemel – on reaalse võimu kaaperdanud partei, mida keegi ei ole valinud – ametnikud. See ei ole midagi selgepiirilist (st käsuliini või kitsevere mõttes), küll aga ühendab see kahejalgseid (näpud ei paindu kirjutama „inimesi”), kes jagavad ümber maksuraha nii, et midagi neile pudeneks; kasvõi palgana.
Ma ei suuda isegi ette kujutada, kui loll peab olema inimene, kes tõsimeeli arvab, et korruptsioonisüüdistuse esitamine asjaosalistele päev enne olulist hääletust Riigikogus oli juhus.
Ja siis me vaatame telekast, kuidas ametnik tõsise näoga seletab, et ei, nemad teevad vaid oma tööd ja mingit seost ei ole. Ehk sa vaatad inimesele otsa ja tead, et ta valetab. Ta räägib seda telekas tervele Eestile ja kõik, kellel nõudepesukäsnast etem aju, teavad, et ta valetab.
Ja mitte midagi ei juhtu…
Vat just seda näen ma meie rahva surmalõksuna. Kuni toimus lihtsalt obstruktsioon, oli see piinlik. Kuid see läks iga päevaga aina rohkem alasti piinlikumaks – küllap sai suurem osa rahvast aru, et kogu võitluse taga oli vaid üks argument – „me ei taha, et rahvas saaks oma sõna öelda”.
Nüüd me oleme olukorras, kus koalitsioon sisuliselt lagunes. Huvitaval kombel on üks süüdistuse saanutest Reformierakonna suurannetaja. Võtan vastu kihlvedusid mistahes summadele, et seda tegelast kinni ei panda ja ta on ka kogu ettenähtavas tulevikus üks neist põhjustest, miks rahvusvahelistel skaaladel hinnatakse Eesti korruptsioonitaset kõrgeks. Tegelane, kes muudkui annetab ja saab soodsaid laene ja üldse lähevad ta projektid läbi ja ta võidab riigihankeid etc etc. Noh, seekord tuli tal lihtsalt mängida sitspresident Funti – ja küllap läheb ta firmadel tulevikus veelgi paremini.
Kõige hullem asi, mis eestlastega juhtuda võib, on usu kadumine, et suudame end valitseda. Jätsin meelega välja kirjutamata „ausalt valitseda” – sest teistsugune „valitsemine” on ju kõigest lüpsmine. Kui me aktsepteerime, et meie Riigikogu on tsirkus ja kinnimakstud ametnikud vorbivad sobival hetkel valmis süüdistuse, siis me tõepoolest ei ole oma riiki väärt.
Täna, siin ja kohe, ei ole midagi teha. Me ei puhastanud taasiseseisvudes oma riiki kvislingitest ja kaasajooksikutest, me ei kuulutanud kommuniste paariaks ega lõhkunud veneaegse mentaliteediga ametnike ringkäendust – ja nüüd maitseme selle kibedaid vilju.
Ent meil tõepoolest ei ole rahva ja riigina mingit tulevikku, kui me selle õppetunni unustame – ega ütle järgmistel valimistel, mis me sellest kõigest arvame.“
Ats Miller, kirjanik ja kolumnist

teisipäev, 12. jaanuar 2021

KOKKUVÕTE AASTAST 20 ja 20.

 Ma olen muutunud üsna laisaks kirjutajaks aga see lugu ootab juba pikka aega.  Sellest tuleb pikk, kolme osaline lugu ja kõik osad saavad valmis umbes kuu aja jooksul, selleks on kindel põhjus. 

Kes ma olen?

Mina, Arne Tsirna ei ole Eesti Vabariigi KODANIK. Ma ei ole ka planeedi Maa kodanik ehk siis vaid, hetkel elan siin füüsilises kehas. Ma ei ole ka Päikese süsteemi Olend ega ka selle Universumi Olend. Ma olen vaba Hing- Essents, kes on Lõputu ja Igavene. Mida iganes keegi teine ka sellest  arvaks.

Mis ma siin teen?

Ma uurin. Kes ma olen ja püüan seda meenutada, kuigi enamus mälust, mu tegelikust olemusest, on siia sündides ära kustutatud ühel kindlal põhjusel. Näiteks. Selleks, et ma saaksin midagi kogeda, uuesti kogeda või luua midagi Uut.  Mina arvan enda kohta, et selline Süvenenud Vaatleja nagu mina ei saa olla Lihtsalt Kogeja, vaid midagi enamat. Ma uurin. 

Kuidas Maailm töötab? 

See töötab kaunis kummalisel põhimõttel. 

Mida sa endale soovid, see ka täitub.  

Soovid täituvad isegi siis, kui inimene seda ei soovi avalikult-kõlava häälega, vaid kasvõi ülihoomamatu alateadliku Sooviga, loob omale Reaalsuse. Reaalse reaalsuse toimimisel on mõnda sellist Raskemat sorti tulemust hiljem, kas väga raske või siis isegi võimatu heastada ja parandada. Näiteks kehalised muutused (traumad, terviserikked).  Maailm toimetab üsna kummaliste skeemide alusel ja neid saab tõestada ning isegi teaduslike katsetega kinnitada. 

Vaatleja loob vaadeldava. 

Sinna kuhu suunad oma tähelepanu, sinna läheb ka energia. 

Seaduste tundmine-mittetundmine ei vabasta inimest vastutusest. 

Aasta 2020 sündmuste kokkuvõte. 

Aasta 20 ja 20 on numeroloogiliselt ja energeetiliselt balansis aasta, mõlemad on sama väärtusega. Järgmine hakkab muutuma paremaks. Kuigi mitte kunagi ei tea, kas parem on Parem või on Parem see, mis on Hullem.   

Mul on väikene hobikene, koguda punkte ja variante - Mida head on teinud see Katteoperatsioon ja mida püütakse varjata-muuta. Mul on selliseid Ülimalt negatiivseid punkte, mida saab tõlgendada Maailma parandamise protsessis Positiivseteks juba üle kolmekümne.  Juba ainuüksi hämamine terminitega - Positiivne ja Negatiivne on muutunud ülimalt vasturääkivaks. Kuidas saab Negatiivne tulemus on terve inimese tunnuseks.

 Psühholoogide terminoloogias on hullusele mitmeid erinevaid termineid. 

DEBIILSUS on selline seisund - kus inimene ei tea kõigest kõike. Ehksiis, me kõik oleme milleski debiilsed. Ja mingeid rumalaid ja solvavaid sõnu pole olemas, vaid see on - Tõlgendus inimese peas. 

 Vikipeedia - Debiilikuks nimetati varasemas meditsiiniterminoloogias debiilsust (debilitas mentis) põdevat inimest. Tänapäeval on meditsiinis sellest terminist loobutud, sest see sõna on muutunud sõimusõnaks. Selle asemel räägitakse vastavalt RHK-10 klassifikatsioonile kerge vaimse alaarenguga isikust.

Kes paneb diagnoosi - mis on vaimne alaareng ehk Teadmiste puudumine. 

Hullem tase on IMBETSILL. See on juba vaimne alaareng. 

Viki - Mõõdukas vaimne alaareng on inimmõistuse pidurdunud või mõõdukalt puudulik areng. RHK-10 kriteeriumide järgi on tegemist mõõduka vaimse alaarenguga, kui inimese IQ on vahemikus 35–49. 

Maakeeli tähendab see - väga paljude teadmiste puudumine. 

IDIOOT on juba tipp ehk täiesti taipamatu. 

Viki - Sõna "idioot" võib tähendada järgmist.

Idioot tähendab Vana-Kreeka ajaloo kontekstis inimest, kes ei võta osa poliitilisest elust ja tegeleb ainult oma privaatsfääri kuuluvate asjadega.

Idiootia on vaimne alaareng.

"Idioot" on Fjodor Dostojevski romaan

Seega on meie ajal tehtud Teaduslikest terminitest Sõimusõnad. 

Mitte kõiki teadmisi omav inimene on debiilik. 

Minu paljusid  teadmisi vaidlustav inimene oleks justkui minu meelest imbetsill.  

Ja (mitte ajada segi tänapäeva mõistes Poliitikat) poliitilisest ehk siis ühisest elukorraldusest eraldunud nt tark, mõtlev, filosofeeriv Erak on nüüd idioot. 

Kõik eraklikud inimesed on kas - Enda sisse elavad "Imelikud" või totaalsed eraklikud Geeniused. Piir geniaalsuse ja idiootsuse vahel on üliõhuke (vana rahvatarkus). Kuulus ei ole keegi Omal maal ja Omas ajas. 

Aga reaalses elus me näeme kõiki neid tunnuseid iga inimese sees, teatud situatsioonis ja vahekorras.   

Ja nüüd küsitakse pidevalt - Kes sa oled ja näita dokumenti-tunnistust. 

Meie põlvkonna inimestel on olemas peaaegu õige dokument, mis tunnistab mind -  Elusaks Inimeseks. See on NSVLiidu aegne sünnitunnistus. Nime suurte algustähtedega ja Ilma Pildita. 

Teine dokument on sama perioodi Pass, sest sellesse riiki ma sündisin. 

Kolmandaks on osadel meestel Sõjaväepilet. Minul mitte, sest mina pole seal käinud. Sõjaväepilet on selline dokument, mille alusel ei saa neid mehi mitte kunagi saata sõtta, kedagi tulistama, sest nad vandusid truudust vaid sellele armeele - mida pole enam olemas. Juriidika on väga peen kunst. 

Ja nüüd nõutakse minult mingit kehtivat dokumenti, mis ei kehti minu hetke füüsilise kehaga. Sellel dokumendil on tähed suurte trükitähtedega ja WIN koodi numbriga. Juriidiliselt on nii, et. 

Kõnnib Inimene  ja koos temaga, tema kõrval on Virtuaalne Fantoomisik. Nähtamatu persoon, kes peab täitma seadusi - Millele ta isiklikult ei ole andnud nõusolekut ehk siis, vanakreeka mõistes poliitikud-ühiselu reeglite koostajad, loodavad saada - Inimest täitma nende soove. 

Kas ma pean täitma seadusi? Milliseid? 

Minu, Kõiksuse Osakese,  jaoks on olemas seadused, mille eiramisel ma olen saanud füüsilisi karistusi. Nendeks on - Paradigma muutused nagu näiteks: suhteprobleemid, terviseprobleemid jne, paljudel ka rahalised probleemid. Õnnetus ei hüüa tulles kui sa ei tea, mida Ei Tohi rikkuda. Ehksiis, seaduste mittetundmine ei vabasta Inimest vastutusest. 

Milliseid seadusi ma täidan. 

1. Südametunnistuse Seadus. Vanglast võib "mitteinimene" ju ka välja saada aga tõelisest vastutusest ta ei pääse.  

2.  Teo ja Tagajärje Seadus. Seda mida loon, seda ma ka saan.  Vaatleja loob vaadeldava. 

3. Ausus. Kuidas küla koerale, nii ka koer külale ja ka vastupidi. 

Tegelikult on kõik need loetletud vaid eri versioonides Teo ja Tagajärje Seadus.

Kes saab mind karistada? 

Planeedil Maa ei saa mind mitte keegi karistada, peale minu enda. Karistusviisideks loetletakse: noomitust, füüsilist kättemaksu-vägivalda, rahalist trahvi (minu energiat) ja kitsasse ruumi isoleerimist.  

Noomitus pole karistus, vaid see on debiilsuse vähendamise vahend, selleks et teada saada, mida teine inimene soovib minult saada Teist Moodi ja kui ma seda aktsepteerin, siis tulen talle ka vastu. 

Füüsiline kättemaks on kahe imbetsilli erimeelsuste lahendamine Sunniviisil - Tugevama Õigusega. 

Rahaline karistus toimib vaid, siis kui inimene Teeb endale Raha oma enda energiast ja võtab seda tegevust Vastikusega. Kui inimene Teeb raha vaid: huvi, hoole ja armastusega, siis ei saa karistust olla, sest Muud Raha kui Inimese Energia,  pole olemas. Ülejäänud on lihtsad Odavad "kunstiteosed", väga väikeste numbrite ja marginaalidega. Kõik on kinni meie peas ja.  Kuhu panen oma energia, see ka ilmestub.  

Kitsasse ruumi tuleb eraldada Poliitikasse ehk Ühistegevusse Mittesobivaid Imbetsill-Erakuid-Idioote (isegi pahatahtlikke geeniusi). 

Kas ma olen nõus täitma seadusi? 

Ei ole, loomulikult ei ole, sest need on esitatud - Nõude Vormis. Sealjuures, ilma minu käest nõusolekut küsimata. Selle kohta öeldakse et,  aga - sa ju kasutad ühiskonna hüvesid. Halleluuja, mismoodi?????   

Ühiskond kasutab - Minu energia hüvesid. Peale inimese ei tooda mitte keegi siin mingeid hüvesid. Ilma minuta ei ole inimkonda. Kui on Ookean ja sealt eraldada üks veetilk, siis pole see enam Ookean, midaiganes keegi ka sellest arvaks. 

Kas ma täidan seadusi?

Loomulikult. Ma teen teistele kõike seda, mida ma tahan, et nemad teeksid mulle. Ehk ma katsun neid jätta sinna - Kus nemad on, et saada sama "teenust" vastu. 

On üks kirjeldus - Ninjadest (sõdalastest).

Ninjadel on vähemalt neli astet ehk Vööd. 

1. Kurikael tahab ninjat lüüa ja ninja lööb vastu. See on Kõige madalam aste. 

2. Kurikael tahab ninjat lüüa, ninja astub eest ära ja kurikael lööb mööda.

3. Kurikael tahab ninjat lüüa, ninja astub eest ära ja kurikael lööb mööda, kuid hoog on nii suur, et kaldub ettepoole, ninja paneb jala ette ja kurikael kukub ise pikali. 

4. Kuid kõige vingem tase ehk must vöö on sellisel ninjal - Kes mitte kunagi ei satu sellisesse situatsiooni, et keegi tahaks üldse teda lüüa. 

Käsi südamel - minuga on nii juhtunud.  Kuigi ma olen oma "õigluseotsimisel" ka mõni kord mõne sama koguka tegelasega rinnad kokku pannud - verbaalses vormis. 

Ausus. 

Enamus on näinud eesti filmi Viini Postmark. Absoluutselt igas hetkes ja poliitilises ühiselus on selline tegevus - Olla Üdini Aus - absoluutse idiootsuse tipp. Mina hakkasin ennast selliseks idioodiks ehk erakuks muutma juba mitmeid aastaid tagasi, siis kui hakkasin filosoofiks. 

Uurides maailma ülesehitust, sain aru, et planeedi Maa  elukorralduseks on Duaalsus ehk siis Hea ja Halva kombinatsioon ja manipuleerimine-navigeerimine nende äärmuste vahel. Üheks tööriistaks sellise manipuleerimise juures on - Hirmutamine. Kehalise karistusega, materiaalse karistusega ja surmahirmuga. 

Ekstrasenssoorseks muutudes sain ma aru, et maailm pole selline nagu meile on õpetatud. 

Mingit surma pole olemas ja seega kadus mul ära surmahirm, täpsemalt Hirm Surma ees. 

Ausaks hakkamisega kadus ära ka Karistamise hirm.   

Kõiki teemasid uurides, mida tahetakse kangesti karistama hakata, selgus, et - Kõige rohkem kardetakse Ausat Inimest, sest see hakkab küsima.  Miks sunnitakse, kes sunnib, mis on teaduslikud tõestused sellise sunni mõistlikkuses, miks ei ole ühtegi seadust, mis oleks vaid Üks, ilma Erandjuhtudeta, miks iga punkti juures küsimusi küsides, tekib kogu aeg vasturääkivusi ja absoluutset seletamatust.  Jne jne.

Järgneb.  

 


pühapäev, 29. november 2020

LAMEMAALASED.

Täitsa lambist, "ilma luba küsimata" arhiveerin oma blogisse. Enam ise ei peagi miskit kirjutama. Ma annan mõne vihje lamemaaeitajatele. Vaadake väga detailselt Hommiku Terevisiooni sissejuhatuse igat pilti ja kas te näete midagi muud kui Lamemaa Teooriat. Kes siis propageerib seda juba kümme aastat ja miks enamus saadetes on gloobus kuskil taustal? Nt Hommik Anuga. Ei ole see Maa ei Lame ega Sfäär. 


Carmen Zahkna

Päris palju jääb silma kuidas mõnitatakse nii ajakirjanduses, kommentaariumites ja isegi ametite lehekülgedel ,,vandenõuteoreetikuid,,. See on uus sõimusõna inimeste kohta, kellel on üldsusest teine arvamus. Nagu oleks koolis jälle. Julged olla massist erinev, siis hakatakse sind mõnitama ja kiusama. Ma arvasin, et see on pigem noorte pärusmaa, kes veel ei tea maailmast suurt midagi , kelle jaoks on tähtsam olla populaarsete hulgas, kes ei saa veel aru, et kõigil ei ole ühiseid võimalusi, kes ei tea, mis jõud on sõnadel ja tegudel, kellel ei ole vastutustunnet jne. Tuleb välja, et täiskasvanud on ikka need samad koolikiusajad või kes nüüd maksavad kätte, et neid kunagi kiusati. Midagi pole muutunud, mõnitame ikka vähemusi, mõnitame neid, kes pole nagu meie. Oleme ikka edasi populaarsete seas, et jumala eest ei hakataks meid ka kiusama. Lähme kaasa kõigega millega suurem enamus, sest nii on ju juba koolist saadik selgeks tehtud, et kui sa pole samasugune ja sul pole neid samu asju, siis sa oled mõtetu inimene, keda võib naeruvääristada ja alandada nii kuis sülg suhu toob. Keegi hakkas teistmoodi mõtlejaid vandenõuteoreetikuteks ja lamemaalasteks kutsuma ja ei läinud kaua, kui enamustel tuleb nüüd iga vähemagi teistmoodi mõtleja peale sõna vandenõuteoreetik ja lamemaalane. Kasutame seda , sest siis me näitame, et me oleme ikka seal populaarsete hulgas, läheme sellega kaasa korrakski mõtlemata, et millised inimesed need vandenõuteoreetikud siis on ja miks nad üldse mõtlevad teistmoodi? Eks nende seas on ka kindlasti inimesi, kes on lihtsalt kaasa sellega läinud, sest nad tunnevad, et kõik ei ole nii nagu paistab. Nad võibolla väga palju ise uurida ei viitsi, vaid vaatavad, mis enamus räägivad ja kujundavad vastavalt sellele oma arvamuse.
Mina nimetaks vandenõuteoreetikuid uudishimulikeks. Inimesel on tahe uurida teemade kohta rohkem, kui meile igapäevaselt uudistes pasundatakse või koolis õpetatakse. Kas see on halb omadus? Minu arust mitte. Ma käisin ühel koolitusel, kus koolitaja alustas sellise lausega ,,Ära usu midagi, mida ma sulle räägin.“ Mis tunne alguses tekib? Veider, mis mõttes ära usu, ise oled ju koolitaja. Ma tulin siia ju teadmisi saama. ,,Kuula mind ära ja pane mu jutt proovile.“ Ehk siis, vaata kas see vastab tõele. Mitte ei ole nii, et kõik, mis räägitakse on puhas kuld, sest ta on ju koolitaja, järelikult ta teab ja mulle sellest piisab. Miks peaks uskuma uudiseid kohe kui need ette pasundatakse, ilma, et ise edasi uuriks kas päriselt ka on nii. Kas mitte ajakirjanikud ei ole ka tavalised inimesed, kes samamoodi uurivad? A miks nende jutt on kohe 100% tõde? Ei ole ju. Kuna ajalehed on omavahel konkureerivad ning kõik püüavad alati olla esimesed, kes lugejateni/vaatajateni informatsiooni saavad edastatud, siis mis te arvate, kas need ajakirjanikud enamasti tegelevad seal kuude või isegi aastate pikkuste uurimistega, otsivad ülesse kõik võimalikud allikad , loevad pikki teadustöid ja artikleid? On olemas uurivad ajakirjanikud, kes seda teevad, kuid igapäevased uudised tulevad välgukiirusel, vähestest allikatest, tihti teistest uudiste kanalitest. Kõik uudised on ühesugused, samad teemad, erinevas sõnastuses. Mul on nüüd küsimus, miks ma neid pimesi uskuma peaksin? Needsamad ,,vandenõuteoreetikud,, on poole ööni üleval ja otsivad kõiki võimalikke variante teemade kohta, töötavad need läbi, analüüsivad, teevad järeldusi. Vahest on isegi nii, et 5 aastat läheb mööda ja lõpuks üldse mingi teise teemaga seoses saab selgemaks see kunagine teema, kõik loksub paika ja tundub loogilisem, tekib mingi suur pilt. See on nagu mingi miljoni tükiga pusle, mis võtab meeletult aega, aga iga paigaldatud tükiga saab pilt jälle selgemaks. Ja nii kujunebki teistsugune maailma pilt, kui meile igapäevaselt üritatakse näidata. Need ei ole mingid vandenõud, need on suureks pildiks kokku pandud informatsioon, mis võib tunduda ulmelisena inimesele, kes on terve elu elanud ühe teadmisega, et maailm ongi selline, nagu meile algusest peale on räägitud.
Ajalugu on näidanud, et tõde võib ajas muutuda. Kas te kujutate ette arstiteadust kui poleks olnud uudishimulike inimesi? Astma vastu aitas sigarettide suitsetamine, heroiini soovitati köha vastu, lobotoomia oli imeravim vaimuhaigustele ja süüfilist raviti malaariaga. Kui sellel ajal poleks olnud inimesi, kes arvasid, et see ikka puhas tõde ei saa olla ja uurisid asja edasi, siis kirjutaks siiani perearstid heroiini köha vastu.
Mul on nii hästi meeles põhikooli bioloogiatund, kus õppisime geneetiliselt muundatud toidu kohta. Eriti meeldejääv oli fakt õpikus, et tänu GMO toidule saab võidelda nälja vastu. Tundus tõesti sel hetkel lootustandev. Kasvab kiiresti ja suuremaks ja saamegi nälja varsti välja juurida sellest maailmast. Oot aga miks siis pool maailma ikka nälga sureb ja ülejäänud end söövad surnuks? Kas GMO praegu kõlab nagu mingi lootustandev tulevik? Nüüd on kõik hoopis Öko, keegi ei taha mingist GMO-st enam midagi kuulda. Aga näljased nälgivad edasi. Ja seda me õppisime koolis õpikust. Ei ole ka koolis õpitu igavene tõde.
Teaduse protsess on disainitud esitama väljakutseid ideede uurimistele. Ei ole nii, et üks tõestas ära ja jätame asja sinnapaika igaveseks ja selle ühe tõestuse järgi elame nüüd elu lõpuni. Pidevalt uuritakse edasi. Aga miks mina tavainimesena olen vandenõuteoreetik kui ma uurin edasi? Ja kas see on vandenõu, kui on olemas kümneid teadustöid, mis tõestavad minu informatsiooni? Vandenõu on midagi, mida ei saa teaduslikud tõestada või ümber lükata. Vandenõu on teooria. Ja uskuge mind, kõik ,,vandenõuteoreetikud,, ei usu, et maa on lame. Võtsite nüüd jabura teooria ja lajatasite sellega kõigile, kes mõtlevad teisiti. Mida see näitab teie kohta? See näitab kui kitsarinnalised ja kiuslikud ollakse nende vastu, kes pole teie. Seda kõike anname me edasi oma lastele ja nemad omakorda oma lastele jne. Me ei saa kunagi olla ühine jõud, kui me koguaeg üksteist sõimame ja naeruvääristame ja teate, kes kõige rohkem naeravad, et meie siin rohujuuretasandil teineteisele sitta kaela loobime? Inimesed, kes on võimu juures, kes liigutavad suuri summasi. Kas sa tõesti usud, et poliitikud ja suured korporatsioonid tahavad päästa sinu vanaema, kes on 80 aastane ja panevad selleks terve maailma seisma? Seal, kus liiguvad suured summad ei huvita mõned elud mitte kedagi. Haigused ja surmad on elu osa. Ameerikas on inimesed nii ülekaalulised, et neid tuleb kraanaga voodist välja tõsta ja maja seina auk teha. Need inimesed enamus surevad ja neid on seal oi kui palju. Kas selle jaoks on kõik ebatervislik toit ära keelatud? Mc Donald’seid püstitatakse iga nurga peale, kedagi ei huvita kas need inimesed söövad end surnuks. Tervislik toit on Ameerikas kulla hinnaga. Riiki ei huvita need inimesed. Suur osa maailmast nälgib, lapsed nälgivad sõnaotseses mõttes surnuks. Mõtle korra seda tunnet kui oled terve päeva olnud tööl ja pole süüa jõudnud. Issand ma suren kohe nälga, sellist lauset kasutame. A mida sa teeksid kui sul pole kodus ääreni lookas külmikut, mille järele peale tööpäeva kihutada? Kas kedagi huvitavad need inimesed? Mitte oluliselt. Suured korporatsioonid, kes aitavad neid inimesi annetustest, need inimesed elavad uhketes villades ja sõidavad kõige uhkemate autodega. Mõelge nüüd natukene selle peale.
Meie enda vanurid, kes ei suuda enam hoolitseda enda eest müüvad oma maise vara maha, et elada ülejäänud elu hooldekodus, mis on nii kallis, et tuleb palvetada, et sa ennem ära sureksid kui su raha otsa saab. Ja vedas kui sul oli see raha. Lapsed peavad kinni plekkima neid üüratuid summasi, aga midagi üle ka ei jää. Pead hakkama saama. Kas riiki huvitavad need vanainimesed? Ei ole siiani täheldanud. Needsamad inimesed, kes on terve elu selle riigi jaoks tööd teinud, nad ei ole enam mitte keegi kui nad on töövõimetud.
On tulnud ette, et mõne haruldase haigusega lapsed sündinud, kelle raviks on suuri summasi vaja, et välismaalt abi saada. Kelle käest seda raha küsitakse? Rahva käest, kellelt niigi kõik maksud on juba palgast maha arvestatud ja arvestatakse ka maksud kõige pealt, mida sa ostad jne. Selle jaoks riigil raha ei ole, et neid inimesi aidata. Siis need üksikud elud ei tähenda mitte midagi, vaadaku ise kuidas hakkama saavad. Nüüd on järsku jutt, et iga elu loeb. Vabandage väga, aga ma ei usu seda. See on nii rumal ja silmakirjalik jutt. Selleks, et testida suur hulk terveid inimesi hommikust õhtuni, kulutatakse meeletuid summasi, rahva raha jälle. Isegi laenu võtame kui antakse. Miljonid liiguvad siia ja sinna. Eraldatakse selliseid summasi, et see on lausa uskumatu. Kas te päriselt ka arvate , et need mõned elud on kogu selle jama taga praegu? Järsku muutusid kõik ametiasutused ja poliitikud nii empaatiavõimelisteks, et kõigi vanaemad ja vanaisad on nüüd nii olulised, et peame terve maailmaga neid kaitsma? Sa ei saa ju olla nii naiivne, et sa seda päriselt usud. Kas sa ei näe läbi, et meid aetakse tülli selleks, et me ise üksteisel pead maha võtaksime ja nende käed jääksid puhtaks? Kas sa päriselt usud, et maskid kaitsevad sind viiruse eest? Mis siis, et on olemas kümneid teaduslike uuringuid , et need ei aita? Kevadel rääkis Terviseamet, et maskidest ei ole kasu, las neid kannavad arstid. Kas sa saad aru, et mask on ebameeldiv? Miks sa paned oma lapsele selle ette? Miks sa tekitad lapsele sellise piirava tunde ja võtad tema õiguse normaalselt õhku hingata ja nautida vabalt oma lapsepõlve? Kui inimesel on mask ees ja ta puutub kokku koroonapositiivse inimesega, siis pannakse ta ikka isolatsiooni, mis see ütleb teile? See ei saa mitte mingit moodi teile öelda, et sellest on kasu. Kas te tahate, et meie tulevik ongi maskide taga? Te arvate, et me praegu natukene kanname ja siis ühel ilusal päeval öeldakse, et nii, täna on see pidulik päev kui me kõik võime maskid eest võtta? Selleks ajaks on saanud sellest normaalsus ja siid pakutakse meile uue eesmärgi nimel järgmisi ebameeldivusi, millest saab omakorda normaalsus. Välismaal võetakse inimesi kinni ametivõimude poolt ja surutakse vägisi mask ette. Sellepärast, et inimene tahab hingata normaalselt? Kasutatakse jõudu ja alandatakse inimesi. Te nagu päriselt ka usute sinisilmselt, et see kõik on meie enda hüvanguks? Te näete neid numbreid? Meil on testipandeemia, meil ei ole haiguse pandeemiat. 1967 aastal oli Eestis gripp, samamoodi, pange neljakordsed marlilapid suu ette, ventileerige ruume jne. Kas me täna istume kodudes isolatsioonis, sest gripp on? Kas me kanname maske, sest gripp on? Kas me laseme majanduse põhja jätame inimesed tööta, sest gripp on? Inimesed surid ja surevad grippi täpselt samamoodi ja enamus põevad selle läbi nagu ikka. See on tavaline elu osa. Kas te ei saa aru, et mängitakse meie südametunnistusega, öeldes, et kui me nüüd maske ette ei pane, siis me seame kõik inimesed ohtu? Sellises hirmus hakkamegi nüüd elama, see on uus normaalsus?
Kas sa päriselt ikka usud kõike seda mis toimub? Kas sa päriselt usud, et 45 000 arsti ja teadlast üle maailma on moodustanud liidu, et inimestele vandenõuteooriat pähe määrida? Kas sa tõesti usud, et 60 advokaati ainuüksi Saksamaal andsid asja kohtusse, sest nad tahavad võita vandenõuteooria tõeks pidamist? Kohtusse ei saa kaevata vandenõuteooriaid? Kohtus on vaja fakte, teaduslikult tõestatud fakte, et üldse menetlust alustada. Oled sa kunagi kuulnud, et keegi mõistetakse süüdi, sest naabri Mallel on vandenõuteooria, et tema naabrimees varastas või valetas või tegi jumal teab mida? Selleks on vaja fakte ja tõendeid.
Ma saan aru, et kõigil on raske uskuda, et selline kurjus võib maailmas olemas olla, meil on raske uskuda, et kõigil ei olegi empaatiavõimet, meil on raske uskuda, et raha on tähtsam kui inimelu, meil on raske uskuda, et suurem osa võimu juures olevatest inimestest on psühhopaadid. Kui su terve elu on sulle õpetatud, et kõik ongi nii nagu sulle räägitakse ja sa pead endale tunnistama, et kogu su elu on olnud vale ja sa kaotad selle usalduse kõige hea vastu, siis paljud inimesed ei tulegi sellega toime. Lihtsam ja turvalisem on elada selles vanas mullis. Paljudel tekib depressioon ja nad ei suudagi seda infot vastu võtta. Ma saan aru sellest. See ei olegi lihtne. Kas te arvate tõesti, et ,,vandenõuteooriad,, on mingisugune meelelahutus? Ei ole. See on võitlus igapäev kurbusega, usaldusega ja vihaga. Ja siis sa pead kuidagi suutma tunda rõõmu elust, mis ei olegi nii lilleline kui alguses paistis. Siis hakkavadki inimesed nii-öelda leidma iseennast. Hakkavad tegelema enda sisemise maailmaga, sest välimine on ju kohutav võitlus koguaeg. Meisse süstitakse hommikust õhtuni negatiivsust. Uudised on enamasti kõik negatiivse sisuga ja sa oled koguaeg selles sees, elad kaasa sellele, aru saamata, mida see sinuga teeb. Võta vastu see väljakutse ja ära vaata ega loe ühtegi uudist nädal aega ja siis nädala möödudes võta üks päev , kus sa vaatad kõiki võimalike uudisekanaleid ja loed nii palju uudiseid kui ette tuleb. Ja siis vaata mis tunne sul tuleb. Sa ei saa sellest aru, kui sa igapäevaselt seal sees oled. Ära usu mida ma räägin, pane mu teooria proovile, nagu ütles see koolitaja. Ma olen ise seda proovinud ja see on jube millise negatiivsusega need uudiseid meile lajatavad. Sa ei saagi aru, kuidas see mõjutab meie arusaama maailmast ja kuidas see paneb meid uskuma kõike, mida meile ette söödetakse.
Mina ei vihka sind selle pärast, et sa ei uuri ise või sul on vähem informatsiooni kui minul. Ma ei sildista sind alavääristavate nimedega. Ma ei taha sulle halba, sest sa pole nii uudishimulik kui mina. Ma ei naeruväärista sinu tõekspidamisi ja maailma vaateid. Ma tean, et me oleme erinevad ja ma hindan erinevusi. Ma jagan informatsiooni, mida ma ise leian ja arvan, et on väärt lugemist, sest see võib ka sinu maailmapilti muuta. Ma ei sunni sulle seda peale. Ma ei ütle sulle, et kui sa ei arva nii nagu mina, siis sa oled vähem väärtuslik kui mina. Aga miks sina sildistad ja halvustad? Miks sina arvad, et sina oled minust parem? Miks sa võitled minu vastu ja küsid minult iga asja peale tõestust? Miks sina ei küsi tõestust ajakirjanduselt, valitsuselt ja ametitelt? Miks sa neid usud kohe? Miks nende info on väärtuslikum kui minu oma?
Mul oleks ilmselt palju veel kirjutada, aga siit tuleks terve raamatutäis teksti, mida enamus nagunii lugeda ei taha ja ei viitsi.
Mul lihtsalt üks palve. Proovime kõik koos sõbralikumalt eksisteerida ja ühendame jõud kompromissidega, sest selliselt edasi minnes oleme kannatajateks ainult meie ise.
,,vandenõuteoreetik,, Carmen

pühapäev, 22. november 2020

SÜNKROONSUS.


Kui me uuriks kõike seda, mis praegu toimub enam-vähem sellise teadusega, mis on reaalne. 

Reaalne teadus on vaid see - Mis toimub siin planeedil ja see, mis toimub Looduses. 

Mingit sellist teadust pole olemas, mis ei vasta loodusseadustele. Need kõik on anoorgaanilised ehk ka kunstlikud.  

Kui käib mingi hüsteeria, siis peab selleks olema mingi psühholoogiline põhjus. Kas psühholoogia ehk teadvust omava olemi mõtlemis- ja reageerimisvõime on ainult inimesel või on seda ka loomadel.  Mõtlemisvõime loomadel????  Kahtlane, et neil on. Pigem on loomadel instinktid, vanematelt saadud õpetused ja isiklikud kogemused. Väidetakse, et osadel loomadel puudub isegi mälu, vähemalt mingi filosoofiline pikaajaline mälu. Loomade põhitegevus on söömine ja ellujäämine. 

Inimene ei vasta absoluutselt selle planeedi teiste loomade tunnustele. Neid on liiga palju, et üles lugema hakata, kuid põhiline on see, et inimlapse areng iseseisvaks eluks on väga pikk, võrreldes loomadega, kes hakkavad pea kohe juba liikuma iseseisvalt. 

Kuidas liiguvad loomad ja kuidas inimesed?  On loomi, kes on individuaalsed ja teised, kes on karjas kulgejad.  

Inimene on alati individuaalne. Ka see on Maaväline tunnus. Nii loomadel kui ka inimeste hulgas on erinevaid käitumisi.  

Vaatleme karjas liikujaid.  Miks on keeltes nii palju erinevaid sõnu peaaegu täpselt samale mõistele. Miks on kaks sõna - Karjas ja Parves. Miks on parves liikujad linnud ja kalad, nad pole isegi ühe ja sama keskkonna elanikud. Maismaa loomad liigitatakse karjas olijateks.

(3) Новые поиски Единства - YouTube


 Selles filmis näidatakse kuidas kalad ja linnud kulgevad parves ja ülisuurtel kiirustel. Kuidas nad seda teevad, ilma et üksteisega kokku ei põrka. 

Kuidas inimesed teevad sama protseduuri ja kuidas sellist liikumist nimetatakse.  Mulle ei tule kohe mitte ettegi. Ilmselt - grupis liikumine. 

Selleks, et parves mitte kokku põrgata, mille terminiks on - Iseorganiseeruv sünkroonsus,  on kolm reeglit. 

1.   Jälgida tuleb vahetult enda kõrval kulgejaid. 

2. Hoida distantsi. Kalad hoiavad vaheks vähemalt ühte keha laiust. Linnud kolme keha laiust. 

3. Kui tuleb kiskja, siis hoia tema teelt eemale. Selline parves liikumine ei ole grupis mõtlemine, vaid iseenda eest seismine. Parves liikumine loob illusiooni, et on võimalik kergemini ellu jääda. Sina ei pruugi olla saagiks. Ja grupp märkab ohtu varem ja kaugemalt.  See oli parve-karja ellujäämise loogika.  

Nüüd on samas liigis: linnud, loomad ja kalad  ka Erakud ehk Kiskjad. On samades liikides ka erakuid, kes kõnnivad ainult omapead, mingid karud ja muud sellised.  

Miks osad isendid kulgevad grupiti ja osad omapead?  

Võtame sama näite pealt aga inimesed ja näiteks kodustatud lambad. 

Lambakari on iseorganiseeruvalt sünkroonne kui on selleks vajadus. Lambakarjal on omanik ehk karjus. Siis on Erakud nagu valvekoerad ja hundid, kui need kurja häält teevad, jooksvad lambad samamoodi kui metsiku looduse loomad. 

Samas öeldakse ka huntide kohta hundikari. Ja siin ongi üks vale arusaamine. Need loomad, kes kulgevad sugulussidemetega grupis, on - Kari. Need, kes liiguvad läbisegi on - Parv.  

Ehksiis mitte lambakari, vaid LambaParv.  

Ja nüüd sama loogika järgi inimesed. Kui me käime, mõtleme ja räägime läbisegi ja suht ühel ja samal tasemel, siis need inimesed kulgevad samuti - Iseorganiseeruva sünkroonsusega. Vaatame oma lähedal olijaid, hoiame distantsi ja kiskja lähenedes põgeneme tema teelt. Ja nii ongi.  

Inimeste juures tuleb aga välja paar eriolukorda. Selleks Erakuks võib olla kiskja, ehk mingi kraakleja, seaduslik maksukoguja ja võimur, kes tahab meid panna "püssi alla" ehk lausa sunniviisiliselt surma saata - omakasu huvides.

  Teist sorti erakuks on aga tihti - Teistmoodi mõtlev või käituv inimene, kes ei mahu ei inimkarja ega ka inimparve kulgemise loogikasse.  Reaktsioon sellise eraku vastu on aga kummalisel moel täpselt samasugune. 

Veel kummalisem on aga see, et kui Teisitimõtlev Erak räägib ja seletab, et vaadake seal on tõeline kiskja, siis inimkari reageerib vastavalt oma Mõtlemisvõimele. Lisaks veel ka eelnevatele kogemustele ja täiesti Maaväliselt, mida looduses ei esine - Usuga. 

Inimene on mingite kogemuste baasil loonud omale Usuvormi, mida ta pole isegi iseseisvalt üle kontrollinud.  Selline Usk on täiesti Pime. See ei kuulu arvustamisele, kontrollimisele ega ka tõestamisele. 

Millest tuleneb see, et leidub inimesi, kes juba sünnilt on kahtlejad ja kontrollijad, või siis elukogemuste baasil saabub mingi hetk, kus nad tunnevad ära, et Usk ja Reaalne Pilt ei pruugi kattuda. Mis on see ajend, kus osad, kes isegi aimavad, et miski ei klapi, ikkagi ei suuda tunnistada Valet. 

Valet, mida polegi tegelikult olemas, sest vale on väga paljude komponentide baasil ajas muutuv arvamus.  

Miks inimene ei tunnista eelnevat väärarvamust, kui on selgunud, et uued tõestused nii kinnitavad. Mingi mõte ja tunne on see, mis paneb inimese vana arvamust kinnitama ja selle nimel kasvõi elu andma. Sõjad näiteks. 

Äkki on see häbi, tunnistada oma Teadmatust ja KergeUsklikkust. 

Mitte ükski tavaline inimene, sõdur, ei saa sõjast absoluutselt mittemingit kasu aga patrioodid on omal maal kõik, kuigi, mis see naaberriigi Lihtne Inimene on siis teinud. Need, kes kasu saavad, neid reeglina eesliinil ei näe. 

Nii toimub meil  elu absoluutselt iga päev.  

Ja nüüd me siis imestame, et - kes meile ülemused valis, kes neile palka maksab, kes meid sõtta saadab, või lolle seadusi ja käske välja mõtleb. Mille nimel???? Taipate isegi.  

Ja siis kui asi käest ära hakkab libisema, siis kipume Rongkäigule minema. Hilja peremees hilja. See on mädakala pea, mille ise oleme mädaks lasknud.  Kas neid lugusid varem pole kirjutatud? On küll ja tonnide kaupa. Aga mis on idee siis.

  Inimene on ise, üks ja ainuke. 

Nii Erak kui ka Kiskja, olenevalt olukorrast.  

Mida saab teha hetke olukorra parandamiseks???

   Mitte midagi, peaaegu mitte midagi, sest seda on teadlased juba ammu ära tõestanud aga lihtsalt tõeline teadus, millega kümneid aastaid tagasi veel tegeleti, ka see on lukku pandud. Kuid vanad tõestused on veel kätte saadavad.   

Meid, pigem meie järglasi,  võib oodata ees üsna kurb saatus, sest me käitume nagu parv, nagu kari, nagu lambaparv või kari rotte ehk pigem - Linnatäis Rotte.   

On olnud üks teadlane, kes jälgis kinnises süsteemis ehk "linnas", kuidas rotid käituvad.

 Vaadake linki ja seal olevat videot.

How 1960s Mouse Utopias Led to Grim Predictions for Future of Humanity | Smart News | Smithsonian Magazine

 Rottidele hakati andma piisavalt toitu. Nad hakkasid paljunema ja olid rõõmsad. Mingil hetkel, ilma erilise põhjuseta tekkisid lahkhelid ja soov mitte paljuneda. 

Siis tekkisid "kurja tegijad", erakud, "ilueedid" ja omasooiharad. Kogu see kupatus populatsiooni läks täiega "potist alla", sest isegi hiljem linnast eraldatud üksikutest või paaridest ei saanud endisi "normaalseid" rotte. Ehk siis. 

Kogu uus Rottide Utoopia saab uue alguse maalt toodud ehk looduslike rottidega. 

NB! Kes on lugenud ulmeraamatuid, siis väärt lugudes on selliseid "Utoopiad" kirjeldatud palju. Mingit Ulmet pole olemas. Lihtsalt targad inimesed arutlesid vabamalt tehislikes situatsioonides Elulisi Pildikesi. Näiteks A. C. Clarke "Tähed ja Linn" või siis väga mitmed I. Asimovi raamatud. Asimov on praktiliselt kõik elusituatsioonid peenestanud oma raamatutes Udupeeneks ja pannud inimestele pudru suhu aga sellest saavad aru vaid Erakud ja Unikaalid.