Kokkuvõte aastast 2020 jätk. See saab päris pikk olema aga see aasta on ka olnud väga eriline.
Olemuselt meenutab see seda aastat, kus ma hommikul raadiost kuulsin , et NLiidus toimus Putš. Toimus ja võttis aega, kui see Vana süsteem kokku kukkus.
Praegu tundub olema samalaadne aeg. MaskiPutš läks käima ja see euroliidu jama kukub kokku, varem või hiljem. Tükid juba pudenevad.
Mul oli üks "Jama", mille ma ise korraldasin. Ma olen analoogseid jamasid juba mitmeid korraldanud ja tulemused on üsna vinged.
Me elame Kuskil? Aga Kus? Seda ma ikkagi ei tea, tunnuseid on sealjuures aga palju. Kõige rohkem meenutab see koht - Vanglat. Kinnist ruumi, kus asuvad need, kes ei sobi teistega kokku. ELU ja universum EI SAA olla nii jabur ja mitmepalgeline. Ei saa universumit ülesehitada - Valele. Siin "planeedil" pole mitte ühtegi inimest, kes poleks käinud läbi Valetamise kadalipust. Enamus on samas seisus siiani ja valetamisest vabanemine on üüratult raske protsess, kui mitte lausvõimatu.
Kui me vaatame inimesi, siis enamus väidavad, et nad - On ausad ja Korralikud. Ehk siis KUULEKAD.
Mitte, KUULAVAD, sest enamus ei kuule, ei näe ega mõtle Mitte Kunagi. Ma ei halvusta neid ega Lambaid, aga nad lihtsalt on Parve-Inimesed. Ma toon mõned näited sellest, mismoodi mina olen "ebakuulekas" ja "kurjategija".
Teisitimõtlemine ja teisiti arusaamine on alati olnud kuritegelik. Vabandust. Mitte alati. Sellel ajal kui siin Pildis-Matrixis-Misiganes Kirjelduses elasid tegelased, kes ehitasid üles lossid, kindlused ja punasest tellisest majad (kui neid üleüldse ehitati???). Sellel ajal ei saanud olla Valet, sest valede ja Valede Konstantidega ei saa ehitada selliseid filigraanseid asju.
Terminid Pii ja Fii on nii valed ja ei ole ka ÜleÜldse mitte konstandid, vaid muutuvad suurused. Juba see on Vale. Valede muutuvate konstantidega ei saa luua briljantselt õiget kujundit. Näiteks muutuva suurusega piiga ei saa lõpliku väärtusega ringi või kera arvutada. Ja nüüd ongi kahtlane.
Kas meiesugused, kes ei taha alluda sellisele vale arusaamisele, siis.
Kas me oleme siin karmatamise rattas veidi targemaks saanud.
Oleme jõudmas Kolmanda B klassi lõpueksamite lähedale ja siit ära minnes, suudame või lastakse meid - Minna kuhugi mujale.
Või veel variant, mis mulle tuleb on see, et meiesugused oleks justkui Gogoli "Revidendi" sarnased tüübid, kes: jälgivad, püüavad teisi juhatada ja mõtlema panna, (kuigi seal Revidendis on ilmselt muu teema).
Aga suures piirdes vahet pole. Nüüd siis - Minu kuritegudest. Üks episood minu elus oli mitmeid aastaid tagasi, kui ma sain teada Inimeseks olemisest ja Õigematest seadustes. Selleks ma lõin omale "praktikumi", millest on lugu - Kas politseinik on idealist.
Siis ma enam tükk aega ei häälestunud sellele teemale, kuid nüüd tuli ikkagi kaks sellist episoodi. Ma jagelesin kaks korda politseinikega ja need on pikad lood. Varuge kannatlikust ehk siis huvi.
Mina olen selline Pätt ja Kaabakas, kelle kohta nii mõnigi kuraasikas autojuht ütleb, et - sellisel tüübil peaks autost suunatule lüliti ära murdma. Ma ei näita suunda!!!!!!!
Ma näitan suunda Hoopis teistmoodi, nii nagu ei ole kombeks. Ma ei näita suunda nt sellise suunavööndi ja manöövri puhul, kus selleks pole mitte mingit vajadust. Näiteks olles kas paremas või vasakul reas manöövri tegemisel. Aegajalt ma ikka näitan, aga siis kui pole kellelgi näidata, siis mis mõte on vilgutada. AGA.
Vaid professionaalsed autojuhid teavad, kus Peaks suunda näitama. Kui ma sõidan mingi suure auto taga ja tahan selles mööduda, ma panen varakult sisse vasaku suuna, et ta teaks mu soovist. Reeglina rekkamehed annavad kohe märku ja see teeb südame soojaks. Sõites aga rekkast mööda, ma ei näita mitte paremat suunda, vaid ohutulesid ja tänan selle eest. Kõige vingemad profid vilgutavad selle peale ka esitulesid, tänades vastu. Selline juhus oli mul sügaval nõukaajal isegi Ukrainas ja vaadates rekka numbrit selgus, et see oli eesti auto.
Ja teine vajalik suunanäitamine on täpselt vastupidises situatsioonis. Kui mina sõidan suurema tehnikaga ja olen aeglasem, näitan mina tagant tulijatele suunaga, kas tasub mööda minna või siis vasakuga, et on ohtlik. Sealjuures on jällegi tulemus vastavalt professionaalsusele. Kes näitab ohutulesid või kes siis võtab sellist lahkus ülbe pohhuga.
Nohjaa siis, mu oma kodu ristmikul, ma keeran kodu poole ja pollarid kihutavad mulle oma "jõulutuledaga" järgi. Ma polnud suunda näidanud. Kellele, kui nad ise olid pea saja meetri kaugusel. See oli pimedal ajal ja autovärve ma ei näinud. Ok, siis ma vaidlesin nendega nii kaua kuni küsisin, et palju te mulle trahvi teha tahate. Ei tahtnudki selle eest trahvi teha. Tahtsid mind Puhuma panna. Oi ma hakkasin jälle jaurama. Mis kuradi pärast ma pean puhuma, kui nad näevad oma sulaselge silmaga ja tunnevad ninaga ning ma seletasin, et ma olen peaaegu absoluutne karsklane (matusel või sünnal mõne pitsi võtan).
Teate millal ma viinuska viskamise lõpetasin? Siis kui mul tuli lauas meelde, et järgmine päev on Ullult Sitt olla.
Kuna ma olin üsna sitase olemisega, peale päev otsa keevitamist ja metallitööd, siis mul polnud tahtmist lasta ennast 25 km kaugusele Tartusse vedada. Järgmine kord aga ma teen selle pulli ära, kui peaks tekkima veidi absurdsem situatsioon.
Ma puhusin siis ja politseinik üsna ülbelt küsis - Kas võttis nüüd tüki küljest ära? Võttis küll, vastasin. Te tegite minust ETTE kurjategija. Kus on seaduses kirjasolev - süütuse presumptsioon? Ja seadusi uurides tuligi välja, et nad ületavad oma võimu piire. Ma ei ole jurist ja ma ei tea, kas kõik need andmed ka hetkel kehtivad, kuid leidsin - Joobe tuvastamise seaduse, aastast 2014, kus on märge, et Kehtib. Teine seadus ehk siis selline müstiline seadus nagu - Korrakaitse seadus on see, mida politseinikud pilluvad meile näkku ka maskide korral. On keegi seda lugenud. Mina olen sirvinud neid punkte, mida hetkel vaja on olnud. Ja ka Liiklusseadus on samuti nii vastuolusid täis kui veel võimalik.
Joobe määramine. Pole mingit kohustuslikku 0 joovet. Meditsiiniline joove on alla 0,2 misiganes ühikut.
Ja ka see seadus ütleb, et politseinik - ei pea, vaid VÕIB kontrollida indikaatorseadme, mingi vingema alkomeetriga või siis viia arstile mõõtmiseks.
On meist keegi kuulnud, et politsei peab vaatlema, kuulama ja rääkima????
Novot ja seekord sain alla tunni vaidlemisega hakkama.
Kodus ma sain aga aru, et - Ma tegin "veidi" neile liiga. Vanasti me/mina Kartsin miilitsat, liiklusmiilitsat. Nõukaajal polnud võimalik midagi korralda Rahaga (mõned ikka oskasid). Siis me kartsime ühte Väga Väikest Auku juhilubade talongi. Oi need kolm auku tegid meid korralikuks. Nüüd on aga Pohh, maksad veidi pappi ja teed edasi. Ja vene ajal võis miilist pidada suvaliselt kinni. Kontrollis ära ja ütles Head Teed. Mida pekki head teed, mul niigi juba närv püsti.
Tänapäeva seadused on veidi teistmoodi. Ilma Põhjuseta, ei tohi enam kinni pidada. Seega selleks, et jälle neid "jõulutulesid" vilgutama panna, peavad nad leidma kasvõi väiksemagi rikkumise. Seega. Tulevikus ma neid enam ei kiusa, sest ka mina tahan, et nad ikka leiaksid ohtlikke tüüpe.
Samas kui ma olen ise politseisse helistanud ja neid appi kutsunud nt tee peal rahvast tülitavatele Läti Mustlastele, kes petavad kergeusklikelt raha välja (nagu ükskord ka mina olin). No kuidas sa jätad hädalise tee äärde. Ai järgmised korrad olen ma neid mustlasi nii peetinud, et pagevad tulist valu. Vot siis pole meie politseil miskit huvi. Selliseid jante ei saaks olla kui tavalisi poltseinikke õpetataks, et kui kohtate Vaidlevat Tüüpi, siis pole mõtet hämada. Öelda otse, et: tundusite kahtlane, pidasime kinni, vaatlesime ja rääkisime, te olete kaine ja Head Teed.
Ja nüüd Vingema Episoodi juurde. Minge tehke nüüd üks kohvi või taimetee nt Ivan Tšai ja võtke see aeg. Lugu tuleb veel pikem.
Oli üks 2020 aasta ilus suvepäev ja ma olin organiseerinud kahe bagi ja kahe lapselapsega sõidu Misso krossirajale. Ja siis Võru - Luhamaa teel keeras mulle vastutulev politseiauto jõulutuledes taha. Üsna noorepoolne politseinik väitis, et mu bussil polevat kindlustust. Nagu ikka, ma ei leppinud kiirkorras 80 euri maksmisega ja hakkasin jaurama.
Teen teile selgeks, et - ükski trahv Pole ennetusliku-kasvatusliku eesmärgiga, vaid enamasti Raha teenimise eesmärgiga.
Kindlustus on tegelikult vabatahtlik juriidiline leping kahe osapoole vahel. Mina ei pea kindlustust üldsegi mitte halvaks, kuigi see nn Kohustuslik kindlustus on olemuselt Tagurlik.
Sõlmides selle kindlustuse, saab juht muutuda Pohhuistiks-ülbikuks. Ah kui juhtubki midagi, siis maksab kindlustus, ehk kõik teised inimesed juhi lollused kinni. Aga Ok, kui nii on, siis ka mulle see meeldib.
Kindlustust polnud mul aga seetõttu, et Eestis oli kevadel Lockdown ja kõik istusid kodus. Ka kindlustuse pakkujad. Kuna mul buss talvel ei liigu, siis ununenud see oligi. Ma väitsin, et kindlustust ei pea olema. Sest.
Kui sul peaks kindlustus puuduma, siis langeb vastutus automaatselt sinu enda peale ja plekid kahjud ise kinni. Politseinik väitis vastupidi.
Enne oli veel üks intsident. Ma küsisin politseinikult, et miks nemad pargivad oma auto tervelt meetri sõiduteele, kui mina oma palju laiema kaadervärgi ajan täitsa kraavi pervele. Mulle ei meeldi kunagi kui need vilgutaja jätavad oma autod just niimoodi, et kõik teised tulijad peavad nende taha peaaegu kinni pidama. Tegin ka foto sellest.
Ka tema küsis minult samalaadse küsimuse, et miks ma vaidlen.
Peale 2020 aasta kevadet langes minu austus ametnikest ja politseinikest täiesti Nulli.
Kus olid kõik need Kontrollijad kolm kuud?
Põõsas neid ei olnud nagu tavaliselt, kodus istusid. Mina ja teised normaalsed tegid omi tegevusi ja tootsid kogu Eestile raha ning ka neile palka.
Novot ja siis üks tüüp tuli mu akna taha ja pani puhuma. See tüüp oli mingi vanem mees, rinnasildiga - abipolitseinik. Ka siis ma ei viitsinud jaurama hakata, kuigi küsisin, et miks ma pean puhuma kui mul on ka lapselapsed autos. Kas on mingi hullumeelne või?
Kui mulle kirjutati protokolli, siis küsisin, et kas ma abipolitseiniku tunnistust saan lugeda. Politseinik oli nii ülbe, et näitas mingit valget värvi paberit, pani sinna peopesa ette ja ütles, et abipolitseiniku tunnistus on sinna kirjutatud. Hallejuuja neid ametnikke.
Nohjaa siis ta kirjutas neid pabereid mingi tund aega. Allkirja ma muidugi ei pannud alla ja seda ei tasu teha mitte kunagi.
Novot ja siis see Koolitatud ametnik ei osanud isegi mu sünniaastat kirjutada. Sodis protokolli ära ja tegi äärele paranduse.
Sealjuures mu varasemast kogemusest, hoiatasin politseinikku: Sa pead protokolli panema konkreetsed puntkid, mida ma rikkusin. Mitu korda hoiatasin.
Kui nüüd kogu see protseduur läbi sai, siis ma küsisin, et - mis nüüd saab? Teate mis välja tuli. Tuligi see, et - Ma võin edasi sõita - Ilma Kindlustuseta. MIKS? Miks enne protokolli ei võinud aga pärast võis.
Üritus läks meil seevastu ägedalt. Sõita saime ja ühe bagi ka veidi ära lõhkuda, aga see käib alati õppimise juurde.
Üllatus-üllatus, aga järgmise päeva hommikul oli mu meili postkasti sopsatanud kiri politseinikult, et - Ta olla eksinud paragrahvi punktiga. Ta kirjutas sinna - Nagu see oleks olnud välismaalt tulnud auto. Ja siis ta "sodis" ehk täiendas Oma protokolli õige punkti. No miks ometi käis eelmine kord noor naispolitseinik mu ukse taga mind kolm korda otsima, et teha eksliku protokolli asemel uus.
Nohja siis ma jäin protokolli juurdlemist ootama. Ma tegin muidugi vea, mida ma eelmine kord ei teinud. Ma oleks pidanud ise võtma ühendust Võru politseiga.
Nojaa siis tuligi "ärauuritud" teo määrus. Süüdi. No ma siis helistasin sellel Juurdejale ja küsisin, et kas politseinik oli talle öelnud, et minu protokollis seda märkust pole. Ei Olnud öelnud. Kartis või?? Varjas või??
Aga nüüd polnud enam midagi teha, sest määrus oli tehtud ja vaid kohus saab seda muuta. No kohus pidi nagunii tulema, sest kiirmenetlusega ma ei leppinud. Kogu see jant kestis siis jaanuari lõpuni ja ma - Saingi Käia Kohtumajas.
Enamus inimesi peavad kohtusse minemist mingiks Maailmasuurimaks Hirmuks. Mulle pakkus see aga huvi. Ja ma ei pidanud pettuma.
Läksin siis pool tundi varem Põlva kohtumajja. Seal all "resteptsioonis" istus mingi papi - Ilma Maskita. Küsis minult - kus mu mask on? Ma küsisin - Kus su enda mask on? Kahmas siis leti tagant "lihvimistööde" vesiiri ja toppis ette. Kõrval istus teine papi mingi klaaside taga putkas ja küsis minu lause peale, et mina maske ei kanna - Kas teil arstitõend on. Ma vastasin, et - ma olen täiesti terve mees juba üle kümne aasta ja arst ei anna mulle mingit (faking) tõendit. Mis nüüd saab? Mis ikka saab, kui ei taha, ma võin ära minna. Seepeale ütles papi, et - kohtunik otsustab. Nohja ootasin siis mõnda aega ja siis lendles trepist alla kena piiga, kuigi ma ei tea - Kui kena, sest tal oli näos mingi rõve must mask.
Ja pandi mind siis alla korrusele, väiksemasse kohtusaali istuma Telkari taha. Kohus oli ise teisel korrusel suuremas saalis. Kohus tuli sisse ja kõik tõusivad püsti, mina sain istuda, sest ametnikesse puudub mul nüüd igasugune austus.
Muideks, filosoofilises ja inimlikus plaanis tuleb AU väljateenida.
Kes olid siis seal teise korruse saalis siis? Kohtunik, mustas rõivastuses-maskiga. See "kena daam", kes oli tema paremal käel ehk siis mingi kohtu sekretär, vist. Siis üks politseivormis tegelane (sinise maskiga, "kirurg vist") ja papi, kes oli olnud abipolitseinik, no kah maskis. KÕIK.
Päris politseinik EI JULGENUD TULLA. Võru uurija-juurdleja ei olnud kah JULGENUD tulla. Ja nende asemel saadeti politsei jurist.
Kohe alguses tee peal politseinik küsis, et kas ma kohtus advokaati ka soovin. Halleluuja, ma lasen võimaluse käest - SEISTA ISE OMA ÕIGUSTE EEST.
Oleks olnud hea võimalus kogu seda janti telefoniga lindistada, sest ma olin üksi toas aga telefonide eiraja nagu ma olen, jätsin selle autosse.
Nojaa ja siis loeti teemad ette, jurist luges ette omad variandid ja küsiti minu käest. Ma siis rääkisin, et ma ei vaidlusta kindlustust, sest. Mu bussi aasta kindlustus maksab 160 eurot, trahvi taheti teha üle poole aasta seisnud bussile 80 eurot. Iga "normaalne inimene" oleks kohe maksnud aga teate isegi, Tsirna ei ole Normaalne.
Ma ütlesin, et ma olen naturaal-filosoof ja tahan teada - Kuidas maailmaasjad toimivad?
Ma vaidlustan politseiniku protokolli sodimisi. Nohja siis läks hästi huvitavaks.
Tunnistaja Papi (ok, ega ta nii papi kah polnud, sama vana kui ma), hakkas andma tunnistusi.
Olles rutiinsel reidil ja edasi blabla ... - Nad parkisid oma auto nõuetekohaselt. Huvitav, kas tal oli endal meeles või hoiatati (pandi Tankistile sõnad suhu), aga meeles tal oli, et ma tegin nende autost ka ju pilti.
Siis veel lause - Neil on KOMBEKS, panna juhid puhuma. Saate aru. Pole kohustust vaid - On kombeks. Järgmine kord ma hakkan selliselt "detektoristilt" küsima "massina" tehnilist passi ja massinaga ümberkäimise koolitustunnistust. Seadusepunkte muidugi kah veel. Ka see lause oli ilmselt ette selgeks õpitud.
Siis ma küsisin ta käest, et kas ta protokollile alla kirjutas. Oli kirjutanud. Küsisin - Aga millele sa alla kirjutasid, punkte kontrollisid ja miks sa alla kirjutasid, kui ei kontrollinud.
Ta vastas - politseinik käskis.
Lapsesuu rääkis sisse. Miks need sellised tüübid, keda vanasti kutsuti Ühiskondlikeks miilitsateks, üldse neil reididel käivad. Kodus pole midagi teha ja keda nad jahivad?
Ma oleks küsinud ja teda ummikusse veel kaua ajanud, sest ka "õppinud" politseinikud teevad absurdseid vigu kui neil on vastas inimene, kellel on Loogika ja kes neid ei karda. Mul hakkas eluaegsest autojuhist veidi kahjugi, loodan et ta tulevikus ei kipu enam abi-ametnikuks.
MIKS EI LUBATUD neid kahte tegelikku asjaosalist kohtusaali tulla ja saadeti jurist. Väga lihtsal põhjusel. Nad räägivad end oma jutuga sisse.
Ma sain küsida selle juristi käest.
Miks mulle ei helistatud või välja ei kutsutud. Te ei kujuta ette, mis mulle öeldi - Võru uurija arvas, et ma elan teises linnas ja ma ei taha Võrru tulla. Ma küsisin siis - Mis ajast tegelevad politseinikud Arvamisega. Kas neil pole telefoni ja meili kasutavad vaid siis kui oma sodimisi teavitada.
Ja siis põhiteema. Küsisin, et kas see protokoll on õige ja kehtiv. Teate mis (püstiseisev) jurist vastas. Politseinik eksis protokolli vormistamisel aga - see ei muuda rikkumise olemust.
Mitmes Hallejuuja see juba on? Halleluuja.
Ma ju hoiatasin politseinikku tee peal ja mitu korda. Ainult eksida ja pabereid sodida oskavad. Ma küsisin, et kuidas ma sain eksida ja kurjategija (ok, väärtegija) olla, kui - politseinik LUBAS mul sõita, edasi sõita.
Kuhu siis jäi see punkt, et - Kohustusliku kindlustuseta sõiduki juhtimine on keelatud.
Teate millega ta igale sellisele "ohtlikule" küsimusele vastas. Vastati "kehakeeles" ehk siis, kui lauda vahel poleks olnud, oleks politsei jurist näinud oma kinga ninasid. Isegi kohtu sekretär küsis, et kuidas politseinik nii toimetas, mille peale oli jälle juristi vastus, et politseinik eksis. Ma küsisin ja nokkisin veel siitjasealt ja - siis läks mul Igavaks. Ütlesin, et küsiks veel palju - inimeseks olemisest ja nende õigustest, aga rohkem ei taha. Muideks, ma saatsin kohtule ka kaks seda kirjutist, mis siin blogis eespool kirjas oli. Küsiti, et kuna need pole Dokumendid, siis need kohtu paberite hulka ei saa panna. Ma olin nõus. Vähemal oli keegi (kohtusekretär) neid seal lugenud, asi seegi.
Nohjaa siis tehti 40 mintsi vaheaeg ja oligi juba aeg veidi tubakat teha.
Tuli jälle Kohus ja kõik tõusivad püsti, mitte see kes telkarti taga oli. (Mütsi võtan, maha küll, kuid mitte mõisaõues). Otsuse luges ette, umbes paar minutit, see ametnik, kes polnud protsessi ajal suudki lahti teinud ja ma kahtlustan (vabandust kui eksin), et tema saab kõikse rohkem palka.
Kuigi oli miskit "niivõinaa" aga rikkumise olemust see ei mõjuta.
Ma ju väitsingi, et ma kindlustust ei vaidlusta.
Mis on siis kokkuvõte.
Viimase lausega enne kui see jant läbi sai, ma tänasin neid meeldiva ja huvitava kogemuse eest.
Ma ei Võitnud, aga see polnud ka võidusõit ja päris viimaseks kah ei jäänud. Tulin Teiseks. Arvestades, et argpükse ja eksijaid oli enamus.
OH, ega ma ei praali ega parasta. Kurvaks teeb, äraütlemata kurvaks.
No siis see kohtusekretär tuli alla ja tahtis mingile paberile allkirja. Ma küsisin, et - kas ma pean alla kirjutama? Oi kui te oleks näinud kuidas ta hakkas käte-jalgadega vehkima. Ma siis lõbusalt vastasin, et - ma võin ju oma filosoofi uhke poohvstaagi alla panna kah.
Ja teate mis siis juhtus.
Midagi sellist, mida pidi mu hea sõber filosoof ja kosmosesõdalane hiljem ära seletama.
Terve tee koju, 25 kilomeetrit, ma peaaegu suure häälega naersin selle jandi peale. Terve ülejäänud õhtu oli minu sees selline energialaks, et ma jahmerdasin garaazis, tõstsin rasked asju siiasinna. Mis toimus?
Ma olevat seal kohtusaalis - Ületanud barjääre. Hirmu barjääre. Veidi hirmustav oligi, et - kas ma saan Iseseisvalt hakkama.
Sest ka viimane lause sellele kohtusekretärile oli - Ma poleks iial osand arvata, et politseinikud kardavad vastata insenerist-filosoofi-loogiku küsimustele ja ei julge/ei lastagi kohale tulla.
Ma olevat kohtusüsteemist tõmmanud välja Oma HirmuEnergia. Oh see seletus läks osaliselt mul meelestki, järgmine kord küsin veel üle, mis ja mismoodi.
Oma Ausa Inimese energiaga olin toimetanud.
Nii toimetavad energiad siin Matrixis ja see, mida sa kardad, see toimetabki sinuga.
Ja on veel üks nüanss. Kui ma vaheajal väljas käisin tubakat kimumas, siis nägin sellist pilti, mida ma polnud mitte kunagi näinud. Panen pildi ja see, kes on eelmisi lugusid lugenud on, tõlgendab lahti - kes on Maksides rahanõudjad.
Kahju, aga nii see on.
Kas politseinikud on Idealistid?? Kas nad lähevad sinna tööle teades, et nad - Kaitsevad Rahvast. Hiljem selgub, et nad peavad täitma Erafirmade nõudmisi.
1. Liikluskindlustus on erafirma ja peab olema Kahe osapoole vastastikusel nõusolekul lepingulises suhtes. Kindlustuse eest ei saa teha trahvi, sest kindlustuse puudumisel lasub vastutus minul.
2. Turvavöö kasutamise või mitte kasutamise eest ei saa teha trahvi, sest vastutus lasub minul endal. Ma panen siia hoopis teisest valdkonnast näite, esoteerilise. Mina olen pool elu sõitnud autodega, milledel polnud üldse vööd olemas, polnud isegi väljamõeldud seda. Kui vööd pole, siis ma pean sõitma Omal vastutusel.
Aga mina panen alati peale hoopis - Energeetilise kaitsme. Panen endale ja autole, lennukile. Panen oma laste autodele või lennukitele kui nad kuhugi kaugemale sõidavad. Panen võistluste ajal kaitsme peale sõitjale, autole ja isegi Kogu Üritusele. Kuna maailm on Virtuaalne, see on aidanud ja kui see MitteMidagi ei maksa, siis kas ma usun või tean?, ma ikka panen.
3. Üleüldse ei saa mitte kedagi karistada kui - Ta pole kahju tekitanud, nt kindlustus, vöö peale panemine, kiiruse ületamine jne.
Ühe teise sõbra käest küsisin, kui ma seda lugu rääkisin, et miks ma omale aegajalt selliseid eksperimente korraldan, siis vastas ta - sul on igav. Ja nii ongi.
Selleks, et mingit teooriat kontrollida, tuleb see endal läbi elada.
Juba pikka aega on mul käsil eksperiment - Kuidas on elada ausalt?
Hea on elada, uskuge mind.
Algus on raske nagu filmis Viini postmark. Aga kogemustega tuleb ka nauding. Julge hundi rind on rasvane või siis "haavleid täis". Julge hõlma ei hakka keegi.
Mul On AU.
Aususega on see kummalisus, et ma googeldasin Vikipeediast aususe Terminit. Ja kujutate ette, et seda pole. See pole tänapäeval aktuaalne ja üleüldse mõistetav.
Tõde ja Vale kohta on vikipeedias pikad jutud.
Ma püüdsin anda aususele oma definitsiooni. Ausus on tegutsemine ja mõtlemine - nii nagu sa näed oma silmade ja mõistusega.
Isegi aus varas on parem kui valetav .... , teate isegi kes.
Ma toon siia ka veidi filosoofilist-kvantfüüsikalist näidet.
Oli aeg, kus väideti, et - Maa on lapik. Siis mingi tüüp arvas, et - ta pöörleb siiski ja hakati naeruvääristama Lamemaalasi.
Nagu ka meditsiinilistest terminitest Debiilik, Idioot ja Imbetsill tehti sõimusõnad. Samaks muutus ka: Keramaalased ja Lamemaalased.
Aga "mitte keegi" ei loe kvantfüüsikat. Maa pole ei kera ega lapik ja samas ta on need mõlemad. Kui ma nüüd Ausalt oma peaga vaatan Maad ja ka lennuki aknast, 10 km kõrguselt, siis - Kust kohast te olete Näinud, et Maa on kera. See on täiesti lapik ja isegi rakette (tuumarakette, mida pole tegelikult olemaski), lastakse ka ilma maa kumerust arvesse võtmata. Ja nii ongi.
Me näeme Oma Silmaga kahemõõtmelist pilti, kus maa ongi Lapik. Üks mõõde üleval pool, kus Maa energeetiliselt asub, ongi ta sfäär.
Aga seda viimast väidet ma kirjeldasin Ebaausalt, sest seda pole mina silmaga näinud. Kosmoseraketid ei lenda mitte kuskile "Kosmosesse" ja maailm on üleüldse selline - Mida ma ei näe.
Ja vot nii on absoluutselt kõikide teadustega. Kõik on bluff, sada protsenti ja rohkemgi veel ehk siis 101 protsenti.
Me loome virtuaalsest maailmast Oma Vaatlemisega materiaalse maailma aga see on juba hoopis teine teema ja kui ma viitsin, kirjutan ka sellest. Aga see info on aus, sest selliseid muutusi ja tegevusi on mul palju olnud.
Hetkel mul pole igav. Metallitööd on nii palju ja loomist jätkub.
Kuigi see Maailm tahab kah veel uurimist.
Nohjaa mis me räägime veel insenerist-filosoofist kui isegi "vandenõulasest" jurist sattus Juhuslikult õigusemõistmise hammasrataste vahele. (Kas Irja Lutsar on ikka professor)
Aga keda see kotib, karavan liigub.
Kolmanda B lõpueksamitel näeme, loodetavasti on sinna veel palju aega ja tegemisi-vaatlemisi.
Äkki ikka suudame lülitada ennast mingile teisele lainele, kus pole selliseid jaburdusi, või siis - on veits lahjemad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar