Elus on nii palju elamusi ja "värve", mis on seda keerulist elu elamisväärt. Ikka ja jälle saavad otsa teatud perioodid, nii ka seekord.
Eelmine aasta sai otsa Rometi "bagiperiood" aga õnneks mitte võistlusmasina enda tee.
See aasta oli aga uus suund ja uued elamused.
Aasta algas väga keeruliselt, ehk taltsutada neljaveolist ja 600 hobuselist "kaarikut", aga hakkas tulema.
Ka mulle sai osaks üks ülimalt meeldiv kogemus. Ma poleks iial osand arvata, et ma saan maailmameistri Marcus Grönholmiga "patsu lüüa" ja sõbralikult "soumetta puhuda". Ja kui Marcus ütles, et - Külla see tule, jotain tule - siis tõesti, hakkaski tulema.
Autosport on karm ala. Kõike peab olema, mida tavaliselt nimetatakse - Õnne peab ka olema.
Viimasel võistlusel ei läinud ka üldse mitte pahasti. Ühel päeval finaal ja viies koht. Teisel päeval oli aga poolfinaal täiesti finaali vääriline. Üks eesti mees viie rootsi viikingi vastu. Asi läks aga nii karmiks, et lipuni ei jõutudki, punane lipp ja katusepeal viiking. Sõit katkestati ja üks koht oleks pidand kõrgemal olema. Aga nagu ka hiljem jutuks tuleb - autosport on ettearvamatu.
Viimase võistluse meenutuseks jäävad aga: pere, sõbrad, töökaaslased ja muud fännid, kes läksid grupiviisiliselt kaugesse Portugali.
Mõnel mehel oli päris palju fantaasiat ja Mäkkaiveri lint kaasas.
Kaks RR-i Romet ja Roven.
Sellel aastal muutus see auto tihti ilma rattata, koperdavaks vanamutiks, vahest isegi jalutuks ja kortsulikeks, aga mul oli veel üks hea kogemus. Rometi mehaanikuks oli vanem Läti mees, kes elab Rootsis. Tubli mees on!!!! Kes teeb kiiresti jalutu ...
Vahest isegi Lendavaks Raketiks.
Seekord jäi terveks.
Lõppes see aasta siis rallikrossi Nordicu ehk Põhjamaade karika kolmanda kohaga ja South ehk Lõuna-Eurooopa sarja kolmanda kohaga. Kes neid kohti kunagi ikka mäletab aga meenutada neid saab ja ...
Võidutunnet ei võta keegi enam ära.
Saksamaa etapil - Esimene ja teisel päeval kohe ka Teine koht. See rada oli ka varem bagiga poodiumirohke.
See on "lugu", millest tuleb juttu ka pärastpoole.
Mis saab vahest olla parem kui sul on kõrval sõbrad ja võitluskaaslased. Kui sind tõstab õhku meeskonna kaaslane ja järgmisel päeval tegi Romet seda ka Oliveriga.
Nostalgiiia tuleb nüüd peale. See auto ei sõida enam kunagi nendes värvides.
Mis värvides see järgistel aastatel sõidab, pole teada aga küll ta sõidab....
Ja nüüd üks ilus lugu - SÕPRUSEST.
Eestis on üks kena perekond kaugel lõunas Missos. Perekond - RAAG.
Armo Raag on: Misso krossiraja omanik, kõva töörügaja ja mehaanik.
Kunagi kui me oma hobibagidega sinna sõitma läksime, siis sai ilmselt Eesti autospordis uus seeme idanema. Eestis ei olnud siis veel noorte bagisarja.
Selle sarja "ristiisaks" oli Romet, kui ta otsis välja ja ostsime ära lätlase Ingus Belakovsi bagi.
Siis ostis ka Armo oma pojale Arminile selle ja sealt sai alguse Krosskart 125 cm3 uus sari. Rügasime mitu aastat koos sõita. Ja ka sealt tuli tulemus. Eesti meistrivõistluste Armini esimene ja Rasmuse teine koht.
Kuna Armin on mitu aastat vanem, siis tema Tähelend on peadpööritav. Sellel aastal esimene eesti rallikrossisõitja (üldse), kes on tulnud Euroopameistriks.
Ka vennas Genor on samal teel.
Paar aastat tagasi kui Rasmus sõitis Rometi eelmise bagiga Raassilla krossil sprinti, siis ta kõhkles, kas minna vanade meestega koos meesmehe vastu sõima ja siis oli Armin see kes ütles: "Mis põed, pane kõikidest täie pasaga mööda."
Ja see võistlus on minu elamuste Topis siiani. Võistlus venis ja see jäi pimeda ehk valgustusega sõidu peale. Rasmus, kes polnud sõitnud koos meestega, polnud sõitnud kunagi pimedas ja sellest veel vähe. Siis algas padusadu vihm. Ja ta sõitiski.
Sellel aastal sõitis Rasmus Rometi euroopa toppbagiga kolm etappi Raasillas. Kaks esimest võitis ära.
Kolmandale oli tulnud ka Armin Raagi järel Euroopameistrisõidul teiseks tulnud Martin Juga, kes oli aastaid ka Rometi tiimikaaslane ja mõlemil neil oli sama marki bagi.
Võistlus koosnes kahest osast. Algul sprint ehk ühekaupa aja peale ja selle võitis Rasmus. Kaks võistlus tagasi oli ta sprindis kolmas, eelmisel juba teine. See kord võistluse kiireim aeg.
Rallikrossi finaalis läks kõik briljantselt kuni viimase kurvini.
Kus Rasmus sai ees sõites ehk esikohal sõites Martini bagilt kõksu, sealt spinni ja kaks esimest sinna jäidki. Veits kibe tunne on, aga - see on gladiaatorite võitlus ja "pikka viha" pidada ei või.
Selle äksiga sai aga Genor Raag teise koha. Ja nüüd siis lugu - Sõprusest.
Ka Rometil on rallisõpru - ookeanitäis.
Aga kui tehakse selline üllatus - eelmise päeva Rasmuse sünnipäeva puhul toovad sõbrad - Armin, Genor - Rasmusele fontäänidega tordi....
Kolm crosskart bagisõitjat!!!!
Kõige raskem tegevus autokrossidel on - Pealtvaatajal-fännil. Alalõpmata sajab midagi kaela, puhub tuul või on põrgupalav. Nüüd hiljem (mehaaniku pensioonipõlves) kui minu teeneid boksis ei vajata ja ainus tegevus, mida mul seal "lubatakse teha" on - õlut juua ja mitte segada, siis mind võiks nimetada - Teeneliseks autofänniks.
Aga, keegi ei tea, mis tulevik toob....
Talvel lähen jäärada sõitma, auto juba ootab....
Autospordis ja spordis üldse on raudpolt reegel.
VÕISTLUS POLE LÄBI ENNE, KUI VÕISTLUS ON LÄBI.
Ja veel.
Autospordi fännlus pole veel läbi. Üks nädalavahetus on veel otseülekandest vaadata.
Armin Raag läheb Indoneesias maailmakarika võistlusele.
Bagi purjetab laevakonteineris lõunamaale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar