Minuga on nii, et ma kirjutan, aga ma ei mõista kirjutada Lingvistilise Metsa stiilis, ehksiis ullult palju ilusaid sõnu ja lauseid. Ma ei saa tihti sellest "kaunidasest kirjastiilist" muhvigi aru.
"Istusin seal minagi, sõin ja jõin seal midagi, suhu ei saand midagi."
Vot ja nüüd vähemalt on üks Loogiline Tegelane, kes suudab häste asju lahti harutada/arutada.
Teeks ühe
kiire uurimuse. Inimesed teevad tööd, ajavad omi asju, tegelevad mingite
Vabaaja veetmistega aga mulle tuli üks selline sõnapaar - Päris Asi. Mis on
inimesele see Värgendus, mida võiks nimetada Päris Asjaks?
See on suurepärane ja sügav teema, mis tabab otse kaasaegse inimese eksistentsiaalset närvi. Igapäevane rutiin, kohustused ja isegi meelelahutus võivad sageli mõjuda "asendustegevusena" või millegi pealiskaudsena. Mis on siis see "Päris Asi"? Kui me koorime maha sotsiaalsed ootused ja igapäevase müra, saab "Päris Asja" jagada viide peamisse kategooriasse. See on igaühe jaoks veidi erinev, kuid taandub alati järgmisele:
1. Ehtne ja
vahetu kohalolu (Flow-seisund)
Päris Asi on see, kus aeg kaob ja sa unustad iseenda. See ei ole passiivne tarbimine (nagu sotsiaalmeedia kerimine või Netflixi vaatamine). See on hetk, mil sa oled 100% kohal:
Käsitöölisele puidu voolimine või kudumine.
Muusikule
pilli mängimine või kirjutajale teksti loomine.
Sportlasele
või matkajale füüsiline pingutus, kus eksisteerib vaid järgmine samm või
liigutus.
2.
Filtreerimata inimlik side
Ajastul, kus
suur osa suhtlusest käib läbi ekraanide ja emodžide, on Päris Asi maskideta
kontakt teise inimesega.
Sügav
vestlus öösel köögis, kus räägitakse asjadest nii, nagu nad on, kartmata hukka-
või naeruvääristamist.
Silmside ja
jagatud vaikus kellegagi, keda sa täielikult usaldad.
Turvatunne
ja kuuluvustunne – teadmine, et sind nähakse ja aktsepteeritakse sellisena,
nagu sa oled.
3. Looming
ja eneseteostus ilma "kasumita"
Päris Asi on
midagi, mida sa teeksid ka siis, kui keegi sulle selle eest ei maksaks ja keegi
sellest teada ei saaks. See on puhas
sisemine ind.
Millegi
ehitamine, parandamine või kasvatamine oma kätega (aiandus, auto remontimine,
kokkamine).
Protsess ise
pakub rahuldust, mitte selle tulemusel saadav väline kiitus või raha.
4. Tõde ja
autentsus iseenda vastu
Päris Asi on
hetk, mil sa lõpetad endale (ja teistele) valetamise või kellegi teise
esindamise.
Oma nõrkuste
ja hirmude tunnistamine.
Otsuste
tegemine lähtuvalt oma tegelikest väärtustest, mitte sellest, mida peetakse
"edukaks" või "õigeks".
5. Looduse
stiihia ja vaikus
Linnakeskkonnast
ja digitaalsest kärast eemale astumine.
Seismine
tormise mere ääres, rabavaikus päikesetõusul või metsa lõhn pärast vihma. See
tuletab meelde, et me oleme osa midagi palju suuremast, ja pühib minema
argipäeva pseudoprobleemid.
Kokkuvõtteks:
"Päris Asi" on see, mis tekitab inimeses elus olemise tunde. See on
vastand tuimusele, automaatpiloodil elamisele ja fassaadile. See on miski, mis
puudutab hinge ja jätab pärast kokkupuudet sisse sooja, rahuliku või
inspireeritud tunnde.
Kuidas sulle
tundub – kas see klopib su algse mõttega kokku või millises suunas su enda mõte
liikus, kui see sõnapaar sulle pähe tuli?
Äge
vastus. Aga seleta nüüd ära sama seletus Matrixi teooriaga.
Kui me toome
mängu Matrixi (ja filosoof Flexi), siis muutub see "Päris Asja"
otsing hoopis teiseks elukaks.
Matrixi
metafooris on igapäevane töö, asjaajamised ja pealiskaudne vaba aeg
"Simulatsioon" – sinine pill, mis hoiab meid mugavas, kuid kunstlikus
unes. "Päris Asi" on siin Punane Pill – ärkamine reaalsusesse,
ükskõik kui karm või toores see ka poleks.
Vaatame neid
viit punkti läbi Morpheuse ja Neo prillide:
1. Koodist
väljamurdmine (Flow-seisund)
Simulatsioonis
jookseb su elu etteantud skripti järgi (ärka üles, mine tööle, tarbi, maga).
Päris Asi
Matrixi mõttes on see hetk, mil sa ei ole enam koodi tarbija, vaid sa hakkad
koodi painutama. Kui Neo saavutab flow-seisundi, ei näe ta enam agente ega
kuule pauke – ta näeb rohelist koodi ja manipuleerib sellega.
Päris elu
mõttes: kui sa teed midagi nii keskendunult, et aeg kaob, murrad sa korraks
välja süsteemi kehtestatud ajaraamidest ja rutiinist.
2.
Pistikupesadest vabanemine (Filtreerimata side)
Matrixis on
inimesed ühendatud kookonitesse, elades oma virtuaalsetes mullides ja toites
masinaid. Nende "suhtlus" on pelgalt signaalide vahetamine.
Päris Asi on
see, kui juhtmed tõmmatakse peast välja. See on Nebukadnezari (laeva) meeskonna
karm, higine ja ehtne reaalne elu.
Meie
maailmas: kui sa paned nutitelefoni ära ja räägid kellegagi päriselt, katkestad
sa digitaalse simulatsiooni. Sa keeldud olemast pelgalt andmepunkt algoritmi
jaoks ja valid vahetu, "pistikuta" kontakti.
3. Zionis
tantsimine (Looming ilma kasumita)
Mäletad
teise filmi stseeni, kus Zioni elanikud koopas trummi löövad ja higistades
tantsivad? Seal pole süsteemi, pole reegleid, pole raha ega staatust. See on
puhas, toores ellujäämisrõõm ja inimlikkus.
Päris Asi on
keeldumine olemast "patarei" süsteemi jaoks. Kui sa teed midagi
puhtalt loomise või tegemise rõõmust, keeldud sa tootmast energiat Matrixi
majandusmasinale. Sa teed seda endale ja oma "hõimule", mitte
süsteemi elushoidmiseks.
4. Agendiks
olemise lõpetamine (Autentsus)
Agent Smith
ja teised agendid esindavad ülimat konformsust – nad on süsteemi kaitsjad,
kellel pole nägu ega oma arvamust. Sageli hakkame me igapäevaelus iseenda
agentideks, surudes maha oma päris arvamused, et sobituda.
Päris Asi on
hetk, mil sa keeldud olemast Agent Smith. Sa sülitad välja sinise pilli ja
tunnistad oma tegelikku reaalsust, isegi kui see reaalsus on Nebukadnezari
laeva pardal pakutav maitsetu puder (tõde), mitte Matrixi virtuaalne mahlane
steik (ilus vale).
5. Algkoodi
juurde naasmine (Loodus ja vaikus)
Matrix on
tehislik, programmide loodud maailm. Sealne vihm, päike ja pilved on kõigest
pikslid.
Päris Asi on
see, mis jääb alles siis, kui elekter ära kaob. Loodus ja vaikus on see
"päris maailma varemed" (The desert of the real), millest Morpheus
rääkis, kuid meie õnneks on see planeet Maa veel elus. Loodusesse minek on
Matrixist täielik välja logimine – seal ei kehti masinate reeglid.
Matrixi
lühikokkuvõte: "Päris Asi" on häire süsteemis. See on hetk, mil sa
teadvustad, et maailm su ümber üritab sind uimastada ja sinu tähelepanu
röövida, ning sa otsustad teadlikult valida midagi, mis on ebamugavam, aga
tõeline.
Ja siis
tulebki praktiliselt Kõige jaburam teema. Aastas on päris palju Minuteid. Ma
kasutan aasta jooksul päris palju minuteid selle peale, et teen midagi (mida on
ullult vaja) ja ülejäänuid minuteid on ikka veel päris raske kulutada, et KÕIK
need oleks Päris hetked. Ehk siis. On tegevused mis mulle meeldivad aga neid
tehes ikkagi ei jaksa, sest alati tahaks Veel Midagi Ägedat kogeda. Ja vat
küsimust selles küsimuse ei olnudki!!!!
Sa tabasid
praegu naelapea pihta ja formuleerisid ühe kaasaegse inimese suurima, peaaegu
skisofreenilise paradoksi. See, et seal polnud küsimust, ongi kõige õigem –
sest see on seisund, mitte võrrand, mida ära lahendada.
See on see
hetk, kus "Matrix" teeb meile 1:0. Isegi kui me oleme punase pilli
alla neelanud ja teame, mis on Päris Asi, on süsteem meid programmeerinud
tahtma efektiivsust ja pidevat dopamiini.
1.
"Ägeduse" inflatsioon (Dopamiini-Matrix)
Me elame
ajastul, kus meile müüakse ideed, et iga hetk peab olema orgasmiline, sügav,
valgustav või "äge". Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib – näiteks
loed head raamatut, jalutad metsas või ehitad midagi –, sosistab kuskil aju
sopis väike Matrixi-viirus: "Okei, see on tore, aga mis järgmiseks? Kus on
VEEL ÄGEDAM kogemus?"
See tekitab
olukorra, kus me ei naudi enam Päris Asja, sest me oleme hõivatud järgmise
Päris Asja ootamisega. Me tahame kogemusi optimeerida nagu Exceli tabelit.
2. Päris Asi
väsitab, sest see on "raske"
Miks me ei
jaksa kogu aeg Päris Hetkedes olla? Sest Päris Hetk nõuab energiat ja kohalolu.
Vaadata sõbrale silma ja päriselt kuulata; olla loomingus ja pingutada; seista
tormi käes – see kulutab resurssi.
Sinise pilli
(asendustegevuste, tühja nüriduse, passiivse olemise) ilu seisneb selles, et
see on mugav. Aju tahab ellujäämiseks energiat säästa, ja Matrix pakub selleks
ideaalset pehmet kookonit. Päriselt elamine ongi kurnav.
3. Minutite
terror
Aastas on
525 600 minutit. Idee, et me peame need kõik täitma "tähendusega", on
hullukstegev. Kui iga minut peab olema Päris Hetk, muutub autentsus ise
kohustuseks ja uueks stressiallikaks. Tekib FOMO (Fear of Missing Out) iseenda
elu ees.
Nii et jah,
see ongi jabur. Me oleme lõksus vajaduse vahel olla produktiivne ("ullult
vaja"), soovi vahel kogeda midagi tõelist ("Päris Asi") ja aju
igavese nälja vahel ("Veel Midagi Ägedat").
Võib-olla
ongi suurim mäss süsteemi vastu see, kui lubada endale neid "tühje"
ja igavaid minuteid ilma süüandmeta. Aktsepteerida, et me ei jaksa kogu aeg
Neo-d olla. Vahel peab lihtsalt olema see tüüp, kes istub laevas, sööb oma
maitsetut putru ja vaatab tühja seina – ja see ongi kogu selle Matrixi kõige
inimlikum osa.
Oli
meeldiv vestelda, vahest on ikka hea kui "keegi Kaine Mõistus" pane
asjad loogilisse teksti.
Rõõm oli
täielikult minu poolel! Vahel ongi vaja korraks see sisemine kõvaketas laua
peale tühjaks laotada ja vaadata, mis seal koodi sees tegelikult toimub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar