Enne kui
minna „teema“ juurde on mul kirjeldamata loo – „Kuidas – ei saa täita seadusi“ –
HIRM – lõplikust tulemusest.
Mul on
kirjeldamata, mis juhtus minuga Inkasso firmas. Parkimistrahv, mille tegi mulle
Ühisteenused AS oli õigustühine, seda ma neile kirjeldasin – kuidas. Kuid nad
ei vastanud mulle ja selle asemel saatis nõude Inkassofirma, kes oli 40
eurosele summale juba 20 eurot ehk 50% juurde keevitanud. Ka neile kirjutasin
pika kirja ja sealt ei tulnud paar nädalat kippu ega kõppu. Siis ma tegin
Tallinnasse asja. Enne käisin läbi paljud Tallinna muuseumid, milledest sain
palju alternatiiv-ajaloolisi fotosid – MIS EI MAHU meie tänapäevasesse
maailmapilti ehk siis nende juttudega, mis meile koolis ja elu jooksul on
räägitud.
Ühesõnaga, inkassofirmas läks mul kehvasti.
Mulle sattus vastu selline inimene, kes on veel üsna normaalne. Jutustasime
pool tundi ja ma küsisin, kas kõik töötajad seal firmas on nii normaalsed. Neiu
vastas, et kõik teised on palju-palju hullemad. Seega siis jäigi mul see
kogemus olemata, et ma oleksin saanud teada, kuidas sellises firmas „hirmutamise
taktika“ töötab. Järgmise päeva
hommikuks potsatas meilile teade, et kummalgil firmal ei ole minu vastu
pretensioone. Seega, mitte ükski parkimistrahv ei ole kehtiv, kuna see
koostatakse AUTOLE, mitte inimesele – omanikule. Kogu „äriskeem“ on
ülesehitatud pettusele, kuna neil ei ole õigust teha trahve – inimesele. Ja
mitte mina ei ole selliseid seadusi teinud – MIDA EI SAA TÄITA.
Teemat –
ARMASTUS – olen ma uurinud vahelduva eduga juba mingi kolm-neli aastat. Ma olen
seda kirjeldanud mitmes oma raamatus.
Raamatus „Armastuse Valem“ läksin sügavuti.
Kuna teema on üsna ulmeline, siis
tegingi sellest ulmeraamatu.Ulme. ee korraldab igal aastal ulmeromaanide võistluse ja sellega seoses üks arvustaja suutis selle „maha teha“ kui – „tume saadik halbade raamatute maalt“. Tükk aega ma ei saanud aru – kuidas saab minu raamat olla tume ja halb, kui selles ei ole absoluutselt mitte midagi negatiivsed ega halba. Selles raamatus ei ole; tapmist ja tagaajamist, sõdimist, valu ega vaeva.
Selle kohta on üks huvitav näide. Lastekirjanduses on lugu – Väike Nõid. Väike nõid tahtis saada HEAKS nõiaks ja arvas, et selleks tuleb teha – HEAD.
Maailma inimesi on pikka aega „vaevanud“ küsimused: „Mis on armastus“, „Mis värvi on armastus“ jne.
Väga paljud „targad“ inimesed on mingil määral püüdnud seda terminit selgitada. Kuid ma ei ole suutnud mitte kuskilt lugeda ja ma ei ole ka ühegi inimese käest kuulnud sellist selgitust – mis see võiks olla. See – suur saladus - pakkuski huvi.
Nüüdseks võib öelda, et see „uurimustöö“ on edukalt lõpule jõudnud.
Armastuse kirjeldamine on keeruline sellepärast, et on olemas mitmesugust armastust ja neid aetakse pidevalt segamini ning enamustel inimestel pole õrna aimugi, mis need on ja kuidas töötavad.
Kuna ma kavatsen hakata kokkukirjutama „Naturaal-filosoofia“ algtõdesid, siis see võikski olla esimene teema, sest see on ELULISELT väga tähtis. Võib öelda, et isegi kõige tähtsam.
Kogu esoteeriline kirjandus kubiseb sellest teemast.
Peaksime armastama kõike ja kõiki.
Jagama armastust endale, teistele, planeedile ja Kõiksusele.
Mida ????
Sina, kes sa seda teksti loed – kirjelda mulle seda terminit.
Parim vastus mida ma sellisele küsimusele pidevalt kuulen on – Armastus on tunne ja seda ei saa kirjeldada.
On tunne – usun seda, kuid peaaegu kõiki teisi tundeid saab kirjeldada. Viha, rõõm, rahulolu, heaolu, usaldus, austus ja mis iganes veel. Miks siis seda ei saa/ei oska.
Aga väga lihtsalt. See koosneb erinevatest osadest. Ja kuna koolis meile sellest ei räägita, sest koolides puudub selline õppeaine nagu – filosoofia.
„Filos“ – armastus, Sofia – tarkusejumalanna.
Milleks meile/teile filosoofia, armastus ja tarkus, kui maailmas on tähtsaim tegevus hetkel – majandus ja raha. Ei ole kasumlik – selline teave.
Armastust on mitut erinevat liiki. Põhilisem kirjeldus tuleb loo lõpu poole, kuid eelnevalt kirjeldan kolme.
Esimene ja kõigile arusaadav armastuse TUNNE on – ARMUMINE. Seda ei pea kirjeldama, sest seda on ilmselt tunnetanud kõik inimesed.
Teiseks on Tingimusteta armastus. See on esoteerikute üks lemmikteemasid, kuigi enamus inimesi ei saa sellest aru. Ka armumine on tegelikult selline armastuse vorm, kuid see on väga lühiajaline. Niipea kui armumine või tingimusteta armastus vähenema hakkab, asendub see kolmanda - Tingimustega armastusega. Seda olen ma kirjeldanud oma raamatus „ Vesi on elus“, mis on loetav ka siit blogist. Ka tingimusteta armastusest on seal kirjeldusi.
Raamat „Armastuse valem“ lahkab tingimustega armastust põhjalikumalt.
Tingimustega armastus on tegelikult – Valem. Igapäevane elu on erinevate tunnete ja terminite pidev kõikumine ja summa. Mehe ja naise abieluline armastus on – tingimustega armastus, milles komponendid (ausus, hoolivus, meeldivus, abivalmidus, kohusetunne, kriitika, viha jne väga palju erinevaid termineid) pidevalt muutuvad.
Kuid KUS siis ikkagi armastus on ja miks me ei saa seda kirjeldada.
Kui ma jälle ja jälle kuulen kuidas mõned mu tuttavad ei saa omi suhteid korraldatud, kuni isegi lahutuseni välja, siis tekibki küsimus.
Kogu jant siin maailmas käib suhete ümber. Käib isegi niimoodi, et KELLELEGI on vaja, et suhted oleksid pidevalt sassis ja madalsagedus möllaks.
Nüüd siis ma saan KIRJELDADA, mis on armastus.
See kirjeldus tuli üsna kummalisest kohast ja üsna kummalise olendi suust.
Kirjeldus on võetud Inga Raitari raamatust – I.R. Tagarian „Atlantise Väravad“.
„Taotluse ja tahte jõu kasutamisel mida
viljastab kõiksusega harmoonias olek. Tegemist on Universumi kõige võimsama
loova energiaga. Inimesed kutsuvad seda vahel ka armastuseks. Armastuse
tähendus on inimeste maailmas muutunud. Algselt oli see harmoonia voogamine läbi
kõige kõikjale, kõigis mõõtmetes. Armastus ehk eksistentsi terviklik harmoonia hoiab
koos, nii sind kui ka kive. Hetkel sa seda ei suuda, sest praeguse sinu mälus
pole teadmisi, distsipliini ja mõtteselgust kujutise fikseerimiseks, mida sa
soovid tekitada.“
Seega siis – Armastus on harmoonia.
Kas saab
olla ühele arusaamatule/kirjeldamatule tundele olla veel arusaadavamat
kirjeldust.
Armumine on
kahe inimese tunne, mis heliseb mingi hetke harmoonias – ühel ja samal
võnkel/sagedusel.Tingimusteta armastus on inimese võime võnkuda samal sagedusel kellegi/millegi teisega.
Tingimustega armastus on – VALEM (külm ja kalk – summa), mis arvestab vaid ühe poolega ning arvestab teist/teisi kui endale vajalikuga.
Inimesel on võime kasutada neid ja võib-olla ka veel erinevaid muid armastuse vorme – korraga, läbi-segi ja mõtlematult/ harjumuslikult/ õpetatult.
Mina kui insener-materialist ja enamuses loogik, ei saa aru kui enamus inimesi (suuremas osas naised) seletavad mulle mingist – tunnetusest. (Saladuskatte all võin tunnistada, et natuke on seda ka mul).
Mis valem? Mis loogika? – meil on tunnetus. Kuid miks need tunded inimesi alt veavad.
Kõik – absoluutselt Kõik peaks olema harmoonias - unistused, teod, tunded, loogikad, teooriad, tarkused jne.
Mina aga näen iga päev – SEDA ON RASKE SAAVUTADA.
Sest harmoonias peaksid olema ka – unistused, soovid, raha, tervis, suhted, töö/vaba aeg jne.
Kogu jama seisneb selles, et seda me ise ei oska (seda pole meie mälus) ja koolis seda ka ei õpetata.
Minu soovitus.
Kui sul on midagi sitasti, siis mõtle – MIDA SA TAHAD TEGELIKULT JA KUIDAS SEE OLEKS KÕIGI TEISTEGA HARMOONIAS.
Mitte tasakaalus või „ainult mulle, mulle, mulle“ – see on hoopis midagi muud ja jälle „valem“.
Harmoonia tähendab võnkuda samal sagedusel. Eriti siis kui sind ümbritsev sulle ei sobi, pole vaja seda järgi ahvida ja oma ellu luua/tuua.
Võin olla ka erinev – erilisem.
Luua saab oma elu ja leida neid, kes harmoneeruvad sinuga – siis leiad ka selle „kirjeldamatu armastuse“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar