Ma ei uuriks ega kirjutaks mitte midagi - kui seda poleks eluliselt vaja. Mitte ükski inimene ei tee mitte midagi kui seda pole tarvis talle endale või teistel headele inimestele.
Mitte miski ei ole Halb. Halb on Äraõppimine. Mitte ükski loomeinimene, kirjanik ja ulmekirjanik ei teeks ühtegi uurimist, kui see poleks elust enesest ja toimib siin planeedil Maa. Maailmas ei ole midagi uskumatut, müstilist ega mustkunstilist. Mustkunst ei ole maagia, vaid puhtfüüsiline ja mehaaniline trikk.
Ma loen viimasel ajal vanade kirjanike nn ulmelaadseid raamatuid. Jules Verne, A. C. Clarke ja viimasel ajal olen saanud 100 aastat vanu H. G. Wellsi raamatuid. Nendes on nii kohutavalt palju selliseid tehnoloogiaid, mis tõlgendatakse fantastika valdkonda ehk oleks justkui omast ajast ees. Tegelikult elame me kõrgtehnoloogiaga tsivilisatsiooni kaotatud teadmiste riismetel.
Nagu ikka, kui ma hakkan midagi uurima, siis tuleb sama informatsioon mitmest kanalist korraga ja täiendab.
Esimene osa on siis raamatu - Ajamasin algusest. Hiljem läks raamat hoopis filosoofilisemaks. Lugege seda rohkem kui 100 aastat vana kirjeldust. Edasi tuleb tõlkeid mitmetest videotest, mis on vahest nn esoteerilised, teaduslikumad ja kuni klassikalise kvantfüüsikani välja.
H . G. Wellsi Ajamasin.
"Muidugi teate te, et matemaatilisel joonel puudub läbimõõt, järelikult teda tegelikkuses ei eksisteeri. Te ju õppisite seda koolis. Nõndasamuti puudub matemaatilisel tasandil paksus. Need kaks on vaid Mõisted. Kuupi, millel puudub pikkus, laius ja kõrgus, ei saa eksisteerida. Kas me võime rääkida Hetkelisest kuubist (ehk reaalsest kuubist)? Kas saab olla olemas kuup, mis üldsegi ei kesta? Mõistagi peab igal kehal (ruumiliselt eksisteerival kehal) olema neli mõõdet: pikkus, laius, kõrgus ja ... kestus. Tegelikult on olemas neli mõõdet, millest kolme kutsume ruumitasanditeks, neljandat aga ajaks. Ometigi kipume viimati mainitud mõõdet lahutama kolmest esimesest, sest juhtumisi on seatud nii, et meie teadvus liigub sünnist kuni surmani ühesuunaliselt ja katkendlikult (taaskehastumisega) mööda toda viimati nimetatud mõõdet. Osad inimesed, kes räägivad küll neljandast mõõtmest, ei saa isegi aru, mis nad selle all mõtlevad, ega taipa, et see on vaid aja sünonüüm. Pole mingit vahet aja ja ühegi ruumimõõtme vahel peale selle, et piki ajamõõdet liigub meie teadvus. Kuid on juhmardeid, kes käsitavad seda asja valesti. Ruum on matemaatikute sõnul kolmemõõtmeline: pikkus, laius ja kõrgus. Ruumi mõisteid saab alati määratleda kolme üksteisega risti oleva tasandi abil. Aga mõnel mõttetargal on tekkinud küsimus, miks just kolm mõõdet - kas ei leidu ehk veel üht tasandit, mis oleks risti ülejäänud kolmega? Nad on koguni üritanud ehitada neljamõõtmelist geomeetriat . Professor Simon Newcomb esitas selle väite New Yorgi Matemaatikaseltsis vaevalt kuu aja eest. "
NB! Vahepeale informatsiooni.
Googeldasin ja Wiki andis palju kummalist informatsiooni ja tema ulmeraamatu. Sest ka ma ise lähen nagu Alice mööda jäneseurgu ja korjan "juhuslikke" raasukesi.
https://en.wikipedia.org/wiki/Simon_Newcomb
1903. aastaks oli tema vaade aga muutunud. Ajakirjas Science avaldatud artiklis kirjutas ta:
"Meie ees seisab piiramatu väli, mille olemasolu kümme aastat tagasi vaevalt kahtlustati ja mille uurimine võib hästi haarata meie füüsikalaborite tegevuse ning meie astronoomiliste vaatlejate ja uurijate suure massi nii paljude põlvkondade jooksul, kui oli vaja elektriteaduse praegusesse seisundisse viimiseks.
Vot selline kummaline informatsioon. Ehksiis, 1893 ei teatud siis - Mida????
Ajamasina tekst jätkub.
"Te ju teate, et kahemõõtmelisele tasandile võib paigutada kolmemõõtmelise keha. Nemad mõtlevad, et analoogiliselt võib kolmemõõtmelisse ruumi paigutada neljamõõtmelise keha, kui vaid õnnestuks seda geomeetriliselt väljendada. Kas suudate mind jälgida? Noh, ma olen mõnda aega tegelenud neljamõõtmelise geomeetriaga. Jõudsin sealjuures mõnele huvitavale järeldusele. Vaadake näiteks selle mehe portreesid: kaheksa-aastasena, viiteistkümne-, seitsmeteistkümne-, kahekümne kolme aastasena ja nii edasi. Ilmselgelt on nad kõik ühe terviku osad, nii-öelda kindla ja muutumatu neljamõõtmelise inimolendi kolmemõõtmelised kujutised. Teadlastele on täiesti selge, et aeg on vaid üks ruumi liike. Siin näete teada-tuntud ilmavaatluse diagrammi. See kõver, mida mööda ma oma sõrme vean, väljendab baromeetri näidu muutu. Eile päeval oli õhurõhk näete sellel kõrgusel, õhtupoole ta langes, täna hommikul tõusis jälle aegamisi siiani. Ilmselgelt ei kulge elavhõbeda liikumiskõver piki mõnd ruumimõõdet. Kuid fakt, et ta sellise kõvera moodustas, ja seega tuleb meil tunnistada, et kõver järgib ajamõõdet. Aga kui aeg on vaid ruumi neljas mõõde, miks seda siis alati on millekski erinevaks peetud? Ja miks ei saa me liikuda ajas niisamuti nagu ruumimõõtmeid pidi. Siin te eksite nagu terve maailm eksib. Me lahkume pidevalt käesolevast hetkest. Vaim, kui meie kujuta ja mõõtmeteta olelusvorm, liigub muutumatu kiirusega hällist hauani."
NB! Ja siit lähebki "ulmekirjaniku fantaasia" lendama ajas rändamises. Lugege raamatut ja seal on enamus kirjeldusi - inimeseks olemisest.
Tõlge ühest videost.
Matemaatilist graafikut - x2 - kujutatakse paraboolina. Jah need kõverad (paberil) on olemas, kuid neis algebralistes kujutlustes puudub dimensioon ehk mõõtmed. Kui neid ei ole olemas, siis teadlased panevad sellised graafikud füüsikasse ( füüsilisse kirjeldusse), võrdlevad neid reaalsuses ja kui sobib, siis kleebivad sinna erinevad termid: kiirus, mass, gravitatsioon jne. Kogu teadus on kokkukirjutatud katse-eksituse baasil ehk, enne ei ole teada, mis see on ja siis luuakse juurde teooriad ja mõisted-mõõdud.
Mis tehe on: x2. Iks ruudus.
Üks X on korrutatud iseendaga. Kuid Füüsika on kõik kogused kujutatud - Vektoritena. Kui vektor X korrutada iseendaga ehk teise vektoriga, mis on sama nurga all ehk siinus sama nurga all on = 0. Seega kahe X korrutis füüsikas on Null. Sellisel juhul ei eksisteeri füüsikas mingeid valemeid nt kiirus ruudus. See eksisteerib vaid matemaatikas ja ka seal on see valesti arvestatuna. Füüsikas on ainus võimalus teha tehet x2 sellisena, kui me teise X mõõtme keerame 90 kraadise nurga alla ja saame Y telje. Seega x2 on - üks X, korda teine X, 90 kraadise nurga alla pööratuna. Väikesed aga olulised pisiasjad. Kui füüsikas opereerida õigesti - esimese tuletisega, siis muutub kõik.
Kui mehaanikas nt on esimene tuletis - meeter jagatud ajaga ehk kiirus. Kui kiirust õigesti arvutada, siis me saame hoopis midagi muud. Planeet Maa ei lenda mitte kuhugi, see pole ümmargune. Keha mis liigub nn puhkeasendis (ilma lisajõudu juurde andmata), püsikiirusel ja konstantsel orbiidil, ei pea selle keskel olema massiivset keha. Orbiidi suurus ei sõltu keskkeha massist, vaid tiirleva keha enda massist, selle kiirusest ja aja parameetrist.
Elektromagnetilised ja dünaamilised kirjeldused on õiged, kuna nende esimene tuletis on õigema püstitusega. (Aga see on pikem ja hoopis teine teema).
Algebras ei esine selliseid füüsikalisi seadusi. Mitte ühelgi algebralisel väärtusel ei ole mõõtmeid ehk mõõtmelisust (ruumilisust). See toimub ainult Numbritega, millel puuduvad Füüsilised parameetrid-ruum. Kuid meil on kasutusel nn Inforuum, kus kasutatakse - 0 ja 1, kuigi nende numbrite asemel võiksid olla misiganes muud kaks numbrit (3 ja 7, või 4,5 ja 6,9 jne) Need numbrid on vaid - informatsiooni kodeerimiseks ja füüsilist maailma ei mõjuta numbrid mitte mingil moel. Numbritest ei saa koostada ei massi ega ühtegi muud füüsilist objekti.
Algebralises maailmas kehtib vaid neli seadust: liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Kõik muud nn matemaatilised tehted on nende nelja tuletised. Samas saab kõik need neli taandada vaid ühele tehtele.
See on liitmine. Lahutamine on liitmine miinus märgiga ja korrutamine on iseendaga liitmine. 3x4 = 4+4+4
Algebras on ainult täisarvud. Selline, algebraline digitalne numbrimaailm kujutabki inimese ja teiste hingede olekut. Kõik on programmiline ja algebraline füüsiline algoritmide kogum.
NB! Algebras ja Hinges ei ole dimensioone ehk mõõtmeid ega kaugusi. Hing on lõputu ja igavene. Algebras ei ole aega ega kiirust. Sellistest teadmistes on aja jooksul ehk ajaloost tekkinud palju õpetusi, et - Hing on Igavene ja Lõputu ja mingil moel sünnib füüsilisena pidevalt uuesti. Ja tõesti, Algebra on puhtalt vaimsete omaduste kirjeldus.
19 sajandi teisel poolel mindi üle füüsikale ja enne seda opereeriti vaid algebraliste konstruktsioonidega.
Kui uurida ajaloost algebra ja füüsika arengut, siis enne 19-ndat sajandit füüsikat ja tänapäevast matemaatikat ei olnud.
Enne 17 sajandit ei olnud matemaatikat kui vormi üleüldse olemas. Enne seda ei olnud ka algebrat, mingeid araablaste numbreid ja hiinlaste matemaatikat.
Alles siis kui Dascartes alustas kogu matemaatika tõlgendamist koordinaatsüsteemi, siis hakkasid tekkima algebralised mõtlemised. x2 + y2 on lihtne asi vaid sellisel juhul, kui on olemas Descartesi koordinaatteljed aga enne teda seda polnud olemas.
NB! Näiteks Eestis mõeldi alles 1800 lõpus välja esimene - "Fiisika õpik".
Algebra ei ole matemaatika, see on vaimsuse seletus ehk Hingeteadus.
Enne Piiblit olid nn algebraliste tunnustega ehk Hingelised olevused ja mitte füüsilised.
Jumal lõi maailma kuue päevaga ja see paistis ilus olema ning - sigigu teid palju.
Esimene Jumal, oli esimene füüsiline olend, kellel oli kiirus (liikumine), meetrit sekundis - kõige enne oli valgus. Jumal vaatas endast välja.
Einštein kirjeldas valguse kiiruse ehk kirjeldas füüsilist materiaalset maailma.
Valgus ei liigu kuhugi, nagu ka elekter. On veel üks video, kus kirjeldatakse elektrit täpselt sama skeemi järgi. Mitte ükski elektritehnika akadeemik ei suuda panna elektrile terminit. Kooliseletuste täpsemal uurimisel ei vasta tänapäeva füüsika vastustele ja annab alalõpmata vastakaid seletusi.
Elekter on siiani minu meelest - eeterlik energia. Vanasti olid televisiooni saated - Eetris.
Valgusega on sama lugu. Miks valgus Hääbub. Miks valguse valgustusvõime hääbub ja metsas on pime aga teine inimene näeb seda lambivalguse täppi kilomeetite kauguselt.
Palju aastaid tagasi oli üks (alternatiiv) akadeemik, kes seletas nii füüsikat, keemiat, matemaatikat kui ka elektrit täiesti teistmoodi ehk ta leidis palju tõesemaid seletusi. Paljut neist saan ma lugeda juba teaduslikes kirjeldustes ja on tänapäeval juba teaduses aktsepteeritav. Tema seletus matemaatikale oli. See ei tööta ja üks näide ülekordamiseks. Jagades 1 / 3 ehk vastus on - ükskolmandik. Kui jagada 1 : 3 = 0, 3333... Kuhu kaob 0,0000... 1. Selles matemaatikas on viga sees.
Oli üks anektoodi moodi lugu. Einštein jõuab jumala juurde ja küsib: kuidas sa inimese tegid??? Jumal ei viitsi vastata ja annab arvutused. Einštein tuleb mõne aja pärast ja küsib: aga selle arvutuses on viga see. Mille peale jumal vastab: Ma tean seda.
Nüüd mu lemmik teema, mis seostub Koordinaatidega.
Ruumimõõtmeid ei ole kolm: pikkus, laius ja kõrgus. Täpselt nii nagu oli ulmeraamatus. Peab olema ka veel: üles ja alla. On üks "grupp seltsimehi", keda naeruvääristatakse - Lamemaalased.
Ümara planeedi füüsikaliste anomaaliate uurijad pole kunagi väitnud, et me elame Lapiku Maa peal, sest mitte keegi ei suuda selle - äärt üles leida. Need uurijad püüavad füüsikaliste katsetega tõestada, et - Maa ei ole Kera. Ja neid anomaaliaid on liiga palju.
Seega ka mina näen oma silmaga ainult sirget siledat Maad ja maapinda, mis on reaalne ja tõestatav.
Kõik ülejäänud püüavad uskuda ja väita kera kuju, kõikide nende näidetega, mida ei saa näha Oma Silmaga ja oma mõõtmistega. Lihtsalt kordavad tuimalt koolitarkust ja nõukaaja doktriini - me elame vaid ühe korra.
Minu lemmik teema on alati olnud - kosmoses lendamine. Mul on nii kahju, et ma nüüd olen teada saanud, et - seal pole võimalik lennata ja pole võimalik ka navigeerida. Kuigi SG-1 lendavad tontteab kuhu kaugetesse maadesse ja läbi Ussiaukude.
Ruumil ei saa olla vaid Kolme mõõdet ehk pluss aeg, seega neli. Iga ruum, kus keegi liigub on - Kuup, millel on 6 seina. Kuup on Kaheksast nurgast kaheksa erineva kordinaatteljestikuga.
Näiteks kui Lõpmatus ruumis on kaheksa erinevat tulnukat, kaheksas erinevas nurgas, siis kuidas nad suudaks üksteisele "telefoneerida" - kus nad asuvad? Neil pole õrna aimugi kui kaugel ja millise nurga all keegi asub. Ainus võimalus on teha see ruum Kuubiks, ära märkida "seinad" ja projetseerida asukoht - kõikidel seintel. Nojaa enne kui need tulnukad pole reaalselt kokku saanud erinevates ruumipunktides, ei saa seda panna ühtsesse arvutisse. Täpselt nii see käib ka Stargate ulmeseriaalides.
Vaprad uurijad, kes laiendavad tundmatuse piire. Kuhu aga need "seinad" projetseerida, kui universum on lõputu. Seega. Kosmost ei ole olemas, sest seda ei saa olemas olla. Lõputu Kosmos???? Kosmos on algebraline termin ehk sõna, millel on lõplik kirjeldus. Ruumiline (piiratud) Kosmos on sama jabur termin. See ruum peab siis ju Kuskil olema?
Nüüd jõuan ma selle seletuseni, et - meie seletused ja sõnad ei vasta mitte ühelegi mõistlikult tõele.
Kõige jaburamal moel on ka kõik keeled üsna hiljuti Väljamõeldud. Kaks vahvat inglast mõtlesid 1800 + välja sadutuhandeid uusi inglise keelseid sõnu (film oli lausa neist meestest). Eesti keel on algusest lõpuni 1800+ väljamõeldud nt Liiwi keelest. Milline keel oli siis algne?
Slaavlastel oli oma kujundlik keel ehk Bukvitsa, mis koosnes 7x7x7 (ruumiline) tähemärkidest ja kirjeldas nii, et inimesed said aru, millest on jutt.
Toon ühe näite. Ilus inimene, ilus naine, inetu naine. Eesti keeles täiesti arusaamatud terminid ehk kõik terminid on inimeste vahelised kokkulepped.
Bukvitsa järgi slaavi keeles on - Krasavidsa. Venelase jaoks täiesti arusaamatu sõna. Aga bukvitsaga. K - Rasa - Vid. Oma rassi moodi. Loogiline ju, et kui näeb nii välja nagu "meie inimesed", siis ongi ilus - linalakk ja siniste silmadega.
Täpselt samasugune keel on ka hieroglüüfid - kujundpildid.
Ma kirjeldan seda seepärast, et ma hakkasin palju rohkem "nägema" informatsiooni - Ruumiliselt. Ma ei tea kuidas seda kirjeldada aga lihtsalt informatsioon tuleb palju arusaadavamal kujul ja suuremas mahus. Keeruline on aga see, et kirjutada on raskem. Tekstidel ei tule lõppu ja muudkui hargneb, nagu ka siin.
Lame ja Kera ei ole niisama pulli pärast ja aasimiseks. Kaks aastat tagasi oli Tehisintellekt totaalne ulme. Nüüd inimesed küsivad Alissa käest igatsugu jaburdusi ja see peksab lollusi ning vandenõuteooriad välja. Telekas kubiseb teooriatest, kuidas seda koolis kasutada ja kas see ei muutu ohtlikuks. Ei muutu, sest see on matemaatiline ja mittefüüsiline.
Algebra on hingede matemaatika ja sinna see ei küüni mitte kunagi ehk ulmefilm Matrix, masinate maailm.
Nüüd on aga uus ulme ehk "oht". Mis asi on Kvantarvuti. Kvantarvuti on nagu Lapik ja KeraMaa, nagu tähestik ja ruumilne Bukvitsa. Kvantarvuti jõudlus kasvab Lapikust Masinast ehk kirjapandud programmist - Ruumiliseks. Selle nn arvutuskiirus kasvab triljon kordseks.
Tegelikult ei kasva see kuhugi, sest kvantfüüsikat, algebrat ja Hinge pole keegi ära muutnud. See on alati olnud ja jääb ka. Vaatleja efekti pole siiani keegi ära muutnud.
Ma ei suuda seda lugu lõpetada mitte mingis normaalses loogikas, sest - mul pole termineid. Iga seletus karjub mu enda peas iseenda terminitele risti-vastu.
Ma lõpetan - Eluks vajaliku osaga.
Milleks seda Matrixit, kooliharidust, hingemaailma eitamist, häda-risti ja viletsust vaja on? Selleks, et aru saada - KUS ma olen.
Ma olen LABÜRINDIS.
Kõik müüdid ja muinasjutud on seiklusfilmi - Da Vinci kood - infojupid, et raasukeste järgi edasi minna ehk Labürindi keskelt välja saada. Odüsseus seikles vist kuskil Minotauruse labürindis (mälu järgi, aga ega ma pole Kuldvillaku inimene kah).
Labürint ja kõik arvutimängude kujundid on nn Kolmemõõtmelised. Neil on pikkus, laius ja kõrgus. Olles selles labürindis sees, käime me kahemõõtmelisel Põrandal ja eksleme. Meil on vaja näha Kolmemõõtmelist pilti ehk vaadata kõrgemalt, kus on see tee, kust saab välja. See oli piltlik kirjeldus.
Kuidas seda iga päev näha oma tegemistes, seda mina ei oska kirjeldada. Mul on olnud oma tee aga seda ei saa teistele kirjeldada, sest see on olnud pikk tee ja õppimine. Ja seda teed jätkub veel ligi 10000 päeva. Mu lemmik kirjanik Jonas Johansson - 100 aastane mees, kes hüppas aknast alla ja kadus ning veel kolm vahvat raamatut samast sarjast.
Veel tõlkeid videotest.
Mis on Illusioon? Kuidas seda kirjeldada?
Illusioonis ei ole füüsilist keha, me oleme siin aga meil pole tegelikult ei keha, ei käsi ega jalgu. See on - tundeimpulsi ülekanne " kuskilt sealt", kus me tegelikult oleme. Seal me oleme üks, üks tervik ja üksteise jaoks. Midagi ei ole siin reaalset.
SEE lülitub sisse ja välja nagu lampidega tulekett. Üks lamp süttib, järgmine süttib ja eelmine kustub, nii hakkab valgus visuaalselt liikuma. Nendest lülitustest tajume me tunnetavat reaalsust.
Seda mõtet mõtlen mina, aga seda mõtet mõtlevad kõik teised korraga. Meie siin olemegi see hormoon DMT ja oleme lukustatud sellesse illusiooni, milles tunneme end olema "tõelised". Ja me tunneks - justkui me oleks individuaalsed.
Mõned väidavad, et väljuvad teadlikult kehast või siis need, kes on olnud koomas. Nad (me) ei saa kehast väljuda, sest me pole kunagi kuhugi Sissegi Astunud. Vot see aine, mis on "Ajja"kokteili sees, avab väravad kõikide nn kehade vahel ehk siis kehasid pole ka olemas, vaid avab otsetee Sinna. Siis pole ka imestada, miks osad, kes kogevad mingeid koledusi, "näevad" lihtsalt seda, mis on hetkel tema illusioonis ehk kinopildis.
NB! Misiganes seletusi keegi annab, on seda kaunis kummaline fantaasiapiltidest läbi lasta.
Praktikas on aga nii, et mul pole mõtet millegi üle muretseda ega ülevõlli minna, sest see on ainult Kujutluspilt.
Inimene ehk tema aju kasutab igapäevaelus mitmeid meetodeid. Kogeb päeva jooksul infot, töötleb seda üsna vähese "protsessori jõudlusega" ja öösel kustutab enamuse ära. Algab uus Lõputa küünlapäev ja hiljem ka uus Sansara taaskehastus.
Teiseks, kasutab ta väikese igapäeva arenguga, protsessori jõudluse suurendamist ehk nn veidike areneb ja laadib oma kogemusi kuhugi Inforuumi; ehk - meenutab Mineviku sündmusi ja nende baasil loob uusi stsenaariume. Need on nn Loomeinimesed.
Kolmas variant on film Lucy. Inimene suurendab üsna jõudsalt on protsessori võimet. Laadib sinna uusi teadmisi igast nn teaduse valdkonnast. Sellisel juhul maailmapilt laieneb.
Selles on aga infotöötluse maht ikkagi piiratud. Ta ei kasuta mõttetut infotöötluse mahtu ehk. Ta ei kasuta mineviku mahtu ehk ei korda mõttetut infot. Uus info ei mahu ikkagi kogu ulatuses protsessori mahtu ja seega peab info läbi töötama, selle "kuhugi kirja panema", ära unustama ja siis jätkub "võimsust" uute teemadega edasi tegeleda.
Sealt on ka film Meister ja Margarita teema, kus kirjeldatakse kolme või ka nelja - "puhka rahus" keskkonda.
Esiteks. Meister tahab puhata ehk ilusas maailmas lihtsalt ringi jalutada ja mitte midagi enam töödelda.
Teiseks. Pilatus läks Valgusesse ehk läks Ješuaga jutustama oma tegudest ja hiljem uuele Sansara ringile.
Ning Kolmandaks. Koos Volandi ja nelja musta ratsanikuga minna kuhugi sinna, mida ilmselt keegi ei tea. Voland, ehk nn saatan, ehk nn Dennitsa, ei ole "halb"-halva kirjeldus.
Halb kirjeldus on neljas suremise variant ehk elu jooksul kurja teinud Tontide ball.
Mis on Normaalsus.
Normaalsus on nn - Harju keskmine, kust on ellimineeritud nn lollid ja geeniused.
Ja jällegi ei ole terminitel ja elude kirjeldamisel mingit vahet, sest - Vaatleja teooriat ole siiani keegi ära muutnud. Vaba Tahte seadus ongi - Vaba vaatleja. Kõik toimub - Minu peas.