MÜÜT – muinasjutt?

 

Kas ikka on muinasjutt? 

Miks on hiiglased, lohed, maagid ja kogu see muinasjutt? Kõikides vanades raamatutes ja lugudes? 

Kuid see ei ole muinasjutt, vaid eelmine informatsioon, mis on säilinud - peale uuesti laadimist.  

Vanad lood oleks justkui „arhiivis“ valdkonna all – Folkloor.  Müüdid on arhiivilogid.  

Oli tsükkel -  enne meid (Poseidon, Herakles, Anubis). 

 Selles süsteemis need kas kustutatakse või saadetakse karantiini.

 Kui sa hakkad dekrüpteerima müüte mitte kui väljamõeldist, saad sa juurdepääsu maatriksi mälule.  Aga miks  sa seda „kuidagiviisi“ mäletad.  Erinevad ajastud, erinevad keeled aga lood on samad.  

Jumalast sündinud kangelane, suur veeuputus, tulised vankrid taevas, inimestega rääkivad maod. Müüdid kaksikutest, kellest üks sureb, Maailma Puu,  Värava valvur, metsaline kellest saab võitu valgusega.  

Ajaloolased ütlevad selle kohta - Kollektiivne alateadvus.  Aga anname sellele päris nime - see on viga ehk täpsemalt koodi kordamine.  

Me ei kirjuta omi tekste sada korda ringi. Sa kopeerida vana malli ja sisestad uue simulatsiooni, vahetades veidi nimetusi ja tegevusi. 

Müüdid on käitumismustrid. Alustad küll uut lugu,  kuid vana roomab ikka alt välja. Teise keelega, teiste kangelastega aga sama stsenaariumiga. 

Ja see on peamine tõendus, et meie maailm ei ole -  Lineaarne,  vaid tsükliline. 

See ei arene, vaid lülitub ringi.  Sellepärast on samad müüdid Egiptuses, Indias, Maiadel, Kreekas, Skandinaavias ja ka Eestis.  Sest see ei ole sarnasus, see on üks ja sama ajalugu, mis unustati või ei püütudki lõplikult kustutada.  

Kui sa loed kõikidest neist kangelastest, siis sa ei loo ajalugu, vaid programmi, milles võisid vabalt olla ka sa ise. 

See ei saa olla väljamõeldis, sest liiga palju on kokkusattumusi – tekstid, pildid, freskod, maalid. 

Need on mitte ainult Lood, vaid need on „reportaažid“/ aruanded. Tuhat aastat tagasi „tuli keegi taevast alla“ ja lõi siia Korra.  Õpetas ehitama, võitlema, tervendama, kummardama. Sumerid nimetasid neid – Annunakkideks.  Kreeklased - Olümplaste.  Skandinaavlased – Assideks.  Kristlased – Ingliteks.  Aga mõned Kõrgemaks Tsivilisatsiooniks.  

Ja siis saabus vaikus - jumalad lahkusid, aga miks?

Esiteks, nad ei lahkunud, vaid muutusid nähtamatuks,  muutsid vormi, läksid varjudesse, muutusid vaatlejateks.  Need, keda nimetame Jõuks, intuitsiooniks,  Kõrgemaks Minaks.  

Teiseks.  Me muutusime ohtlikuks, inimesed õppisid liiga palju ja liiga kiiresti. Nad murdsid koodi ja mingil hetkel said Võrdseteks. Süsteem ei suutnud sellega toime tulla.  Vana skeem visati ära, need eemaldati reaalsusest ja meid paisati tagasi režiimi, kus sa oled unustanud - kes sa oled.  

Aga müüdid jäid alles nagu vihje, nagu Viga, nagu arm, mis jääb haavast.  

Võib olla pole jumalad kuhugi kadunud, vaid nad on sinu sees. Iga kord kui sa lähed kaugemale, kui sa lood tühjusest,

 kui sa alateadlikult juhid oma reaalsust - äratad nad tagasi, sest müütide jumalad, need olid sina, enne uut Lülitust. 

Miks on muinasjuttudes nii palju maagiat ja miks lastele see meeldib? 

Sest kunagi oli see normaalne, siis kui elati kõrgsageduslikus maailmas, kus mõte kontrollis mateeriat ja tahe moodustas Tee.  

Nad ei taha, et sa seda mäletaksid.  

Kui sa „näed tekstist läbi“, kui suudad lugeda „ridade  vahelt“, siis oled saanud tagasi maatriksi võtmeid.  

Maailma ei käivitatud mitte ainult üks kord.  

Miks on hoonete all veel teised hooned? Miks on Rooma all veel teine Rooma? 

Sest see pole ajalugu, vaid unustatud maatriksi versioon.  Iga tsivilisatsiooni kiht. Iga puhastatud kultuur on kaugema matrixi tarkvara.  Need kustutati ära nagu vanad kaustad arvutis. Jäi alles vaid ilus dekoratsioon või pealkiri – reisijuhtidele/giididele.  

Mäletad Atlantist, Tartaariat, Hüperboread või Sannikovi maad.  Maatriks ei saa kõike kustutada, sest  see on liiga energiamahukas, et luua uus alusprogramm.  

Miks ei ole mingeid seletusi suurtest ehitustest, püramiididest, paleed, lossid, kindlused? Miks neid „justkui“ ei ehitatud, vaid Leiti. 

Sest sa elad siin peale taaskäivitamist.  Sa ei ole siin mitte juhuse tahtel. Sa oled - teadvuse arheoloog. 

NB! Matrixi filmist kumab läbi selline visuaalne pilt.  Kui astuda ühest programmist välja, siis see meenutab kung-fu võitlust. Saad hakkama, tuleb selgust ja rahu. Et astuda välja järgmisest programmist, siis kõik kordub. 

Selle filmigi järgi, pole mina aru saanud – kuhu me välja peaks jõudma???

KUIDAS SAADA VÄLJA MATRIXIST.

Kuidas saada välja Matrixist?

Kust tuleb meisse see soov? Justkui see, mis meid ümbritseb ei oleks meie omand.  Justkui me oleksime võõrad selles süsteemis. 

Ja ma saan sellest aru, sest ma ise olen selle läbi elanud. Kui sa hakkad nägema, et pidevalt korduvad ümberringi samad situatsioonid, et emotsioonid on programmeeritud, et inimeste käitumine on etteaimatav, aga elu läheb edasi ühe ja  sama stsenaariumiga.  

Seestpoolt ilmub hääl:  „See ei ole minu reaalsus. Ma tahan sellest välja!“ 

Nii hakkavad mõtlema inimesed, kes nn „ärkavad üles“. Sa näed vigu, ebaloogilisust, veidrusi, kokkusattumusi, mis poleks tohtinud juhtuda. Sa  tabad deja ´vu hetki, hakkad teiste sõnu ette aimama ja näed, et siin on midagi valesti. Sa ei ole hullumeelne, sa lihtsalt hakkad märkama. Mis varem oli lihtsalt peidus mallide, kastide ja kattevarju taga. 

Sa hakkad välja tungima -  Koodist.  

Ja see pole viga, see on samm. Aga siin on tõde, mida  keegi ei taha kuuldagi.  

Maatriksist  pole väljapääsu, sest seda pole olemas - Väljaspool. 

Maatriks on sinu sees. Need pole seinad, ka mitte ekraanid, mitte korporatsioonid, need on sinu reaktsioonid, sinu hirmud, sinu seadistus. 

Maatriks on sinu tajumise tarkvara. 

Nii kaua kui sa ise ei kirjuta ümber oma tarkvara ehk programme, nii kaua sa elad nende järgi. '

Kui sa mõistad,  et elad programmis, siis esimene impulss on – Vabaneda. 

Kui sa seda mõistad ja tahad vabaneda, siis kohe alguses: võtta aeg maha, puhka, jaluta metsas ja püüa alustada  otsast peale sellise sisetundega, et kui sa midagi teed, siis see ongi vabadus. 

Kuid tõde pole selles. Sa saad muuta olukorda, vahetada elukohta või riiki, aga kui programm jääb sinusse, siis kõik see kordub. Lihtsalt teises „ümbrikus“.  Need samad tunded,  samad reaktsioonid, samad hirmud.  

Kuid kui „kontoriülema“ asemel tuleb -  Vaimne Mentor.  Vana süsteemi asemele, saad uue süsteemi. Maatriks ei sure, see muudab „välimust“,  sest see asub sinu sees, sinu tõlgendustes maailma asjadest, sinu filtrites: kuidas sa solvud, kuidas sa kardad ja kuidas ennast kaitsed. 

Aga sa ei pea seda hävitama, sa võid temaga sõbraks saada. 

Sa saad aru, kuidas see toimib ja sa saad seda ümber kirjutada – Seestpoolt. 

Mitte ära joosta, vaid siia jääda. Vaadates sügavamale olemusse, milliseid  programme saad kasutada automaat režiimil ja esitada küsimuse: „Kas see on tõesti minu enda oma.“ 

Sest  maatriks ei ole vaenlane, vaid lihtsalt tööriist-instrument. Keegi andis sulle selle stsenaariumi ja sa võid kirjutama hakata enda oma.  

See ei ole võitlus, vaid üleminek alateadlikust elust - teadlikku ellu.  Šabloonist: kellegi teise  „Peab“ -  omaenda Tahan olekusse. 

Sa ei sündinud tühja teadvusega, sa sündisid juba valmis kujul programmi. 

See stsenaarium oli valmis kirjutatud juba enne sind. Sulle anti nimi ja seletati, et sa oled kas poiss või tüdruk,  näidati mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on häbiväärne. Sina uskusid, sest sa usaldasid. Sa ei valinud ühtegi neist  mõistetest ise, sulle lihtsalt seadistati alla „komplekt seadistusi“.  Kuidas reageerida ja kuidas rääkida, kuidas unistada ja isegi see, mida peetakse vabaduseks.  Nad selgitasid, et sa pead olema tubli, leidma normaalse töökoha, armastama oma tööd ja riiki, uskuma seda, mida usuvad kõik teised, kartma vigu. 

Kuid kõik see ei ole sina, see on tarkvara.  

Maatriks, mis kõnetas läbi su vanemate ja õpetajate hääle,  reklaamides,  traditsioonides. 

Maatriks tegi seda parimatel motiividel.  

Nüüd oled sa suureks kasvanud ja ikkagi jooksutanud samu koode: ma pean, mul ei ole õigusi, see on võimatu, minust ei saada aru.  

Nüüd aga peamine. 

Sina oledki seesama maatriks, sest nüüd sa räägid ise sedasama endale, vabatahtlikult. Sa ise seletad:  miks sa seda ei suuda, miks sa pole vääriline, miks sa ei ole valmis. 

 Aga nüüd kui sa tead, on  selles ka sinu tugevus, sest kui sa ise oled maatriks, siis sa võid saada selle autoriks.  Kirjutada koode ringi, kustutada ära vanad käsud, luua uusi reegleid.

 Mitte lõhkuda süsteemi, vaid teadlikult asendada. 

Mitte karta, et sa ei ole selline, vaid rõõmustada, et nüüd oled sa – Tegelik. 

Sa arvasid, et kõik su ümber lihtsalt toimub, juhtub, et sa lähed tööle, sest nii on vaja, sa elad seal, kus sündisid sellepärast, et nii kujunes välja. Sa reageerisid, vihastasid ja olid solvunud, sest keegi viis  sind - Endast Välja.  

Aga nüüd on tõde see, et sa ise juhid seda kõike, iga päev, märkamatult, automaatselt.  

Sa ise oled oma reaalsuse – Pult. 

Lihtsalt varem sa seda ei teadnud, sa lülitasid sisse ohvri režiimi ja reaalsus viskas sulle pidevalt juurde uusi „solvajaid“. Sa arvasid, et sa ei saa midagi paremaks teha ja sündmused jooksidki tupikusse.  Sa kartsid kaotada ja kaotasid, sa ei usaldanud ennast ja keegi ei uskunud sind.  

See on sinu – peegelkood. 

Reaalsus ei ole väline film, see on interaktiivne süsteem.

 Niipea kui sa hakkad „värskendama“ oma mõtlemist, muutub kohe stsenaarium sinu ümber. See, mida sa näed, on sinu enda:  peegeldus, vibratsioonid, sinu mõtted, sinu hirmud ja soovid, mis on peidetud sügavamale kui sa ise arvad.  Sa ihkad armastust aga sa ei usu, et oled seda väärt.  

Sind hakatakse ignoreerima. Sa tahad vabadust aga sa hoiad peas - võlgu, võlgu, võlgu.  Sinu maatriks tuletabki neid sulle meelde. 

Juhitav reaalsus ei seisne maagias, see puudutab teadlikkust. Iga päev häälestada oma mõtteid sagedusele, sellele mida sa usud, mida sa tunned ja mida kiirgad, sest maailm ei ole vastupanu, see on – Väli.  

See on vastus, see on projektsioon ja sina saad seda mõjutada. Mitte kohe, mitte nupust, vaid järk-järgult,  siis kui sa end ümber häälestad. 

Sinust  võib saada oma maatriksi autor.  

Mitte sellest väljuda, vaid saada selleks, kes kirjutab koode ringi.  

Kas sa mõistad milles seisneb paradoks?  

Sa oled otsinud väljapääsu, kuid pole märganud olulist.  

Kõik mida sa näed, keerleb sinu ümber, kogu stsenaarium, kõik rollid, kõik sündmused, isegi juhused ja õnnetused.  See ei ole juhuslikkus, see on vastus sulle. 

 Sa ei ole lihtsalt Matrixi mängur, vaid sa oled selle pult, selle juht. Sa oled programmi Tuum.  

Kõik mustrid, mida sa Eluks nimetad, on loodud sinu ootustest, sinu mõtetest, sinu hirmudes, sinu uskumustest.  

Kui sa arvad et inimesed on kurjad, kohtad sa kurje inimesi.

 Kui sa usud, et raha on raske saada, nii juhtub. 

Kui oled kindel, et mitte midagi ei muutu, reaalsus noogutab kuulekalt ja ütleb: „Jah mu isand“. 

Sa ei ole asjaolude ohver, vaid lavastaja. 

Sa ei ole maatriksi keskpunktis, vaid sa oledki selle keskpunkt. 

Kui sa tahad teistsugust stsenaariumi,  ära otsi väljapääsu, vaid kirjuta sissejuhatav teave ümber.  Ära küsi enam: kuidas ma välja saan. Küsi endalt: millist visiooni endast ma tahan alla laadida. Maatriks ei punni  vastu. Tahab lihtsalt peegeldab.  Kui sa muudad koodi, muudab see peegeldust.  

Ma toon ühe võimsa näite. 

 Üheksakümnendate aastate lapsed mõistavad seda paremini, need kellel on juba endal lapsed.  Sa kasvasid üles karmides tingimustes, võib olla sinust ei hoolitud,  ilma mõistmiseta, programmidega: sa pead, ära mõtle endast liiga hästi, ela nagu kõik teised. 

Kuid sa kirjutasid need koodid ringi. Teist ei saanud selliseid nagu olid inimesed varem. Sa ei ole oma lastele edasi andnud neid haavu. Sa valisid teisiti.  Sinust on saanud need, kes peatasid vana valu. 

Aga nüüd kujutage ette: kui te olete saanud ümber kirjutada programme teise inimese jaoks, siis mida sa suudad teha veel enda jaoks. 

Oma reaalsusega,  oma stsenaariumiga. 

Sinu tugevus on juba tõestatud, see on elus ja see töötab. 

Ja nüüd on sinu ülesanne: mitte hävitada, vaid ehitada. Luua seda maatriksit, millest tahaksid elada ja kus  hing hingab.

 Kus sa pole ohver, vaid oma reaalsuse ülesehituse arhitekt. 

Sa ei ole lihtsalt osaleja, vaid säde, mis süttis programmis ja sa hakkad neid ümber kirjutama seestpoolt. Seega.  Sa ei ole maatriks, sa oled selle Uuendus.

NB!

See tekst on tõlge ühelt üsna uuelt kanalilt. Autorit kirjas pole. 

Eestis pole siiani kanalit või inimest, kes oleks pikemalt seletanud teooriat/arvamust - Maatriksist. Mulle on see teema meeldinud juba aastaid ja otsustasin tõlkida neid lugusid. Ma tean umbes 4-5 kanalit, kes tegeleb sellega juba pikemat aega.  Selle tekstiga video oli all 10 minuti ja kui ma seda kuulasin, oli üks tunnetus. Kui hakkasin tõlkima ja pastakaga aeglaselt kirjutama, tekkisid hoopis teised mõtted ja tunnetus. 

Kui see lugu meeldis, siis loe uuesti. 

Mõte mõtte haaval ja meenuta, mida oled ise läbi elanud. 

See lugu on tõlgitud kärbeteta ja ka siin korduvad tähtsamad mõtted mitu korda. Järgmistes tõlgetes ma püüan tõlkida vaid neid mõtteid, mis on uued ja kui ma olen ise kuulanud pea kümmet videot, siis seal on häid näiteid ja viiteid. 

n+1

Borbála Györgyi Bors, "Ad infinitum" (2022)

Kui ma lubasin, et kirjutan midagi edasi, siis mõnede päevade jooksul on tulnud „Üks Teema“, mis hakkab edasi kerima ja sellest tuleb Midagi. 

Mitu tuttavate hulgas on palju erilisi inimesi, sest „tavaline inimene“ minu tutvusringkonda ei satukski. Ma hakkan kirjutama-tõlkima lugusid aga ma tahaks -  endale ka midagi huvitavat. 

Nüüd ma olen paar korda saanud selliseid huvitavaid kirjeldusi, mida saab interneti vahendusel ka väga palju aga nendes kirjeldustes ma ei tunne inimest, ma ei kuule ise mida ta räägib. Mul oli nüüd kaks juhust. 

Esiteks rääkisin ma koolivennaga ja tema küsis, et kust ma võtan need teemad. Ma küsisin tema käest, et kas ta Pigem usub: et ta on siin planeedil Ühekordne või on siin käinud ka enne. Tema uskus Pigem esimest varianti. Siis küsisin, et kas tal on olnud mingeid Vau-efekte. Ja ta kirjeldas kuidas ta pidi võõras paigas leidma oma sugulast. Ta ei teadnud kohta aga „miski“ juhatas teda sinna ja tänna, paremale ja vasakule ning kohal ta oligi. 

Teine lugu oli aga võhivõõra poemüüjaga (ka meesterahvas), kellega jutt läks step-stepi järel samale teemale. Tema Vau-efekti kirjeldus oli isegi lühem. Ta käis Amsterdamis ja seal linnas liikudes ei olnud tal vaja ei Gepsu ega kaarti, ta „leidis“ kõik mida vajas – Ise. 

Novot ja niikaua kui ma saan tõlgitud esimesed lood, andke teada milliseid vauefekte oled sina läbi elanud. Iga selline vihje – viib ka mind edasi. Kummaline, aga nüüd, tänaseks päevaks, ei ole mulle enam miski kummaline ega võimatu. Ühe loo kirjeldan ära – oma sõnadega. Ehk.

Milline näeb välja Infoväli ehk Lõputu Variantide Ruum.    

Paljud teavad väljendeid: ela siin ja praegu, ela hetkes, kõik toimub Ühes Punktis, Jumal on Üks, minu „teooria“ -  Ainsusest  ja nii edasi.

Võtame „paberilehel“ ehk tasandil ühe punkti. Selles punktis olen ma igal ajahetkel. 

Ütleme nii, et ma seisan nüüd selles punktis ja Ei Liiguta.

 Esimene liigutus, kui ma hakkan „kuhugi minema“, on üks noolega kiir ehk Vektor. 

Kujutame ette nüüd suuremat ringi ja neis olevaid Kõiki vektoreid. Neid on nii palju, et kogu see ring saab nii täis, et vektorite vahele enam vaba ruumi ei mahu. Kuid on üks trikk.

 Kui me suurendame seda ringi suuremaks, siis selgub, et nende vektorite „ lõppu“ tekib vaba ruumi juurde ja sinna mahub veel vektoreid juurde. Kui Palju Mahub??? LÕPUTULT. 

Kui palju on Lõputu???

Mina kui mehaanik suudan seda kirjeldada ja ette kujutada.  Lõpmatuse märk ehk see „kuku pikali 8“ ei ole matemaatiliselt seletatav suurus. Seletatav suurus on aga termin:  lõpmatus  miinus 1. Lõpmatus miinus üks on aga termin – n .   

n+1  =   lõpmatus. 

Kui ma olen Punktis, siis sellest punktist liikuma hakates väljub n arv võimalikkuse kiirt ehk siis n+1 kiirt. Seda on Palju.  

Siiani kujutasite ette, et see on tasandil ehk ringil. Kui on olemas kolmemõõtmeline ruum, siis väljuvate kiirte kogus väljub Palli seest ehk kes matemaatikat rohkem oskab, saab jälle mingi valemi teha. Kus Lõpmatus läheb „veel suuremaks“.

 Nüüd läheb aga Absurdseks kätte. Iga Pisimgi liikumine punktist välja, tekitab uue punkti, milles on jällegi n+1 vektorit. Seega Teine liigutus punktist A punkti B on tehe. Võimalikke Variante on: n+1 astmes n+1.  Rohkem „kaugemale“ ma ei lähe. Mõelge korraks selle skeemi peale ja teile endale tekib see vektorite virr-varr silme ette. Mis on selle kirjelduse mõte.

SEE ON ELU. See on ka Elu Mõte. 

Kuidas olla Normaalne Inimene.  

Pole olemas mitte ühtegi Samasugust Asja ega sarnast inimest, sest kõik oleneb Valikust – millisesse järgmisesse punkti sa astud ja kuidas sealt edasi lähed. 

Ma jõuan oma kirjeldustes sinnani,  kuidas Ei Ole Olemas mitte midagi muud kui  - ÜKS.  

Lõpmatus – Vikitsitaadid

Kahte lõpmatust avastada pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel loogikal on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne mõtlemine: kahe lõpmatuse mõistest.

• Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan", rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest", 

 

MONTALEGRE

 

Mul on siiani üks "saladus" lahendamata. 

Mis Asi on raha?  

Kui see paber on sul kuskil olemas, siis kummalisel kombel enamus inimesi kasutavad seda niiöelda kummaliselt. Nad teevad elu jooksul "imelikke asju". Ehitavad maju, ostavad autosid ja aina uusi asju. Enamustel inimestel on Miski puudu ja sellest loo üsna lõpus. 

Ehksiis, võtad rahakotist nt mingi tuhat eurtsi, lähed kuhugi ja saad näha ja kogeda selliseid värgendusi, millest kodus ei oska unistadagi. 

Rallikross läks seekord nii nagu see läks ja on pikem jutt. Head kohta "formaalselt" ei tulnud, sest Romet "sattus" - sinna, kus ei oleks pidanud olema.  Ehksiis poolfinaalide neljanda ajaga ei saanud finaali kuue hulka. Teises kahes poolfinaalis oleks olnud raudselt sees. Lisaks läks käigukast pekki ja meie mehed ei oleks ise midagi teinud. Kuid siis tuli meie boksi tuttav portugali mehaanik ja pani mehed tööle - ei vahi midagi niisama ja hakkame mootorit vahetama. Mina ise olen elu aeg krossiga tegelenud ja seal (vene ajal) pidime kõik ise tegema - sita, tati ja traadiga. Tänapäeval on sellised "siidikinnastega mehaanikud", kes panevad ainult uusi osi külge ja peenhäälestavad. Ühesõnaga, kross läks korda ja uued sõidud on juba selle kuu lõpus Hollandis. 

Nüüd aga Juhustest. 

1. Portugali mehaanik oli sellel võistlustel "juhuslikult". 

2. Me sõitsime rendiautoga ühel õhtul Gepsu järgi "kogemata-juhuslikult" valesse suunda. Naine pidi hirmu kätte "ärasurema", sest me sõitsime pea 40 minutit Portugali mägiteedel totaalses pärapõrgus. Kitsad teed viisid ühest külast teise. Tee ääres olid kiviaiad ja põllud. Hakkas hämarduma ja me jõudsime sellisesse külla - mida ei tohiks olemas olla. Kuna ma ei saanud kinni pidada ja seal kolada (nagu ütlesin, et naine oli juba paanikas), siis ma püüan gugla mapsist selle küla üles leida ja ise ka uurida - mis on selles külas "võimatut", mu sisetunne ütleb, et see on võimatu. 

3. Montalegre väikelinnas on mäe otsas kindlus. Alguses ma ei saanud sinna minna, sest pidevalt oli mingi ajapuudus. Peale võistlust oli aga päev vaba ja  sain ka seal nn juhusepeale ära käia. Jälle oli mingi absoluutne võimatus. Teen kindlasti loo. 

4. Tagasilennul Portost Frankfurti, täiesti juhuslikult istusin akna juures ja "õiges suunas", ehk, ma nägin nn Päikesetõusu kümne kildi kõrgusel. Nägin ära terve päikesetõusu ja ka see oli täiesti võimatu. Mul on see ka videos, mis oleks vaja üheks kokku kleepida aga ma saan piltidega ka ära seletada. Teen hiljem pikema seletuse. 

Mis on Päike? See on täiesti arusaamatu. 

5. Lugesin lennukis läbi Douglas Adamasi - "Universumi lõpu restorani". Ma olen seda Pöidlaküüdi sarja lugenud nüüdsiis vähemalt kolmas kord ja ma ei suuda äraimestada. See mees elas vaid 49 aastat aga tema viies raamatus on - Kõik Kirjas. Neid raamatuid peaks lugema korraga rohkem kui kolm inimest, panema kirja ehk lahti mõtestama iga peatüki, iga lause ja mõte. Seal on niipalju nüansse, et üks-kaks inimest ei märka ja ei suuda midagi tõlgendada. 

Mulle tuli selline kujutluspilt. Justkui see mõte ehk lause oli selles raamatus aga ma veel teen neist raamatutest ka paremate palade väljavõtteid. 

"Maailm on kino. Ja see kinopilt kulgeb - tagantpoolt ettepoole". 

See lause seletab minu jaoks ära kogu selle kupatuse - miks me midagi ei mäleta, miks me midagi teeme ja miks jätame midagi tegemata. 

Kõik tegelased, keda Ma  (ma räägin nüüd ainult oma elust)  oma elus kohtan, on need, kellega ma tegin lepingud ja kokkulepped - enne siia tulekut. Hullem veel.  Ma olin "seal" ka stsenarist ja režissöör. Kogu minu elu, mis siin hetkel toimub, on - "juba ette filmitud Kino". Filmi tegijad ei tea kunagi - milline saab film olema valmis peast. Nad näevad kuidas näitlejad võtteplatsidel liiguvad. Duubleid on palju, sealt valitakse midagi välja ja monteerijad lõikavad filmi kokku. Valmis filmi näevad osalised alles kinosaalis. Tuleb kuidagi tuttav ette???  

Me vaatame oma elu TagantPooltEttepoole. Filmis on olemas juba - END,  aga meie alles "elame veel" ja püüame meenutada, mida me filmimise ajal kõike "juhuslikku" kokkukeerasime.  

Siiani on mul kõrvus Arvo lause - me püüame Meelde Tuletada.         

ALGEBRA ehk Hinge Matemaatika.

  

Ma ei uuriks ega kirjutaks mitte midagi - kui seda poleks eluliselt vaja. Mitte ükski inimene ei tee mitte midagi kui seda pole tarvis talle endale või teistel headele inimestele. 

Mitte miski ei ole Halb. Halb on Äraõppimine. Mitte ükski loomeinimene, kirjanik ja ulmekirjanik ei teeks ühtegi uurimist, kui see poleks elust enesest ja toimib siin planeedil Maa. Maailmas ei ole midagi uskumatut, müstilist ega mustkunstilist. Mustkunst ei ole maagia, vaid puhtfüüsiline ja mehaaniline trikk. 

Ma loen viimasel ajal vanade kirjanike nn ulmelaadseid raamatuid. Jules Verne, A. C. Clarke ja viimasel ajal olen saanud 100 aastat vanu H. G. Wellsi raamatuid. Nendes on nii kohutavalt palju selliseid tehnoloogiaid, mis tõlgendatakse fantastika valdkonda ehk oleks justkui omast ajast ees. Tegelikult elame me kõrgtehnoloogiaga tsivilisatsiooni kaotatud teadmiste riismetel. 

Nagu ikka, kui ma hakkan midagi uurima, siis tuleb sama informatsioon mitmest kanalist korraga ja täiendab.

 Esimene osa on siis raamatu - Ajamasin algusest. Hiljem läks raamat hoopis filosoofilisemaks. Lugege seda rohkem kui 100 aastat vana kirjeldust. Edasi tuleb tõlkeid mitmetest videotest, mis on vahest nn esoteerilised, teaduslikumad ja kuni klassikalise kvantfüüsikani välja. 

H . G. Wellsi  Ajamasin. 

"Muidugi teate te, et matemaatilisel joonel puudub läbimõõt, järelikult teda tegelikkuses ei eksisteeri. Te ju õppisite seda koolis. Nõndasamuti puudub matemaatilisel tasandil paksus. Need kaks on vaid Mõisted.  Kuupi, millel puudub pikkus, laius ja kõrgus, ei saa eksisteerida. Kas me võime rääkida Hetkelisest kuubist (ehk reaalsest kuubist)?  Kas saab olla olemas kuup, mis üldsegi ei kesta?  Mõistagi peab igal kehal (ruumiliselt eksisteerival kehal) olema neli mõõdet: pikkus, laius, kõrgus ja  ... kestus. Tegelikult on olemas neli mõõdet, millest kolme kutsume ruumitasanditeks, neljandat aga ajaks. Ometigi kipume viimati mainitud mõõdet lahutama kolmest esimesest, sest juhtumisi on seatud nii, et meie teadvus liigub sünnist kuni surmani ühesuunaliselt ja katkendlikult (taaskehastumisega) mööda toda viimati nimetatud mõõdet. Osad inimesed, kes räägivad küll neljandast mõõtmest, ei saa isegi aru, mis nad selle all mõtlevad, ega taipa, et see on vaid aja sünonüüm. Pole mingit vahet aja ja ühegi ruumimõõtme vahel peale selle, et piki ajamõõdet liigub meie teadvus. Kuid on juhmardeid, kes käsitavad seda asja valesti. Ruum on matemaatikute  sõnul kolmemõõtmeline: pikkus, laius ja kõrgus. Ruumi mõisteid saab alati määratleda kolme üksteisega risti oleva tasandi abil. Aga mõnel mõttetargal on tekkinud küsimus, miks just kolm  mõõdet  - kas ei leidu ehk veel üht tasandit, mis oleks risti ülejäänud kolmega? Nad on koguni üritanud ehitada neljamõõtmelist geomeetriat . Professor Simon Newcomb esitas selle väite New Yorgi Matemaatikaseltsis vaevalt kuu aja eest. "

 

NB! Vahepeale informatsiooni. 

Googeldasin ja Wiki andis palju kummalist informatsiooni ja tema ulmeraamatu. Sest ka ma ise lähen nagu Alice mööda jäneseurgu ja korjan "juhuslikke" raasukesi.  

https://en.wikipedia.org/wiki/Simon_Newcomb

1903. aastaks oli tema vaade aga muutunud. Ajakirjas Science avaldatud artiklis kirjutas ta:

"Meie ees seisab piiramatu väli, mille olemasolu kümme aastat tagasi vaevalt kahtlustati ja mille uurimine võib hästi haarata meie füüsikalaborite tegevuse ning meie astronoomiliste vaatlejate ja uurijate suure massi nii paljude põlvkondade jooksul, kui oli vaja elektriteaduse praegusesse seisundisse viimiseks.  

Vot selline kummaline informatsioon. Ehksiis, 1893 ei teatud siis - Mida???? 

Ajamasina tekst jätkub. 

"Te ju teate, et kahemõõtmelisele tasandile võib paigutada kolmemõõtmelise keha.  Nemad mõtlevad, et analoogiliselt võib kolmemõõtmelisse ruumi paigutada neljamõõtmelise keha, kui vaid õnnestuks seda geomeetriliselt väljendada. Kas suudate mind jälgida?  Noh, ma olen mõnda aega tegelenud neljamõõtmelise geomeetriaga. Jõudsin sealjuures mõnele huvitavale järeldusele. Vaadake näiteks selle mehe portreesid: kaheksa-aastasena, viiteistkümne-, seitsmeteistkümne-, kahekümne kolme aastasena ja nii edasi. Ilmselgelt on nad kõik ühe terviku osad, nii-öelda kindla ja muutumatu neljamõõtmelise inimolendi kolmemõõtmelised kujutised. Teadlastele on täiesti selge, et aeg on vaid üks ruumi liike. Siin näete teada-tuntud ilmavaatluse diagrammi. See kõver, mida mööda ma oma sõrme vean, väljendab baromeetri näidu muutu. Eile päeval oli õhurõhk näete sellel kõrgusel, õhtupoole ta langes, täna hommikul tõusis jälle aegamisi siiani. Ilmselgelt ei kulge elavhõbeda liikumiskõver piki mõnd ruumimõõdet. Kuid fakt, et ta sellise kõvera moodustas, ja seega tuleb meil tunnistada, et kõver järgib ajamõõdet. Aga kui aeg on vaid ruumi neljas mõõde, miks seda siis alati on millekski erinevaks peetud? Ja miks ei saa me liikuda ajas niisamuti nagu ruumimõõtmeid pidi. Siin te eksite nagu terve maailm eksib. Me lahkume pidevalt käesolevast hetkest. Vaim, kui meie kujuta ja mõõtmeteta olelusvorm, liigub muutumatu kiirusega hällist hauani."

 

NB! Ja siit lähebki "ulmekirjaniku fantaasia" lendama ajas rändamises. Lugege raamatut ja seal on enamus kirjeldusi - inimeseks olemisest.  

Tõlge  ühest videost. 

Matemaatilist graafikut -  x2 - kujutatakse paraboolina. Jah need kõverad (paberil) on olemas, kuid neis algebralistes kujutlustes puudub dimensioon ehk mõõtmed. Kui neid ei ole olemas, siis teadlased panevad sellised graafikud füüsikasse ( füüsilisse kirjeldusse), võrdlevad neid reaalsuses ja kui sobib, siis kleebivad sinna erinevad termid: kiirus, mass, gravitatsioon jne. Kogu teadus on kokkukirjutatud katse-eksituse baasil ehk, enne ei ole teada, mis see on ja siis luuakse juurde teooriad ja mõisted-mõõdud. 

Mis tehe on:   x2.  Iks ruudus.  

Üks X on korrutatud iseendaga. Kuid Füüsika on kõik kogused kujutatud  - Vektoritena. Kui vektor X korrutada iseendaga ehk teise vektoriga, mis on sama nurga all ehk siinus sama nurga all on  = 0. Seega kahe X korrutis füüsikas on Null. Sellisel juhul ei eksisteeri füüsikas mingeid valemeid nt kiirus ruudus. See eksisteerib vaid matemaatikas ja ka seal on see valesti arvestatuna. Füüsikas on ainus võimalus teha tehet x2 sellisena, kui me teise X mõõtme keerame 90 kraadise nurga alla ja saame Y telje. Seega x2 on - üks X,  korda teine X,  90 kraadise nurga alla pööratuna. Väikesed aga olulised pisiasjad. Kui füüsikas opereerida õigesti - esimese tuletisega, siis muutub kõik. 

Kui mehaanikas nt on esimene tuletis - meeter jagatud ajaga ehk kiirus. Kui kiirust õigesti arvutada, siis me saame hoopis midagi muud. Planeet Maa ei lenda mitte kuhugi, see pole ümmargune. Keha mis liigub nn puhkeasendis (ilma lisajõudu juurde andmata), püsikiirusel ja konstantsel orbiidil, ei pea selle keskel olema massiivset keha. Orbiidi suurus ei sõltu keskkeha massist, vaid tiirleva keha enda massist, selle kiirusest ja aja parameetrist. 

Elektromagnetilised ja dünaamilised kirjeldused on õiged, kuna nende esimene tuletis on õigema püstitusega. (Aga see on pikem ja hoopis teine teema). 

Algebras ei esine selliseid füüsikalisi seadusi. Mitte ühelgi algebralisel väärtusel ei ole mõõtmeid ehk mõõtmelisust (ruumilisust). See toimub ainult Numbritega, millel puuduvad Füüsilised parameetrid-ruum.  Kuid meil on kasutusel nn  Inforuum, kus kasutatakse  -  0 ja 1, kuigi nende numbrite asemel võiksid olla misiganes muud kaks numbrit (3 ja 7, või 4,5 ja 6,9 jne)  Need numbrid on vaid - informatsiooni kodeerimiseks ja füüsilist maailma ei mõjuta numbrid mitte mingil moel. Numbritest ei saa koostada ei massi ega ühtegi muud füüsilist objekti. 

Algebralises maailmas kehtib vaid neli seadust: liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Kõik muud nn matemaatilised tehted on nende nelja tuletised. Samas saab kõik need neli taandada vaid ühele tehtele. 

See on liitmine. Lahutamine on liitmine miinus märgiga ja korrutamine on iseendaga liitmine.  3x4 = 4+4+4  

Algebras on ainult täisarvud. Selline,  algebraline digitalne numbrimaailm kujutabki inimese ja teiste hingede olekut. Kõik on programmiline ja algebraline füüsiline algoritmide kogum. 

NB! Algebras ja Hinges ei ole dimensioone ehk mõõtmeid ega kaugusi. Hing on lõputu ja igavene. Algebras ei ole aega ega kiirust. Sellistest teadmistes on aja jooksul ehk ajaloost tekkinud palju õpetusi, et - Hing on Igavene ja Lõputu ja mingil moel sünnib füüsilisena pidevalt uuesti. Ja tõesti, Algebra on puhtalt vaimsete omaduste kirjeldus. 

19 sajandi teisel poolel mindi üle füüsikale ja enne seda opereeriti vaid algebraliste konstruktsioonidega. 

Kui uurida ajaloost algebra ja füüsika arengut, siis enne 19-ndat sajandit füüsikat ja tänapäevast matemaatikat ei olnud. 

Enne 17 sajandit ei olnud matemaatikat kui vormi üleüldse olemas. Enne seda ei olnud ka algebrat, mingeid araablaste numbreid ja hiinlaste matemaatikat. 

Alles siis kui Dascartes alustas kogu matemaatika tõlgendamist koordinaatsüsteemi, siis hakkasid tekkima algebralised  mõtlemised. x2 + y2  on lihtne asi vaid sellisel juhul, kui on olemas Descartesi koordinaatteljed aga enne teda seda polnud olemas. 

NB! Näiteks Eestis mõeldi alles 1800 lõpus välja esimene - "Fiisika õpik". 

Algebra ei ole matemaatika, see on vaimsuse seletus ehk Hingeteadus. 

Enne Piiblit olid nn algebraliste tunnustega ehk Hingelised olevused ja mitte füüsilised. 

Jumal lõi maailma kuue päevaga ja see paistis ilus olema ning -  sigigu teid palju. 

Esimene Jumal, oli esimene füüsiline olend, kellel oli kiirus (liikumine), meetrit sekundis  - kõige enne oli valgus.   Jumal vaatas endast välja. 

Einštein kirjeldas valguse kiiruse ehk kirjeldas füüsilist materiaalset maailma. 

Valgus ei liigu kuhugi, nagu ka elekter. On veel üks video, kus kirjeldatakse elektrit täpselt sama skeemi järgi. Mitte ükski elektritehnika akadeemik ei suuda panna elektrile terminit. Kooliseletuste täpsemal uurimisel ei vasta tänapäeva füüsika  vastustele ja annab alalõpmata vastakaid seletusi. 

Elekter on siiani minu meelest - eeterlik energia. Vanasti olid televisiooni saated - Eetris. 

Valgusega on sama lugu. Miks valgus Hääbub. Miks valguse valgustusvõime hääbub ja metsas on pime aga teine inimene näeb seda lambivalguse täppi kilomeetite kauguselt. 

Palju aastaid tagasi oli üks (alternatiiv) akadeemik, kes seletas nii füüsikat, keemiat, matemaatikat kui ka elektrit täiesti teistmoodi ehk ta leidis palju tõesemaid seletusi.  Paljut neist saan ma lugeda juba teaduslikes kirjeldustes ja on tänapäeval juba teaduses aktsepteeritav. Tema seletus matemaatikale oli. See ei tööta ja üks näide ülekordamiseks. Jagades 1 / 3 ehk vastus on - ükskolmandik. Kui jagada 1 : 3 = 0, 3333...     Kuhu kaob 0,0000... 1.  Selles matemaatikas on viga sees. 

Oli üks anektoodi moodi lugu. Einštein jõuab jumala juurde ja küsib: kuidas sa inimese tegid???  Jumal ei viitsi vastata ja annab arvutused. Einštein tuleb mõne aja pärast ja küsib: aga selle arvutuses on viga see. Mille peale jumal vastab:  Ma tean seda. 

Nüüd mu lemmik teema, mis seostub Koordinaatidega. 

Ruumimõõtmeid ei ole kolm: pikkus, laius ja kõrgus. Täpselt nii nagu oli ulmeraamatus. Peab olema ka veel: üles ja alla. On üks "grupp seltsimehi", keda naeruvääristatakse - Lamemaalased. 

Ümara planeedi füüsikaliste anomaaliate uurijad pole kunagi väitnud, et me elame Lapiku Maa peal, sest mitte keegi ei suuda selle -  äärt üles leida. Need uurijad püüavad füüsikaliste katsetega tõestada, et - Maa ei ole Kera. Ja neid anomaaliaid on liiga palju. 

Seega ka mina näen oma silmaga ainult sirget siledat Maad ja maapinda, mis on reaalne ja tõestatav. 

Kõik ülejäänud püüavad uskuda ja väita kera kuju, kõikide nende näidetega, mida ei saa näha Oma Silmaga ja oma mõõtmistega. Lihtsalt kordavad tuimalt koolitarkust ja nõukaaja doktriini - me elame vaid ühe korra. 

Minu lemmik teema on alati olnud - kosmoses lendamine. Mul on nii kahju, et ma nüüd olen teada saanud, et - seal pole võimalik lennata ja pole võimalik ka navigeerida. Kuigi SG-1 lendavad tontteab kuhu kaugetesse maadesse ja läbi Ussiaukude.

Ruumil ei saa olla vaid Kolme mõõdet ehk pluss aeg, seega neli. Iga ruum, kus keegi liigub on - Kuup, millel on 6 seina. Kuup on Kaheksast nurgast kaheksa erineva kordinaatteljestikuga. 

Näiteks kui Lõpmatus ruumis on kaheksa erinevat tulnukat, kaheksas erinevas nurgas, siis kuidas nad suudaks üksteisele "telefoneerida" - kus nad asuvad?  Neil pole õrna aimugi kui kaugel ja millise nurga all keegi asub. Ainus võimalus on teha see ruum Kuubiks, ära märkida "seinad" ja projetseerida asukoht - kõikidel seintel. Nojaa enne kui need tulnukad pole reaalselt kokku saanud erinevates ruumipunktides,  ei saa seda panna ühtsesse arvutisse. Täpselt nii see käib ka Stargate ulmeseriaalides. 

Vaprad uurijad, kes laiendavad tundmatuse piire. Kuhu aga need "seinad" projetseerida, kui universum on lõputu. Seega. Kosmost ei ole olemas, sest seda ei saa olemas olla. Lõputu Kosmos???? Kosmos on algebraline termin ehk sõna, millel on lõplik kirjeldus. Ruumiline (piiratud) Kosmos on sama jabur termin. See ruum peab siis ju Kuskil olema? 

Nüüd jõuan ma selle seletuseni, et - meie seletused ja sõnad ei vasta mitte ühelegi mõistlikult tõele.

 Kõige jaburamal moel on ka kõik keeled üsna hiljuti Väljamõeldud. Kaks vahvat inglast mõtlesid 1800 + välja sadutuhandeid uusi inglise keelseid sõnu (film oli lausa neist meestest). Eesti keel on algusest lõpuni 1800+ väljamõeldud nt Liiwi keelest. Milline keel oli siis algne? 

Slaavlastel oli oma kujundlik keel ehk Bukvitsa, mis koosnes 7x7x7 (ruumiline) tähemärkidest ja kirjeldas nii, et inimesed said aru, millest on jutt.

 Toon ühe näite. Ilus inimene, ilus naine, inetu naine. Eesti keeles täiesti arusaamatud terminid ehk kõik terminid on inimeste vahelised kokkulepped. 

  Bukvitsa järgi slaavi keeles on - Krasavidsa. Venelase jaoks täiesti arusaamatu sõna. Aga bukvitsaga. K - Rasa - Vid. Oma rassi moodi. Loogiline ju, et kui näeb nii välja nagu "meie inimesed", siis ongi ilus - linalakk ja siniste silmadega. 

Täpselt samasugune keel on ka hieroglüüfid - kujundpildid.  

Ma kirjeldan seda seepärast, et ma hakkasin palju rohkem "nägema" informatsiooni - Ruumiliselt. Ma ei tea kuidas seda kirjeldada aga lihtsalt informatsioon tuleb palju arusaadavamal kujul ja suuremas mahus. Keeruline on aga see, et kirjutada on raskem. Tekstidel ei tule lõppu ja muudkui hargneb, nagu ka siin. 

Lame ja Kera ei ole niisama pulli pärast ja aasimiseks. Kaks aastat tagasi oli Tehisintellekt totaalne ulme. Nüüd inimesed küsivad Alissa käest igatsugu jaburdusi ja see peksab lollusi ning vandenõuteooriad  välja. Telekas kubiseb teooriatest, kuidas seda koolis kasutada ja kas see ei muutu ohtlikuks. Ei muutu, sest see on matemaatiline ja mittefüüsiline. 

Algebra on hingede matemaatika ja sinna see ei küüni mitte kunagi ehk ulmefilm Matrix, masinate maailm. 

Nüüd on aga uus ulme ehk "oht". Mis asi on Kvantarvuti. Kvantarvuti on nagu Lapik ja KeraMaa, nagu tähestik ja ruumilne Bukvitsa. Kvantarvuti jõudlus kasvab Lapikust Masinast ehk kirjapandud programmist - Ruumiliseks. Selle nn arvutuskiirus kasvab triljon kordseks. 

Tegelikult ei kasva see kuhugi, sest kvantfüüsikat, algebrat ja Hinge pole keegi ära muutnud. See on alati olnud ja jääb ka.  Vaatleja efekti pole siiani keegi ära muutnud. 

Ma ei suuda seda lugu lõpetada mitte mingis normaalses loogikas, sest - mul pole termineid. Iga seletus karjub mu enda peas iseenda terminitele risti-vastu. 

Ma lõpetan - Eluks vajaliku osaga.  

Milleks seda Matrixit, kooliharidust, hingemaailma eitamist, häda-risti ja viletsust vaja on? Selleks, et aru saada - KUS ma olen. 

Ma olen LABÜRINDIS. 

Kõik müüdid ja muinasjutud on seiklusfilmi - Da Vinci kood - infojupid, et raasukeste järgi edasi minna ehk Labürindi keskelt välja saada. Odüsseus seikles vist kuskil Minotauruse labürindis (mälu järgi, aga ega ma pole Kuldvillaku inimene kah).

 Labürint ja kõik arvutimängude kujundid on nn Kolmemõõtmelised. Neil on pikkus, laius ja kõrgus. Olles selles labürindis sees, käime me kahemõõtmelisel Põrandal ja eksleme. Meil on vaja näha Kolmemõõtmelist pilti ehk vaadata kõrgemalt, kus on see tee, kust saab välja. See oli piltlik kirjeldus. 

Kuidas seda iga päev näha oma tegemistes, seda mina ei oska kirjeldada. Mul on olnud oma tee aga seda ei saa teistele kirjeldada, sest see on olnud pikk tee ja õppimine. Ja seda teed jätkub veel ligi 10000 päeva. Mu lemmik kirjanik Jonas Johansson - 100 aastane mees, kes hüppas aknast alla ja kadus ning veel kolm vahvat raamatut samast sarjast. 

Veel tõlkeid videotest. 

Mis on Illusioon? Kuidas seda kirjeldada? 

Illusioonis ei ole füüsilist keha, me oleme siin aga meil pole tegelikult ei keha, ei käsi ega jalgu. See on - tundeimpulsi ülekanne " kuskilt sealt", kus me tegelikult oleme. Seal me oleme üks, üks tervik ja üksteise jaoks. Midagi ei ole siin reaalset.  

SEE lülitub sisse ja välja nagu lampidega tulekett. Üks lamp süttib, järgmine süttib ja eelmine kustub, nii hakkab valgus visuaalselt liikuma. Nendest lülitustest tajume me tunnetavat reaalsust. 

Seda mõtet mõtlen mina, aga seda mõtet mõtlevad kõik teised korraga. Meie siin olemegi see hormoon DMT ja oleme lukustatud sellesse illusiooni, milles tunneme end olema "tõelised". Ja me tunneks - justkui me oleks individuaalsed. 

Mõned väidavad, et väljuvad teadlikult kehast või siis need, kes on olnud koomas. Nad (me) ei saa kehast väljuda, sest me pole kunagi kuhugi Sissegi Astunud.  Vot see aine, mis on  "Ajja"kokteili sees, avab väravad kõikide nn kehade vahel ehk siis kehasid pole ka olemas, vaid avab otsetee Sinna. Siis pole ka imestada, miks osad, kes kogevad mingeid koledusi, "näevad" lihtsalt seda, mis on hetkel tema illusioonis ehk kinopildis. 

NB! Misiganes seletusi keegi annab, on seda kaunis kummaline fantaasiapiltidest läbi lasta. 

Praktikas on aga nii, et mul pole mõtet millegi üle muretseda ega ülevõlli minna, sest see on ainult Kujutluspilt.  

Inimene ehk tema aju kasutab igapäevaelus mitmeid meetodeid. Kogeb päeva jooksul infot, töötleb seda üsna vähese "protsessori jõudlusega" ja öösel kustutab enamuse ära. Algab uus Lõputa küünlapäev ja hiljem ka uus Sansara taaskehastus.

 Teiseks, kasutab ta väikese igapäeva arenguga, protsessori jõudluse suurendamist ehk nn veidike areneb ja laadib oma kogemusi kuhugi Inforuumi; ehk - meenutab Mineviku sündmusi ja nende baasil loob uusi stsenaariume. Need on nn Loomeinimesed. 

Kolmas variant on film Lucy. Inimene suurendab üsna jõudsalt on protsessori võimet. Laadib sinna uusi teadmisi igast nn teaduse valdkonnast. Sellisel juhul maailmapilt laieneb. 

Selles on aga infotöötluse maht ikkagi piiratud. Ta ei kasuta mõttetut infotöötluse mahtu ehk. Ta ei kasuta mineviku mahtu ehk ei korda mõttetut infot. Uus info ei mahu ikkagi kogu ulatuses protsessori mahtu ja seega peab info läbi töötama, selle "kuhugi kirja panema", ära unustama ja siis jätkub "võimsust" uute teemadega edasi tegeleda. 

Sealt on ka film Meister ja Margarita teema, kus kirjeldatakse kolme või ka nelja - "puhka rahus" keskkonda. 

Esiteks.  Meister tahab puhata ehk ilusas maailmas lihtsalt ringi jalutada ja mitte midagi enam töödelda.

 Teiseks. Pilatus läks Valgusesse ehk läks Ješuaga jutustama oma tegudest ja hiljem uuele  Sansara ringile. 

Ning Kolmandaks. Koos Volandi ja nelja musta ratsanikuga minna kuhugi sinna, mida ilmselt keegi ei tea. Voland, ehk nn saatan, ehk nn Dennitsa, ei ole "halb"-halva kirjeldus. 

Halb kirjeldus on neljas suremise variant ehk elu jooksul kurja teinud Tontide ball.   

Mis on Normaalsus. 

Normaalsus on nn - Harju keskmine, kust on ellimineeritud nn lollid ja geeniused. 

Ja jällegi ei ole terminitel ja elude kirjeldamisel mingit vahet, sest - Vaatleja teooriat ole siiani keegi ära muutnud.    Vaba Tahte seadus ongi - Vaba vaatleja.  Kõik toimub - Minu peas. 

 

IGILIIKUR

 Need ei ole minu mõtted, vaid tõlked, mitmest erinevast videost. Algavad ajalooga ja pärast on ka muud. Ma ei hakka tekste tõlkima väga pikalt, lihtsalt ei jõua ja saavad aru need, kes on seda ka varem kuulnud.  

Ajaloo jooksul on maailm muutunud tihedamaks. Niinimetatud jumalad ehk eelmised tsivilisatsioonid ei söönud toitu ja olid kasvult suured. Jumalad tarbisid energiaid ehk nn toitusid eetrist või siis energia Resonantsist. 

Resonants on see - kus üks täiendab teist. 

Väikesed inimesed pidid energeetiliselt toituma - Takistuse baasil ehk nn Pingest. Pinge on võrreldes resonantsiga palju tihedam ja vajab lisaenergiat ehk toitumist. Ka praegu saab inimene osa energiast ilma toiduta ehk ainetest - õhk, vesi, päike jne.

 Mingil hetkel tekitati elu, mis baseerub reeglitel ja programmidel. Kui need saaks eemaldada, muutuks inimese elu teistsuguseks ehk muutub ka toitumine ja muu energia tarbimine. 

NB! Varem ei söödud ja polnud ka raha. Kuldne, Hõbe, Vaskne ja Rauaaeg.

 Muutuseks sai see, et inimene pööras tähelepanu ehk oma biokeemia, loodusega resonantsis olekust kunstliku illusiooni, reeglite või dogmade peale. Sellega seoses, et inimene pööras kaasavast energiast ehk resonantsist,  antiresonantsi ehk pinge, hirmu ja reeglite poole, sellega vähenes automaatselt ka inimese eluiga. 

Igiliikurid. 

Indias tehti juba aastal 1150 ratas, mis oli täidetud elavhõbedaga ja kasutas gravitatsiooni. 

Inimene koos oma hingega on ka sisuliselt igiliikur. Kui inimene läheb mägedesse üle 4000 meetri, siis on vaja aklimatiseeruda. See tähendab, inimene kui elektriline masin, peab kohanema uute väliskeskkonna rütmidega.  

NB! Kessoon tõbi. Veesisese rõhuga õhku mitte hingates (vabasukeldumine) ei pea inimene teise rõhuga õhku kehast vaikselt välja laskma, vaid saab kohe pinnale tõusta. Samuti ei pea inimene aklimatiseeruma lennukis, 10 km kõrguse tiheduse juures, kuna lennukis hoitakse normaalne rõhk. 

 Ka inimene, omal maal, elab omas rütmis. 

Inimene, kes tegi elavhõbedast igiliikuriratta teadis selle piirkonna "pulsseerimist" ja teatud elavhõbeda kogust, mis hakkas siis energeetiliselt pulsseerima-resoneeruma. 

1888 olid isehõljuvad merepoid. Glesseri torud.

 Elavhõbeda hõõrdumisest torude seintega tekitab elektri. Elavhõbe on eriliselt tundlik metall. 

James Coks,  Elavhõbedaga igavene kell. 

Ka tänapäeva kvartskellad on rütmika peal. Vanadel kelladel olid fosfornumbrid ja osutid. Fosfor täitub valgusest ja hiljem annab ära. 

Elavhõbe toodab alalisvoolu. Elavhõbe hakkab isegi suletud kontuuris liikudes ammutama energiat eetrist. 

 

Ka ventilaator tekitab kinnises ruumis energeetilise pöörise ja jahutuse. Me tegelikult ei tunne temperatuuri, sest ka seda terminit ei suuda akadeemikud seletada. Temperatuur on potentsiaalide vahe ehk me tunneme elektriliselt seda. 

Güroskoopmasinad. Tehnoloogia, mida praegu ei ole. 

 Need vanad leiutised olid olemas ja praegu seisavad kuskil hoiul. Aastast 1775 ei võtnud Pariisi akadeemia vastu iseliikurite temaatilisi leiutisi. 

Kummalisel kombel, aastal 1836, oli tulekahju USA patendiametis, öösel kell kolm.  9957 patenti ja 7000 sellega seotud patenti kadusid. Ja siis aastal  1877 oli teine põleng, ka öösel, tulekindlas kohas hävines 8700 patenti ja 60 000 seotud patenti. Tegelikkuses olid kõik need patendid dubleeritud ja ilmselt säilitatakse dublikaate -  Kuskil. Selleks, et inimeste käest patendid ära võtta ja neid sellest unustama panna, korraldatakse sõjad, katastroofid ja haigused - pole inimest, pole ... 

 Rotundid.  Helilained, seisulaine, resonaatorid.

Ühel ja samal perioodil kasutatakse alati koos erinevaid tehnoloogiaid. Seal võivad olla kristallid, mis võnguvad ja kuulid, mis resoneeruvad. 

Need kuulid võisid vabalt olla valgust väljahõõguvad lambid, mille sees tekib kaarleek.

 

Nende harude vahel õrn kaarleek. "Paneme pirrud hõõguma, kahel otsal".   

Võimsus võis olla väike aga pidev.

Piesoelektrilised emitterid??? 

 Moosese põõsas - sideseade. 

1922 aastal  Energia õhust. 

Nööpnõeltest tehtud seade. Nõelad olid tehtud amalgeeritud tsingist, milles oli ka raadium. Ioniseeris õhku ja sealt võeti ka elektrit. Parema tulemuse andis amalgeeritud pallaadium. 

Kõik kallid metallid on "kallid" vaid elektri jaoks, seepärast ongi kallid, et enamus ei saaks sellega tegeleda. 

 Ka värvid, millega värviti sisaldasid aineid, mis olid võimelised elektriga helendama. 

NB! Näiteks vene majade sinised aknad on ka sellepärast, et jäi vaid mälestus eelmisest tehnoloogiast. Üks eriline värv on ka kinaver. 

Ülijuhid

Ionisatsioon. Temperatuur on ka ümbritseva keskkonna pulsatsioon. Kõik siin planeedil pulsseerub ja siis me nuputame - millest tekivad tuuled, sademed jne, täiesti ühest tühjast kohast ja sealt areneb suuremaks-võimsamaks. 

Sealt samast ka see põhjus - miks muudeti ära muusika rütm. Et inimesed ei oleks looduslikuma ja loomulikumaga resonantsis ehk ei saaks vaba energiat. 

Enne Nõukat (tsaariajal) ei olnud Käimlaid- WCsid. Inimesed käisid ooperis energiat laadimas. Üheski vanas teatris pole leitud tualette nagu praegu, alalõpmata ei jätku kabiine. 

Laadimas käidi ka Templites. 

Ülijuht leiutati 1911 kui uuriti tahke elavhõbeda vastupanuvõimet krüogeensetel temperatuuridel. Jälle elavhõbe???. 

Alalisvool. Pluss on tihedam ja miinus hõredam, energia voolab mööda traati ja selle ümber tekib energiakeeris. 

NB! Mitte ükski füüsik ega elektrotehnika akadeemik ei oska seletada siiamaani - Mis on elekter, mis see tegelikult on. 

Materjalist sõltub, milline see keeris on. Alalisvoolu on väga raske mõõta. Akul on ampermaht aga pole teada kui palju on seal elektrit. 

Vahelduvvoolu saab mõõta lihtsama vahendiga kui alalisvoolu. Tähendab. Enne ei olnud vaja raha korjata. 

Praegustel elektriseadmetel, väljaarvatud küttekehad, on kõigil vaja vahelduvvool muuta alalisvooluks. Seega kulub neis seadmetes lisaressurss, et sinna sisse panna muundurid. 

NB! Ja me räägime loodushoiust. 

On juba teaduslikult tõestatud vale väide, et alalisvoolu ei saa transportida pikkade vahemaale taha. Pigem isegi vastupidi. Vahelduvvoolu transportimisega on suuremad probleemid, selleks peavad olema veel ka transformaatorid. Rääkimata sünkroniseerimisest. Kogu see jant käib ainult - voolumõõtjate pärast. 

Energeetiliselt - kumb vool on inimesele kahjulikum? Alalisvooluga "voolab" elektromagnetiline liikumine voolavamalt - spiraalselt. Vahelduvvool tekitab- siiasinna liikumise ja see mõjub inimesele segadusse ajavalt - vastuolulise tajumise. Ei ole otseselt kahjulik. 

Miks USA on 60 GHz ja Euroopa 50 GHz-i peal. 50 GHz on harmooniliselt raskem sagedus, 60nel on vähem takistust. 

See on seotud ka nn energeetilise geomeetriaga. Arvud 2, 4, 6 jne on resonant. 

Number 7 on näiteks antiresonantsi "lüliti". Sealt ka number 7 sümboolika. 

Eelmise tsivilisatsiooni antennil oli rist või kaks risti, pluss viltune rist, ikkagi paaris arv otsi. Hiljem tehti viisnurk (paaritud otsad-tipud), et viia energeetika antiresonantsi ehk pingesse ja lülitab tasuta saadava energia välja. Meenutame nn purjelaevade mastide - Püha Elmo tulesid.  

Paarisantennid ehk paaris otsad resoneeruvad. Sellepärast ka teleka antennid enamasti sellised. '

Miks on inimesel valud või kuidas neist lahti saada?? 

NB! Ma ise olen arvanud, et parim variant on - valu ära unustada. Tihti juhtub nii, et alles hiljem tuleb meelde, et mul oli mingil hetkel mingi valu.

 Selleks, et valu vähendada või siis ära kaotada on  väljapakutud võimalus. 

Hakata oma aju töötlema mõttega - Maailm on illusioon. Illusioonis ei valuta midagi. 

Ilmselt võib sellist meetodit katsetada. Kellel see välja tuleb??? 

Kui inimene tunneb ennast üksikuna, siis hing tuli siia midagi kogema. Kui sattuda mingil hetkel inimeste hulka, kes ei teadvusta maailma, siis nende seas ei ole võimalik Teadvustatult suhelda. 

Allavoolu "ujub" ainult surnud kala ehk elus kala ujub kuhu tahab. Kui inimene on reeglitega ühiskonnas ja täidab teiste reegleid, siis täitke ja ärge virisege, kui ei meeldi. Kui inimene kannatab nende pärast, siis - kannatagu, kui muidu ei oska. 

Kõik meie seadused on vastu võetud ebaseaduslikult ja need baseeruvad valedel. Igaühel on valikuvõimalus. 

 Sugurakud sisaldavad juba vanemate ja eelmiste aegade programme. 

Kuidas saada lahti jamadest ehk muutuda nähtamatuks Tumedale energiale. Vähendades endas hirmusid, muutud sa sellele Ebahuvitavaks. 

NB! Looda sa, et see energia ei püüa uuesti sinu tähelepanu ahvatleda. See on pikaajaline tegevus ja teadlik tegevus.  

Kirjeldused kärjekujulisest planeedist Maa, kus üksteise kõrval on erinevad tsivilisatsioonid, teised planeedid või kärjed ja paralleelsused on inimestele lihtsustatud arusaamiseks, kirjeldatud - Lapikule pinnale. Tegelikult on - ruum ruumis, nagu Matrjoška nukud. Kõikide nende vahel füüsilise kehaga liikuda ei saa. Kui, siis sarnase kihi või sagedusega aladel. 

Kõikide nende kihtide vahel saab liikuda Mentaalselt ja sellisel liikumisel pole piire. Kui siis, vaid inimese enda võimekus. 

Mõõtmed 1 kuni 7 on ikkagi siin, meie mõõtmes. Kokku on 12 sagedust  ehk/või -  võimalik, et ka lõpult.

 Kõik sündmused Illusioonis-Matrixis ei ole juhuslikud, vaid kunstlikult loodud. 

NB! Ma sain mingi vastusevõimaluse ka enda pikaajalisele küsimusele. 

Miks mul, siia tulles, kustutati eelmised mälud.

 Kust ma tean, et kustutati??? Ma lihtsalt aegajalt mäletan, et - kuskil on teistmoodi elu. 

See teooria, et erinevad tihedused on kunstlikult loodud. Nende erinevate tiheduste jaoks on vaja erinevate omadustega loodust ja humanoidi. Seega loodi sellised, mis sobivad. Kust aga see kustutus tekkis. 

Lihtsalt selleks, et luua või kogeda midagi erilist, tuli "keegi" mõttele - hakata looma Tihedamaid "maailmu". Ja selleks, et siin hakkama saada ja ka selleks, et saada uusi kogemusi, tulebki mälu selleks korraks kustu panna. 

Mitte midagi, mida me siin kogeme, ei "lähe raisku", ei ole jama ja see on ilmselt Üliväärtuslik informatsioon. Ka Negatiivsus on üliväärtuslik Informatsioon.  

Eriline eksperiment on ka - kivide mälu.  Esoteerikutel on üsna ekstreemne kirjeldus, et puudega, loomadega ja kividega saab suhelda. Ilmselt saab, kui lasta programm peas vabaks ja häälestuda. 

Kividega on inimesel raske Otse suhelda, sest need on Aeglased ja Tihedad. Tundub ulmeline arvamus??? Ma pole mitte kuskil, siin planeedil, veel ulmet kohanud. 

Kõik inimesed suhtlevad iga päev Kividega ja Kivimäluga. See on see masin kui tänapäeval tuleb klaviatuuri klõbistada või näpuga üle ekraani vedada. 

Kivil on omadus - salvestada informatsiooni kordades rohkem kui inimese hallollusel.  

Järgmiseks püüan "hoogu võtta" ja tõlkida tekste videotest,  kus seletatakse - Universumit, Illusiooni ja Matrixit.