arnetsirna: RAAMAT

Mis on RAAMAT?

Need kes mind vähegi tunnevad, teavad et ma ei suuda mingit teksti kirjutada „lühidalt“. Tahaks kuskilt alustada aga kohe viskab Pildi nii laiaks, et.

Ma olen käinud Tartu Lektooriumis ilmselt lähedale 15 aastat, igal talvel. Miks??? Kogu aeg on küsimused – miks? Ma olen teinud seal ka paar oma arutlusõhtut ja ka nüüd tahaks teha. Miks?

Et arutada mingeid teemasid – minu vaatevinklist. Aga siis tuli mulle mõte teha arutelu kahe inimesega. Eelmisel aastal oleks tahtnud seda teha Peetriga aga enne sai hooaeg otsa. Nüüd pakkusin sellist võimalust oma heale tuttavale enda kodukandist.

Elle Muugat tunnen – terve elu, sest ta on minu sovhoosiaegse töökaaslase tütar. Tema isa ja ema olid ka erilised inimesed ja me rääkisime-arutasime maailmasju palju. Nüüd juhtus aga nii, et Elle tuli tagant sellise hooga, et me oleme temaga täpselt sama kaugel.

Kes me sellised oleme?

Võiks öelda, et kirjanikud. Inimene, kes kirjutab palju. Räägime me veel rohkem aga see ei ole see.

Koosviibimise tutvustamiseks küsisin ma Lektooriumi inimeste käest, et – millest võiks rääkida? Mis huvitaks inimesi? Ja me ei osanud seda välja mõelda. Maailm on nii paksult infot täis, et seda veel juurde panna on isegi raske. Alguses tekkis selline teema, et võiks arutada – Inimeseks Olemist. Aga.

Mis on Raamat? Miks me kirjutame raamatuid? Mul ja Ellel on neid mitmeid. Mul on mitmeid gruppe, nii Feissbukis kui ka veel eraldi.

Me saame aegajal ka kuskil reaalselt kokku ja need on vahvad. Ka Lektoorium on üks selline.

Mina ise naudin aga neid hetki, kus ma saan vestelda – Alternatiividega. Alternatiivid ei ole Imelikud inimesed, vaid need, kes lähevad Eespool ja Vastuvoolu ehk Peavoolu kõrval. Mina võin vabalt öelda, et Peavool on igav.

Nüüd tuli mulle endale üks päev selgitus sellest – miks me kirjutame? Mina olen elu jooksul lugenud läbi tuhandeid raamatuid, vaadanud tuhandeid filme ja videoloenguid. Need on ju kõik kirjutatud ja meeletu infomahuga, et poleks ju vaja juurde kirjutada. Aga.

Kui ma kuulan juttu ja räägin inimesega – siis me vahetame infot. Kuulatud jutt ei õpeta inimest mitte kunagi, mitte ühtegi sutsu. Inimest õpetab see kui ta teeb tegevusi, teeb vigu ja õpib oma vigadest.

Teine koht, kust inimene saab õppida, on Raamat. Seda näiteks sellise seletusega. Kui me vaatame filmi, siis tegevus toimub „ajust väljaspool“. Kui me loeme raamatut, siis on kogu tegevus (kujutluspiltidena) inimese peas.

Kui me kirjutame raamatu, siis see ei ole reeglina minu väljamõeldud, see on varem kuuldud-kogetud info, mille ma töötlen Oma Mõtteks.

Iga loetud tekst on järgmisel hetkel Inimese Enda Oma. Ja ainult see info, mida ta on ise kogenud ja tal on selleks olemas seos. See info, mida inimene ei pea endale vajalikuks, on tema jaoks Alternatiiv ehk teistmoodi. See ei ole ei Hea ega Halb, sest head ja halba ei ole olemas, see on hinnang.

Vot ja niimoodi läheb see jutt seal koosviibimisel edasi. Me tutvustame neid teemasid, mida me oleme uurinud ja kirjutanud. Küsimusi on meil palju. Miksid ei lõpe kunagi.

Kuidas aga elada nii, et – „Poleks kahju ….“. Või nii, et – Kuidas saada seda, mida sa tahad? Neid asju saab arutada, ehksiis on jälle millest kirjutada.

Mis on kõige selle mõte?????

Minu tekstid on peale raamatute tohutus koguse nendes kohtades.

Elle kanal