KAS PÜRAMIIDE IKKA EHITASID EGIPTLASED.

Kuna ma kirjutan ulmeloo järgmist osa, siis infot hankides komistasin YouTube –is  ühele Vene filmile, milles kirjeldatakse püramiidide ehitamist ja ka muid Egiptuses toimunud sündmusi. Selle filmi kõrval oli veel ka teine film, mis kirjeldas ka mujal maailmas analoogilisi „anomaaliaid“.

Kuna tänapäeval ja eriti noorte hulgas on vene keele oskus nõrgavõitu, siis üritan väga vabas vormis teha tutvustavat tõlget. Filme on kolm tundi, seega on neis infot väga palju.

„Vana Egiptuse pettused. Avastatud“. (vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=4kpHqyYfEro  ja teine:  https://www.youtube.com/watch?v=AroHrl0UnRs).

Geoloogia proffessori  I.V. DAVÕDENKO  selgitusi Egiptuse ajaloost.

Napoleon oli Egiptuse ajaloo üks põhilisemaid uurijaid ja manipuleerijaid.

On palju erinevaid versioone püramiidide ehitajatest, nagu tulnukad ja muud teispoolsuse tegelased. Kuid selget selgitust ei ole ja on väga palju valet.

Napoleon on selles loos üks põhitegelastest.

Vaarao Tutanhamon on juba iseenesest suur saladus, kes ta oli ja millal elas.

Napoleoni suur ekspeditsioon sai alguse 19. mai 1798, kolmesaja laevaga ja ülisuure armeega, mis saadeti Egiptusse. Selles eskaadris oli ka tolle  aja kõige suurem laev. Selle laeva seinte paksus oli lausa 1,5 meetrit ning seal oli inimesel ruumi vaevalt 40 cm. Kõik laevad olid täis sõjaväge. Kaasas oli 200 inseneri ja uurijat, hobused ja tõllad.

Oli mingi sõda ja muu trata-ta ja kogu see jant on suht vähetähtis.

Tegelikult leidis Napoleon Tuthamoni hauakambri, mis väidetavalt avastati hoopis 26.nov 1922. (kuidas Napoleon selle leidis ja kas ta tegelikult teadis midagi, et seda leida).

Kui Napoleon avastas Tutanhamoni hauakambri, siis olid kõik üllatunud.

Kui nad leidsid hauakambri viivad 16 trepiastet ja kaevasid need välja, leidsid vaaraopitsatiga ukse, siis nad ei avanud seda, vaid kaevasid mööda seina edasi ja avasid hoopis seina sisse avause. Kui nad läksid hauakambrisse oli seal viis ruumi.  Nad üllatusid kui palju ja kui erilisi asju seal oli. Kui nad kõike seda nägid, siis sattusid vaimustusse sellisest varandusest, sest sarkofaag koosnes üle 200 kg kullast. Vaaraomask kaalus 25 kg kulda. Igasuguseid rattaid, kappe ja muid mõistatusi.

Kui Napoleon sai aru, et kõiki varandusi ta Prantsusmaale viia ei suuda ja inglaste laevastik Nelsoniga eesotsas vallutab tema laevastiku, siis Napoleon otsustas. „Kui sõja võidame, tuleme tagasi ja viime kõik kaasa“. Ning otsustati varakamber uuesti kinni matta. Tema sõjamehed aga olid juba vargsi taskutes asju välja toonud, maha müünud ning hiljem avastati neid Egiptuse erinevatest paikadest enne kui varakamber ametlikult avastati 1922 aastal Howard Carteri ja lord Carnarvoni poolt.

Mis seal siis tegelikult leiti? Nende asjade hulgas oli väga ilusaid ja originaali lähedasi, kuid leidus ka palju sellist mida seal ei oleks pidanud olema.

Näiteks kaks pistoda. Üks kullast ja teine rauast, (isegi meteoriidsest rauast).  Välimuselt olid need küll sarnased, kuid ….?  Rauast pistoda käepideme juures oli viilitud aste. Millise viiliga see on viilitud ( 5000 aastat tagasi) ja meteoriidsest rauast, mis on superkõva.

Samas ka muumia peaalune tugi oli rauast, pronksi või isegi kiviajal.

Napoleoni saatusest me teame, seega ta ei saanud kogu varandust ära tassida ja saladus jäi pikaks ajaks avastamata.

Kummaline on veel ka see, et miks Howard Carter  ja lord Carnarvon, enne seda kui avati  hauakamber, ehitasid sinna raudtee ja miks hauakambri avamisega viivitati. Enne kui hauakamber avati, koristati ära ka raudtee. Kui hauakamber avati, siis toodi kõik asjad välja käsitsi ja kanderaamidega. Tänapäeval võib kindlusega väita, et Inglismaal oli terve töökoda, mis valmistas võltsinguid. Need võltsingu pakiti kastidesse, veeti Egiptusse ja üksik pakkekast jäeti kogemata isegi vaaraokambrisse. Kast oli valmistatud vineerist (5000 aastat tagasi).

Tutanhamoni mask. Ripsmed maskil olid vasksed ja tinutatud. Kes ja millega oleks saanud tinutada - 5000 e.m.a.

Kapp, troon ja muid asju on ideaalselt töödeldud, kuid igasugused lisad ja jalad neile, on tehtud aga väga oskamatult ja robustselt.

Pistoda mis oli rauast ja viilitud on kummaline, kuid veel kummalisem on pistoda tupp. See on lausa võimatu. Vaadates suurendusega loomadega kaunistusi, siis näeme seal mitte lõunamaiseid loomi vaid hirvesid ja neid ründavaid hunte ( põhjamaalt). Ka väikesed haagid tupel on tinutatud.

Kummaline on ka see, et kaks hauakambri avastajat surid üsna ruttu peale avastust ja lisaks veel 20 inimest. Aastal 2008 kui lord Carnarvoni elupaigas remonti tehti, siis leiti salajane tuba kus oli suur kogus Egiptuse tooteid ehk siis Egiptusesse viimiseks (võltsingud).

Mingil hetkel hakati kauplema ka Egiptuse muumiatega ja need läksid hästi kaubaks. Aga kui tuli teine muumiatega kauplemise laine, selgus ostjatele, et muumiad on hakanud haisema. Kui hakati muumiatelt sidemeid lahti võtma, leiti sidemete vahelt tubaka lehti. Jällegi oli toodud hoopis Lõuna-Ameerikast võlts muumiaid ja pikk merereis tegi muumiad niiskeks (sealt ka hais).

 

Püramiidide ehitamine.

Mitte keegi ei tea kes neid ehitas. Miks kõik püramiidid asuvad vaid Niiluse jõe kaldal ja kõrbes neid ei ole.

Aastal 1987 avaldas ajaleht „Komsomolskaja Pravda“ artikli ja  juba seal kirjeldati, et püramiidid on ehitatud – betoonist. Juba siis oli teada – geopolümeersest betoonist.

Kui purustada suvaline mineraalne kivim, jahvatada see väga peeneks ja uuesti „kokku panna“, siis saame geopolümeerse betooni. Sideainet on Egiptuses palju, selleks on Niiluse jõe punane muda. Geopolümeerset betooni kasutatakse tänapäeval palju. Venemaal metroojaamade marmorpõrandad ei ole kõik marmor, vaid kasutatakse palju just sellist valamist.

Niiluse jõe punasest mudast, lateriidist, tehakse ka tänapäeval keraamikat ja telliseid.
Kui me nüüd teame, et nii saab teha ka betooni, siis Cheopsi püramiidis on 201 rida plokke, milles esimese rea plokkide paksus on 1,5 meetrit. Teise rea paksus on 1,25 meetrit ja nii edasi, kõrgemal on plokkide paksus 90 cm kuni 65 cm.

Need kõik on nii tihedalt paigutatud üksteise vastu, et isegi vesi ei lähe vahele, vaid voolab üle ääre.

Püramiidi mass on 6,5 miljonit tonni. Selliseid suuri püramiide ei ole väga palju ja neile peaks kuluma umbes 20 miljonit tonni.

Tänapäeval me teame, et kaevandustest saab looduslikku ilma pragudeta suuri plokke mitte rohkem kui 10% kaevanduse mahust. Kuid kus on siis 90% mittekõlbulikku – prahti.

65 miljonit tonni jääke ei ole mitte kuskilt leitud. Kui võtta kõik püramiidid kokku, siis oleks vaja leida 200 miljonit tonni „tootmisjääke“, mida ei ole samuti leitud.

Proffessor Davõdenko hakkas uurima püramiidi küljest löödud ja Venemaale toodud „mineraalse“ kiviploki tükki. Ta leidis selle tüki seest kummalisi lisandeid. Liivaterasid. Mineraalse materjali sees ei saa olla liivaterasid, betooni sees aga küll. Keemiline koostis ei ole ka mineraalne, pigem dolomiit.

Looduslike kivimite pealmine pind tumeneb, seda nimetatakse ka kivimite päevituseks. Teatud ained aja jooksul tõusevad soojuse toimel kivimi pinnale. Püramiidide kividel ei ole ühtegi „päevitust“, kuna need plokid on kunstlikud ja seega ka poorsed. Kui uuriti plokkide tükke, siis mikroskoobi all oli näha kivimi sees juuspeeneid kiude. Kust need kiud sinna said, kas kottidest millega kanti ehitusplatsile purustatud kivimite puudrit, inimeste riiete küljest – ei ole teada, kuid looduliku kivimi sees neid olla ei saa.

Nende piltide peal on peale kiudude näha veel ka seened ja suures koguses. Kivimites seeni ei saa olla, betoonis aga küll.

Väidetavast graniidist leiti selliseid keemilisi aineid mida seal ei tohiks üldse olla. Graniidist leiti isegi silikaati.

Seega Egiptlased olid geniaalsed betoneerijad ja nad olid ka veel head krohvijad. Väikestel sfinksidel on graniidist välja kukkunud üsna kummalisi kihilisi tükke.

Me oleme pidevalt näinud pilte püramiididest, sellise nurga all nagu me näeme ja sellise suurusega. Napoleoni retkel aga fotoaparaate ei olnud ja siis olid kunstnikud. Tolle aja kunstnikud olid head joonistajad ja nemad fikseerisid kogu nähtu väga täpselt. Napoleon aegsetel gravüüridel ja joonistustest me ei näe selliseid püramiide. Neid on kohati vähem ja kohati rohkem ja hoopis terava nurgaga ja väiksemad. Isegi Suur Sfinks ei asunud seal kus ta asub praegu. Fakt, mida ei ole siiani suudetud selgitada.

Joonistustelt on näha, et suure sfinksi kõrvad ja pea on hoopis teistsuguse kujuga ja palju „õhulisem ehk siis mitte nii massiivne, kui me praegu näeme).

Sfinksi keha on tehtud looduslikust kaljust, kuid pea on betoonist, kuna looduslik kivim on kihiline mida ei saa välja raiuda, see puruneb. Ka on seal filmis veel infot sfinksi ja muude kujude kohta.

Püramiidide plokid ei ole ühesuguse kvaliteediga ja betoonis on palju auke, kust on võimalik sõrmedega murendada kihte lahti nagu oleks halvasti segatud ja segamata liiv ning plokkide välispinnad on hoopis pehmemad kui seest.

Igat mäekivimit on võimalik  peenestada pulbriks ja uuesti sellest valmistada geopolümeerset betooni.

Sarkofaagide servast kui murda, siis langeb ära tükk ja alt tuleb välja betoon ( krohvitud).

Mõistatuslikud hieroglüüfid hauakambrite seintel on väidetavalt sisse raiutud, kuid tegelikult on kuivamata krohvi pinna sisse puupulgaga tõmmatud kujundid (või matriitsidega pehmesse pinda surutud).

Assuaani karjäär.

Asub 600 km Kairost, kust väidetavalt toodi mitmeid tonne kaaluvaid plokke. Väidetavalt kasutati plokkide lahti murdmist; aukude puurimise ja puidu sinna sisse löömise ja veega ülevalamisega. Millega puuriti, millega murti ja millega tõsteti välja – millega??

Assuanist leiti puuritud avasid, mille servad olid vasksed. Tegelikult on need Assuaani tammi ehitajate tänapäevased proovpuurimised.

Assuanis on väidetav Hatšepsuti pooleks murdunud obelisk, aastat 5000 tagasi.

Isegi 100 aastat tagasi seda polnud, sest fotodel 1931 aastast, polnud isegi karjääri ja praegune obelisk asub 8-10 meetrit all pool tolle aegset maapinda. See tehti hiljem  Assuani tammi ehitajate poolt gaasipõletitega.

Püramiidide plokkide ja kujude seest on leitud sepistatud naelu, need on hilisema aegade tooted.

Kõikide obeliskide tegemiseks materjali, Assuani karjääris ei oleks olnud võimalik.

Karnaki templis on reas kujud - 8-10 tk, milledel on näha plokkide valu jooned, absoluutselt ühel ja samal kõrgusel (nagu korralik valu ikka). Ka pead on pealt krohvitud.

Kõik templi sambad on betoonist valatud ja pealt krohvitud ning hiereoglüüfid pehmesse materjali tehtud.

Sfinkse on Egiptuses palju. Suure Sfinksi juurest läheb Niiluse suunas kanal. Sfinks raiuti välja mäest ja selle ümber on 50 tonniseid betoonplokke. Kuhu jäi jääkmaterjal sfinksi ümbert?

Sfinksi pea oli Napoleoni ajal ilusa peakattega, maoga ja värvitud.

Sfinksi ehitamine ei ole seotud vaaraode Hufu ha Hafra ajaga, vaid sfinksi peal olevate kirjade põhjal on sfinks tehtud hoopis varem. Käpad on tänapäeval juba taastatud. Sfinks tehti 4200 e.m.a ja lõpetati 1200 aastat hiljem. Püramiidid ehitati 3230 e.m.a, või 3350 e.m.a. (ja veel teisigi arvamusi).

Kuigi on kuiv kliima, siis miks pooled püramiidid (väiksemad) on kõik purunenud.

1851 aastal alustati  Auguste Mariette poolt sfinkside lahti kaevamisi. Kuid juba 1834 aastal pandi Venemaale sfinkse.  Kust need tulid? Need sfinksid naeratavad!  Hiereoglüüfid on seosetud. Seal ei ole sõna „Ra“.

Sfinksid on tehtud alibasterist – tavaline valu. Võtame tavalise kipsi, küpsetame seda temperatuuril alla 200 kraadi saame – alibasteri.  Egiptlased oskasid ka seda!

Obeliskid.

Assuani obelisk.

Napoleoni aegselt joonistusel seda ei ole, kuigi on hoopis peenemaid joonistatud üksikasju. Selle koha peal on hoopis kõrgem kivimite kiht – 10 m.

Assuani obelisk tehti hiljem, et oleks näha kuidas see tehti. Selle obeliski pind oleks justkui klaasist. Sellel on ka kummalised lohud.

See on tehtud gaasilõikajaga 3000 kraadise leegiga. Sellega saab lõigata nagu võid.

Assuaani tammi tegijad, venelased, unistasid, et teeks Suure Teatri juurde Egiptuse obeliski (originaali), kuid tegemise käigus see lihtsalt mõranes ja on nüüd vaatamiseks kui egiptlaste pronksist meislitega tehtud obelisk.

Üks materjal – labrodariit.  Šveitsi kuningas soovis kunagi endale voodit sellest materjalist. See saeti teemanthammastega lintsaega ja saab ka tross-saagidega (kuid selliseid sarkofaage tegid väidetavalt ka egiptlased).

Mõned skulptuurid.

Kairo muuseumis – Hafra kuju, diodoriidist – kõvem kui graniit. Kuidas saab sellist materjali lihvida läikivaks.

Dioriit – tugevus 11. Enne teemanti seda ei lihvi.

Tegelikult geopolümeerne vedel valu ja pinna peale krohvida ning pehme peale joonistada.

Ilmselt on enamus kujud võltsingud Napoleoni ajast, kuna unistati luua avatud muuseum Kairo lähedale.

Tasuks uurida rekonstrueerimise patente 1920-1930 aastatel, sealt võiks avastada patente mida ehitajad ja krohvijad võisid teada varem.

 

See ja ka teine film on nii mahukad, samas on palju ka esoteerilisi lähenemisi (näiteks Drumvalo „Elulille iidne saladus“ ning palju teisi ka veel), siis päris täpselt ei oska keegi midagi absoluutse kindlusega väita. Samas kõik see jutt mis siin eespoolgi kirjas on, on kordades lihtsam ja loogilisem, kui see mida meile on koolis seletatud. Inimesed kes piibli järgi on just - just jumala poolt loodud. Või Darwini evolutsiooni teooria järgi - justkui tulid alles ahvina puu otsast alla ja teadsid geomeetriat, materjali tehnoloogiat, perfektseid astronoomia teadmisi ja ülitäpseid mõõtmisvahendeid. Meile teada-tuntud ajalugu on mitmeid kordi ümber kirjutatud ja meiega on manipuleeritud, mis iganes tasanditel.

 

KAS AINSUSLASED ON OLEMAS.

 Avalik kiri Ainsuslastelt.
 (minu märkus.   vot sellisest INFORMATSIOONIST ma pean kujundama ehk siis meile mõistetavaks tegema nii, et enamus infost oleks arusaadav. Kui ma alguses üritasin anda kellelegi sellist teksti korrigeerida, siis need tekstid oleks tulnud hoopis teistsugused, seega siis loobusingi midagi muutmast)
 

tervistus   maalastele ja väidetavatele duallastele

teid tervitavad siinkohal kraaklased   ruko ra   ja   casius krooc

meie sõbrad ja kaasseiklejad  uurijad     temor khan   taarka twin   gilda ja kruker  khan ning coheima ja tahhini hu    andsid meile kahele    eesrääkija volitused informeerimaks meie arusaamasid alljärgnevatel teemadel

me oleme nüüdseks   kulgenud juba õige mitmekümneid kraakühikud ja väga palju sadu maa aastaid  mitmetes erinevates infoväljades

kõigest sellest   jamast    on väga raske aru saada  ja  kordades raskem on ennast väljendada

kõige raskem ongi just enese väljendamine

kui erinevad inimesed kulgevad ühes kindlas aja ja ruumi koordinaatide punktis ehk  olevikus   siis ka need samad kõrvuti kulgevad inimesed   ei suuda väljendada erinevaid asju ja teooriaid sama moodi    miks

kui võtta sama ruumi ehk siis planeedi   erinevatel   aja   koordinaatidel kulgevad inimesed siis nende arusaamine on lausa nii piiratud    et neil tekib üksteisest arusaamisega tohutuid raskusi     miks

me oleme mingil määral seda tunnetanud    et kogu probleem seisneb     kõnes kõnelemises    rääkimises

väidetavalt maalastel puudub telepaatiline side     me juba teame   et see ei puudu    vaid te olete   või teid on õpetatud     seda võimet alla suruma     uskumatuse tunde kultiveerimisega

kui ikka ei ole telepaatilist sidet     siis on lausa võimatu aru saada   kas teine inimene räägib õigust või mitte 

sellisel juhul jääb  maalasele vaid aimata omas kahetises  duaalsuses   kas teine inimene teised inimesed     inimeste juhid   ja    teooriad    on õiged või valed 

peale pikka seiklemist   me jõudsime oma konkreetetes uurimistes üsna kaugele

me ühitasime oma meeled   goldbookides leiduvates teooriates  kulgevate inimeste koordinaatidele   mida ka teil nimetatakse    muutunus teadvuse seisundiks

tänaseks päevaks on meie hea sõber    isaac asimov    lahkunud planeet maa infoväljast ja kulgeb hoopis teises aja ja ruumi koordinaatide punktis

me pidime leidma kellegi    kes avaldaks meie uurimusi    ja kelle kaudu me saaksime ühenduse   maa   erinevatele  koordinaadi punktidele

meie teooriate ja lugude kirjutaja  on siis seekord inimene   kes tipib hetkel     planeedil maa    isikliku infopanga tippimise klahvistikul

autor püüab aru saada maailma asjadest isiklike elukogemuste baasil    uurida teiste autorite teooriate   ja muu info baasil    mida leidub   kogu eksistentsi sisaldavas infoväljas

koos autoriga me üritame tuua mingit   teistsugust mõtlemist ja informatsiooni    siia konkreetsesse infovälja

esimene     mitte  goldbook    vaid paberbook    ehk siis kohalikus keeles raamat    sai vormistatud sellisena nagu see just välja tuli

kuigi autor on kirjutanud ka teisi raamatuid    siis selle raamatuga läks just nii nagu see läks

meil ja ka autoril ei olnud mingeid kogemusi raamatute vormistamise ja välja andmisega

kuna me ei soovi eriti venitada oma informatsiooni andmisega    siis me teeme kiiresti tekstid    autori  sulest    tulevad kiiresti  ning  väljaandmine sõltub vaid   ajast ning vabadest vahenditest 

meil on aga hetkel väikene probleem selles    et me tahaks saada tagasisidet inimestelt ja nende arvamisi teemadel     duaalsus ning elu eksisteerimine

siiani ei ole olnud väga konkreetseid arvustusi või arvamusi

on inimesi    kes on meie infot hinnanud liiga raskeks    ja samas on olnud teisi   kes arvavad    et info on liiga kerge    pinnapeale ja pigem selline    liiga lihtne lugemine

nüüd aga   läbi autori me saime juba parema arvamuse

autor avastas infopanga    vabas inforuumis   artikli     mis kirjeldab nii mõndagi

me oleme üliväga tänulikud iga arvamuse eest   ja eelkõige just nende eest    mis arutlevad elu ja eksisteerimise igavikulistel teemadel

sellega seoses on veel üks infokanal avanemisel

autor    vanakooli mehena    ei kasutanud siiamaani infopankade   kõiki vabasuhtlemise kanaleid

õnneks  tema noorem põlvkond   suutis ära selgitada mingi erilise suhtluskeskkonna  näoraamat     suhtlusvõimaluste avardamise võimaluse

me väga loodame    et selles keskkonnas hakkab toimuma otsesem ja kiirem infovahetus

nüüd aga läheks selle teema juurde    mis meid ajendas kõiki neid tegevusi tegema

me soovime arutada seda esimest avalikku arvamusavaldust  

 

toome selle ära siinkohal täis pikkuses ja siis anname omad selgitused

 

 http://ulmeajakiri.ee/?tume-saadik-halbade-raamatute-maalt

Tume saadik halbade raamatute maalt

Agur Tänav

 

Kui raamatukoguhoidja mulle käesoleva arvustuse objekti soovitas, siis kõhklesin enne kui teose oma lugemislauale võtsin. Nii Arne Tsirna romaani pealkiri „Armastuse valem“, kui ka raamatu kaanepilt tundusid üsna esoteerilised. Kuna ma eelistan lugeda pigem ulmet kui esoteerikat, siis on minu kõhkluste põhjused ilmselt aimatavad. Siiski rahustas mind veidi esilehel seisev lause „Ulmeromaani esimene osa“. Rahustas mind „veidi“ all pean ma silmas seda, et üldjuhul pannakse tänapäeval sõna „ulmeromaan“ esilehele siis, kui romaan ei ole päris õige ulme ja seetõttu peljatakse, et ulmelugeja seda ehk üles ei leia. Vähemalt minul on selline mulje jäänud, kuigi ma võin ka eksida. Palju suurem huvi tekkis minus aga siis, kui lehitsedes silmasin värvilisi illustratsioone, mis kujutasid sähvivaid lasereid ja lendavaid kosmoselaevu. Niisiis, haarasin raamatu kõhkluste kiuste kaasa. Koju jõudes võtsin raamatu ette ja tahaks nüüd teiste ulmehuvilistega, sealhulgas romaani autoriga, oma kogemust jagada.

Esiteks võib öelda, et tegu on tõesti ulmeromaaniga: lennatakse kosmoses, aetakse asju ja sisusse on ilmselt ka sügavam filosoofiline mõõde sisse plaanitud. Kahjuks... Aga mis ma seletan, parem tsiteerin neljandat lauset romaani avalehelt:
„Tülisid on tohutus mahus vähemaks jäänud, kuid ikkagi on arenevaid planeete ja süsteeme, kus mõistusega olendid pole veel aru saanud, et taplus on lihtsalt üks silmapilguke arenemise protsessist, mis tuleb ikka omal nahal ära proovida.“
Mõtisklegem nüüd selle lause üle. Mõtisklesime? Väga hea, võtame nüüd järgmise lause. Lehekülg 14:
„Teema on see, et neid laevu uurides, eeluurijad leidsid mingi leiu.“

Niikaua kuni lugeja nüüd selle lause üle mõtiskleb, toon ma ära kolmanda, et see, mis ma öelda tahan, ikka ilusti illustreeritud oleks. Lehekülg 69:
„Kuna alati inimese elus saabub mingi hetk, siis oli saabunud ka hetk, kus kaks uurijate seltskonda olid Surva kosmodroomil, oma ruumilaeva kõrval.“

Nüüd on minu elus saabunud hetk, kus ma tahan öelda, et ilmselt ei ole autor väga hästi läbi mõelnud, kuidas anda edasi seda, mida ta edasi anda tahab, sest need kolm näitelauset ei ole ainsad omasugused, vaid iseloomustavad kogu käesoleva ulmeromaani esimest osa. Ehk on see viga minus (kuigi ma loodan, et ei ole), kuid just antud kirjastiili tõttu pean tõdema, et romaani sisu kommenteerimisel jään tagasihoidlikuks, kuna peale viiendat lehekülge ma pigem sirvisin, kui lugesin. Raske on lugeda romaani mõõtu teksti, mille kirjatehniline tase saaks koolikirjanditega konkureerides hädavaevu ilmselt rahuldava või ehk isegi veelgi madalama hinnangu. Kui ma oskaks midagi soovitada, siis vast ehk seda, et autor mõtleks hoolega läbi, milline on see stiil, milles ta tahab oma loo edasi anda. Seejärel leiaks mõne sobiva eeskuju ning kui ta on oma eeskuju kirjandusest leidnud, uuriks hoolega, kuidas tema eeskuju on lauseid seadnud, kuidas mõtet edasi andnud, milliseid sõnu kasutanud ja – mida on ehk raskem tabada, kuid mis pole sugugi väheoluline – milliseid sõnu ta on vältinud. Seejärel kirjutades püüaks valitud stiili jäljendada. Kui siis tekst on viimaks valmis kirjutatud, loeks autor iga oma kirjutatud lause mõned nädalad hiljem uuesti tähelepanelikult läbi ja vaataks, kas ta on suutnud valitud stiili tabada ja ehk annaks oma mõtet kuidagi veel paremini edasi anda või libastumisi välja lihvida. Ja mõned kuud-nädalad hiljem teeks seda veelkord. Ja siis veelkord. Siis aga annaks kellelgi, kes kiita ei armasta, oma teost lugeda ja paluks karmi tagasisidet. Saanud tagasisidet, vaataks oma teose uuesti üle ja muudaks taas, mis tundub viltu olevat. Seejärel võiks siis mõelda avaldamise peale. Kuna tervet romaani nii üle käia on suur töö, siis harjutamise mõttes sobiks eelnimetatut esialgu lühijuttude kallal proovida. Alustuseks on see päris suur töö ja seetõttu muu kallal ma ei hakkaks siis praegu norimagi.

Mida ma kiitma pean, on illustratsioonid. Ainuüksi juba see, et nad olemas on, annab romaanile palju juurde. Nende kunstilist taset ei hakka ma hindama, kuid lihtsa pildivaatajana ütlen, et kõik laserite ja kosmoselaevadega pildid meeldisid mulle väga. Lisaks andis oma boonuse juurde ka see, et nad olid värvilised. Väga haruldane tänapäeva ilukirjanduse juures ja minu siiras tunnustus autorile nende eest. Mida lõpetuseks öelda? Arvan, et lasen lõpusõnad kõnelda endast targematel. Leidsin suurepärase tsitaadi romaanist enesest, sealt, kus astub lavale minu lemmikkirjanik, suurmees Isaac Asimov. See lause on tõepoolest pärl ja usun, et seda tsitaati kasutan ma kindlasti veel nii mõnigi kord. See võtab kokku kõik mu tunded, mis mul „Armastuse valemit“ lugedes tekkisid:
„Pean hämminguga tunnistama,“ nokutas Isaac pikalt peaga ja püüdis kogu informatsioonist täit pilti saada, „kui ma nüüd just surnud või koomas ei ole, siis kõik see, mis ma siin nüüd kuulsin, võttis minusugusel ulmekirjanikul täiesti suu lahti.“

 

me siis vastame neile küsimustele

uurides pikka aega raamatute klassifikatsioone    ei suutnud me otsustada     mis valdkonda peaks meie lugu kuuluma   see ei ole päris esoteerika   ja see ei ole tõesti ka päris ulme

kindlalt sisaldab see mõlemat   kuid rohkem pigem siiski seda    mida maalased ekslikult nimetavad esoteerikaks    esoteerikast räägime pigem hiljem

tulevikus üritame seda informatsiooni edastada žarni all      filosoofilis   esoteeriline fantaasia

nüüd võtame   keelekasutuse

me vabandame väga    kui selline keelekasutamine    kedagi solvab või takistab meie mõtete sügavusse sukeldumist

meie kõne ja teksti ülesehitus    ei ole selline nagu teil see on

meie mõtlemise loogika    elu   ja    filosoofia    on absoluutselt teistsugune

on lausa võimatu anda edasi kõike seda    mis on meil

me peame pidevalt mõtlema ja defineerima ümber    omad loogikad    teie loogikasse  
ausalt öeldes see ei olegi meile esmane vajadus    kuigi ka see on huvitav

meid huvitab       aru saada sellest     teie  duaalsusest

ainsuslastele  ja  tavakraaklastele   on see absoluutselt hoomamatu

ainult need kraaklased     kes tegelevad selle duaalsuse uurimisega       igapäevaliselt   ainult nemad saavad sellest aru    mingitki moodi 

meie eluloogika põhineb tunnetusel     mitte nii palju loogikal

ainult tunnetuslikult    me üldse saame aru     mida me saame tõeks võtta    mida mitte

praegune   meie tunnetus   ütleb seda     et ega te vist saanud ka sellest aru

küsimus järgmine

miks maalased arvavad      et kõik peab käima reeglite päraselt

meie jaoks on elus ainult üks reegel       mis tundub usutav    see on õige

usutav on see      mis tuleb inimese seest    nagu see tuleb    ja kui selleks ei pea midagi kombineerima või sättima

sellepärast me juba pikka aega ei kasuta kirja keelt

meil on tehnoloogia    mis salvestab kõne otse infopankadesse ja täpselt nii nagu see tuleb

meil ei ole vaja midagi redigeerida ega parandada

ainsuses ei saa midagi parandada    sest kõik see   mis välja tuleb    on õige ja ainuõige muideks    sellist tehnoloogiat kirjeldas ka meie sõber asimov     oma raamatus

teine asum     kui väike arcady kasutas seadet    kus kõne trükiti otse printerisse

nii et    teil on veel tibake areneda

teiseks on see et    temor khani infopank töötles kirjutamise ülesehitust   ja selgus kummaline paradoks

me ei saa aru     miks tehakse kirjutamise stiilidel või tasemetel vahet

selleks    infopank uuris ka koolihariduse süsteeme ning arusaamasid

miks inimestel on selline kummaline arusaamine     et kellegi tekst või mõttelaad on kellegi teise omast parem või halvem       duaalsus     mõelge selle peale

selgituseks  väike kokkuvõte infopanga analüüsist

planeedil maa      on inimesed duaalsed     ja ainsad inimesed    kes on suhteliselt ainsuslased    on väikesed lapsed     nende maailmavaade on sünnist saadik ainsuseline ja hiljem vanematelt juurde õppides    nende ainsuselisus väheneb  ja  jääbki vähenema

samuti tõestab seda ka see   et lapsed ei valda     aega   nad ei saa ajast aru niimoodi    kui täiskasvanud

lapse lause        ma homme käisin linnas    selgitab seda veenvalt

seega on arusaamatu    kuidas teie haridussüsteem saab toimida sellisel moel    et te hindate erinevaid tegevusi     duaalsuse seisukohalt      hea ja halb

kuidas on üldse võimalik hinnata koolis lapsi

ja kuidas on võimalik hinnata lapsi     kui nad joonistavad     laulavad     mängivad pilli või mis kõige tähtsam        mõtlevad oma peaga ehk siis tunnetusega

kordame       väikese  lapse arusaam on     tunnetuslik 

täpselt see sama kehtib ka erinevate kirjutajate stiili kohta   ja ka meie kohta   kuna me üritame teile selgeks teha   meie   uurimisi

meie vaatevinklist ei ole võimalik      et keegi valib kellegi teise stiili ja hakkab seda jäljendama

reeglitest me juba rääkisime     lause ehitusest ka rääkisime     et meie lauseehitus ei pruugi olla sorav   ja lihtsalt silmadega üle lastes    arusaadav

selleks tulebki ilmselt süveneda

süvenemine    arusaamine   ning äratundmine    saab meie arust tekkida vaid siis

kui inimene     kes midagi    loeb     näeb    mõtiskleb       siis tema sagedused    vibratsioonid    elektrilised     magnetilised   näitajad klapivad selle inimesega     kes on tema vastas

kui ei saa aru         siis lihtsalt ei klapi  

kuidas me leidsime omale autori

krook      olles külas isaac  asimovil     uuris võimalust kontaktide loomiseks teiste inimestega ehk siis    teise inimese     tema   aja ja ruumi koordinaatide leidmise

selle meetodi kirjeldamine läheks liiga pikaks    kuid selgus et    meie autor luges sellel hetkel     asumi    lugusid    ja me saime temaga kontakti ilma    et ta ise seda oleks teadnud

meile meeldis tema pühendumine teemasse ja uurimisvõime

autor oli lugenud neid teoseid juba kümmekond aastat varem     kuid siis leidis ta selle olema vaid hea ulmekirjandusena

hiljem    kui  autor oli uurinud ka esoteerilisi teoseid     ja jõudnud mingi kummalise

   gaia   teooriani       siis meenus see temale   ja ta luges läbi      asumite  viimase osa kus  isaac seda kirjeldab

nüüd siis selle tulemusel    autor loebki uuesti kõiki   asumite lugusid

ja see   milline oli kogemus   see üllatas isegi meid      ta nägi kõike seda   no võib-olla mitte kõike   mida meie sõber asimov püüdis oma   ulmeromaanis    kirjeldada
selgituseks neile    kes pole seda raamatute sarja lugenud või on lugenud väga ammu

see raamat ei sisalda ulmet    kui lugeda nii nagu teil kombeks öelda     ridade vahelt   siis selgub   et see on täis   ajalugu   filosoofiat    esoteerikat      lihtsa inimese arutelu elulistel teemadel ja üsna palju teaduslikke saavutusi  

autor joonis raamatusse pastakaga alla   väga palju erilisi mõtteid    ja erilisi  tehnilisi   termineid   mida tavalised inimesed ei tea   kuid teadus on neist palju juba isegi valmis teinud

teatame ka seda    et autoriga koos   me oleme kirjutanud ka palju erinevaid filosoofilisi lühijutte   need me üritame üles riputada inimestele lugemiseks vabadesse info keskkondadesse eraldi räägiks aga terminist     tume saadik

tumeduse ja heledusega    paljud väljendavad seda – valgustatusena    on aga lood sellised

kui keegi veel ei ole uurinud    siis väga hea koht leida üks graafik selle kohta   on david icke raamatust    meelepetted

seal on üks teooria mateeriast   inimesele teada olevast mateeriast   te valdate vaid 0,005 %   ülejäänut te nimetate    tumedaks energiaks  ja   tumedaks aineks

valgusest   ehk siis heledusest     on inimesele nähtav vaid kitsas spekter ehk 0,05%

seega see    mida te   näete       on 0,05 protsenti      0,005-st protsendist

te olete pimedad     nagu mutid maa all    ja   tegelikult ei tea veel tumedast ega heledast mitte midagi

kes tahab põhjalikumalt uurida    see üllatusega avastab et     tumeduses ehk pimeduses on informatsiooni väga palju ehk teisti öeldes      seal see just ongi

tume ei ole mitte energia ega valgus      vaid teie olete oma teadmatuse pimeduses   
õnneks leidub selle vastu abivahendeid 

lihtsam viis     on enda harimine või siis ka lugemine

räägiks veel ka ulmest

me räägime autori eest    kuid kuna ta neid mõtteid tipib    siis ta on nendega ka nõus
autor on viiskümmend viis aastat vana  ja  raamatute lugemisega alustas juba umbes kümne aastaselt

seega siis   eelmise sajandi seitsmekümnendatel    see oli väga sügav info puuduse aeg ehk siis õige info puuduse aeg

autor on lugenud tohutus koguses raamatuid   kuid eriline huvi on ja jääb   ulmevaldkond

esimene selline raamat oli      insener garini hüperboloidiga      samas raamatus olev   aeliita

vene ajal oli selliseid raamatuid üsna vähe kuid eeliseks oli see     et need olid üsna realistlikud        näiteks    20000 ljööd vee all     aatomiallveelaev

purpurpunaste pilvede all            footonmootorid       jne

aegade edenedes   tuli välismaist kirjandust ning filme juurde  ja   asi ei läinud sugugi

paremaks      tänapäeval on ulme lausa      kreisi

viimane piisk ulme lugemisse oligi    asum           see lugu on nii hea ja mõtlemapanev  et autor sukeldus ulme     ebareaalsusest      ulme   tegelikku reaalsusesse

tartus    lutsu raamatukogus     on ühel korrusel    paremat kätt ilukirjandus  ja  vasakut kätt   erialane kirjandus

vot sellest   vasakul käel olevast osakonnast   avastas autor sellise ulme    mida need ulmeinimesed     kes pole kunagi lugenud nõndanimetatud esoteerilist kirjandust     pole kogenud reaalset ulmet

ulme huviliseks ei saa lugeda näiteks sellist inimest    kes pole läbi lugenud mitte ühtegi david icke raamatut        meie teame,    et ka icke il pole õigus    igas asjas

või kes pole kordagi või regulaarselt kuulanud saadet       hallo kosmos         meie teame et ka selles saates ei ole kõik tõde     meie seisukohast

peale mitmeaastast tuhnimist    selles raamatukogu osakonnas  ja  leides sealt    gaia teooria hakkas autor uuesti lugema   asumi lugusid     ja tegeleb nende uurimisega siiamaani            meie aimame     mis on gaia   ja    kus see asub

autori arvates on asimovil   viis     väga head    raamatut  ja  üks lühilugu  kõikidest nendest 

mis on tõlgitud eesti keelde

nendeks on   asumi  kolm esimest lugu    asumi viimane lugu   ja   igaviku lõpp   ning lühilugu     huumori lõpp

ülejäänud on nii   nagu nad välja kukkusid    ehk siis    rohkem nagu kriminaalsed lood   ja meil crakusel     omal ajal ära kasutatud  ja  mõttetuks osutunud     robotite tootmine

üsna pea saavad ka maalased aru et    robotite tootmine   kasumi tagaajamine  ja looduse hävitamine     vaesustab inimkonna täielikul

autor pidi aga imestusest pikali kukkuma     kui ta avastas seda  millele ta varem ei olnud tähelepanu pööranud        asimov kirjutas need lood 50 ndatel aastatel olles ise sealjuures kolmekümne aastane 

kolmekümne aastane inimene ei ole tavaliselt   doktor    ega kirjuta ka kolme väga head filosoofilis   esoteerilist romaani     vaid sellised ajavad veel noori naisi taga     meie aimame 

kes oli isaac ja kust ta pärit oli

tänapäeva ulme    autori arvates    on kaugel   heast  vanast ja reaalsest ulmest   kus tõesti lennatakse   avastatakse ja kirjeldatakse teisi ühiskondi ning just eelkõige selliseid mis ei ole nii     persekukkunud     kui see    mis planeedil maa praegu on  ja  mida propageeritakse igast kanalist    kust aga saab       ka ulmekirjandus

terminaatorid     predaatorid      transformaatorid       ilastavad   eilianid      üksteist ära tapvad    põrunud zombid 

mis teha     millist konkreetset sagedust inimene kannab      peenemalt öeldes     millist signatuuri ta suudab endas kanda ja endast lugeda

meil on autorile selle kohta ka vastus

kui tekib küsimus   siis esimene vastus sisaldab soovituses      vaata kus on raha

pisut selgitust ka sõnale     esoteerika

peame paljude inimeste meelehärmiks tõdema  et     esoteerikat    ei ole olemas   

sõna    esoteerika     tuleneb iidsest keelest   mis otsetõlkes tähendab   mitte kõigi jaoks  seega     kõik  mis on olemas       sisaldab endas kõike

kui teatud inimesed ei loe     pole kunagi midagi uurinud     ei usu  ja  isegi ei suvatse midagi tõestada     siis need teemad ei ole lihtsalt nende jaoks    ja     kõik

muusika     maalimine      luuletamine      äri tegemine     armastamine       ja nii edasi 

ei pruugi olla kõigi inimeste jaoks       ühtemoodi huvitav   ega ka   vajalik

ometigi ei tähenda see seda  et   neid ei ole tavamõistes    olemas

sõna esoteerika     on loodud manipulatsioon    nendele lollidele lohutuseks    kes ei tunnista oma puudujääke   ning   sellega saab teistsugust inimest lihtsalt halvustada  muide samasugust manipulatsiooni kasutatakse ka ulmeinimeste kohta     see on ju ulmemees    ja tavainimeste mõistes ka   esoteerik