kolmapäev, 2. aprill 2025

MONTALEGRE

 


Mul on siiani üks "saladus" lahendamata. 

Mis Asi on raha?  

Kui see paber on sul kuskil olemas, siis kummalisel kombel enamus inimesi kasutavad seda niiöelda kummaliselt. Nad teevad elu jooksul "imelikke asju". Ehitavad maju, ostavad autosid ja aina uusi asju. Enamustel inimestel on Miski puudu ja sellest loo üsna lõpus. 

Ehksiis, võtad rahakotist nt mingi tuhat eurtsi, lähed kuhugi ja saad näha ja kogeda selliseid värgendusi, millest kodus ei oska unistadagi. 

Rallikross läks seekord nii nagu see läks ja on pikem jutt. Head kohta "formaalselt" ei tulnud, sest Romet "sattus" - sinna, kus ei oleks pidanud olema.  Ehksiis poolfinaalide neljanda ajaga ei saanud finaali kuue hulka. Teises kahes poolfinaalis oleks olnud raudselt sees. Lisaks läks käigukast pekki ja meie mehed ei oleks ise midagi teinud. Kuid siis tuli meie boksi tuttav portugali mehaanik ja pani mehed tööle - ei vahi midagi niisama ja hakkame mootorit vahetama. Mina ise olen elu aeg krossiga tegelenud ja seal (vene ajal) pidime kõik ise tegema - sita, tati ja traadiga. Tänapäeval on sellised "siidikinnastega mehaanikud", kes panevad ainult uusi osi külge ja peenhäälestavad. Ühesõnaga, kross läks korda ja uued sõidud on juba selle kuu lõpus Hollandis. 



Nüüd aga Juhustest. 

1. Portugali mehaanik oli sellel võistlustel "juhuslikult". 

2. Me sõitsime rendiautoga ühel õhtul Gepsu järgi "kogemata-juhuslikult" valesse suunda. Naine pidi hirmu kätte "ärasurema", sest me sõitsime pea 40 minutit Portugali mägiteedel totaalses pärapõrgus. Kitsad teed viisid ühest külast teise. Tee ääres olid kiviaiad ja põllud. Hakkas hämarduma ja me jõudsime sellisesse külla - mida ei tohiks olemas olla. Kuna ma ei saanud kinni pidada ja seal kolada (nagu ütlesin, et naine oli juba paanikas), siis ma püüan gugla mapsist selle küla üles leida ja ise ka uurida - mis on selles külas "võimatut", mu sisetunne ütleb, et see on võimatu. 

3. Montalegre väikelinnas on mäe otsas kindlus. Alguses ma ei saanud sinna minna, sest pidevalt oli mingi ajapuudus. Peale võistlust oli aga päev vaba ja  sain ka seal nn juhusepeale ära käia. Jälle oli mingi absoluutne võimatus. Teen kindlasti loo. 

4. Tagasilennul Portost Frankfurti, täiesti juhuslikult istusin akna juures ja "õiges suunas", ehk, ma nägin nn Päikesetõusu kümne kildi kõrgusel. Nägin ära terve päikesetõusu ja ka see oli täiesti võimatu. Mul on see ka videos, mis oleks vaja üheks kokku kleepida aga ma saan piltidega ka ära seletada. Teen hiljem pikema seletuse. 

Mis on Päike? See on täiesti arusaamatu. 


5. Lugesin lennukis läbi Douglas Adamasi - "Universumi lõpu restorani". Ma olen seda Pöidlaküüdi sarja lugenud nüüdsiis vähemalt kolmas kord ja ma ei suuda äraimestada. See mees elas vaid 49 aastat aga tema viies raamatus on - Kõik Kirjas. Neid raamatuid peaks lugema korraga rohkem kui kolm inimest, panema kirja ehk lahti mõtestama iga peatüki, iga lause ja mõte. Seal on niipalju nüansse, et üks-kaks inimest ei märka ja ei suuda midagi tõlgendada. 

Mulle tuli selline kujutluspilt. Justkui see mõte ehk lause oli selles raamatus aga ma veel teen neist raamatutest ka paremate palade väljavõtteid. 

"Maailm on kino. Ja see kinopilt kulgeb - tagantpoolt ettepoole". 

See lause seletab minu jaoks ära kogu selle kupatuse - miks me midagi ei mäleta, miks me midagi teeme ja miks jätame midagi tegemata. 

Kõik tegelased, keda Ma  (ma räägin nüüd ainult oma elust)  oma elus kohtan, on need, kellega ma tegin lepingud ja kokkulepped - enne siia tulekut. Hullem veel.  Ma olin "seal" ka stsenarist ja režissöör. Kogu minu elu, mis siin hetkel toimub, on - "juba ette filmitud Kino". Filmi tegijad ei tea kunagi - milline saab film olema valmis peast. Nad näevad kuidas näitlejad võtteplatsidel liiguvad. Duubleid on palju, sealt valitakse midagi välja ja monteerijad lõikavad filmi kokku. Valmis filmi näevad osalised alles kinosaalis. Tuleb kuidagi tuttav ette???  

Me vaatame oma elu TagantPooltEttepoole. Filmis on olemas juba - END,  aga meie alles "elame veel" ja püüame meenutada, mida me filmimise ajal kõike "juhuslikku" kokkukeerasime.  

Siiani on mul kõrvus Arvo lause - me püüame Meelde Tuletada.         

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar