MÄNG ja SPORT.

 

Tuleb pikk lugu, võtke kohvi kõrvale!!!! 

Lugu ei ole spordist vaid Elust. Tihti võrdlen ma meditsiini mehaanikaga, sest ka mina olen Parandaja ja tunnen mingit liini paremini kui teist, kuid süsteemid on täiesti analoogilised. Nüüd juhtus üle 30 aasta see, et ma hakkasin käima ise võistlustel, sest autospordiga pole mul endal Väljundit. Ma hakkasin mängima ühte Mängu, mida olin mänginud lapsepõlves sõbra pool, siis sovhoosiajal ja tekkis uuesti soov mängida. See on "aktiivne lauamäng". Ei ole kabe ega male ja aetaske keppidega puust kettaid auku. Selle mängu mõtlesid välja Baltimere meremehed (pole teada kas eestlased või lätlased)  aastatel 1900 +. Seda nimetatakse Mere piljardiks. Kas juhuslikult või mitte aga mina nimetan seda mängu eestipäraselt Karoonaks.  Iga inimene, kes kuuleb selle mängu nime arvab, et - mis see ära ei ole, ma olen seda mänginud ja see on labane mäng. Ongi, kui võtta seda Mänguna. Kolgi kaua tahad neid nuppe ja keegi kunagi ikka võidab. Aga kui te teaks mis tähendab Sport. Nii rasket sportmängu kui karoona on teiste hulgast raske leida, kuigi. Kõik sportlikud tegevused on - üüratult keerulised, kuid karoonas on lisaks veel üks keerukus. Võistlustel mängitakse ühes voorus, ühe vastasega, minimaalselt viis mängu ehk võit on Neljani (4:1 või 4:2 võ 4:3). Voorusid, erinevate mängijatega, on päeva jooksul nt 11. Seega on mänge lähedale 70. Eesti ja Läti tipud mängivad Ainult selle peale, et ühe löögiringiga saada sisse kõik nupud ehk "nulliga". Üks möödalöök võtab löögiõiguse ära ja kui teine ei eksi, ongi üks punkt läinud. Ja siit tuleb nüüd selle mängu keerukus. Kui üks lööb laua puhtaks, saab teine ka löögiõiguse ehk võimaluse plats puhtaks lüüa. JA. See ei anna mitte midagi, sest läheb uuesti ümbermängimiseks, nii kaua kui keegi neist reaalselt eksib. Seega ühe mängupunkti saamiseks võib olla ümbermängimisi nt ligi kümme. Kogu see mäng ei ole enam Rõõmus Mäng, vaid psühholoogiline pinge ehk "terror". Kuskil üheksanda vooru juures tekib minul täielik "psüühiline väsimus" ja tuleva ülilihtsad vead. Kuna alati on võistlustel võitja olemas, siis see on see tegelane - kes teeb kõige vähem vigu.  

Vot see on absoluutselt ebareaalne!!!!! Mõtlesin et guugeldan - Karoona karrikatuur. Ja voila. Olemas.  Selline see mäng ongi. Ja hiiglama hea näite. Kahjuks ei tea kunstnik sellest mängust midagi. Suurt nuppu ei panda kunagi laua keskele. Aga anname loomeinimesele andeks, ta pole ju tippmängija kah. 

Lisaks tuli veel üks mõte. Täpselt nii "mängivad" teatud tüübid, teatud mänge. 

Täpselt nii ongi. 

See oli nüüd võrdlev kirjeldus sellest - kuidas me elame oma elu Iga Päev. Kui palju kordi päevas me - mängime situatsioone Ümber, omaenda lähedastega, kesse meist võidab!!!

Ma kuulasin ühes videos soovitust - tee neid asju, mis teeb sulle Rõõmu.  Mis need on? 

Nimekirja tahaks! Igal inimesel on need erinevad, kuid üks on absoluutselt kindel. Neid inimesi, kes tahavad jõuda TIPPU on väga vähe. Ma olen alati imestanud, et kui sportlane saab medali, siis see on TerveEestirahvaMedal. Kui aga ei tule, siis on sportlane puss või siis vähemalt tema treener. 

Tegevus ja/või Väljund.

Kui mu tippvõidusõitjast poeg mängis esimest korda seda mängu, siis ütles, et see on labane mäng võrreldes päris piljardiga. Me oleme käinud ka piljardit mängimas. Kui ta sai aga teada, et karoonamäng kestab Viimase nupu auku löömise peale, selleks on kogu mängu jooksul omad võtted, strateegiad ja võistlustel umbes tuhat korda vaja oma kätt liigutada sajandik millimeetrite täpsusega. Siis vastas ta mulle sama geniaalselt. Ka temal ja kõikidel sportlaselt on see täpselt sama moodi. 

Miks siis ikka on olemas Sportlased. Mis on selle eesmärk. See mõte haagib nüüd kõikide inimeste, kõikide tegevustega - terve elu jooksul. 

Inimene teeb kõiki neid asju, mida ta teeb - kahel põhjusel. Ta teeb kas: Tegevust või tahab saada  Väljundit. 

Tegevused on ka kahel põhjusel: kas ainult tegevuse pärast või on siis koos tegevus ja väljund. 

Mis väljund on spordil? Kas olla aktiivne (et mitte istuda diivanil) või olla Pildis (olla keegi - "kümme korda kuulsam"). 

Elu, Mäng või Väljund. 

Mis on Elu Mõte?  millegi Pärast me - tuleme siia. Mille pärast?  Kas ainult sellepärast, et Rõõmu tunda?  Millegi pärast on siin maailmas Duaalsus ehk rõõmu vastu on pandud Kurbus. Kasvõi selline kurbus, et - sain mängu pähe. Mängu mängimisel ei saa keegi pähe ja seda tehakse rõõmuga (vähemalt niikaua kui üks saab vihaseks).  Kes otsustab, kas elu on mäng või võistlus, lust või kurbus ja kas sellel tegevusel, mis võiks olla lihtsalt mäng, oleks ka mingi Väljund.  Inimene ise otsustab. 

 NB! Jätame selle mõtte meelde. Inimese tegevustes ei OSUSTA mitte keegi - peale tema enda. Tundub loogiline. 

Mina Ise. 

Ma panen siia ühe Elu Mõtte ja vaatan, kas hiljem tuleb näiteid veel, küllap tuleb. Ma keerlen erinevates seltskondades ja gruppides ja seal on erineva "arengutasemega" inimesi ehk neid, kes saavad elu mõttest aru täiesti erinevalt.  

Ühe seltskonnaga on meil üks eriline arutelu. See maailm - ei ole Reaalne. Seda, mida me näeme - ei saa reaalselt olemas olla. Selles maailmas on selline teaduseharu, mis ei haagi enamusi maailma inimesi ja see on - kvantfüüsika. Selle kvantfüüsika seletustega - ei ole maailma enne olemas kui pole Vaatlejat ehk inimest või muud hingelist olemit. Seega. Kui mind ei ole olemas, ma magan või ma olen koomas, siis seda maailma pole olemas. Vot see on ütlus, millest enamus inimesi hoiavad kinni "sajakümne küünega".  See, et maailma pole reaalselt olemas, sellega on veel Ok, aga enamus ei saa aru, et - kõik mis ta elus teeb, on tema enda looming. Aga - kuhu siis teised jäävad ja kõik need sigadused, mida nad mulle teevad?  Tundub loogiline, et teised ikka on olemas???!!!  Aga kas on kellegil seletust, et - kui me enamus asju teeme ju ise, sest ei tule keegi maailma teisest otsast sulle sigadusi tegema, siis kuidas me pooled jamad suudame veeretada kellegi teise kaela??? 

Kvantfüüsika.

Vot ja kvantfüüsika on see, kus on kirjas need teadmised, mida ei tea need, kes mängivad mängu ja teab see inimene, kes hakkab "elusportlaseks" ehk hakkab tegelema kõikide teadmiste uurimisel - sajandikmillimeetri täpsusega.  

NB! Vaatleja loob Vaadeldava. Kvantfüüsikas on see kõige enam korratud katse - kahe pilu katse. Kuigi ma ise pole seda katset teinud, mina ei tea ise kvantfüüsikast midagi ja lihtsalt "usun jutte" ja panen kokku loogikaid, mida kogen oma elus.

Kuidas pole maailmas Mitte Midagi. 

Kuidas saavad maailmas üleüldse olla mingid asjad ja tegevused?  Mina vaatan oma silmadega, kuulan oma kõrvadega ja katsun käega, maitsta saab ka veel. Seega kui ma neid asju ei saaks, ehk peamiselt - ma ei näeks mitte midagi (ja inimene on sünnist saati pime olnud), siis mul poleks õrna aimugi - mis asi see on. Kui ma ei tea mis asi see on, ma ei ole seda kunagi näinud, siis - seda asja pole olemas. Ja vot siin tuleb üks konks, millest on raske aru saada. Ma pole ise Ameerikat näinud, pole seal käinud ja - seda pole minu jaoks olemas. Enamus, kes seda kuuleb, tahab mulle kohe pilte näitama hakata, et - näed, ma käisin seal, see on olemas. Jah, aga minu jaoks ei ole neid olemas, mida ma pole vaadelnud. Nüüd ma vaatan neid pilte ja see - hakkab Mulle  ilmestuma. See hakkab looma - minu peas, minu aju "sisemisel ekraanil" aga Ameerikat pole ikkagi veel olemas, ma lihtsalt püüan hakata uskuma, et see võiks vist olla. Me oleme liiga Kergeusklikud inimese fantaasiatest ja sealjuures kõige jaburamal moel - tema fantaasiatest, tema enda aju sisemisel ekraanil. Isegi see inimene, kes Ameerikas on käinud - pole tervet Ameerikat ju näinud. Ta saab rääkida ainult nendest kohtadest, kus ta käis, aga - see pole ju Kogu Ameerika. Seega, juriidiliselt on meie tekstid ja jutud ebatäpsed. Ebatäpsustest, meie juttudes, saabki kõik algus, millimeetri pealt. 

Mehhiko lahte pole enam olemas, on - Ameerika laht. Põhja-Jäämerd pole ka enam olemas, nüüd on kaartide peal - Põhja Jäine Ookean. Jne. Mis siis on olemas? Üks kena vanem meesterahvas ütles "lapsesuuga" otse - need on kokkulepped. 

Toon oma lemmiknäite. Mida sa TEEKSID? Vastused, mida inimesed on mulle kirjeldanud. 

1. Ma tahaks, et mul oleks hea olla -  Miks sul siis ei ole.

2. Ma tahaks, et kõigil oleks hea olla -  Milleks sulle teised?

3. Ma tahaks, et mu lastel oleks hea - Mis moodi, kust sa tead, kuidas neile meeldib.

4. Ma ei saa, ma pean tööl käima - Miks sa pead?

5. Ilma rahata ei saa, ma tahaks raha - Mis sa rahaga teed. Sööd seda või? 

6. No aga ilma rahata ei saa ju -  Kas sa tahad paberilipakaid või mingit asja? 

7. Aga ma tahan selliseid asju, mida ilma rahata ei saa - ütle mõni selline?? Kas raha toodab asju või ikkagi inimene. Mina olen palju asju ise teinud. 

8. Ma tahan puhata ja mängida ja vahel reisida - Kuhu sa tahad reisida ja mida sa reisil teeksid. 

9. Ma eitea (ja see väljend hakkab alati domineerima), puhkaks, vaataks ilma ja inimesi - Kas veel midagi. 

10. Ma ei tea, ma seal kohapeal vaatan - Mida sa vaatad kui sa isegi eitea mida? Mis saa veel elult tahaks. 

11. Et tervis oleks korras - Mis sa selleks tegema pead. 

12. Ma ei tea, äkki trenni - Miks sa siis ei tee ja kas peaksid elama ka tervislikult. 

13. Ma ei tea, teised räägivad, mida peaks tegema - Aga ise sa ju nii ei tee. 

Ja nii edasi, jätan siin kuraditosina juures sulle endale edasi teha. 

Tee ise endale Soovide List. 

On üks selline kunstiline ja õpetlik film isegi olemas.  Nii palju kui mina olen küsinud, et oska enamus inimesi endale midagi head soovida. Ainus, mida nad oskavad perfektselt - üles lugeda negatiivseid asju, mida nad tahaks, et neid Ei oleks. Jabur kui peapeale pööratud on meie mõtlemine. Mitu kuulsat inimest on öelnud umbes nii. Kui sa teed neid asju, mida sa ei taha või teed neid korduvaid tegevusi, mis toovad sama tulemuse aga sina tahad midagi muud, siis selline tegevus ja mõttelaad on idiootlik. Idioot on see, kes teeb teadlikult seda, mis talle tegelikult ei meeldi. Kust selline idiotism tekib?  

Laps. 

Lapsed mängivad mänge ja kirjeldavad kogu aeg neid asju, mida nad teeks - kui neil oleks piiramatud võimalused. Piirangud panevad peale - meile kõige lähedasemad inimesed. Laps ei jõua ühe asjaga - sportlike tulemusteni, sest ta mängib alles. Ei saa ühega lõppu kui juba on uus ja huvitavam. Miks esoteerikas on termis - meie Sisemine Laps? Mis on piiranguks?  Ühiskond arvab teisiti. 

Kus on ühiskond?

 Sellist persooni pole olemas, on olemas inimene sinu kõrval.  Riiki pole olemas - on vaid digitaalse allkirjaga ametnik, kes loob lolle seadusi ja on ise idioot, sest maksab omast taskust kõik maksudena kinni. Sõda pole olemas, kui mitte keegi ei võtaks relva kätte. Tervist pole olemas, kui inimene ei rikuks oma kehakeemiat. Ühesõnaga, neid asju, mida sa ise oma silmade ja loogikaga EiNäe, neid pole olemas ja see on vaid programm sinu peas.  Laps teab seda. 

Fantastika. 

Paljud arvavad, et esoteerika, ulme ja ulmekirjanikud on olemas.  Mitte miski, mida me peame "ebanormaalseks", seda pole olemas, sest kõik see on loodud tavaliste inimeste poolt Planeedil Maa. Muideks ka planeet Maad pole olemas. Sest sina pole seda oma silmaga näinud. Kust sa selle veel võtad, et - Universum on olemas. Ja - Aatomid??? Ja nüüd enamus inimesi püüavad mulle kogu aeg väita, et  kõik need asjad on olemas ja need on Täpselt sellised - mida ta pole oma silmaga näinud. Keegi, kellel on isiklik Mingi huvi, on need tobedad teadmised loonud - tihti loogika vastased.   Kui palju esoteerikat, ulmet ja fantastikat olen mina vaadanud filmidest, lugenud raamatutest ja nüüd enamus inimesi räägivad tõemeeli kogu seda "ulmet", mis tuleb juba planeet Maa meediakanalitest, näiteks Tehisintellekt.  

Aga ULMET olen ma kogenud ja mitte vähe. Need on need kogemused minu enda keha ehk skafandri baasil. Religiooniinimesed on seda kogend. Kui soovida midagi, soovida südamest ja kogu südamest, siis paljud neist lähevad täide.

 Kuidas????  Kvantfüüsikaliselt. Me vaatleme. Me ise loome kõike seda, enda sees ja endast väljapoole. Soovide list ehk afrimeerimine. 

Ma kuulsin ühte kirjeldust ka mingi 10 aastat tagasi ja nüüd see tõusis jälle esile. Selline "praktika".  Aga, et see töötaks, peaks inimene seda, kas südamest soovima või tegelema pikemat aega, et Keha-Aju hakkaks seda ka tegema. 

Praktika.  

Kui sa tahad midagi ( Saada-saamine on vale tegevus) teha (anda endale) või muuta. Siis kujata see oma Aju (kolba) siseekraanile. Kui jõuad sinnamaani, et hakkad seda peaaegu nn "füüsiliselt" ehk kinnisilmi nägema, on veel ägedam. Ja nüüd hakka seal Siseekraanil - tegema midaiganes, tee mida tahad, sest - Sinu sees ei saa mitte keegi muu, mitte midagi teha ja sinu siseekraanil ei tee sa kunagi seda, mida sa endale ise ei taha. 

Sealt hakkavad tulema reaalsed pildid ja kirjeldused - Mida sa tahad tegelikult. Arne Tsirna raamat "Suhtekorraldaja". Selle raamatu ainus lause ongi see - Mida sa tahad tegelikult, mida Sina tahad, mida sa tahad Tegelikult. Ühes lauses kolm erinevat tegevuse suunda aga - kus on veel ka see Väljund. 

Milles sa tahad olla Tippsportlane.  

Kui ma käisin kolmel võistlusel, viimase kahe kuu jooksul, siis ainus küsimus, mida mu käest küsitakse - mitmes olid? Isegi seda ei küsitud, palju oli mängijaid. Kahel korral olin Eelviimane. Harjutasin kõvasti ja siis olin tagant viies. Mitte keegi ei küsi - mida te seal teete, kas seal on lõbus seltskond, miks sa seal käid jne. Ma käin seal seltskonna pärast, et saaks kodust ja vanast programmist välja ja mulle on see mäng meeldinud. Ma olen elu jooksul  võistelnud ja vaadelnud sadadel võistlustel. See karoona on vähemalt selline tegevus, mis on üüratult odav. Üks Kepp-Kii, üks suur nupp ehk Kolla, 10 eurtsi raha ja bensu kulu, isegi lõunatoitlustus on tasuta. Autosporti laod "miljoni".  

Milles ja mida sa tahad ELUS olla, kas siis mängija või tippsportlane? Ma pole sellele mõelnud, ma ei tea!!!!  On enamuste vastused. 

NB! Seda, mille peale sa Ei mõtle ja mida sa Ei tee - seda pole olemas. Õnneks sellele, "pole olemas", ei vaidle vist keegi vastu.  

Väljund  ja Eesmärk. 

Karoonamängul mul pole väljundit - saada tippu, sest seal on enamus mängijaid, kes on mänginud aastakümneid, kelle isa oli Eesti meister ja poeg on nüüd kolmekümnene. Ma ei jõua neile järgi (see pole mu eesmärk). Tegevus on - edasi harjutada ja veel käia. Eesmärk aga on see, et kui kuskil on laud ja on mängijad, siis 99% tõenäosusega ma löön seal laua puhtaks. Eesmärk on, võtta ette - suurem laud ja ümmargused munad, et õppida seal ka lauda puhtaks lööma. 

Kas see on mu Elu eesmärk? Kindlasti mitte. Ma tahan olla Tipus. Ma tahan ise aru saada ja osata kirjeldada - kuidas töötab Matrix. Mul on peas veel üks lugu ja selle kirjutan kah lähiajal kokku.