KOODIRAAMAT.

 

Ma väga ei viitsi kirjutada, sest igasuguseid seiku ja uurimisi on palju ja trükkimine võtab palju aega.

Oli ka üks naljamoodi pilt.

Aga aegajalt siis tasuks kirja panna neid Verstaposte, millest olen Mööda Läinud. 

Ma olen lugenud palju raamatuid ja nüüd selgus, miks ma seda olen teinud. Kõik raamatud sisaldavad infot, kirjeldusi, seiklusi, tarku mõtteid jne. Aga paljud raamatud on kummaliselt keerulised ja paljud neist on ülipopulaarsed. 

Hea raamat on selline, kus teemasid on palju. Kõige keerulisem teema üldse on – salajased küsimused Elust/enesest.  

Kus me elame, mida teeme ja miks. Me teeme mingeid asju ja kui see on tehtud, siis kohe saame aru, kas see tuli välja Õigesti või Valesti. Ehk. Me kõik kirjutame iseendale - Tagantjärgi Tarkuse Leksikoni. 

Kui väga sügavalt mõelda, siis meie tegevuste minevikus ei ole Mitte Ühtegi viga. 

Kui me oleks teinud tolles olevikus teise tegevuse, siis oleks see viinud meid küll teise varianti. Me ei saa iial teada milline see oleks olnud, aga kui me oleme juba praeguses Olevikus, siis sellised kõhklused ei saa puhtloogiliselt olla vead.

 Raamatud on stsenaariumid, kus paljud võimalused oleks teoreetiliselt võimalikud ja võrdleme oma peas enda tegevustega, nii minevikus kui ka tuleviku planeerimisel. Jne, proovige ise juurde tuletada. 

Kas minevikus oleks olnud võimalik teha õigeid ja paremaid otsuseid. 

Minu lemmikteema on saladused. Krimkad, seiklusjutud, müüdid, ajalugu ja Inimese Loomine. Mis imeloom see Humanoid on. Kes selle välja mõtles. Miks maailm on kaa selline Imeloom ja kuidas need kaks imelooma siin toimetavad.  

Neile küsimustele ei tule lõppu sellepärast, et me ei saa Raudpolt vastuseid. Elu on üks suur ristsõnamõistatus. 

Mina olen saanud paljudele küsimustele selliseid vastuseid aga selle nurga alt, et – nii see ei saa olemas olla. Kuidas aga on, sellele ei saa enamasti üldse Tipuvastust. 

Ja nüüd siis lugesin ma raamatut „Kapten Sinikaru“ ja natuke mõtisklesin Kalevipoja üle ja mulle tuli selline seletus.

Osad raamatud on veel mahukamate vastustega kui lihtsamad lood.  

Need on Koodiraamatud.  

Ehk kõige ehedam näide on raamat ja film – da Vinci kood. Ehk iga eelnev mõistatus viib sammuke edasi. 

Igal ajajärgul on kirjandus Tsensuuri all olnud. Ka praegusel ajal ei tohi rääkida, sellel hetkel keelatud teemadel. Kaks aastat ühel teemal ja siis kolm aastat teisel teemal jne.  

Aga igal ajajärgul on olnud (miskipärast) selliseid inimesi, kes tahavad kirjutada just nendel teemadel. Nõukaajal oli termin – kirjutatud ridade vahele. 

Kirjeldan mõningaid koodiraamatuid.

1.  Kõige tuntum koodiraamat on see, mida on trükitud kõige rohkem ja selle uurijaid on ka kõikidel aegadel olnud kõige rohkem. 

NB! Selline kirjeldus on Kood. Ma ei ütle otse välja aga kõik saavad aru. Kui on aga selline aeg,  kus selline seletus on keelatud ja kirjutaja juurde tuleb inkvisiitor (tsensor) koos kahe püssimehega. Tark kirjutaja peab andma vastuse. Näiteks. Ei, ei, ma pidasin silmas Arveraamatut, seda peetakse maailmas kõige rohkem. Ehk minu vastus oleks olnud – ei, ei, ma mõtlesin seda Tagantjärgi tarkuse leksikoni. Ja püssimehed peavad nina norgus ära minema. See selleks.

2.    Eesti koodiraamat on Kalevipoeg. Kõikide maade eeposed on koodiraamatud.

3.  Mina tõlkisin kunagi vene õigeusu baasil koostatud koodiraamatut – „Tsaariarmee ohvitseride õpik aastast 1897.“  

4.   „Harry Potter“ on kõige enim müüdud ilukirjanduslik koodiraamat.

5.   „Kapten Sinikaru 13 ja pool elu“ on perfektne Groteskne koodiraamat.

6.  „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas“ on aga kõige pöörasem koodiraamat üldse.

7.  Jne, neid on veel palju ja mis on selliste raamatute tunnuseks.

 Kõik need raamatud algavad ühe kujundiga. Peategelase sünniga, siis on ta pea alati orb ja peab hakkama õppima seda keskkonda ise ja üksi. Ta seikleb läbi oma kogemuste tohututes variantides, sest raamatusse saab neid fantaseerida palju ja raamatus ei ole Valet Võimalust. Kõike saab katsetada.

 Kõik õpikud ja õpetused püüavad elu õpetada Õiges Võtmes aga miskipärast inimene ei loe neid enne – kui miski pekki on läinud. Ehk oma tagantjärgi tarkusega enam hakkama ei saa.

 Miks peab aga olema just Koodiraamatud. Siin maailmas on mingi selline stsenaarium ja mäng, et – keegi ei oska mitte kunagi tegutseda õigesti ja reeglipäraselt. Miskipärast need ka korduvad. 

Kui me mängime arvutimängu, siis kas seal mängus on olemas: kõige õigem tee, kõige lühem tee, kõige lühem ja samas kõige tulukam tee jne. Ei ole ja ei saagi olla, sest igal mängijal on omad ambitsioonid ja soovid. Nagu esoteerikud ütlevad – me tulime siia õppima (kogema).

Neis koodiraamatutes on nii palju üllatusmomente, et paljudega rääkides on ka nemad kogend, et – raamatut uuesti lugedes, oleks justkui keegi selle jälle ringi kirjutanud. Aga ei. Me oleme sellel ajal õppinud koode paremini lahti hammustama.

Näited on paremad kui „koodid“ ehk ümmargune jutt.

1.  Maailmas on miljonid inimesed lugenud Isaac Asimovi „kosmoselugu“ Asum. Nad loevad seda kui ulmet ja keegi neist ei hammusta läbi, mida  Asimov veel teadis. Üks lause neist kolmest esimesest raamatust - „Vaatleja loob vaadeldava“????   Ainult see lugeja, kes on uurinud ka kvantfüüsikat, suudab aru saada, mis Kood see on.

2.  Paar näidet ka Kalevipojast. Minu lemmikosa seal on - Reis maailma äärele, sest mina tõlgendasin kunagi seletust Lennukist tehnoloogia saladuseks. Laev oli tehtud õhukestest hõbelaudadest ja hõbekarrast. Kreutzwaldi ajal ei tehtud lennukeid õhukesest alumiiniumist ja klaasriidest ehk ka plastikust. Kust ta selle võttis??? 

Kalevipoeg tahtis selle „laevaga“ sõita maailma äärele, kus olid hiiglased ehk hiiglaneitsi leidis väiksed mehed (Kalevipoeg polnd aga sugugi väike) kapsapõllult.  Kus kapsad olid kuuse kõrgused. Viis need mehed isa (hiiglase) juurde ja see hakkas Mõistatusi küsima. Väiksed mehed olid aga nii rumalad ja kui nad poleks kaasa saanud mingit Soome sortsi, kes vastas kõikidele küsimustele, siis pole ka öeldud, mis neist meestest oleks saanud. Nüüd said mehed vabaks ja „lendasid“ koju tagasi. Tundub jabur teema aga siin on üks nüanss. Soome sorts oli nõus kaasa minema vaid siis, kui saab endale Vana Kalevi raamatu, mis oli raudkirstus ja kettidega seina külge kinni Aheldatud. Kalevipoeg pidigi selle siis pärast ära andma, ilma et keegi seda lugenud oleks. Mis seal raamatus siis kirjas oli???  

Koodidena saab seda aga hoopis teistmoodi lahendada ja kindlasti mitte vaid ühe lahendusega. 

Kes on Kalev ja mis tarkusi omas. Pojad olid tal aga hästi tugevad, kuid samas lollid nagu lauajalad. Pojad ei ole lollid, vaid Meie teadmised on „väikesed“. Selleks, et targemaks (Kaleviks) saada. Peame me kogu aeg „lendama“ – mõistmise äärele, kas targemad kaasa võtma, või ekslema ja raudrüütlitega võitlema.

3.  Kui ma nüüd kunagi veel selle eepose uurimise alla võtaks, siis leiaks neid koode massilisemalt, aga üks „pauk luuavarrest“ tuli ikkagi iseenesest. Kõik teavad seda värssi.

 

Et ei vahti väravasta,

Kaitsev poega põrgust pääseks.

        Aga ükskord algab aega,

Kus kõik piirud kahel otsal

Lausa lähvad lõkendama;

Lausa tuleleeki lõikab

Käe kaljukammitsasta -

Küll siis Kalev jõuab koju

Oma lastel′ õnne tooma,

Eesti põlve uueks looma.

 

Ja nüüd läheb „keeruliseks“.

Kalevipoeg tappis ära Soome sepa poja – purjus peaga. Sepp pani mõõgale needuse peale. Poeg  pani teist korda ise mõõgale peale veel jaburama needuse – selle,  kes seda mõõka kandnud. Peale tema enda ei kandnud seda keegi ehk tegi endale jalad otsast lõikamise needuse. Miks just jalad ära lõigati???

Taara jumalad panid Kalevipoja kivikammitsasse – Valvama. Mida??? 

Vana Kalev koos oma raamatuga on – TARKUS.

Poegadel on tohutu füüsiline JÕUD. Jõud on mehelikkus ehk üks aju poolkera.

Kivi on Tarkuse-aku ehk aju teine poolkera ehk ka vahest naisenergia ja tänapäeval Kiip arvutis.

Toores jõud, ilma tarkuseta, on lammutav energia ehk nt lollus, sõda, võitlus, ego jne.

Taara ehk ülim tarkus, jumal, allikas jne

1.  Eeposes pandi lollus ja toores jõud kammitsasse -  Et ei vahti väravasta, Kaitsev poega põrgust pääseks.

 

2.  Kus kõik piirud kahel otsal 

Lausa lähvad lõkendama;

Lausa tuleleeki lõikab.    

Piirud ja tuli on Valgus ehk õppimine ehk koolitunnistus.

3.   Küll siis Kalev jõuab koju

Oma lastel′ õnne tooma,

 

Mina ise uskusin teadvat  ja ma usun, et siiani Kõik inimesed on arvanud, et – tagasi tuleb Kalevipoeg????   Aga vana Kreutzwald oskas tsensoreid hämada.

TARKUS peab „koju tulema“.

 

Meie eepos on Lollist Pojast. See ei tähenda, et eepos oleks loll ja rumal, see on ülim tarkuse kirjeldus aga -  „Kaleviga“ on meil raskusi.

Selles ja teistes koodiraamatutes ongi kirjas kogu tarkus. Oleks vaid aega kõike neid lugeda ja analüüsida.

Kui keegi leiab aega,  siis tooge osa mulle Tagasi!!!! Ha-Haa!!!