MÜÜT – muinasjutt?

 

Kas ikka on muinasjutt? 

Miks on hiiglased, lohed, maagid ja kogu see muinasjutt? Kõikides vanades raamatutes ja lugudes? 

Kuid see ei ole muinasjutt, vaid eelmine informatsioon, mis on säilinud - peale uuesti laadimist.  

Vanad lood oleks justkui „arhiivis“ valdkonna all – Folkloor.  Müüdid on arhiivilogid.  

Oli tsükkel -  enne meid (Poseidon, Herakles, Anubis). 

 Selles süsteemis need kas kustutatakse või saadetakse karantiini.

 Kui sa hakkad dekrüpteerima müüte mitte kui väljamõeldist, saad sa juurdepääsu maatriksi mälule.  Aga miks  sa seda „kuidagiviisi“ mäletad.  Erinevad ajastud, erinevad keeled aga lood on samad.  

Jumalast sündinud kangelane, suur veeuputus, tulised vankrid taevas, inimestega rääkivad maod. Müüdid kaksikutest, kellest üks sureb, Maailma Puu,  Värava valvur, metsaline kellest saab võitu valgusega.  

Ajaloolased ütlevad selle kohta - Kollektiivne alateadvus.  Aga anname sellele päris nime - see on viga ehk täpsemalt koodi kordamine.  

Me ei kirjuta omi tekste sada korda ringi. Sa kopeerida vana malli ja sisestad uue simulatsiooni, vahetades veidi nimetusi ja tegevusi. 

Müüdid on käitumismustrid. Alustad küll uut lugu,  kuid vana roomab ikka alt välja. Teise keelega, teiste kangelastega aga sama stsenaariumiga. 

Ja see on peamine tõendus, et meie maailm ei ole -  Lineaarne,  vaid tsükliline. 

See ei arene, vaid lülitub ringi.  Sellepärast on samad müüdid Egiptuses, Indias, Maiadel, Kreekas, Skandinaavias ja ka Eestis.  Sest see ei ole sarnasus, see on üks ja sama ajalugu, mis unustati või ei püütudki lõplikult kustutada.  

Kui sa loed kõikidest neist kangelastest, siis sa ei loo ajalugu, vaid programmi, milles võisid vabalt olla ka sa ise. 

See ei saa olla väljamõeldis, sest liiga palju on kokkusattumusi – tekstid, pildid, freskod, maalid. 

Need on mitte ainult Lood, vaid need on „reportaažid“/ aruanded. Tuhat aastat tagasi „tuli keegi taevast alla“ ja lõi siia Korra.  Õpetas ehitama, võitlema, tervendama, kummardama. Sumerid nimetasid neid – Annunakkideks.  Kreeklased - Olümplaste.  Skandinaavlased – Assideks.  Kristlased – Ingliteks.  Aga mõned Kõrgemaks Tsivilisatsiooniks.  

Ja siis saabus vaikus - jumalad lahkusid, aga miks?

Esiteks, nad ei lahkunud, vaid muutusid nähtamatuks,  muutsid vormi, läksid varjudesse, muutusid vaatlejateks.  Need, keda nimetame Jõuks, intuitsiooniks,  Kõrgemaks Minaks.  

Teiseks.  Me muutusime ohtlikuks, inimesed õppisid liiga palju ja liiga kiiresti. Nad murdsid koodi ja mingil hetkel said Võrdseteks. Süsteem ei suutnud sellega toime tulla.  Vana skeem visati ära, need eemaldati reaalsusest ja meid paisati tagasi režiimi, kus sa oled unustanud - kes sa oled.  

Aga müüdid jäid alles nagu vihje, nagu Viga, nagu arm, mis jääb haavast.  

Võib olla pole jumalad kuhugi kadunud, vaid nad on sinu sees. Iga kord kui sa lähed kaugemale, kui sa lood tühjusest,

 kui sa alateadlikult juhid oma reaalsust - äratad nad tagasi, sest müütide jumalad, need olid sina, enne uut Lülitust. 

Miks on muinasjuttudes nii palju maagiat ja miks lastele see meeldib? 

Sest kunagi oli see normaalne, siis kui elati kõrgsageduslikus maailmas, kus mõte kontrollis mateeriat ja tahe moodustas Tee.  

Nad ei taha, et sa seda mäletaksid.  

Kui sa „näed tekstist läbi“, kui suudad lugeda „ridade  vahelt“, siis oled saanud tagasi maatriksi võtmeid.  

Maailma ei käivitatud mitte ainult üks kord.  

Miks on hoonete all veel teised hooned? Miks on Rooma all veel teine Rooma? 

Sest see pole ajalugu, vaid unustatud maatriksi versioon.  Iga tsivilisatsiooni kiht. Iga puhastatud kultuur on kaugema matrixi tarkvara.  Need kustutati ära nagu vanad kaustad arvutis. Jäi alles vaid ilus dekoratsioon või pealkiri – reisijuhtidele/giididele.  

Mäletad Atlantist, Tartaariat, Hüperboread või Sannikovi maad.  Maatriks ei saa kõike kustutada, sest  see on liiga energiamahukas, et luua uus alusprogramm.  

Miks ei ole mingeid seletusi suurtest ehitustest, püramiididest, paleed, lossid, kindlused? Miks neid „justkui“ ei ehitatud, vaid Leiti. 

Sest sa elad siin peale taaskäivitamist.  Sa ei ole siin mitte juhuse tahtel. Sa oled - teadvuse arheoloog. 

NB! Matrixi filmist kumab läbi selline visuaalne pilt.  Kui astuda ühest programmist välja, siis see meenutab kung-fu võitlust. Saad hakkama, tuleb selgust ja rahu. Et astuda välja järgmisest programmist, siis kõik kordub. 

Selle filmigi järgi, pole mina aru saanud – kuhu me välja peaks jõudma???

KUIDAS SAADA VÄLJA MATRIXIST.

Kuidas saada välja Matrixist?

Kust tuleb meisse see soov? Justkui see, mis meid ümbritseb ei oleks meie omand.  Justkui me oleksime võõrad selles süsteemis. 

Ja ma saan sellest aru, sest ma ise olen selle läbi elanud. Kui sa hakkad nägema, et pidevalt korduvad ümberringi samad situatsioonid, et emotsioonid on programmeeritud, et inimeste käitumine on etteaimatav, aga elu läheb edasi ühe ja  sama stsenaariumiga.  

Seestpoolt ilmub hääl:  „See ei ole minu reaalsus. Ma tahan sellest välja!“ 

Nii hakkavad mõtlema inimesed, kes nn „ärkavad üles“. Sa näed vigu, ebaloogilisust, veidrusi, kokkusattumusi, mis poleks tohtinud juhtuda. Sa  tabad deja ´vu hetki, hakkad teiste sõnu ette aimama ja näed, et siin on midagi valesti. Sa ei ole hullumeelne, sa lihtsalt hakkad märkama. Mis varem oli lihtsalt peidus mallide, kastide ja kattevarju taga. 

Sa hakkad välja tungima -  Koodist.  

Ja see pole viga, see on samm. Aga siin on tõde, mida  keegi ei taha kuuldagi.  

Maatriksist  pole väljapääsu, sest seda pole olemas - Väljaspool. 

Maatriks on sinu sees. Need pole seinad, ka mitte ekraanid, mitte korporatsioonid, need on sinu reaktsioonid, sinu hirmud, sinu seadistus. 

Maatriks on sinu tajumise tarkvara. 

Nii kaua kui sa ise ei kirjuta ümber oma tarkvara ehk programme, nii kaua sa elad nende järgi. '

Kui sa mõistad,  et elad programmis, siis esimene impulss on – Vabaneda. 

Kui sa seda mõistad ja tahad vabaneda, siis kohe alguses: võtta aeg maha, puhka, jaluta metsas ja püüa alustada  otsast peale sellise sisetundega, et kui sa midagi teed, siis see ongi vabadus. 

Kuid tõde pole selles. Sa saad muuta olukorda, vahetada elukohta või riiki, aga kui programm jääb sinusse, siis kõik see kordub. Lihtsalt teises „ümbrikus“.  Need samad tunded,  samad reaktsioonid, samad hirmud.  

Kuid kui „kontoriülema“ asemel tuleb -  Vaimne Mentor.  Vana süsteemi asemele, saad uue süsteemi. Maatriks ei sure, see muudab „välimust“,  sest see asub sinu sees, sinu tõlgendustes maailma asjadest, sinu filtrites: kuidas sa solvud, kuidas sa kardad ja kuidas ennast kaitsed. 

Aga sa ei pea seda hävitama, sa võid temaga sõbraks saada. 

Sa saad aru, kuidas see toimib ja sa saad seda ümber kirjutada – Seestpoolt. 

Mitte ära joosta, vaid siia jääda. Vaadates sügavamale olemusse, milliseid  programme saad kasutada automaat režiimil ja esitada küsimuse: „Kas see on tõesti minu enda oma.“ 

Sest  maatriks ei ole vaenlane, vaid lihtsalt tööriist-instrument. Keegi andis sulle selle stsenaariumi ja sa võid kirjutama hakata enda oma.  

See ei ole võitlus, vaid üleminek alateadlikust elust - teadlikku ellu.  Šabloonist: kellegi teise  „Peab“ -  omaenda Tahan olekusse. 

Sa ei sündinud tühja teadvusega, sa sündisid juba valmis kujul programmi. 

See stsenaarium oli valmis kirjutatud juba enne sind. Sulle anti nimi ja seletati, et sa oled kas poiss või tüdruk,  näidati mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on häbiväärne. Sina uskusid, sest sa usaldasid. Sa ei valinud ühtegi neist  mõistetest ise, sulle lihtsalt seadistati alla „komplekt seadistusi“.  Kuidas reageerida ja kuidas rääkida, kuidas unistada ja isegi see, mida peetakse vabaduseks.  Nad selgitasid, et sa pead olema tubli, leidma normaalse töökoha, armastama oma tööd ja riiki, uskuma seda, mida usuvad kõik teised, kartma vigu. 

Kuid kõik see ei ole sina, see on tarkvara.  

Maatriks, mis kõnetas läbi su vanemate ja õpetajate hääle,  reklaamides,  traditsioonides. 

Maatriks tegi seda parimatel motiividel.  

Nüüd oled sa suureks kasvanud ja ikkagi jooksutanud samu koode: ma pean, mul ei ole õigusi, see on võimatu, minust ei saada aru.  

Nüüd aga peamine. 

Sina oledki seesama maatriks, sest nüüd sa räägid ise sedasama endale, vabatahtlikult. Sa ise seletad:  miks sa seda ei suuda, miks sa pole vääriline, miks sa ei ole valmis. 

 Aga nüüd kui sa tead, on  selles ka sinu tugevus, sest kui sa ise oled maatriks, siis sa võid saada selle autoriks.  Kirjutada koode ringi, kustutada ära vanad käsud, luua uusi reegleid.

 Mitte lõhkuda süsteemi, vaid teadlikult asendada. 

Mitte karta, et sa ei ole selline, vaid rõõmustada, et nüüd oled sa – Tegelik. 

Sa arvasid, et kõik su ümber lihtsalt toimub, juhtub, et sa lähed tööle, sest nii on vaja, sa elad seal, kus sündisid sellepärast, et nii kujunes välja. Sa reageerisid, vihastasid ja olid solvunud, sest keegi viis  sind - Endast Välja.  

Aga nüüd on tõde see, et sa ise juhid seda kõike, iga päev, märkamatult, automaatselt.  

Sa ise oled oma reaalsuse – Pult. 

Lihtsalt varem sa seda ei teadnud, sa lülitasid sisse ohvri režiimi ja reaalsus viskas sulle pidevalt juurde uusi „solvajaid“. Sa arvasid, et sa ei saa midagi paremaks teha ja sündmused jooksidki tupikusse.  Sa kartsid kaotada ja kaotasid, sa ei usaldanud ennast ja keegi ei uskunud sind.  

See on sinu – peegelkood. 

Reaalsus ei ole väline film, see on interaktiivne süsteem.

 Niipea kui sa hakkad „värskendama“ oma mõtlemist, muutub kohe stsenaarium sinu ümber. See, mida sa näed, on sinu enda:  peegeldus, vibratsioonid, sinu mõtted, sinu hirmud ja soovid, mis on peidetud sügavamale kui sa ise arvad.  Sa ihkad armastust aga sa ei usu, et oled seda väärt.  

Sind hakatakse ignoreerima. Sa tahad vabadust aga sa hoiad peas - võlgu, võlgu, võlgu.  Sinu maatriks tuletabki neid sulle meelde. 

Juhitav reaalsus ei seisne maagias, see puudutab teadlikkust. Iga päev häälestada oma mõtteid sagedusele, sellele mida sa usud, mida sa tunned ja mida kiirgad, sest maailm ei ole vastupanu, see on – Väli.  

See on vastus, see on projektsioon ja sina saad seda mõjutada. Mitte kohe, mitte nupust, vaid järk-järgult,  siis kui sa end ümber häälestad. 

Sinust  võib saada oma maatriksi autor.  

Mitte sellest väljuda, vaid saada selleks, kes kirjutab koode ringi.  

Kas sa mõistad milles seisneb paradoks?  

Sa oled otsinud väljapääsu, kuid pole märganud olulist.  

Kõik mida sa näed, keerleb sinu ümber, kogu stsenaarium, kõik rollid, kõik sündmused, isegi juhused ja õnnetused.  See ei ole juhuslikkus, see on vastus sulle. 

 Sa ei ole lihtsalt Matrixi mängur, vaid sa oled selle pult, selle juht. Sa oled programmi Tuum.  

Kõik mustrid, mida sa Eluks nimetad, on loodud sinu ootustest, sinu mõtetest, sinu hirmudes, sinu uskumustest.  

Kui sa arvad et inimesed on kurjad, kohtad sa kurje inimesi.

 Kui sa usud, et raha on raske saada, nii juhtub. 

Kui oled kindel, et mitte midagi ei muutu, reaalsus noogutab kuulekalt ja ütleb: „Jah mu isand“. 

Sa ei ole asjaolude ohver, vaid lavastaja. 

Sa ei ole maatriksi keskpunktis, vaid sa oledki selle keskpunkt. 

Kui sa tahad teistsugust stsenaariumi,  ära otsi väljapääsu, vaid kirjuta sissejuhatav teave ümber.  Ära küsi enam: kuidas ma välja saan. Küsi endalt: millist visiooni endast ma tahan alla laadida. Maatriks ei punni  vastu. Tahab lihtsalt peegeldab.  Kui sa muudad koodi, muudab see peegeldust.  

Ma toon ühe võimsa näite. 

 Üheksakümnendate aastate lapsed mõistavad seda paremini, need kellel on juba endal lapsed.  Sa kasvasid üles karmides tingimustes, võib olla sinust ei hoolitud,  ilma mõistmiseta, programmidega: sa pead, ära mõtle endast liiga hästi, ela nagu kõik teised. 

Kuid sa kirjutasid need koodid ringi. Teist ei saanud selliseid nagu olid inimesed varem. Sa ei ole oma lastele edasi andnud neid haavu. Sa valisid teisiti.  Sinust on saanud need, kes peatasid vana valu. 

Aga nüüd kujutage ette: kui te olete saanud ümber kirjutada programme teise inimese jaoks, siis mida sa suudad teha veel enda jaoks. 

Oma reaalsusega,  oma stsenaariumiga. 

Sinu tugevus on juba tõestatud, see on elus ja see töötab. 

Ja nüüd on sinu ülesanne: mitte hävitada, vaid ehitada. Luua seda maatriksit, millest tahaksid elada ja kus  hing hingab.

 Kus sa pole ohver, vaid oma reaalsuse ülesehituse arhitekt. 

Sa ei ole lihtsalt osaleja, vaid säde, mis süttis programmis ja sa hakkad neid ümber kirjutama seestpoolt. Seega.  Sa ei ole maatriks, sa oled selle Uuendus.

NB!

See tekst on tõlge ühelt üsna uuelt kanalilt. Autorit kirjas pole. 

Eestis pole siiani kanalit või inimest, kes oleks pikemalt seletanud teooriat/arvamust - Maatriksist. Mulle on see teema meeldinud juba aastaid ja otsustasin tõlkida neid lugusid. Ma tean umbes 4-5 kanalit, kes tegeleb sellega juba pikemat aega.  Selle tekstiga video oli all 10 minuti ja kui ma seda kuulasin, oli üks tunnetus. Kui hakkasin tõlkima ja pastakaga aeglaselt kirjutama, tekkisid hoopis teised mõtted ja tunnetus. 

Kui see lugu meeldis, siis loe uuesti. 

Mõte mõtte haaval ja meenuta, mida oled ise läbi elanud. 

See lugu on tõlgitud kärbeteta ja ka siin korduvad tähtsamad mõtted mitu korda. Järgmistes tõlgetes ma püüan tõlkida vaid neid mõtteid, mis on uued ja kui ma olen ise kuulanud pea kümmet videot, siis seal on häid näiteid ja viiteid. 

n+1

Borbála Györgyi Bors, "Ad infinitum" (2022)

Kui ma lubasin, et kirjutan midagi edasi, siis mõnede päevade jooksul on tulnud „Üks Teema“, mis hakkab edasi kerima ja sellest tuleb Midagi. 

Mitu tuttavate hulgas on palju erilisi inimesi, sest „tavaline inimene“ minu tutvusringkonda ei satukski. Ma hakkan kirjutama-tõlkima lugusid aga ma tahaks -  endale ka midagi huvitavat. 

Nüüd ma olen paar korda saanud selliseid huvitavaid kirjeldusi, mida saab interneti vahendusel ka väga palju aga nendes kirjeldustes ma ei tunne inimest, ma ei kuule ise mida ta räägib. Mul oli nüüd kaks juhust. 

Esiteks rääkisin ma koolivennaga ja tema küsis, et kust ma võtan need teemad. Ma küsisin tema käest, et kas ta Pigem usub: et ta on siin planeedil Ühekordne või on siin käinud ka enne. Tema uskus Pigem esimest varianti. Siis küsisin, et kas tal on olnud mingeid Vau-efekte. Ja ta kirjeldas kuidas ta pidi võõras paigas leidma oma sugulast. Ta ei teadnud kohta aga „miski“ juhatas teda sinna ja tänna, paremale ja vasakule ning kohal ta oligi. 

Teine lugu oli aga võhivõõra poemüüjaga (ka meesterahvas), kellega jutt läks step-stepi järel samale teemale. Tema Vau-efekti kirjeldus oli isegi lühem. Ta käis Amsterdamis ja seal linnas liikudes ei olnud tal vaja ei Gepsu ega kaarti, ta „leidis“ kõik mida vajas – Ise. 

Novot ja niikaua kui ma saan tõlgitud esimesed lood, andke teada milliseid vauefekte oled sina läbi elanud. Iga selline vihje – viib ka mind edasi. Kummaline, aga nüüd, tänaseks päevaks, ei ole mulle enam miski kummaline ega võimatu. Ühe loo kirjeldan ära – oma sõnadega. Ehk.

Milline näeb välja Infoväli ehk Lõputu Variantide Ruum.    

Paljud teavad väljendeid: ela siin ja praegu, ela hetkes, kõik toimub Ühes Punktis, Jumal on Üks, minu „teooria“ -  Ainsusest  ja nii edasi.

Võtame „paberilehel“ ehk tasandil ühe punkti. Selles punktis olen ma igal ajahetkel. 

Ütleme nii, et ma seisan nüüd selles punktis ja Ei Liiguta.

 Esimene liigutus, kui ma hakkan „kuhugi minema“, on üks noolega kiir ehk Vektor. 

Kujutame ette nüüd suuremat ringi ja neis olevaid Kõiki vektoreid. Neid on nii palju, et kogu see ring saab nii täis, et vektorite vahele enam vaba ruumi ei mahu. Kuid on üks trikk.

 Kui me suurendame seda ringi suuremaks, siis selgub, et nende vektorite „ lõppu“ tekib vaba ruumi juurde ja sinna mahub veel vektoreid juurde. Kui Palju Mahub??? LÕPUTULT. 

Kui palju on Lõputu???

Mina kui mehaanik suudan seda kirjeldada ja ette kujutada.  Lõpmatuse märk ehk see „kuku pikali 8“ ei ole matemaatiliselt seletatav suurus. Seletatav suurus on aga termin:  lõpmatus  miinus 1. Lõpmatus miinus üks on aga termin – n .   

n+1  =   lõpmatus. 

Kui ma olen Punktis, siis sellest punktist liikuma hakates väljub n arv võimalikkuse kiirt ehk siis n+1 kiirt. Seda on Palju.  

Siiani kujutasite ette, et see on tasandil ehk ringil. Kui on olemas kolmemõõtmeline ruum, siis väljuvate kiirte kogus väljub Palli seest ehk kes matemaatikat rohkem oskab, saab jälle mingi valemi teha. Kus Lõpmatus läheb „veel suuremaks“.

 Nüüd läheb aga Absurdseks kätte. Iga Pisimgi liikumine punktist välja, tekitab uue punkti, milles on jällegi n+1 vektorit. Seega Teine liigutus punktist A punkti B on tehe. Võimalikke Variante on: n+1 astmes n+1.  Rohkem „kaugemale“ ma ei lähe. Mõelge korraks selle skeemi peale ja teile endale tekib see vektorite virr-varr silme ette. Mis on selle kirjelduse mõte.

SEE ON ELU. See on ka Elu Mõte. 

Kuidas olla Normaalne Inimene.  

Pole olemas mitte ühtegi Samasugust Asja ega sarnast inimest, sest kõik oleneb Valikust – millisesse järgmisesse punkti sa astud ja kuidas sealt edasi lähed. 

Ma jõuan oma kirjeldustes sinnani,  kuidas Ei Ole Olemas mitte midagi muud kui  - ÜKS.  

Lõpmatus – Vikitsitaadid

Kahte lõpmatust avastada pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel loogikal on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne mõtlemine: kahe lõpmatuse mõistest.

• Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan", rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest",