Kuid raamatud on pikad
ja selliseid analoogilisi raamatuid ning õpetusi on väga palju.
Neid on kohe nii palju ja erinevaid, et minul läks aastaid
ehk täpsemalt öeldes - neli aastat, enne kui ma sain kokku enamuse
informatsiooni ning nüüdseks võin juba üsna suure veendumusega öelda, et midagi
väga põrutavat pole pikka aega juurde tulnud.
Kui tulevikus ei tule mingit suurt suuna muutust, siis ongi
kõik see, mida ma praegu tean – ainuõige.
Aga alustame juttu hoopis autospordist, siis on arusaadavam.
Mina alustasin autospordiga siis, kui ma sellest ei teadnud
– MITTE MIDAGI.
Nägin ühel võistlusel suurt veoauto - bagi, mida hüütakse
siiani – krokodilliks.
Kui ma seda kolakat nägin, ma armusin sellesse mõttesse ja
kohe järgmisel nädalal hakkasin seda tegema.
Otsisin raami, sillad,
mootori. Ise painutasin kaared, keevitasin, värvisin ja valmis see oligi. Nii
umbes ühe talvega. See kõik juhtus
väga sügaval „vene“ ajal.
Mul puudus igasugune tarkus ja teave, mida nimetatakse Now-How-ks.
Ma sain sellega sõita kaks ja pool aastat, siis kukkus SSSR
kokku ning sinna jäi ka selle krossi tegemine. Ma lõikasin oma kätetöö vanarauaks.Tulemused olid suht keskpärased, kuid pulli sai palju.
Siis tegin veidi aega hiljem veel korra autokrossi, paar
aastat.
Tulemused olid ikkagi keskpärased.
Mingi aeg hiljem, noorema pojaga tegeledes sain ma aru, kus
peitub konks. Alguses me alustasime samamoodi - omaenese tarkusega. Poiss alustas vist 13 aastasena jäärajasõitudega, siis tulid
sprindid, krossid ja kõik see aeg me muudkui täiustasime oma autot. Meil ei olnud ikkagi veel oma teooriat või siis omi
nägemusi. Tegime neid asju, mida me nägime teiste pealt. Asja edasi arenedes jõudsime päris tipu lähedale autorallis,
noorte arvestuses. Hiljem kui poeg sai täisealiseks, jäi ralli soiku (liiga
kallis vabaaja veetmise vorm).
Siis aga ühel päeval tuli poeg ja rääkis lugu kuidas tuli
pakkumine sõita meie autoga Leedus ringrajal tuhande kilomeetri sõitu. Käisime sõitmas seda kolm aastat järjest. Selles sõidus peab
sõitma järjest tuhat kilomeetrit ja meeskonnas peab olema kaks kuni neli
sõitjat, et saaks vahepeal vahetada ja puhata. Esimesel korral valmistasin mina auto ette. Võidusõidul, teisel kohal olles, lagunes sidur.
Teisel korral valmistasime autot ette tiba paremini, kuid
ikkagi lagunes ära käigukast. Siis kolmandal aastal tegime asja põhjalikuks.
Ma olin teinud endale selgeks mingi loogika, kuidas asjad
maailmas kulgevad. Panin auto ettevalmistusse palju raha ja tehnilise poole pealt
kõige paremad variandid, mis saada olid. Mootor valmistati ette Tallinnas, käigukast Paides,
amordid Lätis ja pidurid said ka veel
viimase peale.
Me saime sellelt võistluselt „elu tulemuse“. Meie nimel on
siiani (2014) – eestlaste - parim
tulemus, kõikide aegade jooksul, sellel konkreetsel võistlusel.
Loo kokkuvõte:
Kui ma alustasin selle hobiga, siis mul ei olnud
absoluutselt mingeid kogemusi. Mul puudus eriharidus sportautode valmistamiseks,
kuigi ma oli õppinud põllumajanduse inseneriks, kuid erinevus on nagu
hambaarstil ja ämmaemandal.
Mul puudus tipp teadmine, now-how ja arusaam, kuidas maailm on
koostatud, nii materiaalselt ehk siis metallis ja kuidas me loome kõike seda,
mida me loome –mentaalselt ehk siis mõttega.
Nüüdseks nende nelja aasta töö viljana, ma tean kuidas ma
lõin kogu selle tegevuse, mis lõppes väga hea tulemusega. Sellel on alati mingi kindel – loogika või siis teooria.
Nüüd aga tervisest.
Kui mul oli aastaid - viiskümmend, siis selgus, et mingil
hetkel oli mu tervis nii „turkis“, et ma ise ka ei saanud aru, kui katki see
oli. Õnneks mingite „vääramatute jõudude“ toimel, ma sain
„nägijaks“.
Ma sain aru, et aastaid taludes oma kroonilisi haigusi
tavameditsiini abil, olen oma tervise ära rikkunud totaalselt. Mul oli küljes kolmkümmend väiksemat ja suuremat terviseriket.
Käed-jalad enam ei liikunud ja ainult üks jala liigestest ei
valutanud.
See on pikk jutt, kuidas ma sain aru, et tavameditsiin ei
ole minu jaoks ja hakates tegelema väga eriliste „asjadega“ on nüüdseks, siis
neli aastat hiljem, minu elukvaliteet nii pööraselt parem, et ma isegi ei tea
mis mul veel viga oleks. Ma hakkasin oma tervisega tegelema just samamoodi kui autospordiga – katse-eksituse
meetodil.
Õnneks ma leidsin kohe väga tugevaid tegijaid ja tulemused
olid head.
Ajapikku aga on tulnud now-how juurde ja kogu see lugu on
kirjutatud selleks, et oleks hea vahest mõnele uuele või ka vanale tuttavale,
anda lugeda üks lühike ja arusaadavam tekst.
Ma olen aru saanud, et paljud inimesed ei suuda iseseisvalt
kõike seda läbi närida, mida mina olen suutnud nelja aasta jooksul.
Kokkuvõte oma tervendamisest:
Ma olen katsetanud
enda peal ja saavutanud väga märgatavaid tulemusi, enda terveks tegemisel. Selle tee jooksul olen ma katsetanud üsna
suure osa pakutavatest variantidest ja leidnud ühe meetodi või siis meetodi
alguse.
See oleks justkui autosse istumisel vajalik - süütevõti.
Kui sellist arusaamist või võtit ei ole ja ei kasuta, siis
paljud teised süsteemid ei hakkagi üldse toimima. Kõik see teooria ja loogika, mida ma tean praegusel hetkel –
on niiiiiiiiiii suur, et seda on võimatu sõnas ja kirjas edasi anda (mida ma ei
tea, seal on see niiiii, veel pikem).
Kindlasti on seda teavet veel ka juurde tulemas. Kolm ja pool
aastat on seda teavet kogu aeg juurde tulnud ja nüüd äkki, pool aastat ei tule
mingit muud „uut“ teooriat.
Otse vastupidi, see praegune seletab ära kõik eelneva ja ka
igapäev juurde tuleva informatsiooni.
Mida see võiks tähendada.
Kas see on nüüd siis õige ja täiuslik. Ei tea, kui on ja nii
ka edasi läheb, siis hiljem annan teada.
Praegune „tipp meetod“.
Kuna see tippmeetod on ikkagi väga keeruline ja teoreetilist
materjali on nii palju, et läheb lausa lõputusse, siis ma ei hakka seda isegi
mitte kirjeldama. Pigem oli see eelnev võrdlus autospordiga ja mu enda tervisega
tõestuseks, et see meetod veab mind ära sellest suunast, mis läheks tagasi
arstirohtude suunda.
„SÜÜTEVÕTI“
Kui tahad midagi enda juures korda saada, siis süütevõti on
– soov, või täpsem väljendus on -taotlus.
1.Ilma taotluseta ei hakka mitte midagi paremaks minema - „raudpolt“ kindlalt tean.
Taotluse PEAB
tegema kirjalikult. (kes teab – saab ka teisiti)
2. Taotlust tuleb endale sisendada ja sellega tegeleda mitte
24/7 vaid 24/7/24.
See tähendab.
Inimese alateadvus
ei hakka mitte midagi uut tegema, kui see - ego, saaks pika aja jooksul „ära lollitatud“.
Alateadvus PEAB omaks võtma selle soovi ehk taotluse. Seega kui teha kirjalikult mingi TÕSINE soov
ehk taotlus, siis PEAB seda kordama mõttes, või silmaga seda nägema, kogu
ärkvel oleku aeg ja rohkem kui 24 päeva
jutti.
See tähendab seda, et kui inimesel on mingi häda ja ta tahab
sellest lahti saada ka TEGELIKULT, siis
ta PEAB sellega tegelema vähemalt kuu aega ja iga
jumala vaba hetke (uskuge mind, vähemaga lihtsalt ei saa, te olete seda ka ise
ilmselt märganud).
See iga hetk tähendab veel ka seda, et peab kogu aeg otsima
ja uurima IGALT POOLT tulevat infot ja vahest ka korra proovima.
Mis meeldima hakkab, see on õige.
Tervise seisukohalt on hädavajalik kirjutada selline tekst
või siis taotlus.
Kirjutad kuhugi, mida sa näed iga päev ja iga hetk, sellise
teksti (võib kujutada ka mõttes lauba siseküljele, nagu ekraanile).
„MINA OLEN TERVE“
Hea on ka veel selline.
„MINA VÕTAN VASTUTUSE
OMA TERVISE EEST ENDA KÄTTE“
Kui keegi loeb ja teab, et on ka kiiremaid ja tõhusamaid
meetodeid, siis toetan seda mõtet.
ON – kuid selliste
meetodite teadliku omandamisega ei saa keegi enne hakkama, kui ta pole kordagi
„süütevõtme“ meetodit kasutanud
AINUS MIS ÜLDSE ON INIMESEL VAJA TEHA, SEE ON KAVATSUS.
(lõplik kavatsus)
Hoiatus ja soovitus.
Kogu sellest infost (vaimsuse teemadel), mis maailmas
ringleb, võib südame rahuga 90% visata prügikasti. Ainult 10 % sisaldab enam-vähem tõest infot. Seega.
Seda infot mis ringi liigub on üsna lõputu hulk ja sellest
lõputust, leida üles terakesi on ikka – VÄGA RASKE.
Kasutades Fred Jüssi selgitust täiuslikult heast asjast
oleks selline (Hallo Kosmose arhiiv).
Täiuslik asi, näiteks lennuk, ei ole see, kuhu ei saa enam
mitte midagi kasulikku juurde riputada, vaid.
TÄIUSLIK ON SEE, KUST EI SAA ENAM MITTE MIDAGI ÜLEMÄÄRAST
ÄRA VÕTTA.
TÄIUSLIK PEAB OLEMA - LIHTNE, LOOGILINE JA KERGESTI TEOSTATAV
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar