Sai aasta läbi. Enamus räägivad, et oli hull aasta. Aasta ei saa olla halb, kui just midagi pahasti ei ole aga see sõltub inimesest endast.
Aasta on nii pikk aeg, et kõike pole võimalik ära seletada. Inimene õpib midagi, alati õpib. Ja tegema peab. Mina õppisin sellest aastast ühe "teoorialaadse" kirjelduse.
Elu ei ole üks lõputu rist ja viletsus, kui aru saada lihtsast skeemist ja see tekkis mulle sellega, et ma käisin üle mitmekümne aasta jälle ise võistlusel. Ma ise poleks selle peale tulnudki.
Me ikka arutame, et - kas elu on üks Väga tõsine tegevus või on see Mäng.
Kui palju on maailmas "töö tegijaid" , loomingu inimesi ja Mitmekülgseid Mängureid. Mäng olla väikese inimese töö.
Kuid tegelikult kulgebki enamus meie elust kahes variandis: kas väga Töistel teemadel või Mänguliselt.
Aga ma alustan spordist. Ma olen sporditegemist näinud väga pikka aega, nii umbes 35 aastat ja enamus selles autospordiga. Kõik tegevused saavad alguse "pisikesest hobist" ja siis see muudkui kasvab ja kasvab.
Aga ma kirjeldan enda baasil. Ma mängisin mingi 14 aastasena sõbrapoisi pool Karoona (mulle sõna Koroona ei meeldi) mängu. Nõukaaja sovhoosis oli meil kah hulga laudu ja ka pinksilaudu. Peale seda pole ma mänginud aastakümneid. Siis ükskord tuttava reisukaaslase pool mängisime ja tema on võistlustel mängija. Siis lausa pulli pärast ostsin omale laua ja hakkasin uuesti toksima. Ma tahtsin siis minna vaatama, et milline on võistluste tase, aga tuttav kutsus kohe mängima ja nii ma siis ära käisin. Viimaseks ei jäänud (ainult kuu aja harjutamise järel) ja iga mäng oli omaette võit, sest ma nägin kuidas profid mängivad.
Vot ja sealt tuli ka Teooria.
Enamus aega inimesed - mängivad mänge. Mitmekesi mängides peavad alati olema Reeglid, muidu ei ole Sport.
Sport on ainus asi, kus ei saa hämada ja valetada, sest sekundid või punktid ei valeta. Ilusta kuidas tahad.
Aga kuskil on see piir, kus - mäng läheb "peenestamiseks" ehk ülilihvitud tegevuseks. Enamus selliseid lihvitud spordialasid ei olegi mängud ja need on alad - kus tegijat ei sega keegi teine. Jooksmine, ujumine, rattasõit jne jne.
Aga need mängud, kus on situatsioonid ehk teised mängijad, on juba hoopis keerulisemad.
Selle tutvustava teksti mõte oli selles, et me mängime neid mõlemaid mänge iga päev.
Mängime - üksikmängu Iseendaga.
Mängime - paarikaupa, kus teised segavad meid ehk nad arvavad asjadest omamoodi.
Siis me mängime neid mõlemaid nn poolprofilt või siis üritame kõigest teha "tippspordi".
Mina pole selles elus ehk nn planeedi Maa uurimise "audiitorina" kunagi aru saanud - kuidas inimesed käituvad. Siin pole ju korda, reegleid ega loogikat.
Alguses on igas suhtes ja suhtumises selline: tundmatu, mänguline ja ettearvamatu vaimustus. Siis aga hakkavad elukaaslased, sõbrad, töökaaslased ja kogu maailm mingeid reegleid ette seadma. Reegleid endid isegi pole olemas, vaid keegi püüab oma mängu mulle söödavaks susserdada.
Kui ma vaatan inimeste pereelu, filmide ja raamatute kirjeldusi, siis - mitte keegi ei tea Täpselt, mida ta tahab. Üks kord ühte ja teine kord teist.
Ja sealt lähebki Mäng edasi. On kaks võimalust.
Hakata Universaalseks mänguriks või siis Unikaalseks mänguriks.
Universaalne on see, kes reeglina mängib mitmeid mänge korraga ja ta ei pürgi tippu ehk elus - ei uuri ühtegi seost sinnamaani välja, et ta saaks aru, kuidas kõik toimib. Nad mängivad "lapsemänge" ehk - poodi, kooli, keksu, triffaad jne korraga ja vaheldumisi.
Ja siis on väike osa neid tegemisi - mida me tahame hakata Lihvima, peensusteni. Sealt hakkabki pihta "Sport". Kumb on mõnsam???
Mängida paljusid mänge, mitte eriti hästi aga sealjuures Mõnuga ja Lõbuga. Võisiis võtta üks kindel ala või tegevus ja minna sellega - lõpuni välja. Tegelikult ei ole sellel vahet.
Vahe on selles - kuidas me hindame oma tegevust. Enamatel juhtudel pole absoluutselt tähtsust - on mul õigus, olen ma maailma parim või targim-tragim. Ega keegi nagunii ei mäleta, kes midagi mängis ja millise tasemega tegi. Karikad on sportlaste riiulis. Lihtsalt on üks vahva kogemus.
Võtta ette täiesti tundmatu Mäng ja hakata seda mängima. Hiljem tekib mingi soov - saada aina paremaks.
Mis on soovid - Head uut aastat või siis Palju õnne.
Selleks on üsna lihtne valem, mida ma kuulsin "Uue aasta õnne" kohta.
Võta esimestel jaanuari päevadel ette kõik horoskoobid. Loe sealt Kõikide tähemärkide, kõik need head asjad, mis sulle meeldivad, tee need ära ja ongi korras.
Üldiselt ongi kõikse raskem tegevus - üles lugeda kõik soovid, mis on veel tegemata.
Selle kohta on üks mu lemmikutest filmidest - "Soovide list".
