HIRMUVABA RAHVAS.

Me osalesime Ellega koosviibimisel ja improviseerisime Teemasid.  Ei olnud ühte peateemat ehk Loengut.  Mina isiklikult olen uurinud, et mis on inimeseks olemise Peateemad. Peaküsimused?  Tuleb välja, et neid on mitmeid ehk palju, kuid äkki neid ei olegi nii palju. 

Äkki ongi vaid üks põhjus, miks enamus ei saa pihta – mis siin planeedil toimub. See on minu põhiküsimus. Siin toimub palju ja päris põnevalt, selleks ma olengi siia tulnud. 

Mina sain eile ülihea kogemuse, sest  kõik inimesed tahavad teada – mis on Armastus. Mul on selle kohta palju variante ja seletusi ning ühele variandile sain 100 protsendilise vastuse. Panen selle loo lõppu, sest see ei ole nii tähtis. 

Hoopis vingem teema keris aga üles sellest, mida ma ka ise teadsin. Sellest, millest Elle on kirjutanud terve raamatu, aga et see nii fundamentaalne on, selleks oli tervelt kolme tundi tihedat arutelu vaja. 

Kõige tipuks sain ma teada, et ma ise olen selle teema enda jaoks juba üle kümme aastat tagasi ära napsanud, aga lahti harutasin alles eelmisel nädalal. 

Enamus inimesi arvavad, et Maailm on Reaalne ning kõik ilus ja inetu sünnib materiaalses maailmas – omast lollusest ehk improvisatsioonist. Kohe kui teema tuli arutamisele-harutamisele viskas mulle sellise Suure infolehviku silme ette. Me püüdsime terve seltskonnaga seda lahata. Mul, nagu alati, kerivad kõik  teemad  Õigetesse Sahtlitesse alles hommikuks. Kui öine, eeterlik inventuur on tehtud, siis See Keegi ajab juba hommikul vara silmad lahti, pistab kogu paki mulle „kätte“ ja ei jäägi muud üle kui kirja panna.

Üks fundamentaalsetest teemadest on – Elamine hirmu all.  Eestis on tehtud üks film, kus kõlas üks mõte, mille ma haarasin endale juba noorukipõlves ja kannan seda küsimus-mõtet siiani. Filmis Keskpäevane praam ütleb „praami põlema panija“. „Ma nägin ta silmis hirmu. Oi kui saaks kinni kogu maailma inimeste hirmudest, siis …. „  Selleks, et endale mingit eelist saada, näitas ta „punaste kaantega“ suvalist dokumenti. Nõukaaegne suurim hirm oli – kohata tegelast punasekaanelise dokumendiga. Üldiselt, mis siis tänapäeval ka teistmoodi on. 

Kui Elle raamatut lugesin, siis tundus see mulle – üsna tavaline. Justkui – kes seda siis ei teaks, ja nii ju ongi, ja ära ole jälle vandenõukas jne. 

Kurjam, aga et see on nii fundamentaalne, selle tunnetuse sain enda sisse eile.

ÜKSKÕIK millest Te/Me ka ei räägiks, alati on see seotud hirmuga. Hirmu, pelguse, arguse, ahnuse, tagasihoidlikkuse ja …  Kui palju selliseid sõnu me teame. Palju, liiga palju on neid toone ja varjundeid. Kui ma leian selle nimekirja üles, siis lisan. 

Iga väiksemgi kellelegi Vasturääkimine on Võitlus ja Vale.

 Kas ma pean siis Alandlikult kõigega nõustuma????  Ma ilmselt ei peaks kõikidele küsimustele vastama ja pane ise omad hallid ajurakud ka tööle.  

Me õigustame Igat Lollust, mida meile püütakse Pähe Määrida. Me oleme Ise pannud ennast Hirmutajate Vangimajja, ise paneme endale ahelad külge ja veel hullem. Me peksame kaikaga kaugemale neid inimesi, kes tahaks meid ahelatest lahti päästa. 

Koobas või vangikong, kus sa oled aheldatud seina külge, aken on sinu taga ja sa näed ennast ainult – Varjupildis koopaseinal. See ei ole minu mõte ja ma ei tea kust see on, aga ilmselt  üks kirjanik on selle lahti seletanud. Mina pole Orwelli lugenud, kuigi tean millest ta kirjutab.  

Eile oli arutlusel, et mis võiks vabastada inimest Totaalse hirmu alt.   Variante on mitmeid ja said need ka välja öeldud. On Inimese sees olevad võimalused, on reaalsusloomega seotud seletused (vaatleja efekt), on psühholoogilised seletused ja on olemas ka Konstantsed suurused. 

Mina räägin kohe sellest viimasest.  Konstantsed suurused ei muutu, see on nii ja jääb. Niipea kui hakata laveerima, hakkab – Tekkima Valem ehk muutuvad suurused teevad inimese peas pööraseid matemaatilisi arvutusi. 

Hirmu tekkimise ehk ka kaotamise Konstantne suurus on AUSUS.  Ausus ei ole Muutuv suurus. Üks tilk tõrva ja aususest pole enam juttugi. 

Me elame hoopis teises ajas, kus ausus ja au on pigem naiivsete jututeema. Kolme musketäri – kõik ühe eest. Või tänapäevane – Anname au!!!  Mida ja kellele me anname. Tsaariarmee aegsed ohvitserid saluteerisid – Tšest imeju – Mul On Au. 

Mul on au ehk ausus olla teiega koos ja rääkida teiega ausalt.

 Ma irvitan, ma lausa IRVITAN (ülima sarkasmiga) poliitikute lauseid, mis algavad sõnadega – Ütleme ausalt, et -  „see asi on nüüd nii“.    Mismõttes.  Mida te siis enne ütlesite ja mida järgmiste lausetega? Teadagi mida. Selle hetkel toimub sellise inimese peas Midagi, millest ma ei tea Mis ja Miks? See valetamise „ämber“ saab ilmselt ka neid aegajalt täis ja tahab tühjendamist. 

Aga Tavalina Inimene???  Me rääkisime pikalt ja laialt – kust maastmadalast juba  õpetatakse inimest, ütleme ühe ilusa sõnaga – Jahuma. Kas ema kõhus või ka veel varemast  geeniinfost. Jahuda ma võin veel palju, aga …  Mis võimalused on siin planeedil elamiseks.

1. See planeet on kutsekeskkool – nõndanimetatud Noortele Hingedele. Kiireimat meetodit arenguks pole Matrix või Arhitekt enne kasutanud. Vist. Kust mina tean, see puhas minu analüütika.

2.   Siin käivad aegajalt inspekteerimas, juhendamas ja õpetamas nn Vanad Hinged. Tundub loogilisena???

3.  Elamine Puhtas Valguse ja LausTões on – absoluut ehk siis Mis?  Midagi ei pea tegema, millegi peale ei pea mõtlema, sest valet ju ei ole. Mitte midagi ei toimu jne. No onju Igav. Isegi autokrossi ei ole seal.

 

See on siin nii briljantne Mäng, et mängi kuidas tahad ja mis mängu tahad, kui pikalt tahad ja mis emotsiooniga tahad.

Ja kui ei taha enam seda mängu mängida, vat siit tuleb Õpetus!!!  Astu Mängust Välja. Mis mängust ja Kuidas?

Omast Lollustest. 

Mina olen Imbetsill. 

Ja noid mänge on veel. 

Mina olen Haige. 

Mind ei Armastata.

Ühe lausega. Ma tahan iga teemaga jõuda selle Ühe Lauseni.

  Kui tahad Mängust välja ehk midagi muuta – hakka Ausaks. Valeta vähem, tsut-tsuti haaval ja sa näed kuidas elu läheb kergemaks. Need kes halvustavad ja kiusavad sind, sinu aususe eest – lase lahti, las minna, las tõmbavad. 

OK, sinu ümbert kaovad nii mitmedki inimesed, „kes siiani imesid sinu energiat“ ja sinul hakkabki kergem. Tulebki aeg kus sa hakkad nautima ÜksiOlemist- ÜksOlemist. 

 Minust ei saa veel nii „püha meest“ ja valgusolemit, sest ma ikkagi naudin põrisevaid asju ja Metalli.

Ma ei tea kas keegi enne mind on midagi sellist öelnud aga ma pidin paar päeva tagasi paberi peale panema rea, et oleks mulle ja talle see selge.

AUSUST EI TOHI KARISTADA.

 

Ma ei ole siiani kohanud Planeedil Maa – Mitte ühtegi Normaalset Inimest. Mina kaasa arvatud. Ja siis avastasin ma, et „mu lähedal“ on vähemalt 7 Persooni, kes on Absoluutselt Normaalsed, ilma ühegi veata. Need on tegelased minu „ulmeraamatust“ Armastuse Valem. Ja ma mõtlesin ka välja – miks nad on. Ma teen kohe hästi pika lause.

Sellel planeedil, minu planeedil Crackus, ei ole valet, sõdu ja karistusi; on  kerge telepaatiline side inimeste vahel ja nad märkavad valet kohe; neil ei ole midagi puudu ehk nad ei PEA tööd tegema aga kõik tahavad improviseerida selles, milles nad on tugevad ja tahavad ise teha; neil on ullult igav nende ülimas täiuslikkuses; nad on hirmuvabad kuni isegi sinna maani, et sukelduvad pea ees tundmatusse. AGA. 

Nad ei tea - mis on Armastus. Aga neil on - Suhe ja Täiuslikkus.    

Lugu läks nüüd pikaks ja Armastuse analüüsini ei jõudnud. Teen järgmise loo, või selle loo pikenduse, sis on teil mida oodata!!!