Vaatasin seda filmi - Dark Matter, soovituse baasil ja ei kahetsenud. Seda filmi saab vaadata inglise ja vene keelsena. Selles filmis on mitmeid erinevaid liine ja mina kirjeldan siin ainult Kvantfüüsikalisi kirjeldusi. Tegelikult ei tea me nn Kvantfüüsikast mitte midagi ehk me ise ei saa midagi tõestada nn Teaduslikult ehk mitmete katsetega tõestada endale ja teistele selliseid kirjeldusi. Tegelikult aga, me elame iga päev Lõputute Võimalustega ja filmindus on hea näide, kuidas kirjutamise oskusega mõtlev inimene töötleb tegelikkust. Mul on viimasel ajal üks huvitav küsimus olnud ja siiani pole mitte keegi suutnud mulle vastust anda.
Mida sa teeksid kui sul oleks Piiramatud võimalused???
Selles filmis on üks eraldi teema ka selle küsimuse peale aga see küsimus on esitatud teisiti.
Kas sa oled elanud elu nii nagu sa oleks tahtnud??
Aga see ongi üks läbivatest teemadest. Teine teema on.
Kas sa oled rahul, selle suhtevariandiga, mille oled valinud?
Ja neid liine on seal veel. Teadus, raha, nn moodsad mureteemad nagu maailma kliima jne jne.
Jason on füüsika õppejõud ja elab koos kunstnikust naise Daniela ja pojaga suhteliselt rahuliku elu.
Üliõpilased küsivad, et - mis see on? Mjauu. See on Kass. Ehksiis kvantfüüsika fundamentaalne teema. Shrödingeri kass. See teema on selle käsitluse üks põhiseletustest ehk Superpositsioon. Copenhaageni interpretatsiooni kohaselt. Superpositsioonis ei ole kunagi kindel - kas sa elad või oled surnud. Järgmiste piltide juures hakkab see siduma.
Jasoni sõber võitis mingi auhinna, sai ülitulusa töökoha ja kutsus Jasonit ka teise linna teadust tegema. See sõber leiutas ühe aine ja sellest edaspidi.
Selles episoodis tegi sõber Jasonile pudeli konjakit välja ja baarimees tundis neid mõlemaid juba pikki aastaid.
Baarist poolpurjus kodu poole minnes, ründas aga Jasonit tundmatu maskis mees, kes sundis Jasonit autoga kuhugi sõitma.
Jõudes ühte kohta, kaklesid nad seal väheke ja Jason jäi alla, ning tundmatu süstis talle mingit ainet. Enne kui Jason teadvuse kaotas, küsis tundmatu - Kas sa oled rahul oma eluga või oled kunagi mõelnud, kelleks sa oleksid võinud saada?
Sul saab olema Kõik, ütles tundmatu. Mille peale Jason küsis - Kes sa oled? Tundmatu vastas - Ära küsi ja sa nagunii ei usuks.
Jason ärkas ja ütles, et - Ma tahan koju. Vastus - Sa oledki kodus.
Ta ärkab tundmatus ruumis, kuhu siseneb talle tundmatu naine.
Aga kes teie olete? Kas sa ei mäleta mind? Ei. Mina olen Amanda.
Amanda juhatab Jasoni toast välja ja tee peal saab Jason põgenema. Ta hakkab linnas ringi käima. Sõidab taksoga oma tänavasse. Siseneb oma korterisse.
Kuid seal on juba Amanda, kes väidab, et nad elavad juba aasta koos ja on tema naine. Jason küsib, et kus ta poeg on? Meil ei ole mingit poega.
Jason käib läbi terve korteri, kuid seal pole mitte midagi sarnast tema enda korteriga. Üks episood on selle - Kuubiga. See on nimelt Hüperkuubi mudel. See on pikk teema aga lühidalt on Hüperkuup 4-janda dimensiooni-mõõtme kujund.
Jason jalutas välja ja ei osanud kuhugi minna kui märkas baari. Erinevalt tema maailma baari punasest sildist oli selle silt roheline.
Küsides baarimehe käest, ei tundnud see Jasonit üldse.
Mingil hetkel aga nabiti ta ikkagi kinni ja sattus samasse teadusasutusse, kus ta tundis seda tumedanahalist aga üldse mitte selles rollis. Nad leppisid kokku, et hakkavad Jasonile meelde tuletama.
Ta viidi ühte ruumi, kus oli mingi suur kast ehk Must Kuup. Talle seletati, et - ta on esimene, kes Tagasi tuli? Jason olevat nimelt tohutu geniaalne füüsik, kes tahtis luua Hüperkuupi, kuhu saab sisse minna inimene. Ta ise oli läinud sinna sisse ja ei tulnud tagasi. Siis oli veel läinud kolm inimest ja keegi polnud tagasi tulnud. Ja nüüd oli Jason esimene, kes sammus teadvuseta olekus sealt välja ja ei mäletanud midagi.
Jasonile seletati, et ta ise leiutas Kuubi, mis suudab ära ellimineerida - Kõik välised mõjud. Seal sees on Infovaba ja maiste energiate vaba ruum.
Jason sõber oli leiutanud aine, mida ta Jasoni algses maailmas polnud veel päris valmis saanud. See aine lülitab välja aju. Jason vastab selle peale - Viia inimene superpositsiooni, aga see pole ju võimalik, sest inimese teadvus seda ei võimalda. Selleks tuleb välja lülitada - Vaatleja efekt.
Selleks seda ainet ongi vaja.
Ühesõnaga läks see jada edasi jälle kismaks. Jason pandi luku taha, kuid Amanda lasi ta sealt välja, sest ta sai aru et - see Jason, pole see Jason, kellega tema elas ja kes algselt Kuupi sisenes. Selle teema kirjeldus läheks liiga pikaks - kuhu läks Kuubi Jason ja mis ta teises versioonis korda saatis. Seriaal on 9 filmi a` 45 minutit.
Jasonil ja Amandal polnud kuhugi põgeneda ja nad sisenesid Kuupi. Selleks, et jõuda Lõputute variantide Koridori - lõputute ustega, mida saab avada ja vaadata erinevaid variant - mis kõik on Samal Ajal. Selleks tuleb süstida sisse ampullitäis seda ainet, jõuda sinna lõputusse koridori ja siis olid nad ummikus. l
Nad avasid uksi ja iga kord oli seal midagi sellist, mis hirmutas. Nad ei teadnud mis edasi saab.
Miks iga ukse taga on surnud maailmad kui Jason tuli ometigi elavast maailmast.
Jason püüdis hakata soove kirja panema, kuid ikkagi ei tulnud midagi välja, aina hullem põrgu. Superpositsioonis Variantide koridoris olles oli see variant, et kui inimene ei astu koridorist välja - reaalsele pinnale, saab ta ukse uuesti kinni panna ja ei pea uuesti ainet süstima, sest neid ampulle oli neil vähem kui 30 tk.
Ühel hetkel kui neil oli vaja juba vett ja toitu, nägid nad veidigi sobivamat paika. Nad läksid välja, sattusid majja, mis oli lume sees aga seal see oli toiduaineid, kamin ja põletusainet. Kuid ikkagi ei teadnud nad põhjust - miks nad ei saa minna variantidesse Kus Oleks Parem?? Seal kamina ees tuletas Amanda meelde oma elu sarnast olukorda, kus nad olid jäänud ka kinni lumetormis. Mille peale Jasonil turgatas mõte, et enne Uksest sisse minekut satub inimene sinna analoogiasse Kuhu ta alateadvus sellel hetkel suunas. Kes asjast taipab, siis sealt läks edasi juba Teadlikumaks rändamiseks aga ikkagi ei sattunud nad pikka aega Oma Maailma ehk Jason oma maailma.
Mina ei tea kas on olemas, minul endal - Siin Selles Hetkes kõik võimalikud variandid korraga. Kas saab nende vahel liikuda. Kuigi mul on vahest tunne, et nt öösel me oleme Mõtete Vahelise Ruumis. Mis me seal teeme ja kuhu me hommikul maandume ehk film - Lõputa Küünlapäev.
Kuid meie lähiminevikus on kõigil olnud nii, et ärkame hommikul üles ja kaks aastat kestnud hullus on asendunud uue hullusega, mis kestab siiani.
Aga on hoopis teine liin sellest filmist, mis kehtib täiega.
Kas me oleme rahul selle eluga, mis meil hetkel on? Ehk, need variandid, mis on üksteise kõrval aga need on minevikus, ehk me oleme kunagi valinud ÜHE TEE, mis tõi meid siia. Siis me ei saa, ka selle filmi kontseptsiooni baasil, minna eelmiste mineviku variantide juurde ja neid muuta. Ehk see variant on ulmefilm - Ajamasin.
Küll aga saame me minna seda teed, mis on tulemas.
Mul on nüüdseks tekkinud Kujundlik Mõtlemine. Ehk ma näen erinevatele küsimustele kujundlikke "pilte" ehk pigem seletusi. Need on nii ehedad, et ise ja paljud teised imestavad. Kuid palju aastaid varem jõudsin ma sinna, kus ma õppisin ära - olema mõtete vahelises ruumis (ilma uitmõteteta). See on üsna pikk õppimise protsess olnud.
Ma kirjeldan ühte Kujutluspilti.
Piiramatute võimaluste valimine. Kui sul on kaks kätt ja lükkad sõrmed harali ja paned need käed kõrvuti, siis on sul piltlikult 10 erinevat võimalust "minna kuhugi". Millise sa valid ja Kuidas???? Täpselt nagu ka Oskaja Jason hiljem tegi. Lähed nn Kuupi ehk mõtete vahelisse ruumi, satud sellesse nn Superpositsiooni ja siis sa pead kirjeldama endale ära Kogu situatsiooni, kõikide variantidega ja väga täpselt. Niipea kui sa seda ei tee, võid sattuda Kuhu Iganes. Esoteerikud nimetavad seda ka - Afrimeerimiseks.
Selleks ongi need filmid head, et kirjanikuoskustega kvantfüüsikat uurinud inimesed kujutavad seda Kujundpiltides ulmefilmis. Kas elu on Ulme??? Kohati on ikka väga ulme. Aga siin on üks aga. Igasuguse esoteerika, maagia ja ka muude asjadega Päris Elus, on - Ohutustehnika. Kui sa ei tea kuidas teha, siis kas üldse ei tee või hakkad tasapisi tegema.
See kes süütevõtit mitte kunagi ei keera, see ei sõida mitte kunagi rallit. Ja on ka vahepealseid leebemaid sõiduviise.
Huvitav mõte ja asjade käik. Pole filmi ennast näinud, kuid nagu kirjeldustest aru sain - on Jason koguaeg tema ise, ainult maailmad (taust) on vahepeal muutunud ja inimesed nendes maailmades on teised (kuigi sama välimusega). Ma arvan, et meie puhul on samuti. Alati muutub taust, mitte meie ise ja jube raske on aru saada, millal taust muutus. Toon näite, covid kadus pauhh ära, kas taust muutus või oli see planeeritud. Pigem viimane, kuigi kinnitada pole võimalik. Mulle meeldis veel kuskilt loetud kirjeldus, et kõik maailma inimesed olen mina (sina) ise läbi oma eelmiste elude, milles aeg ehk olevik on kogu aeg sama. Ühes kehastuses sured ära ja tuled tagasi teisene, järgmine sinu kehastus on juba 30-aastat vana jne kuni kõikide maailma inimesteni välja. Kõik nad (mina) on erineva kasvatuse, lapsepõlve, kooliga, taustaga jne. Samas on seda pea võimatu uskuda, sest ma ju ei keeraks maailma selliseks, nagu see hetkel on? Peab olema hoopis mingi muu jõud, mitte need mu teised minad, läbi oma kasvatuse, arusaamade jne, on maailma ja paljuski teiste (minu enda) inimeste elu raskeks teinud. Ma olen lugenud ja näinud üüratumalt variante ja ise ka mõne valmis mõelnud, kuid neil on ikkagi üks häda - päris lõpuni ei tundu mitte üks kirjeldatud variant õige olevat. Alati leian vea kuskilt, kui hoolikamalt mõelda. Siin kehtibki tegelikult ütlus - mida rohkem sa uurid, seda rohkem sa saad teada. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa saad aru, et sa mitte midagi ei tea...
VastaKustuta