BUKVITSA

     Selle loo tõlkis venekeelsest video-loengust Liilia Kotkas. Kuidas ta seda tegi, pole minul õrna aimugi, sest kuulmise järgi tõlkimine on väga raske tegevus ja ta kulutas (nautis) sellega palju-palju päevi.

Esimeseks eelduseks, selle teksti lugemisel, tuleb teil seda teksti lugeda – NULL TASEMEL ( vaata Isiksuse Kasvamise Teooriat, mis on ka siin blogis ). Korraks unustada ära KÕIK mida oled varem kuulnud või mida hetkel usud (vanad programmid sinu sees).

Teiseks eelduseks: (vaid uskuda) mõnda minu arusaama ja uskumust, mis on tekkinud peale pikki erinevaid uurimisi ja eriti ajaloo uurimist - veidi „teise nurga alt“. Meile on räägitud ja räägitakse jätkuvalt palju sellist, millel ei ole tõepõhja all. Kuigi see tekst on „vene bukvitsast“, siis see ei pruugi nii olla. Selleks tuleb VÄGA põhjalikult uurida ajalugu, nii klassilalist kui ka alternatiivset ehk varjatud ajalugu. KOGU meile teadaolev ajalugu on väga palju kordi ümberkirjutatud ja valetatud ajalugu. Kui hakata minema ajaloos tagasi, siis selgub, et rahvusi ja selliste nimedega rahvusi, polegi kunagi olemas olnud. Sellist rahvust (eesti keeles) nagu – venelased, ei ole olemas. On – slaavlased-slavjaanid. Ka eestlasi pole kunagi olemas olnud. Olid estid ja liivlased. Ka meie oleme slaavlased, sest isegi ametlik ajalugu väidab, et me oleme tulnud  kuskilt Uraalide tagant. Slaavlaste hõimude  hulka kuuluvad ka sellised rahvad nagu: estid, litid, latid, latkalid, tšuudid, handid, mansid ja mis kõik veel. Praeguse Venemaa aladel elavad inimesed on tegelikult – russid. Siis on veel olnud selline ajajärk, kus slaavlaste maad nimetati –Tartaariaks ( mingeid tatarlasi ja tatari iket pole ka olnud, kuid see on eraldi teema). Kui minna veel vanemasse aega, siis slaavlased algasid oma rännakut hoopiski Itaalia ja Kreeka aladelt, ja Itaalias oli selline rahvas – etruskid. Need rahvad liikusid praeguse Venemaa aladele ja sealt tekkiski – Rossija ehk Rossejennõe Rassõ (laiali külvatud rassid). Veel kaugemale ajalukku minnes oli aga planeedil Maa hoopiksi vähem erinevaid rahvaid ehk millalgi võis olla vaid ÜKS rahvas või rahvus, kellel polnudki meie mõistes rahvuse mõistet ( teema ka piiblis ). Kogu Vahemere ümbrus, India, Aasia ja kes teab millised alad veel, viljelesid ühte kultuuri, keelt ja usku. Tänaseks on kindlaks tehtud, et kõik need rahvad-inimesed kasutasid ühte keelt. Selleks keeleks oligi Bukvitsa, kuid mitte see bukvitsa, mida siin on kirjeldatud, vaid veel varajasem ning täiuslikum variant. Kreeka keelt, Sumeri keelt, sanskriti ja paljusid teisi veel, saab lugeda just nende samade bukvitsa tähtede ja õpetustega. Neid tekste, mis kreeka ja sumeri keeltest on tõlgitud, ongi tõlgitud just selle keelega (kuigi enamus meist pole sellest midagi kuulnud). India, Hiina ja Slaavi kultuurid on väga tihedalt omavahel läbipõimunud. Indias ja Russias on õpetused – Veedad. Indias ja Eestis on Taara-usk. Jne. Ma ei hakka kedagi milleski veenma, vaid üritan selgitada, et meil pole mingit vajadust piinlikust tunda ja vihata, et ka eestlased on slaavlased, või siis pigem vahemere rahvas, või isegi ühe kultuuri osa, mis ulatub välja Indiani. Ka ei pea me venelaste peale vimma kandma selle eest – „mis nad meile teinud on“. Venelane ehk lihtne slaavi inimene, kes on elanud omal maal sadu või tuhandeid aastaid, pole meile kunagi midagi halba teinud, sest …   Kõik need kannatused, mis meile on tehtud (sõjad ja küüditamised), neis ei ole süüdi venelased. Tsaarid, Lenin, Stalin, Trotski, Beria ja kõik muud valitsejad on tegelikult hoopis teisest rahvast ja nende päris nimed kõlavad hoopis teistmoodi. Venelased (lihtsad slaavlased) on tegelikult kannatanud kordades rohkem kui muud rahvad. Neid endid on tapetud ja küüditatud, omal kodumaal, miljonite kaupa. Selleks peab uurima ajalugu. Seega siis, antud tekst mis edasi tuleb, ei ole ilmselt absoluutne tõde, sest see bukvitsa ei ole see vana ehk Svjato Russide (Valgustunud  russide ) bukvitsa-õpetus, vaid juba muutunud ning väga paljus unustatud. Ka venelased ise ei tea veel kõike täpselt. Seda teksti ja neid tähti ei pea te üldsegi mitte väga põhjalikult selgeks tegema, sest see on VÄGA KEERULINE  ja VÄGA MAHUKAS. Päriselt koosneb see skeem 7 x 7 (ruudust) tähestikust, mis on veel 7 korda mahukam, sest põhjalikum bukvitsa on hoopis KUUBI kujuline ehk 7 x 7 x 7 tähemärki. See tekst on lihtsalt neile, kes loevad selle läbi, vaatavad mis meeldib ning millised arusaamad haakuvad. Kes soovib asjaga tegeleda väga põhjalikult, siis Youtubes on Andrei Ivaško loenguid väga palju. Hea on veel ka see, et Andrei ei olegi mitte venelane, vaid ukrainlane ja ta selgitab just seda, mida ma tahaks ette selgitada. Keel ja kirjatähed omavad tähtsust ja toimet absoluutselt igas keeles. Meie (eesti ja skandinaavia)  bukvitsaks on tegelikult – ruunid. Nii imelik kui see ka ei ole, kuid bukvitsa ja ruunide esimene tähemärk on TÄPSELT SAMA.  As – ehk jumal. Ka eesti keeles ja eestlaste kõnes kehtivad samad põhimõtted. Keele puhtus ja sõnade ning mõtete toime meie tegevustes. Kuna meil ei ole tehtud nii suurt kirjeldust-õpetust, siis inimeseks olemise õppimiseks on alljärgnev tekst ikkagi väga sobiv. Ka Igavikulistel teemadel võib arusaamisega raskusi tulla, kuid see on juba iga lugeja enda hetke arengu-usu-uskumise  küsimus.

(Arne Tsirna kommentaar). 

 

 Bukvitsa

Andrei Ivaško

Ärge võtke mind kui Õpetajat. Ma olen iseõppija ja annan teile aluspõhja, mille peale saate oma teadmisi üles ehitada. Sest ise otsides ja uurides jõuate teile vajalikku arenguteed käies kõige kaugemale. Ka minul ei ole olnud õpetajat ja mulle ei ole antud salajasi teadmisi mingitest vanadest ürikutest. Samm-sammult uurides ja mõtiskledes olen jõudnud tulemuseni, mida tahan teile  tutvustada.

Seega - tahan teile tutvustada Vana Slaavi Bukvitsat , mille relikte ( iidsete aegade jäänukeid) kasutame tänase päevani.

Palun vastake iseendale - mis tõi teid sellele loengule, mida te tahate teada saada? Küsin seda seetõttu, et teid hoiatada - see teema on määratult suur ja lai ning üldse mitte igaühele jõukohane. Räägin sellepärast, et energia, mida nende teadmistega tegeledes kulutate, on määratult suur. Ta aitab neid, keda asi huvitab, tema vaimsel arenguteel kõvasti edasi. Kellele aga sellest arusaamine valmistab raskusi, see võiks edasistest süvitsi minekutest loobuda, sest see arengutee ei ole talle.

Selle teemaga tutvumisel leiab igaüks muidugi midagi kasulikku. Õige on saada teada, mis peitub iga tähe, iga sõna ja tema kõla taga. Seda teada saada on õige mõte.  Kerkib küsimus - kas ikka tasub sellesse sukelduda?  See mõte kerkib kindlasti teie mõistusest. Milleks mulle see kõik? Kui need küsimused kerkivad, tekib teis pidurdus. Miks? Sellepärast, et meie inimeste eripära on, et me ei taha olla lollid. St. kui on vaja mõelda, me ei mõtle, kui on vaja südamega kuulata, me ei kuula südame häält. Just siis, kui on vaja oma mõistus välja lülitada, me kuulame just seda, mida mõistus meile dikteerib. Seetõttu on vaja õppida ületama seda vastuolu. On vaja õppida mõistuse ja südame koostööd. Ja seega - kui teie süda kutsus teid siia loengule sellise teemaga tutvuma, siis on see hea. Aga õige varsti hakkab teie mõistus küsima - milleks? Miks mulle on seda vaja? Sellele küsimusele ei ole sugugi kerge vastata, aga seda on ilmtingimata vaja teha, sest  muidu hakkab teie "terve mõistus" teile sosistama, et parem pöörake oma tähelepanu millelegi palju kasulikumale. Milleks õppida teadmisi, mis on ununenud ja mida teised ei kasuta? Seda hakkab "terve mõistus" sosistama kõigile, kes hakkavad tegelema bukvitsaga.

Selleks peate siis nüüd valmis olema! See sosin on vastupanujõud, mida saab nii kristlikus kui ka india kultuuris väljendada sõnaga  satana ( tähendab sanskristi keeles" vastupanu" ). See on inerts, inertsiga seotud pidurdamine. See pidurdusmehhanism sunnib meie tahet pingutama, et jõuda enda seatud eesmärgile. Ilma selle takistusjõuta ei tunneks me rahuldust oma eesmärgi saavutamise üle.

Esitan küsimuse teisiti. Miks te ei ole veel bukvitsaga  tuttavad? Esitage see küsimus endale ja ma võin vastata teie eest: Bukvitsa ei mahu teie huviringi. Ta asub teie huviringist väljaspool. Selleks, et temaga tutvuda, teda mõista, tuleb teil oma huviringi laiendada. Kui te seda ei tee, siis käite korraks oma ringist väljas, tutvute nähtusega ja lähete "rahusse" tagasi. S.t. mõned tähekujud jäävad teile meelde, mõned head mõtted saate ka ja sellega asi piirdubki.

Kui tahate aga asjaga süvitsi minna, tuleb teil oma ringist välja murda. Praegusel hetkel ei ole  bukvitsa veel teie huviringis.

Seepärast küsin veelkord - kas teil on vaja oma huviringi nii palju suurendada, et bukvitsa mahuks selle sisse?

Kui mina hakkasin bukvitsaga tutvuma, siis ma võtsin teda kui üht teoreetilist objekti, mis aitab mul põgusalt tutvuda möödunud aja jäänukiga. Tahtsin täpsemalt teada saada, kui targad, tugevad ja tasakaalukad olid meie esivanemad. Tahtsin teada saada, kui palju me oleme tagasi langenud. Sellise ülesande seadsin mina endale, kui hakkasin bukvitsat uurima. Õige varsti töö käigus avastasin, kui  suurt  tarkust see sisaldab ja hakkasin mõistma bukvitsa praktilist tähendust. Ta annab kolossaalse  mõistmise.  Bukvitsa laseb mõista asju, mida ilma tema abita on väga raske teha. Seepärast on bukvitsa iseenda ja ümbritseva maailma mõistmise instrument. Kui sellisest positsioonist tegutseda, siis bukvitsa annab konkreetse tulemuse. Te hakkate välja murdma oma elu suletud ringist. Tuleb mõistmine, miks te siin ja praegu elate ja teie arusaamine ümbritsevast maailmast suureneb.

Olete tähele pannud, et ühel eluetapil ümbritsevad teid üht mõtteviisi kandvad inimesed? Teie silmaringi laienedes ümbritsevad aga hoopis teised inimesed. Esimesest ringist jäävad teiega need, kes arenevad samas suunas. Seda arengut võib ka spiraalina kujutada. Järgmisel tasandil on ainult  need, kes teiega kaasa mõtlevad. Bukvitsat võibki vaadelda kui vahendit, mis aitab teid vaimselt täiustuda, jõuda järgmisele tasandile.

Jah! Bukvitsaga tegeledes võib mõista 1000 aasta taguseid tekste, võib lugeda vana vene keelt, aga see ei ole tema peamine omadus. Kõige tähtsam on see, et toimub sisemine vaimne areng.

Bukvitsa aitab ennast läbi murda järgmisse, suuremasse ringi, aga hoolimata suurusest, on see siiski suletud ring. Me võime selles võtmes vaadata - soovi täitumise praktikat. Kui meil midagi, mida soovime, ei ole, siis see tähendabki, et ihaldatud eesmärk ei kuulu meie suletud ringi. Nüüd on kaks võimalust - kas loobuda oma unistusest, või murda suletud ringist välja. See ringist välja murdmise praktika on üks võimsamaid praktikaid eesmärgi saavutamiseks.

Kuidas see ring siis puruneb? Siis, kui inimene teeb midagi, mis ei ole talle iseloomulik. Kõige tähtsam on, et see tegevus ei kahjusta inimest, vaid toob talle kasu. Näiteks: Inimene ei ole ennast kunagi külma veega üle valanud. Ühel päeval võtab kätte ja hakkab seda tegema. See tähendab, et ta liigub välja oma suletud ringist. Kui see tegevus oli enne tema tegevusringist väljas, siis nüüd on see muutunud vajaduseks. Ring laieneb ja sinna mahub nüüd palju teisi huvitavaid tegevusi. Seesama skeem käib ka bukvitsa kohta.

         Ja veel kord! Tähtis on enese sees otsustada, kuidas me bukvitsale läheneme.

Esimene võimalus on filoloogiline lähenemine. See sisaldab vana keele ülesehitust, grammatikat jne. Selle õppimine annab meile oskuse seda keelt kasutada, mõista aega. Aga ta ei anna meile tunnetuslikku avarust. Siin läheneme ajaloole. Sellest vaatepunktist  on see vana keel, mis on oma aja ära elanud. Ta ei kõneta meid nüüd ja praegu. Me ei saa teda ellu äratada, ta aeg on lõplikult möödas.

Teine võimalus – me saame bukvitsa abil jõuliselt suletud ringist välja murda. Aga see on raskem, aeganõudev ja sügavuti viiv tee. Väga tähtis on see, kuidas me ennast häälestame teadmisi vastu võtma. Sellest häälestusest oleneb vastuvõtt.

 Me kasutame tavapäraselt horisontaalset ajaliini. Sellel liinil on aga ainult minevik ja tulevik. Praegu mõistet ei ole, sest kohe, kui lause  lõpetan, on see minevikku kadunud. Olevik on nii lühike, et praktiliselt on olematu. Olete tähele pannud, et praeguse aja inimestel ei jätku aega. Mis siin imestada, sellisel ajajoonel ei olegi aega kuskilt võtta! Kuulete ju, kuidas inimesed pidevalt kurdavad, et ei ole aega, ei ole aega... täpsemalt öeldes ei ole aega enese arendamisega tegeleda. Ja polegi midagi imestada, kui  me sellisel ajaliinil aega mõõdame.

Tegelikult on aga kaks ajamõõdet, millel puudub minevik ja tulevik.

On: aina kestev, kõikehaarav olevik ja igavik! Ja ongi kõik! Kõikehaaravas olevikus elab meie teadvus, aga igavikus elab meie alateadvus. Selle õige ajajoone saame kujutada vertikaaljoonel. Alumises punktis on kõikehõlmav olevik ja joone tipus  asub  igavik. Vahepealne osa verikaaljoonel on üleminek ühest ajahetkest teise. Ja see, et aeg ei liigu horisontaaljoonel, selle mõiste annab meile täht iža ( viimane bukvitsa täht. Kirjutan siia tähe häälduse, sest tähte  kirjutada ei saa, kuna see meie arvutis puudub. Seda tuleb vaadata bukvitsa tabelist, mille leiate internetist). See täht on terviklik aeg, üksolemise märk esivanemate ja kõiksusega.

  Kui inimene hakkab bukvitsat uurima horisontaalsel ajajoonel siis 5000 aastat tagasi oli vana vene keel. Ja kohe hakkab “terve mõistus” teile rääkima – milleks sulle seda teada on vaja? Parem kulutada aega praegusele, milleks see kauge  minevik? See keel on surnud ja jäänud kaugele minevikku. Tasapisi hakkab selles inimeses tööle satana – pidurdusprotsess.

Kokkuvõttes siis : inimene, kes oli õpingu alguses täis õhinat ja innustust, kes ostis isegi internetist vana vene keele õpiku ja hakkas hoolega õppima ja uurima, aja möödudes annab alla, sest “terve mõistus” ütleb, et milleks sulle see kõik? Aitab uurimisest. Tegele parem praeguse aja probleemidega. Otsi tasuvam töö, et oma peret toita ja jäta see uurimine kus see ja teine! Ja terve mõistus ütleb ju seda õigesti! Seega, kui õpime bukvitsat filoloogilisest seisukohast vaatega tagasi minevikku ja vana vene ajalukku, siis me vaimset eesmärki ei saavuta, sest mõistus surub alla südame hääle ja me jätame need õpingud sinnapaika.

See horisontaalselt kujutatud ajajoon võeti kasutusele Skandinaavias ja aeg, kui tervik, jagati kolmeks – minevik, olevik, tulevik. Igal ajal oli vaimses sfääris oma valitseja. Sama võime leida ka Vana-Kreeka kultuuris.

Pöörake tähelepanu, et Vana Slaavi vaimses kultuuris ei ole selliseid mõisteid nagu minevik, olevik, tulevik. On jumalaema Makaš ja tal on kaks tütart Dolja ja Nedolja, kes kannavad endaga saatust ja ühendavad lineaarjoonel kõike igavikuga. Ei ole selliseid jumalaid, kes valitsevad minevikku, olevikku ja tulevikku. See eristabki Slaavi Kultuuri kõikidest teistest.

Seega inimene, kes küll ütleb endale, et tahab vana vene kultuuriga tutvuda ja seetõttu püüab seda bukvitsast õppida, ei saavuta arengut, sest kaine mõistus segab. Ei ole vaja selleks lennata Kuule, et veenduda, et seal ei ole õhku! Seda, et meie esivanemad olid suured, targad ja vägevad, saab teada niigi. Selleks ei ole vaja  sukelduda bukvitsasse. Küsime endalt - kas see on tõsi? Ja vastame - on küll! Praegusest seminarist võib noppida välja mõtteid, mis on meile olulised ja põnevad, ja seejärel suunduda järgmistele otsingutele.

Praegu aga püüavad Kõrgemad Jõud meid tuua ajas - siin  ja praegu. Just siia momenti, mis on siin ja praegu! Selle asemel aga inimesed lendavad oma mõtetega minevikku või unistustega tulevikku. Aga meie alateadvus ja Kõrgemad Jõud püüavad meid panna  bukvitsasse süvenema. Tekib paradoks. Inimene valis vale lähtekoha ja seetõttu ei suuda tulla mõtetega siia ja praegu.

Seetõttu on väga  vajalik seada eesmärk. Mida me tahame  bukvitsast?

Vaatleme teist lähenemist, kultuurilis-traditsioonilist lähenemist. Alustame sellest, mis erinevus on kultuuril ja traditsioonil? Mõisted on iseenesest küllalt lähedased, me kasutame neid tihti eristamata.

Kultuur – see on väga suur minevikupärand, mis on meile siiamaani säilinud. Kultuuri mõiste alla lähevad näiteks raamatud ja suulised pärimused jne.

Traditsioon - see on tegevus. On säilinud traditsioon mängida ringmänge, koksida Ülestõusmispühal mune.  Munade värvimine  on kultuuriline element, munade koksimine aga on traditsioon. Traditsioon on konkreetne tegevus, mis on kultuuriga seotud. Traditsiooni hulka võib lugeda majavaimu toitmise. Selle, et lapsele tehakse mähkmed, kas naise või mehe riietest. Kultuur – staatiline, traditsioon - dünaamiline.

Bukvitsaga tutvumine kultuurilis-traditsioonilisest vaatevinklist on küll natuke sarnane filoloogilisele lähenemisele, aga me ei lähene sellele nii sügavuti. Ta on palju pealispindsem ja palju kergemini saavutatav. Inimene ei sisene siin erinevatesse ajavormidesse. Lihtsalt tutvub, võtab teadmiseks ja läheb edasi.

Mina ei lähene bukvitsale mitte kummagi õppemeetodi järgi. Ma vaatlen bukvitsat kui:  energo-informatsioonilist välja.

Mis see selline siis on? Bukvitsa lubab meile parapsühholoogilisest seisukohast mõista punkti siin ja praegu. Ta ei vii meid kaugesse minevikku, vaid toob meid tagasi just siin ja praegu. Ja meie hakkame muutma end elu mõistmise kaudu, mida bukvitsa toob meie ellu. See on tähtis! Me läheneme siis bukvitsale energo-informatsioonilise välja kaudu, vaatame, kuidas ta mõjutab meid kõiki.

Alustame siis  Azovist. ( esimene bukvitsa täht).

Az –  alati on  küsimus – miks?  Lapselik, aga õige küsimus. Miks? Kui meie süda meid siia tõi, siis tuleb meil sünkroniseerida enda sees kaks keskust – intellektuaalne ja empaatiline tundemaailm. Siis, kui need kaks keskust satuvad resonanssi, siis me saame natukehaaval alustada liikumist. Vastame siis küsimusele Miks? Mida annab meile bukvitsa? Sellele vastuse saamiseks pöördume tagasi vertikaalsele ajateljele, et sellest aru saada. Üleval punktis on igavik, all punktis  kõikehaarav olevik. See kõikehaarav olevik sisaldab endas nii minevikku kui ka tulevikku. Tulevikku me programmeerime, minevikku saame aga samuti muuta, selle üle järele mõeldes, analüüsides. Ümbris on sama, aga muutub sisu. Minevik kuulub samuti muutmisele, nagu tulevik. Kõige aluseks on vibratsioon. Kui juhtus mingi sündmus, siis see jättis meisse oma vibratsioonilise jälje. Kuigi sellest on palju aega möödas, on jälg alles.

Näide: Keegi solvas meid. See solvumine jäi meie hinge. Ja see solvumine mõjutab meie elu. Minevik mõjutab meid praegu.

Naine solvus mehe peale ja ütles : .. kõik mehed on .... Ja nüüd ta kohtabki  ainult selliseid mehi, sest on käivitanud psühhoprogrammi. Tänapäeval nimetatakse seda ka needuseks. Antud juhul naine ise käivitas sellise programmi. Kui ta aga analüüsib oma käitumist ja muudab oma suhtumist, annab mehele andeks, siis muudab ta ka seda programmi, tema vibratsiooniline programm alateadvuses muutub ja muutus toimubki. Edaspidi kohtub ta meeldivate  meestega.

Selle seaduse mitteteadmine on viinud selleni, et slaavlaste maailma inimesed  ise on kunstlikul viisil  teinud selliseid emotsioneerimise praktikaid, mis toimivad meile hukutavalt siin ja praegu. Täpsemalt, see on suhtumine venelaste ristimisse. Kui palju on selles kurje emotsioone, et see on vene kultuuri hukutanud ja hävitanud, et kui seda ei oleks olnud, siis oleks kõik parem. Sellele järgnes Oktoobrirevolutsioon – jälle tohutult emotsioone ja selle tulemusena inimesed programmeerisid enda elu ja tuleviku. Neid sündmusi, mis olid kauges minevikus, inimesed ei saanud ju  midagi muuta, see eest lõid enda ellu halva programmi, mille all nad kannatavad nüüd ja praegu. Me saame aga muuta oma minevikku ( teod jäävad, aga neisse suhtumine muutub) ja muutub ka vibratsioon. Meie teadvus on kõikehaaravas olevikus. Meie alateadvus aga on igavikus ( mitte olevikus, minevikus või tulevikus). Meie alateadvus teab kõike, tal puudub aja mõiste. On tehtud katse: inimene võib sügavas hüpnoosis nimetada kõikide reisijate nimed, kellega ta lennukis lendas. Alateadvus teab määratult kõike.

Mõiste mantika – see on teadvuse suhtlemine alateadvusega mingi abivahendi kaudu. Selleks võib olla taro, pendel, ruunid, kaardid jne. Ta on seotud igavikuga. Bukvitsa on suhtlemine alateadvusega. Ta on seotud  igavikuga. Praegu me kasutame tänapäevakeelt ja  see on meie teadvuse suhtlemiskeel, aga on olemas keel, millega saab suhelda alateadvuses. Algselt kasutasid kõik ühte keelt ja see ei muutunud väga-väga kaua aega, lausa miljoneid aastaid! Siis aga tulid Tumedad ajad ja keel hakkas muutuma.

Näide praeguses ajas: Me räägime endale kui oleme haiged, et me ei ole haiged, aga alateadvus suurendab haigust, sest наши  on haiged. Sel kaugel ajal teadvus ja alateadvus oli üks ehk inimesed rääkisid ja mõistsid teadvusega täpselt alateadvust. не - alateadvuses seda ei ole, on hoopis - meie  - наши. Seega rääkides praegu не делaй ( ära tee), alateadvus tõlgib делaй  (tee)!

Näide tänapäeval, kuidas teadvus ja alateadvus suhtlevad:

Mees palub naiselt pastakat. Aga alateadvuses sellist mõiste ei ole. Ручка   on alateadvuses käsi, mis paitab ja rahustab. Seega naine, andes mehele pastaka, tunneb alateadvuses tunnet, et mees pööras talle tähelepanu. Väike asi, aga lõhe teadvuses ja alateadvuses on suur. Näiteks ütleme: закрой дверь  наглухо (Sulge uks vaikselt).( глухо – hääletult, helitult) Alateadvus võtab seda aga kui käsku kõrvakuulmise vähendamiseks.

On selline grupp sõnu, mis programmeerivad haigusi, näiteks кость горло  (kont kurku) või я его  не перевариавю, ненавижу ( ei seedi ehk ei salli,  vihkan).

Ja selliseid väljendeid kasutades kinnitame haigused endasse ja süvendame neid.  Ненавижу (vihkan) alateadvus aga tõlgendab ei näe – nägemine hakkab halvenema.

Mida rohkem me liigume edasi horisontaalsel ajajoonel, seda suuremaks  lähevad käärid teadvuse ja alateadvuse vahel. Kasutades sõnade mängu, halvendame oma tervist jne. Seetõttu sõdib inimene praegu oma seesmise minaga praktiliselt kogu elu. Praegu räägivad keeleteadlased keele arengust ja muutusest  horisontaalsel ajajoonel. See aga toob vertikaaljoonel aina suurema lõhe teadvuse ja alateadvuse vahele.

Seega algne keel, mis kestis miljoneid aastaid ja ei muutunud, ta hoidis oma püha – oli üheselt mõistetav kõikidele inimestele. Nüüd aga teadvus ja alateadvus mõistavad ( s.t. ei mõista) teineteist täiesti vastupidiselt. Inimene räägib üht, alateadvus aga midagi muud. Vaatame näidet:

Kohtusid kaks inimest. Esimene teatab teisele, et tal сломался  KOMP ( tänapäeva keeles  tal läks arvuti katki). Teise teadvus saab selles just nii ka aru. Aga alateadvus jagab selle sõna tükkideks ja saab sellise tulemuse – Ko – liikumine M – mõte P rahu.  Ja tulemus, mõte, et tal on suur ärevus, seda inimest on vaja rahustada.

Palves pöördumine Jumala poole. He уби  ( ära tapa)  - alateadvuses наша  есть  уби ehk tekib hoopis vastupidine tähendus. Helge sõnum teadvuses võib alateadvuses kõlada hoopis vastupidiselt kui ta ei ole õigesti sõnastatud.

Näiteks:  slaavi kirikukoolides õpetatakse üht, aga tegelikus elus tehakse  hoopis midagi muud. Räägitakse, et slaavlased peavad olema usklikud, kannatlikud, suhtuma mõistmisega teistesse kultuuridesse, uskumustesse. Õppijad kinnitavad, et jah-jah, nii me mõtleme ja teeme. Päriselt aga hakkavad kohe vihakõned teiste kultuuride ja uskumuste vastu. Seega - räägitakse üht, aga tehakse teist. Miks inimesed teevad nii? Seepärast, et teadlikul tasandil kuulevad nad üht, alateadvuses aga tõlgendavad seda hoopis teisiti. See on suur probleem, sest sellega koos suureneb aina lõhe teadvuse ja alateadvuse vahel.

Bukvitsaga tegeledes võib see inimestelt 1000 aastat aega võtta, et jõuda harmooniani tagasi! Seda, mis on, ei saa ühe hetkega muuta. Rahvas uinub, aga kui alustab, on lootust! Hetkel on meil vaja endale seda teadvustada. Sellepärast võibki meie alateadvusest tulev impulss panna meid tegema midagi, mida teadvus ei oska seletada - miks me seda teeme. Me peame hakkama kuulama, mida me räägime, mida räägivad meid ümbritsevad inimesed. Lihtne näide on matjukovide kasutamine.  Nii-öelda matrevšina jazõk ( materiitamine, labases vene keeles väga levinenud kõneviis.) Need sõnad on energeetiliselt väga tugevad. Kui inimene kasutab neid oma igapäevaelus = tuumapommi panemisega iseenda ellu! Need sõnad purustavad tema enese psüühikat ja samuti teevad seda ümbritsevate inimestega. Muidugi võite öelda, et kunagi  ammu, ammu kasutati neid sõnu võitluses vaenlastega, võitluses relv relvaga, mees mehega lahingutes, et neid sõnu  kasutati maagilistes loitsudes. Jah, see kõik on olnud. Aga nüüd ei võitle inimesed niimoodi mõõkadega mees mehe vastu lahinguväljal. Materiitamine aga jätkub.

Psühholoogid ja parapsühholoogid on avastanud, et 90 % maailmas elavatest inimestest ei taha tegelikult elada. See teadmine on nende alateadvuses. Teadvuses aga elavad nad seetõttu, et kardavad surma. Alateadvuse surve - mitte elada, väljendub näiteks metsikus  joomises, narkootikumide kasutamises. Inimene teeb seda selleks, et põgeneda tegelikkuse eest kus tal ei ole turvaline elada . Ta tahab sattuda  illusiooni.

Alateadvuses  see inimene püüdleb enesehävituse teele, sest ta ei tea, miks ta elab. Sellest siis impulss kasutada materiitamise sõnavara ja teadvus otsib õigustust selle tegemiseks ( sõnad + joomine jne. ) Jah, need on maagilised sõnad, mis viivad enesehävitamisele.

Tänapäeval me  programmeerime sõnadega enda elu alateadvuses, seal hulgas ka  enesehävituslikku programmi.

Sellest, kuidas kõne on seotud inimese alateadvusega ja mis sellega võime teha, saad kohe kuulda. Saame teada, kuidas bukvitsat kasutada nüüd ja praegu.

Tähtis on hoida oma kõne puhas ja ilus! Puhtus kodus, ümbruses jne.

Tänapäeval on meid juhatatud kindlatesse kanalitesse, et me mõtleksime ja näeksime asju ühesuguselt. Toimub meie mõtete kanaliseerimine. Tekib ruudustik, kus me jookseme ühest ruudust teise. On olemas praktikad, kuidas sellest kanaldatud võrgust välja saada. Nimelt tuleb vaadata sinna suunda, kuhu teised ei vaata. Selline printsiip – teie tähelepanu juhatatakse sinna, kuhu illusionist tahab, et teid petta, et trikk välja tuleks. See kehtib ühiskonna juhtide, TV jne. kohta. Sa vaatad seda ja ei näe teist, seda, mida tahetakse varjata. Nad varjavad oma musti  tegusid, peibutades teid vaatama illusionistide trikke ( olgu see mis iganes, kas või lennukatastroof).

Seega on väga tähtis vaadata sinna, kuhu teised ei vaata ja mõelda mitte valmis võtmes, vaid minna edasi enda teed, mis sest, et satud dissonantsi teistega, sest see annab teile võimaluse näha seda, mida ükski kanaliseeritud inimene ei näe. See on maailmavaateline aspekt. Pöörake tähelepanu sellele, et need ruudustiku raamid on tehtud tänapäeva sõnadega. Seega, pöördudes bukvitsa juurde, mõistad sa paremini teisi inimesi, kui sa kuuled kuidas nad räägivad. Pöörake tähelepanu oma kõnele. Me räägime kiirustades ja ei vali oma sõnu. Kui me hakkaksime oma sõnu valima, et ennast täpselt väljendada, aeglustuks meie jutt. Meie oma teadlikkusega teame kujundit, mida tahame öelda. See kujund tuleb meie alateadvusest ja sealt alateadvusest hüppavad välja sõnad selle väljendamiseks. Aga palvetes, mis on kõigile ühesugused, me anname oma emotsiooni ja energia jällegi kanalisse. Kui me palvetame oma sõnadega, siis teeme seda palju aeglasemalt, sest tahame valida, mida ütleme, et palve aitaks meid.

Hakake jälgima oma tuttavate kõne ja sõnakasutust. Varsti te märkate, et kasutate oma probleemide väljendamiseks üsna sarnast klišeed. Hakake seda lihtsalt jälgima. See on õpetlik ja põnev. Vaadake, kui palju on inimestel parasiitsõnu, mis muuseas iseloomustavad nende isikut. Iga inimene, kes hakkab õpetama bukvitsat, teeb seda isemoodi, sest igal ühel on oma maailmanägemus. See on esimene filter – inimene jagab oma arusaamist enda sõnadega. Teine filter tekib, kui inimene muudab oma sõnu ja arusaamu, sest ta on näiteks viie aasta jooksul edasi arenenud. Aga jälgige tendentsi – mida rohkem on inimesel parasiitsõnu, seda rohkem ta räägib nende vastu võitlemisest. Näiteks kirub süsteemi, tahab selle vastu võidelda. Millest see räägib? Inimene võitleb iseendaga. Ta võib olla parasiidi positsioonis ja oma sõnadega püüab selle vastu võidelda.

как бы – need kaks on väga palju kasutusel olevat parasiitsõna. Tõlkes  mitu võimalust: sõnu koos vaadates on как бы – nagu. Eraldi aga  бы – tähendab oletatavat võimalust ( näiteks я пришёл бы - ma tuleksin). Kui lisada ette sõna как ( mis tähendab kuidas), saame väljendi  я как бы пришёл, mis tähendab  ma nagu tulin. Kui seda väljendit nüüd analüüsida, siis  ma nagu tulin ja ei tulnud ka! Selliseid väljendeid on vene keeles palju, ja  (muidugi eesti keeles samuti).  Inimene väljendab ennast ebamääraselt öeldes näiteks – meie esivanemad как бы nagu asustasid selle maa miljard aastat tagasi. Venelastel on kombeks öelda мой как бы отец , mis otseses tõlkes tähendab  minu nagu isa. Selliseid väljendeid kasutav inimene ei ole ise kindel mida ta räägib, kahtleb selles. ( on nagu minu isa, aga ei ole ka).

Teine näide – mõte lendab ees, sõnad ei jõua järele. Siit väljend будем говорит  - hakkame rääkima (eestis - räägime ausalt).  Sellist väljendit kuuleme tihti riigijuhtide suust. Ja siis veel sõna, või täpsemalt öeldes häälik ee…  Inimene avab suu, tuleb ee... sest inimene alles otsib sõnu, et ennast väljendada. Kõne ei tule vabalt, teda takistab miski.

Mis sees, see väljas, aga mis väljas, see sees. Me saame hakata vältima parasiitsõnu enda kõnes ja tänu sellele muutub meie sisemine puhutus ja kord. Muuda enda kõne ilusaks! See on enesemuutuse lühim tee. Ära kasuta parasiitsõnu! Kui inimene hüppab rääkides ühelt teemalt teisele ja unustab üldse, mida ta öelda tahtis, siis see näitab tema sees olevat sisemist segadust. Kui aga võtta oma kõne käsile ja mõelda, mida tahad öelda, ennast selgelt väljendades, siis hakkab sinu sisemine mina korrastuma. Erinevad minad ühilduvad. Kõne on väga tähtis instrument. Oma kõne muutmisega saame lõpetada enesehävitamise. Ja sealt edasi saame endas leida üles harmoonia. Bukvitsaga tutvudes ei ole vaja hakata neid vanu tähti õppima, vaid ennekõike on vaja korrastada oma kõnet.

Seega alustuseks  analüüsige oma kõnet ja ümbritsevate inimeste kõnet. See on heaks õppetunniks, et ennast muuta, rookides kõnest välja kõik inetu ja mõttetu, kõik parasiitsõnad. Te saate, kuulates inimese kõnet, vaadata tema sisemaailma. Saate teada, milline ta on ja mille poole püüdleb. Lihtsalt kuulake, milliseid sõnu ta valib ja kuidas ta räägib. Ja kui te märkate, et tema kõne on muutunud, aga ta ise seda ei märka, siis teadke, et tema sisemuses on toimunud muutused. See arusaamise instrument on väga tähtis ja sellest tuleb alustada oma teekonda bukvitsa mõistmiseks. Siis hakkame vähehaaval aru saama, et  tähed omavad kujundlikku tähendust.   Näiteks  : väike laps kukub sellel hetkel, kui  teleka ekraanil on A täht. Nüüd, edaspidises elus, meenutab A täht talle valu. Või kui õpetatakse tähti näiteks nii:

A- арбуз ( arbuus)

M- машина   (masin)

M – мама ( ema) , siis lapse peas tekib järgmine kujutluspilt -  ema on valjuhäälne masin, kes annab süüa. Sellel ei ole tähtsust, kas seda tehakse kogemata või meelega, et lõhkuda õigeid arusaamu. Tähtis ei ole otsida süüdlast, vaid mõista seda, et meil on kõigil lapsepõlvest pärit     assotsiatsioonid tähtede õppimisest. Hetkel me ei tea tähtede seost bukvitsaga. Igal inimesel on jäänud omad emotsioonid   tähtede õppimisest. Omavahel suheldes me kasutame sõnu, mis koosnevad erinevatest tähtedest ja igaühe jaoks need tähed kannavad erinevat assotsiatsiooni. Seetõttu tekib alateadvuses suur dissonants, aga selles võtmes tänu iidsetele kujunditele, me võime leida ühise keele.  Seega, saades teada iidse kujundi, saame palju paremini mõista üksteise kõnet.  Nüüd siis hakkamegi tutvuma iga tähe kujundlikkusega. Ma ei anna aga seda teile selleks, et kirjutate kõik kenasti üles ja seejärel unustate, vaid selleks, et te selle ka elus tööle rakendate. Annan need teadmised selleks, et te ärataksite endas iidsed arusaamad ja harmoonilise suhtlemise.  Kui me seda õpime, siis avame  nagu võtmega ürgvana seose  tähega.

Igal tähel on igavikuline tähendus ja määratu kestev-olevikuline tähendus.

Tähte õppides peame teda tunnetama. Näide – paksu tolmukorra all on peidus mööbli õige värv. Tolm on vaja ära pühkida, et näha mööbli õiget värvi. Ei maksa kedagi süüdistada selles, et miks on kadunud tähtede ürgne tähendus, sest süüdlast otsides me muudame ennast ohvriteks ja sealt omakorda türannideks. Sõnaga – enda kujutlused tähtedest, lükkame  kõrvale ja vaatame, mida nad ürgselt tähendasid.

Kui me võtame kasutusele ka selle 1/3 tähtedest, mis vahepeal kõrvale lükati ja saame kõigi nende kujundlikkusega  tuttavaks, siis meie sees hakkab elama harmoonia. Meie alateadvus elustub. Bukvitsa on energo-informatsiooniline väli. Tähestikuga tutvudes muutub meie kõne ja arusaam ükskõik millises keeles me ka ei räägiks. Me hakkame kõike tunnetama. Enne võtsime kõne vastu informatsioonina, aga nüüd hakkame seda tunnetama. Siis saame aru, mida inimene räägib teadlikult ja alateadlikult, saame teada, mida inimese alateadvus meile räägib.

Kui me avastame enda jaoks uuesti tähed, mis olid kasutusest väljas, siis me avame endale uued energiakanalid. Informatsioon liikumises on energia. Punkt ringi keskel on informatsioon ja ring on energia. Kõigepealt võtame vastu energia   ja edasi energia kaudu võtame vastu informatsiooni. S.t. Info antakse edasi energia lainega. Seega on energia vool, voog, mille foonil antakse informatsiooni. Seega bukvitsas on 49 energiavoogu  7 korda 7.

Kui need kõik töötavad, on meie sees harmooniline energia. Kui osa tähti on mängust väljas, on energia voog väiksem. Kui võtame kõik kasutusele, siis aktiveerime teatud sektoris unustatud energia. Seega peaksid bukvitsaga tutvuma kõik, kes soovivad oma elus midagi muuta. Võib jääda ka sellele tasandile, et kontrollida oma kõnet ja teiste kõnet jälgida. Kes aga tahab, saab ennast rohkem muuta. Tänu energiavoo suurenemisele suureneb inimeses ka empaatiavõime ja intuitsioon. Seega, kui ühendada kaks bukvitsat, need täiendavad ja ühilduvad. Sama juhtub, kui ühendada omavahel kaks erinevat teadmist. Need ühilduvad ja mõistmine suureneb. S.t. Kahe erineva teadmise süsteem ei vastandu. Kui inimene liidab kaks kujundid,  sünnib kolmas, palju mahukam. Seega, kui ühinevad kaks erinevat süsteemi, siis tänu tähtede kujundlikkusele tekib mõistmine ja süsteemid enam ei põrku, vaid kohalduvad. Isegi, kui te ei hakka bukvitsaga tööle, hakkate te mõtlema kujundlikult ja see arendab teid igati. Tähtis on, et iga tähega töötamisel tekib teis emotsioon, mida te seda tähte öeldes, nähes tunnete. Igal inimesel tekib oma pilt kui ta võtab teadmiseks, et ta on osa ühisest energiast. Emotsioon on see, millega me kirjutame, ehk teisisõnu  me anname  informatsiooni edasi läbi emotsiooni.

Исток -  läte,  исток вечности – läte igavikku

Seega intelligentsus ja emotsionaalsus ühinevad - ajajoon muutub vertikaalseks ja saame kokkupuute igavikuga. Me ei vaata enam tagasi minevikku.

Tunded ja emotsioon on kaks eri asja. Tunded on sisemine olemine,  need tekitavad emotsiooni, mis tuleb välja. Inimene, kes vaimselt areneb, hakkab valitsema oma emotsioone ja ta ei ole enam nende ori. Emotsioonid aga kannavad pinnale teadmised igavikust. Inimene kasutab emotsioone, kui seda on vaja teha, aga need ei valitse teda,  vaid ta suudab neid juhtida. See tähendab, et  bukvitsa aitab inimesel võtta oma emotsioonid kontrolli alla. Näiteks võib muuta une enda jaoks sügavaks hingeliseks praktikaks.

Näide: nähes und kassist, kes istub laual ja jõnksutab saba, tuleb endalt küsida – mida kass minule tähendab? Mõnele on see värav teise maailma, mõnele näitab armukadedust. Erinevad arusaamad, aga inimene peab endale selgeks tegema, mida just talle tähendab kass ja laud. Unenäo seletajat ei ole mõtet kasutada, sest igale tähendab unenägu eri maailma ja mõistmist. Unenäo raamatu autor seletab seal enda unenägusid, aga teid see ei aita. Võib endast läbi lasta mõtte ja kuulata, mis tuleb vastuseks, juhul kui oskate seda teha. Igaüks peab ise oma unenäod endale seletama. Kõige lihtsam on tunnetada, s.t. tunda ilma sõnadeta.

Näiteks: Lamp  - valgus, põletab, valgustab. See ei ole nii raske. Seega alguses on kujutlus ja siis on tunne, mille see tekitab. N.ö. Lase endast läbi. Täiskasvanud saavad erinevad süsteemid ühendada, aga lapsed ei saa. Lapsed räägivad tihti oma keeles. Seda ei tohi naeruvääristada. Nad on kõrgemas vibratsiooniväljas. On taevased keeled, mida räägivad lapsed. Lastel on otsene side igavikuga. Olge nagu lapsed!

Tšeljabinskis on ühendus, mis tegeleb nimedega. Nimi annab vibratsiooni ja see on võti teadvusele. Inimesed annavad lapsele nime tihti - oma realiseerimata unistuste täitmiseks. Näiteks isa paneb tütrele nime oma esimese armastuse järgi. See on väga ohtlik, sest sellega pannakse alateadlikult lapsele enda realiseerimata tunded. Samuti kui pannakse nimi esivanemate auks, peab laps kordama, läbi tegema esivanema saatuse.

Tšeljabinsk студио   по имени и житие „ приклодная именилогиа „

Vanasti kutsuti lapsi kuni 12. aastani hüüdnimega. Pärisnime sai ta alles 12- aastaselt. Nimi mõjutab inimest elus väga palju. Veel ei ole jõutud uurida, kuidas nimed perekonnas mõjutavad omavahelisi suhteid. (Keda  nimede  mõju huvitab, võib uurida seda ülevalpool antud aadressilt).

Veel näiteid: Tihti kutsuti last vanasti mõne auväärse sugulase nimega, (kes oli juba teispoolsuse) kuni 12- aastaseks saamiseni. Kui tundus, et see nimi talle sobib, siis see jäi, aga kui ei, valiti teine nimi. On neid, kes on tegelenud nimede vastastikkuse mõjugu uurimisega sugukonnas. Näiteks: kuidas on suhted Sergei ja Aleksandri (poeg- isa) vahel, või nimede mõju vendade vahel, vanaisa ja lapselapse vahel.  Nagu juba öeldud , Tšeljabinskis olev liikumine on bukvitsa kaudu  uurinud nimede mõju inimesele. Soovitan teil selle materjaliga tutvuda. Inimesed ütlevad ka praegu, kui temalt nime küsitakse, et mind kutsutakse näit. Ljuba, aga minu nimi on Ljudmila. Nüüd on vana slaavi kultuuri vastu huvi tundjatel tekkinud vajadus leida oma lapsele õige nimi ja teha kindel protseduur selle nime panemisel. Sellega aga tuleb olla ettevaatlik, sest on väheseid, kes oskavad seda õigesti teha. Pahatihti satutakse aga egregori mõjuvälja. Kohe selgitan, mis egregor on.

Nimelt on egregoril neli tunnust:

1. Olemas on kultus-isik (võib olla elanud 2000 aastat tagasi), võib olla kaasaegne.

2. On olemas hirearhia (näiteks kirikus) s.t. allumine. Keegi on üleval ja määrab alumiste liikmete tegevuse. Neid astmeid võib muidugi olla mitu.

3. Kindlasti keerleb selles süsteemis raha.

4. On mingid kindlad rituaalid, mida täidetakse.

Kui need neli komponenti on olemas, siis on tegu egregoriga. Kui ühte komponenti ei ole, siis puudub ka egregor. Kui ühte tunnust ei ole, siis on tegemist energo- informatsioonilise väljaga.

Toon näite: Meil on siin loengul tekkinud energo- informatsiooniline väli, mis annab teile uusi teadmisi. Kui te lähete loengu lõppedes koju, ei  mõjuta see väli teid kuidagi halvasti. Te võite sellest väljast rahulikult välja astuda. Egregor aga võitleb vastu. Kui rebite lahti keti lülid, lähevad ära loitsud, tekivad skandaalid ja te ei saa saavutada oma vaimset eesmärki. Egregor sõdib selle vastu. On olemas suured, peaaegu  kogu maailma haaravad egregorid, aga samuti on olemas väikesed. Ise peate ringi vaatama ja neid mõistma. Nii on tekkinud ka kõik usulahud näiteks kristluse pinnal ( s.t. väikesed egregorid). Tahan rõhutada, et ma ei kutsu teid võitlema egregoritega, mitte mingil juhul; vaid kutsun teid neist välja astuma.  Elus tuleb vaimselt edasi minna ilma vahendajata. Egregor ongi vahendaja. Kerkis küsimus, et kas ka  erinevad korporatsioonid võivad olla egregorid. Nad ju keerutavad raha, neil on juhtfiguur, on valitsemise astmed. Kui siia lisanduvad rituaalid, s.t. maagilised rituaalid, kindlad kuupäevad, numbrid, siis on ka see egregor. 

Tähtsal kohal on  bukvitsaga tutvumisel ka vanad muinasjutud. Lugege neid ja mõtestage enda jaoks lahti, mida nad teile sügavamas plaanis edasi annavad. On inimesi, kes ka  muinasjuttude analüüsimisele on suurt tähelepanu pööranud. Võite nende arusaamistega samuti tutvuda ja enese kaudu tunnetada, kas teie mõtted ühtivad nendega. Muidugi tuleb arvestada, et  muinasjutud, nagu ka paljud vanad teadmised, on ümber kirjutatud ja tihti ka moonutatud. Seepärast soovitan teil tutvuda eri rahvaste  muinasjuttudega. Sugulasrahvastel on palju sarnaseid muinasjutte. Väiksemates rahvusguppides näit. komid, marid, on rohkem säilinud ürgseid, ümberkirjutamata muinasjutte. Kuna nad on  meile sugulasrahvad, siis võib sealt leida  ka seda, mis puudutab vana slaavi kutuuri. See on rüütatud kindlasti teistsugusesse raami, aga seal võib tõde olla. Kõige tähtsam on aga inimese enesetunnetus kui ta midagi loeb.

Muinasjuttude lugemisel ütleb teie süda kõige selgemini, mis on seal olev tõde, suurem plaan, mida teile näidata tahetakse. Kui me vabanema  endas olevatest negatiivsetest programmidest, siis me kasvame vaimselt. Aeg on see, mis laseb meis uusi teadmisi settida ja jõuda arusaamadeni, mis on vale ja kahjulik, ning mis on hea ja kasulik. Küsimus, kas bukvitsa aitab meil mõista ka paremini kaasaegset keelt, sealhulgas ukraina keelt? Just seda ta teeb! Kõik, kes oskavad ukraina keelt , saavad võrrelda vene keeles olevaid sõnu ukraina keeles olevate sõnadega, ning saavad palju kergemini sobitada just käibelt kadunud tähti oma õigele kohale tagasi. Siin on mõlema keele oskajatel suur eelis.

Nüüd aga tahan teie tähelepanu pöörata ohutusreeglitele, kui te töötate bukvitsaga.  

Bukvitsaga, ( nagu iga teisegi vaimse praktikaga ) tegelemine on ohtlik, sest satume alateadvuse tsooni.

 

Ohutustehnika sellega töötamiseks on järgmine:

1. Tuleb liikuda väga aeglaselt.  See on kõige tähtsam moment. Slaavlastel on komme kiirustada. See väljendub ka aju tegevuses e. töös. Aju töötab sagedusel 25-30 Hz. Parapsühholoogid märgivad seda - beeta aktiivsusega. See  on aju tavapärane töörütm. Muuseas, linna elanike aju on palju suurema pinge all. Alfa aktiivsus on aga 15 Hz. Kõik usurituaalid on viidud selleni, et alandada aju pinget, viia see alfa tasandile. Sellel tasandil inimese aju puhkab ja kirikust väljudes tunneb inimene, et ta on täidetud uue energiaga. Inimene peab bukvitsaga töötades enda  aju samuti ümber lülitama - alfa tasandile. Seega tuleb aeglaselt liikuda. Kiirustamine võib kaasa tuua õnnetuse, haiguse. Seega liigume ettevaatlikult ja aeglaselt. Vaadake inimeste kõne kiirust. Aeglaselt rääkides on kõik palju selgem. Aeglast kõne kasutavad ka psühholoogid inimeste hüpnoosi viimisel. Seda kutsutakse ka muudetud teadvuseks.

Bukvitsa aitab viia aju alfa tasandile.

 

2. Tuleb meeles pidada, et igaüks võtab kujundit vastu erinevalt! Igal inimesel on oma individuaalne tõde, arusaam. Neid ei saa omavahel võrrelda. Ei ole olemas ühesugust tõde kõigile. Tõlgendused peavadki olema erinevad. Igal on oma arusaam - цветыние ( õide puhkemine, valgustumine).

3. Arusaamad muutuvad ajas, see on loomulik. Oma arusaamu peabki lubama muutuda. See ongi areng. Ei ole vaja olla liialdatult kriitiline. Ei tohi ennast süüdistada, et oled rumal. Inimene ei taha enda vigu tunnistada. Inimesel on oma tõde. Arenedes näeme paremini, eelnev ei ole eksitus.

Igavik

Lõpmatus

Inimesel on 7 keha

 Bukvitsa aktiveerib need kehad, need hakkavad arenema, koos oskusega nende arengut juhtida.

4.    Kaitse. Ärge kiirustage bukvitsat teistele tutvustama.

Siin vaatleme  sõnu - веды , старовер  kui neid sõnu  osadeks jagada, saame mõisted - hoidja, kaitsja. Teadmistega valgustamine, selguse saavutamine. See on spiraalne liikumine valguse poole. Vanausulised on teadmiste hoidjad.

A - нравственность  ( kõlblus, moraal)

Б -знание законов  ( seaduste tundmine)

         г - успешность   ( edukus)  sisemise barjääri ületamine

         д -доброта ( headus, lahkus)

Mitte miski ei takista inimesel vaimselt areneda! Inimene ise paneb endale piirangud. Näiteks sõnadega jne. Meil on vaba tahe. Näiteks püüab riik  vaimses mõttes hoida inimesi infovälja kaudu vangis. Inimene aga hävitab end ise. Me anname oma vaba tahte ise neile.

Inimese erinevad tüübid.

1.    Lihtsalt hea inimene.

2.    Inimene, kellel on puudused, sisemised puudujäägid ja ta püüab maagiliste vahendita kaudu ennast paremana näidata, nn. esoteerik. Kui kahtled tema võimetes, lubab panna sulle peale needuse, aga tegelikult see tal ei õnnestu.

3.    Lihtne, klassikaline ärimees. 

4.    Heasüdamlik, tahab teisi aidata on aga nõrk valge maag.

5.    Hea, südamlik ja piisavalt rikas ettevõtja. On edukas.

6.    On igasugused oskused, aga ei ole headust – must maag.

7.    Hea, kaastundlik, ilma sisemise vastuoluta. On tõeline vanausuline.

Inimesed arvavad, et enda vigu ja hirme ei ole näha, aga need on nähtavad kõigile. Ennast saab muuta. Näiteks kui öelda endale 2000 korda ma olen enesekindel – ja inimene muutub.

Praegu on inimkond viidud enesehävituse režiimile.

Aga meil on ju oma vaba tahe! Et kasutada vaba tahte kaitset.

Tuleb öelda:

„Mina …. ( nimi ) kasutan  Vaba Tahte Seadust. Keelan ( kellel tahes)  kasutada või imeda minu energiat. Teadku Kõiksus, kui selline asi on toimunud, siis on see toimunud minu Vaba Tahte vastaselt ja see on Vaba Tahte seaduse rikkumine. Toimus see siis  tahtmatult, või tahtlikult, ma ei soovi neile halba, kuid ma nõuan tagasi kogu energia, mis on minult ära võetud! See on Vaba Tahte seadus ja mul on õigus oma energiale alates sünnihetkest, nagu kõikidel maa elanikel“.

Ja pange tähele, mõne aja möödudes te saate oma energia tagasi! Institutsioonid aga tahavad, et sa ise vabatahtlikult ennast hävitaksid kas viina juues, liiga süües või ravimeid tarbides. Sul on aga õigus ennast kaitsta ja oma tahe maksma panna!

Kuidas aga viia oma aju alfa lainele? Kuidas peatada mõtted oma peas? See õnnestub, kui inimene vaatab midagi, näiteks küünlaleeki, mingeid mustreid mosaiigis, kuulab rahustavat muusikat. See on siis kui, kui sinu sisemonoloog lõpeb, siis läheb aju alfa tasandile ning puhkab.

On olemas ka lihtne harjutus.  Siruta kaks kätt ette  ja liiguta peopesa kinni ja lahti. Alguses paar korda mõlema käega ühes rütmis, siis aga muuda tegevust nii, et üks peopesa sulgub kiiremini, teine aga aeglasemalt. ( Võid lugeda mõttes kaasa,  üks käsi teeb 1.2.3.4.5. liigutus, ja teine käsi läheb kokku vaid ühe korra). Kui saad hakkama, siis muuda käte töö vastupidiseks. Nii toimetades aju rahuneb.

Veel võid vaadata otse, aga tähelepanu on suunatud vasakule ja paremale mingisse punkti. Selline tähelepanu jagamine paneb mõtetele stopp ja siis saad oma alateadvusega suhtlema hakata.

 

 

 Ja nüüd siis olemegi jõudnud esimese bukvitsa täheni:

A- аз    Aзь  hääldatakse siis az 

 Sakraalne geomeetria. See on igaviku ja lõpmatuse märk. Jumala märk. Seda märki põhjalikult tunnetades jõuad jumalikkuse leidmiseni iseendas.

Pод ъ         ( sugukond, saatuseraamat)

Богь ( Jumal)

Aзь            (Igaviku algus)

человек ( Inimene)

людина (inimene)

жить          ( elada)

Siin tuleb vaadata liikumist alt üles. Meie maal ei ole veel ühtegi inimest, kes oleks saavutanud человек ( Inimese) taseme, sest Inimesel puudub enesehävituslik programm, meil, inimestel on see aga sees. Me oleme kõik людина-d ( inimesed), aga eesmärk on saada Aзь -iks, enne seda Inimeseks, sest see on 0 punkt, kus meie sees enesehävitamise programmi enam ei ole. Sealt edasi saab avastada Jumala enese sees. See on vaimne arengtee. Me tahame liikuda Igavikku, Lõpmatusse. Me tahame olla vertikaalses arengus!       

Я – mina .  Individuaalsus kuulub ka  selle esimese tähe alla. Me tahame liikuda Igavikku, Lõpmatusse. Me tahame olla vertikaalses  arengus! Me ei taha tuua minevikku, tulevikku, vaid tahame igavikku tuua lõpmatusse, tänasesse ehk praegusse. Need ongi Maapealsed ja Taevased struktuurid. Meie esivanemad ei elanud minevikus, vaid nad elavad igavikus. Seega meie, kes elame siin ja praegu, suhtleme nendega, kes elavad igavikus! Ja sellest tuleneb ka arusaam, et esivanemad ja lapselapsed on üks ja seesama, sest nemad on igavikus, meie aga oleme siin ja praegu. Seega - austades  esivanemaid, austame ka lapselapsi, kes ei olegi veel sündinud, kuid kindlalt tulevad. Ja kui me tahame  Aзь – i taset saavutada, siis seame selle endale eesmärgiks!

Боги -  Jumala täht. ( Kindlasti vaadake tähti bukvitsa tabelist, sest neid ei saa  siin selliselt  trükkida!) Täht on Püha kategooria.

Vertikaalteljel üleval   род небеса  ( taevane sugukond )           igavik.  

Vertikaalteljel all  род земной  ( maine sugukond)           praegu.  

Mõistmiseks – kivi on mäe osa, nagu veetilk on ookeani osa. Siin ja praegu on osa igavikust. Meie esivanemad on igavikus, mitte minevikus. Veel sündimata lapselapsed on igavikus ja tulevad siia ja praegusse. Kõik on seotud. Nagu üleval, nii ka all! Mõlemad olekud ei ole vastuolus. Meie aga suhtleme igavikuga oma võimete kohaselt.

В`еди – ( hääldatakse vedi)  on teadmised, tarkus, arukus. Aga konfessionaalne lähenemine mõnele uskumusele ei eelda inimeselt sügavaid teadmisi. Näiteks inimene on omaks võtnud ristiusu. Ta võtab selle omaks õpetajasse uskudes. Ta ei uuri pühakirja, ei loe piiblit läbi. Ta ei kuula teiste vastuväiteid. Ta paneb kaela risti ja seob enda selle egregoriga. Mis siis juhtub? Teadvus usub, aga alateadvuses on kahtlus. Sellest kahtlusest vabanemiseks hakkab inimene veenma ümbritsevaid oma usu õigsuses. Psühholoogia kinnitab seda, et inimene, kes püüab teisi oma usku pöörata, ei ole sugugi alateadvuses oma usus kindel. Teisi enda usku püüdes tahab inimene tegelikult oma alateadvust vaigistada, kes kahtleb selle usu õigsuses. (Andreil on olemas raamat, kus õpetatakse, kuidas näiteks moslemeid argumenteeritult veenda ristiusku üle tulema. Selleks on usuteadus välja töötanud kindlad meetodid).

Aga kõigi nende püüdluste all on alateadvus, mis kahtleb. Ehk - mida suurem misjonitöö, seda suurem  on alateadlik teadmine, et see, mida teen ei pruugi olla õige. Praegu on slaavlaste juures suur tung kõiki inimesi bukvitsa usku pöörata. Seda ei tohi teha! Kes tahavad, tulevad ise. Suured massid ei aita seda teadmist arendada. Inimene peab ise tahtma areneda, peab ise otsima oma õiget teed. Teadmised on alati olnud väikese inimeste grupi käes. Tähtis ei ole kvantiteet, vaid kvaliteet. Tähtis on, et väike grupp omab sügavaid teadmisi, mis siis tõesti hakkavad kiirgama oma tarkust välja ka  laiemale ringile. Slaavlaseks olemisest ei tohi teha konfessiooni. See ei lase minna teadmisega sügavuti. Tänapäeva slaavlaste usk Jumalasse on väljaspool konfessiooni. Nüüd vaatame sellist mõistet nagu старовер. Mida tähendab see sõna sügavuti meie keeles?

Старъ – (star) see on сохранность (korras, puutumatu, veatu olek), see on hoidmine. Täpsemalt, see on teadmiste hoidmine.

Вера ( vera - usk) - see on tarkus,  mis valgustab. Inimene võtab igal uuel arengutasemel vastu midagi teisiti, ehk teadmine, mis viib valgustumisele, s.o. valgustumine teadmiste läbi. Tänapäeval вера  on kvantiteedilt kvaliteedile üleminek. Kogume aina rohkem teadmisi ja siis saabub hetk, kus jõuame selgusele. Seega, usklik inimene ei ole see, kes võtab vastu mingid tõed pimedalt, neid ise läbi tunnetamata, vaid inimene, kes on valgustunud, on jõudnud oma arenguspiraalis järgmisele tasandile. Ta on ennast ringist välja murdnud, jõuab järgmisse sfääri.

 Kogu maailm koosneb kahest  elemendist need on informatsioon ja energia erinevates kombinatsioonides.

Веди ( vedi - teadmised) hoiab koos seda igavikulist voogu. Kust inimesed saavad tänapäeval teadmised?

Веди tänapäeva maailmas on videod, raamatud, loengud, seminarid. Siit ammutab suurem osa inimesi oma teadmised. Väiksem grupp ammutab teadmisi mantikaga tegelemisest, ruunide kasutamisest, taro kaartide ja kaartide abil, pendliga töötades.  Näiteks  kasutab inimene pendlit, (seal on jah, või ei vastused). Kui küsimisele tulevad vastused õiged, siis on inimesel kanal avatud, kui mitte, siis on see suletud. Samm sellest edasi on unenäod. Inimene, kes tahab avaneda, kasutab rohkem infokanaleid, kui üks.

Inimene laseb informatsiooni endast läbi, sellele lisandub emotsionaalne tunnetus. Ka see on veda. Elulised olukorrad võivad olla informatsiooni allikaks, edastajaks. Tähtis on kuupäevade mantika, numbrite mantika. Veedad on väga tõsiseltvõetavad lood. Kuigi nad on vertikaalselt ajajoonelt päritud, kannavad nad edasi igavikulisi teadmisi.

Глаголи – glagoli - on verb, pöördsõna, tegusõna. Kui inimene otsustab vaimselt liikuma hakata, siis hakkab ta teadmisi saama igavikust, mitte minevikust. Vana tarkuse kohaselt:  ilmub õpilane, tuleb ka õpetaja. Õpetaja rollis võib olla mis iganes, näiteks loengu salvestus. Kui inimene on valmis teadmisi vastu võtma, siis teadmised tulevad tema juurde - mis tahes vormis. Need teadmised võivad tulla talle kas või läbi une, läbi mantrate. See on valmisolek lasta endasse jumalikud teadmised. See voog tuleb igavikust, kui sa oled selleks valmis.

Igavik  - alateadvus

Praegu  - teadvus

Jumalik igavikuline  voog läbistab meie alateadvuse, mille me endast läbi laseme.

глагол  небестный  ( glagol nebestnõi - taevane verb, tegusõna)

глагол  зeмной   ( glagol žemnoi - maine verb, tegusõna)

Me anname läbi enese tunnetuse taevasest voost välja maised vormid. Taevase tunnetuse voo anname edasi raamatuna, videona, jutuna jne. Vahendajale tuleb igavikust teadmiste voog, mille ta läbi alateadvuse vastu võttes edastab teistele vastavalt oma vastuvõtu võimele ja kuulaja võimele.

Tekib selline ringliiklus. Vastuvõtja avardub üha rohkem ja rohkem. Seda võib võrrelda voolava veega. Kui inimene edastab teadmisi, siis kõik voolab, kui aga tekib ummistus, tekib soo. Kõik teavad ütlust, et samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, sest vesi voolab ja on alati uus. Soos aga saad astuda seisvasse vette.

Глаголи  - d on need, mis ei lase järvel soostuda. Ei lase inimesel ükskõikseks, tuimaks  jääda. See on elu, muutumine, arenemine, liikumine. Igavikus on rahu ja vaikus, siin aga on pidev tunglemine, liikumine, muutumine. On igavikulised tõed ja need, mis kehtivad siin ja praegu. Nad ei ole omavahel vastuolus. Vajalik on vaadata erinevate süsteemide kokkupuutepunkte. Vaadake paralleelselt BUKVITSAT ja GLAGOLITSAT ja te leiate sealt väga palju põnevaid asju. Kui need kaks erinevat asja ühendada, tekib kolmas põnev seotus.

Глаголи  - see on oskus lasta alateadvusest tõusta kauneid sõnu, mis on õiged. Iga meile öeldud sõna tekitab impulsi. Aga kui inimene räägib üht ja teeb teist, siis tema igavikuline kanal sulgub. Inimene saab igavikust teadmiste voo, mõtestab selle enda elu jaoks ja peab siis ka vastavalt tegutsema hakkama.

Järgmine bukvitsa.

добро – ( dabro - headus) selleks, et areneda, tuleb seada eesmärk ja anda endale impulss, et sinna saada, sinna liikuda. добро (headus, heakskiit) ongi tegutsemine selleks, et enda eesmärki saavutada. Igaüks teab, et ainult eesmärgi seadmine ei aita, kui ise selles suunas ei tegutse. See, kes ei tegutse, ei saa ka täiustuda.

Дело - ( delo, delenije) деление – jagamine, jaotamine. Kui me muutuse lainel tegutseme, siis see on  добро. Kui inimene on tulnud siia maailma kindla eesmärgiga midagi ära teha ning töötab ja tegutseb sellel alal, siis on ta õigel teel. Siis ta saab elamiseks aega juurde.

Эсть    - ( jest - on olemas) nähtav maailm ( явный мир ).  Igaüks elab oma maailmas. Teadlased tõestasid, et subjektiivne on esikohal ja objektiivne on teisel kohal. Kõik oleneb minu vaatepunktist. Kui näen  kõiges vandenõusid ja kurjuse valitsemist, siis minule see maailm selline just on. Tõesti, süsteem ümbritseb meid kõikjal - hariduses, meditsiinis, kõikjal ja kõiges on süsteem. Ja see kõik tapab meid!  S.t. Tõepoolest kõik need sfäärid pöörduvad inimese poole hävitavalt, sest inimene reageerib sellele niimoodi.

Aga kui inimene arendab ennast, muudab vaatepunkti, märkab, et maailm on imeline, et me elame suurepärasel ajahetkel, et kõik on harmooniline ja tasakaalus, siis maailm on meie jaoks selline.

See aga, kes vaatleb maailma kui vaenulikku elukeskkonda, hakkab järjest rohkem tundma süsteemi pitsitust ja hävitavaid tagajärgi. Sest kui me mõtleme, et maailm on objektiivne ja meie vaatleme seda subjektiivselt, siis me oleme oma vaba tahtega nõus, et maailm on kuri ja vaenulik. Ehk meie ise oleme lubanud endale luua sellise vaenuliku pildi. Me ei ole seda ise loonud, vaid oleme lubanud teistel seda luua ja see on õudne ja hävitav. Seega - sellise mudeli järgi elab inimene maailmas ohver - türann. Inimene peab mõistma, et ta ei ole mingi olend teiste lükata ja tõugata, vaid ta on ise enda maailma looja. Ehk mina olen objektiivne ja maailm on subjektiivne. Teistpidise arusaamise läbi ju minu suhtumine  ei muuda maailma.

 Kui näen rõõmu ja harmooniat, siis maailm muutub minu jaoks selliseks. Kõik oleneb vaatlejast. Inimese ülesanne on minna skeemilt ohver – türann  teisele tasandile  elu – peremees. See võtab küll aega, aga suund olgu selge.

Muutes enda mõtet, suhtumist mingisse esemesse, nähtusesse, muudab maailma minu ümber. Inimesed saavad oma mõtetega nähtavat maailma muuta ja ka muudavad seda kogu aeg.

Näiteid: Mina ei  anna luba ennast kahjustada mobiiltelefoni lainetega, mina ei luba ennast kahjustada arvuti kiirgusega jne.

Või – mina muudan oma suhtumist nõnda, et mobiiltelefonid ja mikrolaine ahjud ei kahjusta minu tervist!

Mina ei luba kahjustada vaimse vägivallaga minu pere liikmeid!

Tee esimene samm enesekaitseks, maailma muutmiseks! Praegu me ei suuda veel täielikult neutraliseerida kahjulikke tegureid, aga me suudame neid tegureid vähendada.

Эсть – siin ja praegu. Ei tohi võidelda süsteemi ja poliitikutega. Tuleb muuta enda maailma ja liikuda vaimsel teel. Vihates lisame vihkamist!

On illusioon - valguse võitlus pimedusega! See on inimese alateadvusest tulev impulss, mis tuleb isiku enda realiseerimata jäänud võimalustest. See realiseerimata tegevus annab impulsi  võidelda süsteemi vastu ( mis aga ei vii kuhugi).

Au Kodumaale! Hakkab tööle enesehävituslik programm.

Kogu see halb ja kuri süsteem elab ennekõike meie peades ja  selle vastu aktiivselt võideldes me hoopis tugevdame seda süsteemi oma peas. Areneda saab ainult ilma vaenlase kujuta meie ees. Kui inimene ei isikusta kurja kellegagi, siis ta on aru saanud Slaavi kultuurist. Ei ole kurje inimesi, on inimesed, kes liiguvad enesehävituse poole. Neid vihates suurendame kõiki halbu ilminguid. Kõigi meie sees on  tume ala, mille kallal me töötame, et ennast paremaks muuta. On võhiklikke, rumalaid, harimatuid, asjatundmatuid, nõmedaid ja viisakuseta inimesi. Ei saa kellegi kohta öelda, et see on üheselt kuri. Võimatu on tõmmata piiri hea ja kurja inimese vahel. Nende Algse Olemuse vahel ei ole konflikti.

Seega ei saa öelda, et see inimene on halb, vaid võib öelda, et selle inimesega peab olema ettevaatlik, sest ta ei oska kontrollida enda võhiklikke ilminguid. Just võhiklikkus lükkab teda tegema hävitavaid tegusid.

Kui me lahkame negatiivseid momente, ei tohi seda teha  emotsionaalselt, sest peenmateerias me anname  energia just sellele negatiivsele sündmusele. Sellele ongi rajatud  TV ja raadio uudised. Teatatakse midagi halba, et inimesed ehmuksid ja nende emotsioonid löövad lõkkele. See emotsionaalne laine toidab just seda sündmust. Mida rohkem on inimesed nördinud ja pahased, seda rohkem läheb sellele halvale sündmusele energiat. Ja sellised halvad asjad hakkavad tulema inimeste ellu. See on elementaarne printsiip energo-informatsiooniväljas. Kaitse selle vastu on – vaata olukordi ja sündmusi kiretult, emotsioonideta.

Inimesel on anne - oma sisemise suhtumise, emotsioonide ja mõtetega anda mingile esemele energia. Ta näeb siis selles esemes osakest endast.

Näiteks on kaks inimest, kes vaatavad ühte eset. Nad täidavad seda eset erinevate emotsionaalsete tunnete ja mõtetega. Milleni see viib? See ese  hakkab saatma ühele inimesele ühesuguseid vibratsioone ja teisele hoopis teistsuguseid. Ümbris on sama, sisu on teistsugune. Pooleldi täis tass või pooleldi tühi tass.

Veel näide – teil on  oma kindel suhtumine kellessegi. See inimene kingib teile mingi eseme ja teie jaoks see ese kiirgab  sellist energiat, mis on sellel inimesel. Kui te aga muudate oma suhtumist sellesse isikusse, muutub ka eseme kiirgus, mille ta teile kinkis. See on sümpaatia seadus, ehk ühtsuse seadus. S.t. Inimene võib oma peas midagi millegagi siduda.

Lihtne näide: Võtan lehe paberit ja ütlen endale - see ei ole paber, vaid on minu sisemine kompleks, näiteks ebakindlus. Ja nüüd ma kägardan paberi vihaselt kokku  ja mudin seda emotsioneerides. Kulminatsiooni jõudes rebin  paberi katki, viskan prügikorvi ja viin prahi  toast välja. Inimesel hakkab sellest kergem. Nii töötab  sümpaatia seadus. Nii on võimalik oma kompleksist vabaneda. Muidugi peab seda  tegevust mitmeid kordi kordama, aga see aitab. Siia kuulub ka  side inimese ja tema foto vahel, inimese ja tema asjade vahel. Ka voodo maagia kuulub siia alla. Toimib sümpaatia seadus. Tänapäeva inimesel, kes hakkab muutma mudelit ohver – türann,  elu peremees vastu, võtab küll muutumine aega, aga  ta saavutab uue taseme.

Bukvitsa Эсть sisaldab endas nii objektiivset kui ka subjektiivset maailma.  Me ei saa kindlalt öelda, et  nähtavat maailma ei ole olemas, sest siis  hakkab see ennast meile kohe tõestama. Эсть on nähtav maailm, mis objektiivselt eksisteerib, aga samas Эсть on meie igaühe isiklik subjektiivne maailm. Muutes oma arusaamist ja suhtumist maailma, muutub meie isiklik maailm. Võitlus süsteemiga aga on mõttetu enesehävitamine. Slaavi maailm ei võitle süsteemiga, ei tegele poliitikaga, see ei ole tema ülesanne. Tema ülesanne on vaimselt kasvada.

Есмь-  jesm –  paljumõõtmeline maailm.   Kui enne rääkisime nähtavast maailmas, siis  bukvitsa Есмь on paljumõõtmeline maailm. Ilmneb meile  paljude erinevate tahkudega, kuid moodustab ühtse terviku. Inimene saab ennast vaimselt arendada siin ja praegu läbi loomingu. Loomingu kaudu tuleb mõistmine igavikulisusest.

Esimese seitsme tähega olete tuttavad. Nüüd siis tutvume järgmise seitsmega.

Живот  - život - see ei tähenda kehaosa, vaid elu.  Ж- tähe  ülemine  pool sümboliseerib  taevast  ja alumine maist maailma. Peab kohe tunnistama, et  bukvitsa tähtede kirjutamise algvarianti ei ole säilinud. Seetõttu on liikvel erinevaid bukvitsa tähtede tõlgendusi. Mina edastan seda, mis mulle kõige südamelähedasem ja mõistetavam on. Kõige õigema variandi välja selgitamine veel käib. Selleks, et saada teada, milline kirjaviis on kõige õigem, tulebki sukelduda sügavuti  bukvitsa mõistmisesse. Tuleb vaadelda tähekuju ja sõna, mis seda tähte seletab. Seda, mida mina tutvustan, tuleb vaadelda kui ühte võimalikku mitmest.

Tähte vaadates mõistame, et elu on üks - see toimub igavikus, ning siin ja praegus, üheaegselt. Teadvus ja alateadvus elavad korraga. Me oleme samaaegselt nii igavikus kui praegus. Elu on väga mitmekesine ja kõik on nähtamatute niitidega omavahel seotud. Me märkame seda, kuid elusündmusi jälgides märkame niite, mis neid ühendab, eriti nendes sfäärides, mis otse omavahel  seotud ei ole.

Lihtne näide selle kohta:  Valan oma viha töö juures kellegi peale välja. Tulen koju ja märkan, et kõigil on riiakas meeleolu. Väliselt ei ole töö ja kodu vahel otsest seost, aga nüüd tuli tänu minu tegutsemisele see nähtamatu seos välja. Kui aga inimene märkab põhjuse ja tagajärje seadust, siis saab ta ka paremini oma käitumist jälgida ja paremuse poole suunata. Oskab vältida konflikte. Erinevad sfäärid meie elus ei ole isoleeritud, vaid nad on omavahel seotud. See bukvitsa täht näitab, kuidas kõik väikesed osad kogunevad kokku üheks tervikuks. Selge on see, et me ei suuda praegu neid sidemeid hästi näha, aga vähehaaval saame ikka rohkem maailma mõistma ja saame ka enda käitumist paremuse poole muuta. Kui mõistame, et kõik meie elu on meie enda teha ja see sõltub igast pisiasjast, siis  saame ju  püüelda   paremuse poole. Kui meie püüdlus oli hea, aga saavutasime hoopis muud, siis meie alateadvus ja teadvus olid konfliktis. Meie elu juhivad kaks jõudu teadvus ja alateadvus.

Kui aga tunneme, et keegi teine on meie elu juhtimises osaline, siis oleme oma vaba tahtega talle selle õiguse andnud. Kui me tõepoolset arvame, et keegi seal kõrgemal juhib meie elu ning palvetame tema poole, siis tegelikult kardame me ise enda tegude eest vastutada. Aga elu on  terviklikkus. See on erinevate pooluste ühendamine. Meile on iseloomulik vaadelda asju duaalsest vaatepunktist: mehelik – naiselik;  lõplik ja lõputu; must ja valge,  üleval ja all  ning  palju sarnaseid versioone. Aga India vaimses kultuuris on väljend ei see, ega teine, mis sisuliselt väljub duaalsest vaatepunktist. Ehk siis leitakse ühine osa selles duaalsuses ja need ei vastandu siis enam. Vastuolud ei pea omavahel võitlema.

Slaavi Kultuuri Vaimne õpetus ei tekita konkurssi, ei võistle kellegi ega millegiga. Ei vastandu. Sest inimese rakud ei ole kehas omavahel konkurendid, neil võib olla erinev ülesanne, aga nad ei konkureeri omavahel. Ideaalis peaks inimese keha funktsioneerima ilma konfliktideta.  Seda juhul, kui inimese enda sees ei ole alateadvuse ja teadvuse vahelist vastuolu. Vaadates aga enda ümber näeme, et praegu on just konfliktid need, mille põhjal inimesed omavahel suhtlevad. Ajalugu vaadates see ongi ainult konfliktide jada inimeste vahel. Õpime seda, kes  ja kuidas neid konflikte lõi ja kuidas siis võitles. Ja lapsed õpivad maast madalast, et konfliktid  on loomulik nähtus ja nii peab elu toimima. See aga on Jõu kultus. Jõud aga on seotud tumedate jõududega. Slaavi kultuuris ei ole prioriteediks jõud, vaid hoopis elutarkus. Meie Slaavi kultuuris vanadust ei kardeta vaid hinnatakse hoopis vanu, elutarku ja kogenud inimesi. Vanadust põlatakse kultuurides, kus  kummardatakse Jõudu, sest vanadus väljendab ju füüsilist nõrkust. Seetõttu  seda siis ka kardetakse. Praeguses maailmas aga õpitakse, et terve elu ongi konfliktide jada. Alati peab olema vastasseis. Ikka ühed on head ja teised on halvad. Kui aga inimesel on välised vaenlased, siis tegelikult on konflikt temas eneses.

Mõõdupuuks sellest, et inimene vaimselt täiustub, on see, et tema ümber ei ole enam konflikte. Ta ei pea enam kellegagi sõdima. Ta oskab suheldes teistega leida kuldse kesktee. Kui me enda mõtetes konflikte ei tekita, siis neid ei ole. Kui inimesel on palju saavutusi, on oht muidugi teelt eksida, sest võimalusi konflikti sattuda on palju rohkem. Aga kui ise neid mõttes ei tekita, siis on võimalik ka nendest pääseda. Seega  Ж  sümboliseerib tasakaalu, konfliktideta maailma. Kui inimene asub enda õigel kohal, siis tal ei ole konkurenti. Kui tal on tekkinud konkurent, siis  keegi jahib tema kohta, või on ta ise kellegi koha endale võtnud ja see ei ole tegelikult tema koht.

Järgmine täht  Sело  - selo ( suur küla?) - väga huvitav täht, kirjutatakse kui inglise S. See täht on kõige salapärasem teiste hulgas, sest  annab võimaluse avada enda kõige salajasemad  hingesopid.

Miks see täht seisab Живот –  kõrval?

Sellepärast, et see on piiritagune Jumalik vorm. Elu ühendab kõiki salajasi niite. Ruunid on võti saladuste avamiseks. Ruunid ei ole mõeldud kirjutamiseks, vaid ruunide abil avastatakse eneses peituvaid saladusi. Kujutame ette ookeani, mis koosneb ju tegelikult veepiisakestest. Kõik piisad kokku aga annavad meile ookeani. Piisakeste kaudu võime jõuda terviku mõistmiseni. See, kes oskab ruunidega töötada, see omab meeletult palju võimalusi maailma mõistmiseks. Ehk teisisõnu oma sisemaailma mõistmiseks. Seega  Sело – on vahend oma sisemaailma mõistmiseks, kui hakkan nägema midagi, mida enne ei mõistnud. Meie maailma tajumise  avardamise täht. Meie sakraalse saladuse avastamise täht. Ja vaadake, kuidas need tähed seisavad bukvitsa tabelis. Nende asukoht on väga tähtis. Sest  S-i kohal üleval on Б Jumalat sümboliseeriv täht. Üks on Jumalikkus  kõiges, mida ta sisaldab ja teine on  tume, avastamata saladus. Nad asuvad kõrvuti, sest üks ei saa ilmneda meile ilma teiseta mitte kuidagi. Jumalikkus ei oleks aktiveeritud, kui ei oleks midagi tumedat, avastamatut, mis ei ole veel ilmnenud. Sellepärast nad asuvad kõrvuti, nagu ka Az (elu lähtepunkt) ja Ж elu.   ( Vaata neid bukvitsa tabelist).  Vaadake, tähtede asukoht meie bukvitsa tabelis on väga oluline.  Ükski täht ei seisa siin juhuslikult. Nad kõik mõjutavad teineteist. Seega tuleb jälgida tähtede vastastikust mõju ja koosmõju. Kui oleme kõik tähed ( 7 x7 ) tabelisse kirjutanud, siis võime seda vaadelda kui maagilist ekraani.

Tähtis on, et oleme tähed oma käega tabelisse kirjutanud!

See tähendab, et kui me vaatame tähte ja keskendume, ( kasutades tehnikat - mõte stopp)  võib meile ilmneda kujund, arusaam, mis on vajalik meis oleva probleemi lahendamiseks. Ehk teisisõnu võime mediteerida bukvitsa ees ja meile ilmneb midagi uut, vajalikku selles elus.

Pärast tähte Sело  on järgmine täht

  Zемля – zemlja ( maa).  Vaatleme seda tähte verikaaljoonel. S on siis üleval,  kõikjalolevas Jumalikus, Z  on aga teljel all, siin ja praegu. Siin märkame, et see täht tähendab maad, mis on meie vertikaaljoonel all, ehk siin ja praegu. Seega väga maine ja käega katsutav. Samas on ta ka taevane objekt – Maa kui planeet ja samuti  ka naiselik algus. Maa kui väga konkreetne ja samas ka seotud Kuuga.  Z – on seotud numbriga seitse. ( Bukvitsa seoseid numbritega selles koolituses me ei jõua palju puudutada), aga 7 on maagiline number, mis on orienteeritud  Kuule. Miks siis on ikka Maa ja Kuu seotud selle tähega? Aga sellepärast, et mõlemad on seotud naiseliku algega. Ma mõistan, et me oleme Maad ja Kuud harjunud vaatlema kui vastandeid, s.t. päev ja öö. Aga vaadake: öö ja päev vahelduvad ju täiesti ilma konfliktita. Lihtsalt öö möödub ja tuleb päev, päev möödub ja tuleb öö.

Samuti Kuu ja Päike ei ole omavahel konfliktis. Päike annab abstraktsiooni, annab sügavuse, annab tarkuse, Kuu aga annab konkreetsuse, annab praktika. Seega Päike annab inimesele võime lennata kujutluses taevastesse kõrgustesse, jõuda oma tajumises teatud sügavustesse,  Kuu aga  lubab  neid tajumisi kasutada konkreetselt oma ümbritsevas elus. Sellepärast ongi maagia suunatud  Kuule, mitte Päikesele, sest Kuu annab konkreetse tegutsemise võimaluse. Päike annab püüdluse, kuhu areneda, Kuu aga õpetab kuidas seda teha. Kui inimesel on tugev Kuu mõjutus, siis ta teab kuidas, aga ei tea, mida. Ta võtab selle jõu, aga pärast ise kannatab, sest ei teadnud kuhu see jõud suunata. Kellel on palju päikeseenergiat, teab, mida ta tahab, aga ei tea kuidas. Kui vaatame nende tähtede asukohta bukvitsas, siis näeme, et nad on kõrvuti. Seega üks täht näitab mida ja teine täht näitab kuidas. Veelkord  öö ja Kuu, need on  naiseliku Jumalanna valdused Päike ja päev meheliku Jumala valdused. Nende vahel ei ole mingit vastuolu. Slaavi kultuuris palvetatakse mõlema poole, sest nii saab inimene õiget abi. Mees- energia : abstraktne, nais- energia : konkreetne. See on tasakaal, mitte vastuolu. Vastuolu on meie peades, sest oleme ise tasakaalust väljas.

Järgmine täht on иже - iže - põhimõtteliselt see täht tähendab tasakaalu, harmooniat. Ehk teisisõnu - harmooniline koostöö kellegiga või millegiga.

Vaadake, on meil  S ja  Z tundmatu abstraktne element ja maine konkreetsus. Ja täht и tasakaalustab neid. Ta näitab, et diametraalselt vastupidised suunad on vaja ühendada.  Vaatame veelkord seda tähte

 -и ж е+  ühel pool miinus, teisel pool pluss ja keskel on tasakaal.  Ж  ühendab ju taevast igavikulisust maisega. Ei see, ega teine. Tuleb vastaspooled peast visata ja vaadata, mis neid harmoonilises koostöös ühendab. Ehk tuleb leida kuldne tee vastuolude vahel. Vastuolude kõrvale jätmine on esimene samm tasakaalu leidmiseks. Ehk, erinevus rikastab ja ei ole vastuolus. Ei ole vaja  pöörata kõiki inimesi enda usku. Tuleb leida  harmooniline koostöö erinevate usundite vahel, erinevate rahvaste vahel.

Meil on praegu väga palju disharmooniat inimeste vahel. Seda peaks proovima tasandada. Praegu on inimeses endas palju vastuolusid, samuti inimeste vahelised suhted ei ole korras. Kõike seda on vaja  parandada. Meil ei ole vaja konflikte suurendada ja n.ö. võita. Vaja on leida tasakaal endas ja  sealt edasi ka kõikides teistes. Maailmas tuleb leida kuldne kesktee kõige vahel. Ei tohi hävitada ja vihata. Võib ka endale seda niimoodi ette kujutada, et  и on ringi sees ja  ж on  ringjoon tema ümber. Elu (ж )ümbritseb tasakaalu ( и ) ja viimane hoiab endas elu eesmärki, hoiab kõiki kuldseid niite, mis  hoiavad koos elu kui sellist.

Järgmine bukvitsa on  ukraina  i punktiga ehk tema täpset kirjapilti veel täpsustatakse, aga esialgu vaatame seda varianti. i täpp vertikaalteljel tähendab kokkupuudet Jumalikuga, igavikuga. Vanausuliste selgitus on selline, et just see punkt on hetk, kui Jumalikust eraldub  osake, mis hakkab arenema, laskuma allapoole, mis jaguneb ja millest tuleb sugukond jne.   Võib öelda, et see  punkt ongi astraalniit, mis laskub igavikust inimese juurde. See on Jumaliku ilmutus inimesele. Toimub energo-informatsiooniline voog. Erinevates õpetustes nimetatakse seda erinevalt – brana, chi jne. Nimetusi on palju, inimene ise valib endale sobiva. See energia voog ühendab taevased ja maised struktuurid. Ja jälle, vaadates tähtede asukohta üksteise kõrval bukvitsas, mõistame, et kõik on tasakaalus. Lääne kultuurid  kummardavad materiaalsust, idas on oluline vaimsus. Meie kultuuris aga on tasakaal, sest kolm kõrvuti asetsevat tähte bukvitsas tasakaalustavad kõik. Huvitav on vaadata rahvaste arusaamu. Indias on suurlinnad, kus elab miljoneid inimesi ja neil ei ole kõige elementaarsemat huvi hügieeni vastu. Puudub kanalisatsioon. Neid see ei häiri. Samas on neil vaimne areng tähtis, materiaalne aga ei huvita üldse. Meie kultuuris on oluline tasakaal. Kui inimene on kaldu vaimse poole, tuleb tähelepanu juhtida ka materiaalsele poolele jne.

Järgmine täht bukvitsas on jälle ukraina i kahe täpiga.

iнит

(Tähelepanu, i-l peab olema kaks täppi !  Vaadake tähte bukvitsa tabelist!)

See  täht annab meile mõiste - ühtsus.  Mis on ühtsus? See  on  grupi tunnetamine mingi parameetri järgi. Ühtsuse  mõiste alla kuulub rahvas,  keda ühendab keel. Ühtsuse alla kuulub  rahvas, kellel on ühine usk.

Kui on ühinetud usu nimel, siis ei ole siin tegu enam geneetilise kokkukuuluvusega, samuti mitte keelelise kokkukuuluvusega, vaid hoopis maailmavaatelise  kokkukuuluvusega.

Ühtsus võib olla vägagi erinev. Võib tegu olla huvide ühtsusega jne. Ka looduses on ühtsus. Näiteks kõikide tammede ühtsus kogu planeedil. Võib öelda, et tammedel on planeedil ühishing, või mesilassülemi ühtsus jne.  Seega ühtsus mingi parameetri järgi. See on iнит. – init.

 Viimane bukvitsa selles reas on герв – gerb - ( selle tähe õigekirja tuleb vaadata bukvitsa tabelist!)

See täht on kasutusel serbidel. Ja ühtlasi on see selles tähereas viimane.

See täht sümboliseerib hetke, mil inimene mõistab midagi, mida ta enne ei ole taibanud, kogenud. See on hetk, kui kogetakse teadlikkuse uut taset. See on kokkupuude millegi ülevaga, mis tekitab eufooriat. Näite saab tuua ka  India kultuurist.  Brahman, see on Jumalik,  Atman aga  inimlik individuaalsus. Neil on praktikad, kus saab ühendada jumaliku inimlikuga. Sellel hetkel tekibki eufooria tunne, sest toimub kokkupuude Jumalikuga. Ja seda õnnetunnet sümboliseeribki  герв .

KAKO – kako.  Kui joonestame joonele kuubi, tekib mahuline ruum. Antud bukvitsa esindabki mahtu. See täht tähendab ka võrdlust. Kiire nagu leopard. Nii öeldes, me teame , et leopard jookseb väga kiiresti. Seega bukvitsa kako  tähendab võrdlemist asjadega, mida me hästi tunneme. Ja jällegi vaadake, bukvitsa Ж asub tema kohal. See omakorda rõhutab elu mahukust, mitmetahulisust.

Järgmine bukvitsa on люди  – ljudi - inimesed See on lähedane bukvitsale  iнит. Kui aga iнит  tähendab rahvast suures plaanis, siis  люди tähendab inimkogumit rahva hulgast. Ehk teisisõnu see tähendab nii inimühiskonda ühest rahvusest kui kogu inimkonda, kõiki inimesi. Ehk jutt on nii väiksemast kui ka suuremast inimkogumist. See väljendab ka inimeste vahelisi suhteid ja inimeste tegutsemist. Kui harmooniline see kooslus on  sõltub inimestest endist. Pikemalt sellel bukvitsal ei ole vaja peatuda, aga vaadake kindlasti selle kõrval olevaid teisi tähti. Kõik nad avaldavad sellele bukvitsale oma mõju.

Järgmine bukvitsa on Mыслите – mõslite - mõtelge

See bukvitsa tähendab mõtete genereerimist. Aga, et teada saada, mis on mõtlemine, peab selle üle sügavalt järele mõtlema. Mõte on impulss meie alateadvusest. Me võime ise genereerida mõtteid või tuua neid päevavalgele alateadvusest. Ehk mõtted võivad meie peas sündida, või tulla esile meie alateadvusest. Need mõtted, mis sünnivad meie peas, kannavad elu vormi. Mõte on hingestatud olend, kelle vanemaks on see inimene, kes selle mõtte ilmutas. Ma saan aru, et see informatsioon võib teile olla ebaharilik, aga on vaja aru saada, et mõte on elusolend sellisel juhul, kui inimene on selle lähtepunkt. Ta sünnitab mõtteid. Keegi sünnitab mõtteid millestki. Esoteerikas on selline mõiste nagu - larvid. Larvid ongi olendid ( neid vaadeldakse vaimsetes katoliku koolides), keda inimesed loovad oma teadvuses. Lisaks sellele tulevad tihti inimestele korraga ühesugused mõtted. Nii-siis on larvid peenmateerias ja nendega saab teha koostööd või hoopis halba. Seega - mõtted, mis tulevad alateadvusest ei muutu larvideks. Kui aga inimene ise loob oma teadvusega mõtte, siis võib ta luua larvi.  Sellega tegelema hakata ja seda ekstra uurida ei ole vaja. Ma lihtsalt teadvustasin teile, et selline asi on olemas. Nüüd aga, selle mõtte, mis inimene lõi ja laskis minna, see mõte võib jõuda teise inimeseni. Seega, kõik mõtted, mida me mõtleme, ei kao kusagile. Nad elavad oma iseseisvat elu.

Veelkord – mõtted omavad kahte vormi.  Alateadvusest tulnud mõte ei elustu, iseenda loodud mõte aga elustub. Ja seepärast ongi käibel selline ütlus, et enne, kui mõtled, mõtle.

Meie bukvitsas ei ole bukvitsat шёпот ( sosistama). See aga on tähis kujund, sest sosin on mõtte ja sõna vahel olev ala. Seetõttu palju  vanaaegsed hümnid, lausumised, pöördumised jne. tehakse sosinal. Sest sosina energiaväljas sisaldab nii mõtet kui sõna. Võib mõelda ja tuleb tulemus, võib öelda ja tuleb tulemus. Sosinal on aga kahekordne jõud! Seega – sosin on Jumalate keel. Ta on maagiline.

Järgmine bukvitsa on Наше - naše- meie Ta on vasturääkiva sisuga.   Наше tähendab meile midagi lähedast, kallist, äratuntavat, midagi sellist, mille üle süda rõõmustab. Samas on meie vanas pärimuses palju seletamatut ja hirmutavat ja sellest vaatepunktis lähtudes on see sõna hirmuäratav. See on siiski loomulik. Kunagi oli meie esivanemate aju 100%  aktiivne. Praegusel ajal aga on  väidetavalt kuskil 3 %. Vahe on ju tohutu. Aga need, kes joovad alkoholi, neil on ainult 2 %. Seega võib julmalt väita, et 97 % meie ajust on tundmatu ala  S. Aga inimesel on omadus karta seda, mida ta ei tea, sest ta ei tea, kuidas see talle mõjub. Seepärast inimene kardab oma esivanemate  pärandit. Ta ei julge seda uurida ja põikleb selle eest kõrvale. Pärand tõmbab enda ligi, aga samas ei julge sellega tegeleda.

Seepärast siis on see bukvitsa meile vastuolulise sisuga.

 Он  - on - See on taevane struktuur. Tähendab meile taevaseid õpetajaid ja nende tarkust. Siia kuuluvad ka maised õpetajad. Selle bukvitsa alla kuulub nii vaimne õpetaja, kui vaimne õpetus. Kõike seda sisaldab antud bukvitsa. Me vaatame maalt päikest ja päike on meile valguse allikas. Me võime seda tähte ka nii mõista. O on ümmargune, aga ta on suletud ring. Ringiga on aga see lugu, et ta rahuldab neid, kes ringi sees on, kes aga väljaspoole murravad, see ring neid enam ei rahulda.  Võib -olla algselt oli see bukvitsa selline, et tal olid ringid üksteise sees. Inimese püüd on aga jõuda järgmisse sfääri ehk ringi.

 Покой -  pakoi – rahu, kes tähelepanelikult seda bukvitsat vaatab, siis sellel on kaks vertikaaltelge ja üks horisontaalne telg. Seda tähte silmitsedes, võite juba ise hakata tema iseloomu natuke sügavamalt mõistma. See bukvitsa tähendab rahu, just seda sisemist rahu, et meie aju saaks paremini tööle hakata. See on aga võimalik ainult siis, kui me peatame sisemise dialoogi. Meie aju saab töötada  alfa rütmil ja see bukvitsa seda tähendabki.

Vanasti öeldi, et aju asub rahu tasandil, nüüd räägitakse alfa tasandist, mis on üks ja seesama. Alfa aktiivsus on parapsühholoogide väljend. Mina tahan, et te hakkaksite mõistma, et erinevates vaimsetes õpetustes tegelikult sisuliselt räägitakse samadest asjadest. Kui me mõistame, et rahu ja alfa aktiivsus on üks ja seesama, siis hakkame mõlemast paremini aru saama. Rahu seisund on see, kus inimene ei anna energiat välja, vaid hakkab seda saama. Rahu - see on oma elujõu taastamine. Aga see ei tähenda tegevuse lõpetamist. See tähendab kindlat režiimi. Ideaalne oleks saavutada tasand, kus inimesed töötavad rahu tasandil. Siis saavad nad midagi lisada oma töö tulemusele. Kui inimene on väga aktiivne, siis tal see omadus puudub ja ta töötab automaatselt. Seega – kui me tahame saavutada head tulemust, ei tohi kiirustada. Bukvitsaga töötades me vajame püha rahu. Ja just seda annab meile edasi  bukvitsa  Покой.

Viimane täht kolmandas reas on  

Pечи-  retsi - kõne

See täht viitab sellele, et midagi on vaja täiustada, parandada, korda teha. See on aktiivne tegutsemine millegi korrastamiseks. Millegi kõrvale lükkamine, mis ei ole vastuvõetav, mis ei ole sobilik, mis ei ole eetiline. See on loominguline korra loomise  protsess. Tänapäevases kõnepruugis võib see täht  kanda mõistet analüüs. Analüüs ja süntees. Analüüs  – me jagame terviku osadeks. Süntees –  me paneme osad tervikuks kokku. 

Слово – slova – sõna, see on materialiseeritud sõna või täpsemalt -  kuuldavale toodud mõte. Selle bukvitsa lahti rääkimiseks on järgmine näide: vaatame kuupi, millel on erinevad joonistused külgedel. Kui kuup veereb mööda maad, siis ta ei saa jääda kõikide külgedega vastu maad. Ikka jääb ta ühele küljele neist paljudest. Kui kuubi vaatleja aga ei oska kujundlikult mõelda, siis iga pilt kuubi erineval küljel tähendab talle erinevat asja ja ta ei suuda  oma peas  nendest külgedest kuupi kokku panna. Ehk kui inimene räägib mingist tervikust, millel on erinevad iseloomulikud jooned, siis kuulaja, kes ei oska kujundlikult mõelda, ei saa tervikut  oma peas  kokku panna. Kujundlik mõtlemine on see, kui me oskame oma peas terviku luua. Kui me oskame sünteesida. Kujutame nüüd, et kuubi iga külg on erinev usund. Kujundlikult mõeldes me sünteesime välja igast  usundist olulise ja avastame ühised  jooned ning saame terviku. Tekib paradoks 1+1= 6 ( kuubi kuus külge). Tasapind muutus kuubiks. Võib ka olla, et ring muutub keraks, ehk sfääriks.

On matemaatika, mis kehtib siin ja praegu. On aga  matemaatika, mis kehtib igavikus ja seal on teised parameetrid. Kujundlik mõtlemine lubab meil tihti lugeda loetamatut, sest ta oskab ühendada erinevaid külgi. Kui inimene hakkab uurima erinevaid teadmisi, siis oma kujundliku mõtlemise ja sünteesiga saab ta väga palju targemaks.  Слово  on impulss. Ta on  maine avaldumine taevalikust mahust.

Твердо-  tverdo.

Tugevus, murdmatus, võimsus, võimalikkus – need on sõnad, mis iseloomustavad seda bukvitsat. See just näitab meile, et sõna peab olema kindel! Seepärast need tähed asuvad bukvitsas kõrvuti. See tähendab, et kui inimene on kindel oma sõnades, siis need sõnad mõjuvad teistele. Kui inimene aga ei ole kindel, mida ta räägib, vaid loob endale sellest lihtsalt illusiooni, siis sõna ei mõju. See tähendab, et ta teadvuses usub, aga alateadvuses ei usu enda sõnu. See on enesepettus. Seetõttu tuleb rääkida seda, milles inimene on veendunud. Näide: vanemad rääkisid oma teismelisele lapsele, et suitsetamine on kahjulik. Kordasid seda aina ja aina, aga laps suitsetas edasi. Kaebasid siis oma muret   vaimsele  õpetajale. See vaatas poissi, mõtles , mida talle öelda ja sõnas : suitsetada on kahjulik! Ja noormees jättis suitsetamise maha. Õpetaja oli oma sõnades täiesti kindel ja see mõjuski. Tähtis on meie sisemine veendumus millest me räägime. Muidugi väga palju oleneb ka  bukvitsa numbrilisest tähendusest, aga seda me praegu ei jõua käsitleda. Selleks on eraldi kursus. Aga veelkord, sõnade mõju oleneb meie sisemisest seisundist. Tähtis on jälgida, mida me räägime ja kuidas me räägime. Kui sa tegid oma suu lahti, et midagi öelda, siis las su sõnad olla targemad vaikimisest. Seega, kui sul ei ole midagi öelda, siis parem vaiki. Muuseas, paljud sõnamised meie kultuuris lõpevad sõnadega: ... ja olgu kindel mu sõna!

Ук – uk

See bukvitsa tähendab millelegi  lähenemist. Tuleb muidugi aru saada, et mina tutvustan teile bukvitsat oma subjektiivsest vaatenurgast.   See on lähenemine millelegi, lähenemine eesmärgile, lähenemine ühtsusele, lähenemine  mõistmisele. Ehk, see on lähenemine millelegi soovitule. See, mis oli kaugel, tuleb nüüd lähemale. See tähendab meile prioriteeti.

Оук – ouk

See tähendab - seisa kindlalt, reeglid, põhimõte. Näiteks muusikule on see kammertoon pilli häälestamiseks. See on kontroll, et oleme õigel teel. See on kontrollsüsteem, teadmaks, kui õigesti me tegutseme. Kirjutatud reeglite osa aina muutub ja täieneb. On aga ka kirjutamata seadused. Vanasti ei olnud vaja reegleid kirjutada. Südametunnistus oli see, mis kontrollis inimese käitumist. s.t. inimene ise.

Need ei ole reeglid, mida me tahaksime rikkuda, vaid reeglid, mis aitavad meid ennast kontrollida, et me püsiksime õigel teel. Me tahame kontrollida, et käituksime igavikuliselt õigesti.  Need on reeglid, mis aitavad rahvastel ennast alal hoida. Need reeglid on meie alateadvuses, igavikus. Ja jälle saame vaadata neid kõrvuti olevaid bukvitsaid.  Оук on igavikus, üleval, Ук  on siin ja praegus all. Оук  on meie bukvitsa keskmine täht. Kui vaatame bukvitsa tabelit, siis rist läbib seda tähte ja ka diagonaalid läbivad seda tähte. Kindlad reeglid hoiavad kõike koos. Kõik pöörleb selle tähe ümber.

Meeldetuletuseks, et kõiki bukvitsa tähti tuleb vaadata bukvitsa tabelist, mis on internetist kättesaadav. Mina( tõlkija) ei saa neid õiges kirjapildis siin edastada!

Ферт – fert -  see on järgmine bukvitsa täht. See tähendab uhkust, suuremeelsust, suursugusust. Igipõlises muistses tähenduses aga  kujutab see bukvitsa inimest, kes asub taevase igavikulise voo all. ( Ring, millest tuleb alla sirge joon). Suursugusus on seisund, mil inimene resoneerub oma esivanematega, on igavikulise  kogukonnaga ühenduses. Veelkord – suursugune inimene ühendab endas nii igavikulise, kui ka siin ja praegu  sugukonna.  Inimeste sugukond ei pea järgima oma vanemate tegevust (näiteks seppade perest pärit lapsed ei pea  ainult sepa ametit pidama) , vaid igal inimesel on oma ülesanne,  oma tee, mis tuleb tal endal leida. Jah, vanasti iga perekond viis põlvest põlve edasi oma vanemate oskusi. See oli neile turvaline viis elamiseks. Tänapäeval on kõik teisiti. Seega oluline ei ole inimese tegevus, eluala, vaid  suursugune inimene on see, kes suudab oma vibratsioonidega ühineda igavikulise sugukonnaga. Ehk teisisõnu inimene asub  igavikulise voo all, tema silmis on igavik, aga samas on ta ühenduses siin ja praeguga. Vaadake selle bukvitsa asukohta ka tabelis, jälgige tähti, mis on tema kohal.

Херъ - her-  See on taevane harmoonia, tasakaal. Meil on tasakaal taevase

 Херъ ja  iЖЭи- ižei- maise vahel. Kui meil on juttu maistest inimestest, kes omavahel tasakaalukalt ja harmooniliselt koos toimetavad, siis on meil tegemist  iЖЭи -ga, kui aga  tasakaal ja harmoonia on  inimese sees, siis see on  Херъ . Võib ka öelda, et  Херъ sünnitab  iЖЭи  ja  viimane on  igavikulise peegeldus siin ja praegus. Veel tahan juhtida tähelepanu sellele, et kõik bukvitsad jagatakse meessoost ja naissoost olevateks. Ja seda omakorda saab seletada гласный  ( vokaal-täishäälik)  ja согласный  ( kaashäälik )  põhjal. Tavapäraselt inimesed mõistavad seda nii, et täishäälikuga lõppev sõna on naissoost ja kaashäälikuga lõppev sõna on meessoost. Nüüd aga tahan rääkida sellest, et mees kannab oma sugukonna  geene. Naine aga sobitab need kokku oma  sugukonna geenidega. Ta sünkroniseerib need. Ta kannab oma isa geene ja sobitab need kokku oma mehe geenidega. Ehk kannab edasi mõlema sugukonna geene lapsi sünnitades. Mees vastutab oma sugukonna teadmiste edasiandmise eest järgmisele põlvkonnale, naine vastutab teadmiste jagamise eest kahe erineva  sugukonna vahel, sest naine kannab endas oma isa  liini ja viib samas edasi ka oma mehe isa liini oma laste kaudu. Seega mees on vertikaaljoonel ja naine horisontaaljoonel. Üks ei ole parem kui teine. Nad on võrdsed.  Tahan teile veel rääkida sellest, et kui  lugeda mõnda raamatut, siis see ei tähenda sugugi, et seal on kõik tõde. Raamatust võib leida momente, mis on tõesed ja samuti ka vastupidiseid.  Lihtsalt juhtus selline lugu, et kui ma soovitasin lugeda  Georgi Sidorova raamatut, siis mulle esitati süüdistus, et ma toetan meeste kooselu. Tahan teile kohe kinnitada, et ma ei tee seda mitte. Selline mõte, et meessugu on kõrgemal positsioonil kui naissugu, on samuti absurdne mõte. Küsimus aga on teravalt päevakorras, sest ajaloo õpetamisel kasutatakse järgmist skeemi: vanal ajal on leitud palju lapseootel naiste skulptuure ja sellest on tehtud järeldus, et siis valitses maailmas matriarhaat. Hiljem näeme kunstis palju meesfiguure ja jumala kujusid, järeldus on lihtne, nüüd valitseb patriarhaat. See on kunstlik arusaam, millel ei ole mingit tõepõhja all. Seda levitatakse aga seetõttu, et hävitada naistes naiselik ja meestes mehelik. Ja see, mis sünnib praegu Euroopas  näitabki milleni see viib. Tahan rõhutada, et mitte keegi ei pea kedagi teenima, kummardama. Indias on ajalooliselt välja kujunenud see, et brahmanid ( usuõpetajad) on ainult mehed ja sealt siis meeste tähtsuse esiletoomine. Sama on õigeusu kirikutes ja moslemitel on samuti preestrid kõik mehed. Usundiõpetused väidavad, et mehed on taevased olendid, naised maised ja alaväärtuslikumad. See omakorda on oma mõju avaldanud naistele, sisendades neile, et nad on teisejärgulised olendid siin maailmas. Selline  sajandite pikkune suhtumine on viinud aga naiste protestimisele, mis väljendub feministlikus liikumises. Ehk kui vedru viimaseni kokku pressida ja ta siis  lahti lasta, siis hoidke alt, milline jõud selles varjul on. See aga on energia raiskamine.  Ei saa öö valitseda päeval ja vastupidi. Kõikide nende naisi alandavate suhtumise tulemusel ongi maailm muutumas selliseks, kus naised ei ole enam naiselikud ja meestest kaob mehelikkus ja just seda me ümberringi näemegi. Aga mõlemad pooled on ühevõrra tähtsad!  See on tegelikult võrdhaarne rist. Vertikaal - mehelik, horisontaal -  naiselik. Mehed võivad jõuda vaimsetes tegevustes kõrgustesse, samuti võivad seda naised. Nad on võrdsed!

Järgmine bukvitsa on отъ – ot

Отъ -  ( vaata bukvitsa tabelist kirjapilti!)  Nagu tagurpidi keeratud Mac Donalsi märk. Jällegi väga omapärane täht. Kui ma seda uurisin, siis sain ma  sellest tähest aru teda matemaatilisest lähtepunktist vaadates. Numbrina see täht  väljendab 800.  Mina järeldan, et see bukvitsa tähendab eesmärgi saavutamist. See tähendab püstitatud eesmärgi saavutamist, millele järgneb uue eesmärgi püstitamine. Ehk teisisõnu läbides spiraalil ühe ringi, oled jõudnud järgmisele tasandile ja püstitad järgmise eesmärgi. See täht väljendab kolme pingutust:  esiteks sead eesmärgi, siis mõtled kuidas seda saavutada ning lõpuks jõuad sihile. Muuseas, vaadake selle bukvitsa kohal olevat bukvitsat Pеци. See tähendab ju millegi korrastamist, korda seadmist. Seega mõlemad bukvitsad täiendavad teineteist. Siinkohal tahan teile öelda, et kui te kodus bukvitsaga tegelete, siis on täiesti loomulik, et teil tekivad nende tähtedega oma kujundlikud mõtted, mis teie alateadvusest esile kerkivad, oma arusaam ja nii see ongi ju mõeldud. Igaühel on oma tunnetus ja bukvitsa räägib igaühega temale arusaadavas keeles. Selles seisnebki bukvitsa võlu ja omapära.

Järgmine bukvitsa uuel real tabelis on

цы - tsõ- see on eesmärk. Pange tähele, et eelmine bukvitsa tähendas 800, see bukvitsa aga tähendab 900 numbrilises väljenduses. Ehk ( vaadake tabelis neid bukvitsaid) .  Pеци ( 100) + отъ ( 800) = цы( 900)

See aritmeetika ei ole lihtsalt numbrite liitmine, vaid see annab tähtedele sügavama tähenduse. Ehk lahti rääkides: mul on vaja midagi korrastada, ma püstitan  eesmärgi,  mõtlen läbi ja tegutsen ning saavutan eesmärgi.  Seepärast ma toongi teile näiteid, et te mõistaksite, mida selline aritmeetika endast kujutab. Veelkord tuletan meelde, et bukvitsa numbritega tutvumine on eraldi kursus ja soovitan huvilistel seda vaadata.

Kui te võtate mitme arvuga tehted, siis  bukvitsaga tegeledes on see põnev rännak läbi kujundliku mõtlemise.

Червл-  tšervl - on järgmine bukvitsa. See on piir ja see on ilu. Sellel bukvitsal me  rohkem ei peatu.

Järgmine bukvitsa on  ша – ša -  see bukvitsa tähendab ruumi, avarust, piiritust, mitte ainult geograafilisi tähendusi, vaid ka  hinge suurust, hinge avarust. Samuti tähendab see energo-informatsioonivälja. Näiteks ristiusu energo-informatsiooniväli, ehk ristiusu ergregor. Teatud mõttes me võime ka internetti, kui infovälja, siia kuuluvaks lugeda. Samuti kuulub siia virtuaalmaailm.

Järgmine bukvitsa on  шта- šta- meenutab pildiliselt  kolmharki, Surmaingli saua. Surmaingel aga ei tähenda halba. See tähendab seda, et ta hävitab meis olevat ebatäielikkust. Bukvitsa ise aga tähendab kaitset, kaitstust. Tähendab meid kaitsvat struktuuri. Teatud mõttes taevane kaitseingel kuulub ka selle bukvitsa alla. 

Kolmhark on ka Ukraina riiklik sümbol, see aitab põletada riigi Karmat.

Эpъ  - er - tähendab meil seda, mida inglise keeles tähendab – ing. See on lõpetamata tegevus. Ehk tegevus, mis antud hetkel jätkub. See tähendab, et inimestel on väga lai valik  teha erinevaid tegevusi. Tähtis on aga, et nad loovalt tegutseksid. See on loomise protsess.

Эpъы- erõ - ühtsus

 Ь – juba teostatud, lõpetatud tegevus.

Neid kolme bukvitsat tulebki koos vaadata. Ь tegevus on minevikus ehk igavikus, aga lõpptulemus on  siin ja praegus. Sellest arusaamiseks kujutage jälle ringjoont, mille keskpunktis oled sina. Sa mõtled eesmärgile, mida tahad saavutada  Ь ja see on veel igavikus, üleval, sest sa ei ole seda veel jõudnud teostada. Ringi all aga on Эpъ – tegutsemine eesmärgi saavutamise nimel. Kui tegevus on lõpetatud ja eesmärk saavutatud, siis bukvitsad vahetavad kohad ja  see mis oli igavikus ( üleval), on nüüd siin ja praegus ( all).

Uuel real on juba keerulisemad bukvitsad.

ЯтЬ – jät - ukraina keeles kõlab nagu i ja e, vene keeles aga je. See on taevase ja maise ühtsus. See on tema põhiline tähendus. See tähendab voogu Maalt Taevasse ja voogu Taevast Maale. See on Praegu Igavikus ja Igavik Praegus.

Selle bukvitsa kustutamine  praegusest tähestikust viidi läbi meelega, et tekitada dissonantsi maise ja taevase vahel, viia kõik tasakaalust välja. See bukvitsa kõrvaldati 1917. aastal, siis kui toimus Oktoobrirevolutsioon.

Юнь – jun – juuni - selle bukvitsa kuju on väga oluline. Ta ei tähenda halba, nagu praegu arvatakse. Ühelgi bukvitsal ei ole halba tähendust, sest maailm luuakse + märgi all. Me ajame tihti segi mõisted hea ja halb mõistetega mugav ja ebamugav. Ja tihti  positiivse tulemuse saavutamiseks peame läbi tegema ebamugava tegevuse.  Ehk - on Jumalik voog, millest inimene kukub välja, eraldub. See toob kaasa millegi halvenemise. Siit ka sellised väljendid юродивый – tähendab poolearuline, ebanormaalne, nõdrameelne, kurjast vaimust vaevatud. Või siis väljend – sugukonnast välja kukkunud.

 Siia kuuluvad ka nimed  Julia, Jura. Julia tähendab sõnamängus inimeste seast välja langenud. See nimi on seotud ka  juulikuu nimega. See aga tähendab seda, et sellist nime kandev inimene saab liikuda sinna, kuhu teised ei saa, s.t. teistele vastassuunda. Tahan teile selgitada, et kui me liigume valguse poole ja keegi langeb sellest voost välja, siis  on see tema arengule vähikäik. Aga kui kõik liiguvad hukatuse poole ja keegi langeb sellest alla liikuvast voost välja, siis on see temale pääsemine. Julia ja Juri nime kandvad inimesed aga saavad liikuda üldisele voole vastassuunas. Neile on see kerge. See sobib siis, kui üldine voog on teel alla, hävingu suunas. See tähendab, et need ei ole halvad nimed, ei kahjusta inimest kuidagi. Aga kui vaadata nime Juri, siis selle nime ruunimärk on Jur ja see tõesti tähendab halva poole liikumist. Seega see nimi märgib liikumist sinna, kuhu teised ei lähe. Bukvitsa seisukohal aga see nimi ei kanna endas midagi halba. Kõikidel inimestel, kelle nimes on  Jun on, on täheldatud seda, et nad on endassetõmbunud ja rohkem üksildased. Aga läheme kaugemale sellest lasteaiamängust - hea või halb. Tegelikult ei ole olemas head või halba. On olemas teie tegutsemine kas ühes või teises suunas. Näiteks juristide voog üldiselt ei tööta oma südametunnistuse järgi. Eriti kui suured rahad on mängus, või neid survestab mingi võimul olev grupp. Kui siit sellest voost keegi eraldub ja hakkab tõesti ausalt inimese huve kaitsma, siis on see eraldumine väga teretulnud. Tuleb aga aru saada, et vaimsel arengul on kõige tähtsam inimesel  tegutseda nii, et see oleks tema arengule kasuks. See peab olema võtmeküsimuseks. Veel on väljend юлить.

See tähendab seda, et kui ausate inimeste grupis keegi hakkab valesid asju tegema, siis öeldakse selle kohta юлить ( sebima) . Pange tähele, et Юнь see tähendab julgeda tänapäevasest inimeste voost välja astuda ja olla mina ise, mõtlemata ja põdemata selle pärast, et mida teised minust arvavad. Las räägivad, mida tahavad, see minusse ei puutu.

Харь- har - (jälle vaadake õiget bukvitsat tabelist. Mina kirjutan  häälduse).

Однородность – see tähendab ühesugusust. See bukvitsa on seotud bukvitsaga  iнит. See tähendas kogukonda mingite kriteeriumite järgi.

Харь aga ongi see kriteerium ehk parameeter. See võib olla kogukonna veresugulus või ühine keeleruum või mis iganes neid ühendav kriteerium.

Эдо – edo - see bukvitsa tähendab terviku puudutust. Lahti seletatuna me puudutame mingit tervikut ja sellest puudutusest voolab meisse arusaam. Näiteks puudutan  seinal olevat tahvlit. Käsi tunneb, et pind on sile , jahe.

Praegu me puudutame bukvitsat. See on ka terviku puudutamine ja siin juba tekivad meil omad arusaamad ja mõtted selle kohta. Me teame, et ta on tervik ja võimas teadmiste allikas, aga hetkel me alles puudutame teda. Meie teadmised ei ole veel lõplikud. Seega võime öelda, et kogu meie seminar on Эдо. Me puudutame tervikut ja saame siit juba natukese teadmisi. See ongi  Эдо.

Умъ- um - ( kirjapildis esimene täht on tagurpidi macdonalsi täht). See täht tähendab sära, hiilgus, kiirgus. See on kiirgus, mis muudab energo-informatsioonivälja ümber  kiirgusallika. Умъ  rollis võib olla näiteks inimene, kellel on teistele mõjuv kiirgusväli. See võib olla patarei. See võib olla elektripuhur, mis soojendab õhku. See võib olla ka tuumareaktor, mis kiirgab radiatsiooni. See võib olla kiirgav objekt või objekt, mis tekitab kiirgust. See kiirgus aga muudab midagi.

Енъ – en - see on millegi kujund.

Одь – od - See bukvitsa tähendab tarkust, mida antakse edasi põlvest põlve. Need on ka elukogemused, näiteks isa õpetab poega puid lõhkuma, või naela seina lööma. Ka see on  Одь . See võib ka olla energeetiline ülekanne, omamoodi initsiatsioon. Muuseas meil Ukrainas on paljudel inimestel maagilised võimed. Uuring on selgitanud, et igal teisel inimesel on need suuremal või vähemal määral olemas. Valgevenes on need võimed igal kolmanda, Venemaal aga igal neljandal inimesel. Väikestel rahvastel on need ka suurel määral olemas. Meil Ukrainas antakse võimeid üle kas puudutuse või pilgu kaudu. Pilk on ka väga võimas jõud. Piisab ainult inimese naha puudutamisest, kui ollakse temaga ühel lainel ja nii saab oma võimeid teisele üle kanda. Juhtub see tavaliselt siis, kui nõid tunneb, et tal on aeg teispoolsusesse lahkuda ja ta teab, et ta peab oma ande edasi andma. Tavaline on see, et oma anne antakse üle põlvkonna edasi, see tähendab, et vanaema annab selle lapselapsele või vanaisa  annab selle lapselapsele.  Samas võib seda üle anda ka ema tütrele, isa pojale. Ukrainas on tavaline see, et anne liigub üle ühe põlve edasi. Ja see initsiatsioon  toimub siis puudutuse kaudu.

Aga on veel teine moodus. Tumedad nõiad, kes käivad mööda tumedat, enesehävituslikku teed, neil on vajadus enne surma  see must koorem kellelegi ära visata ja seetõttu nad ringlevad  musta kupliga kirikute ümber. Meestele on raske seda üle kanda, aga naistele on seda kerge teha. Ja see juhtub siis, kui tumeda kupliga kirikus keegi elatanud naine noort neidu juhuslikult puudutab. Neiu on vastuvõtja. Ja naha puudutuse kaudu saab selle koleda ande endale. Seetõttu tuleb see teadmiseks võtta ja käia kirikus nii, et oled riietega kaetud. Ja muidugi see juhtub just mustade kuplitega kirikutes. Seega - olge ettevaatlikud! Jätke siis meelde, et  Одь see on oskuste edasi andmine. Ükskõik, kas need on positiivsed või negatiivsed oskused. Siia kuulub ka läbitöötamata karma, mida võidakse järgnevale põlvele edasi anda seetõttu, et vanemad või vanavanemad ei saanud karma lunastamisega hakkama. Skandinaavia nõiad töötavad just selle energiaga. Aga see bukvitsa näitab, et  Одь  on seotud perekonna liiniga. Mida rohkem inimene elab oma sugukonna traditsioonide järgi, seda rohkem on temal  Одь energijat. Seega on oluline taastada oma sugukonna traditsioonid. Isegi, kui keegi teine traditsioone ei täida, saate teie neid ikkagi elustada. Ja sellega seoses hakkab teile tulema juurde palju energiat, mida saate rakendada  millegi uue algatamiseks.

Ёта - ( jota, sõna hääldus)  väga lihtne, millegi  tundmine, tunnetamine. Pange tähele, et siin me näeme kahte bukvitsat, mis on omavahel ühendatud. ( vaata tabelist!)

iЖЭи Енъ  .  Енъ on kujundlik sõna, aga iЖЭи on voog taevastest kõrgustest. Ja need kaks on omavahel ühendatud. Mõlemad mõjutavad teineteist. See tähendab, et saab   jumalikku voogu kujundlikult väljendada. Ehk saab lugeda informatsiooni, mis tuleb igavikust, kujundlikult. Vaat selline piir. On ütlemine: Jota on teadmiste mõõtühik.

Ота -  See bukvitsa meeldib mulle väga! See tähendab millegi mittetunnistamist, millegi mitte omaksvõtmist.

Кси -  ksi - see on meie hinge struktuur. Nüüd vaatame kõiki kolme bukvitsat kõrvuti Ёта Ота Кси ja saame lugeda siit välja järgmist: Teadvus ei tunnista hinge, või teadmine ei võta omaks hinge. Kui me seda vaatame, siis midagi on nagu valesti. Kohe selgitan. Vaatame, milles on võti. Teadmine sellest, mida me ei tunnista, ei võta vastu, tugevdab meie hinge, vaimu.

 Vaadake, mõistete - võtan vastu, ei võta vastu, tunnistan, ei tunnista vahel on suur vahe. Meie vanas kultuuris on kombeks kõigepealt õppida, teha asi endale selgeks ja siis otsustada, kas see on meile vastuvõetav või mitte.

Kaasajal on aga nii, et mingi uue asja puhul kõigepealt minnakse väga emotsionaalseks. Teadmata, milles asi, mida miski kujutab, otsustatakse kohe, et see meeldib mulle või vastupidi, ma ei tea, mis see on ja ei saa sellest ka aru, järelikult see on mulle vastuvõtmatu. Tahan öelda, et tark inimene kõigepealt teeb endale selgeks mida mingi asi endast kujutab ja siis teeb järelduse, kas see on sobilik talle või mitte. Aga mitte nii, et kõigepealt võtan mingi uue idee vastu, aga pärast alles hakkan uurima, et mida ma siis ikkagi vastu võtsin.

Taha veel teile selgitada, et tänapäeva inimesed kiirustavad  järelduste tegemisega. Minul oli selline juhus, et ma sain enda käsutusse raamatu mustast maagiast, täpsemalt nekromantiast. See oli mul kodus ja ma lugesin seda, sest tahtsin teada, kuidas asjad toimivad. Ma ei praktiseerinud midagi, vaid tahtsin teada  toimimise põhjuseid, milleks ja kuidas midagi tehakse. Mulle tuli külla neiu, kes märkas raamatut minu laual ja tegi kohe järelduse, et ma tegelen musta maagiaga. Meie suhted jahenesid, lisaks ta teatas  teistele, et tegelen lubamatute asjadega. Kulus palju energiat, et seda vale arusaama kustutada. Inimesel on õigus teada, mis on mis ning teha siis enda jaoks valikuid. Inimestel on kahjuks selline komme, et kui nad näevad, et ma tunnen huvi demonoloogia ja nekromantia vastu, siis järelikult olen ma must maag. Mina aga tahan teada, mis see on, millised on toimemehhanismid. Kui ma olen selliste asjadega kursis, siis ma tean, mis selles kõigis halba on. Siis ma saan teha õigeid valikuid.

Seepärast ma rõhutan – vaja on teda saada infot selle kohta, mis on meile vastuvõtmatu. Kui ma olen asja endale selgeks teinud,  alles siis saan teha õige valiku. Meil on vaimseid koole, kus õpitakse religioone, mis on meile vastuvõtmatud, selleks, et mõista, miks see nii on. Ja seda mõtet kinnitavad need kolm kõrvuti asetsevat bukvitsat. Me teeme endale selgeks meid huvitava materjali, järeldame, et see meile ei sobi ja jätame selle kõrvale.

Mul on olnud huvitav jälgida inimeste otsinguid, kui nad on pidanud kolme kõrvuti asuvat bukvitsat analüüsima. Mida need koos meile räägivad, kuidas on nad omavahel seotud, mida keegi on osanud neid tähti vaadates välja lugeda. See on väga põnev.

Пси- psi - see on hing. Hing, see on inimese peenkeha. Psi-võimed tähendavad seda, et inimene oskab oma peenkeha valitseda ja juhtida.

Фита – fita - tema kujundlik tähendus on ühtsus loodusega. Looduslik maailm ja inimese ühtsus sellega. Naiste nimed, kus on f ( vaata bukvitsa tabelist) kirjutatakse selle bukvitsaga, meeste nimed aga  bukvitsaga Ферт, näiteks Feodor.

Ижица – ižitsa - nauding, mõnu. See kõik väljendub maises, nüüd ja praegus. Näiteks kui surmväsinult voodisse heita, siis hetk enne uinumist tunned mõnu saabuvast puhkusest. Samuti tähendab see maitsva toidu nautimist jne.

ижа- iža - on bukvitsa viimane täht. See bukvitsa sümboliseerib aega, aja mõõtu, aega tervikuna. Konkreetne ajamõõduühik. Seda bukvitsat vaadates te näete, et aeg liigub nii ühte kui teistpidi ümber keskpunkti. (vaata bukvitsa tabelist).

Ma õnnitlen teid! Me oleme  bukvitsa tabeli lõpuni läbi vaadanud! Me oleme kokku puutunud ehk puudutanud Эдо bukvitsat. Oleme puudutanud tervikut ja saame nüüd juba iseseisvalt seda uurima hakata.

Nüüd aga tahan teile rääkida plaksutamisest. Mis on plaksutamine energo-informatsioonilisest vaatepunktist? Seda kasutatakse alati kindlatel eesmärkidel. Seda kasutati väga aktiivselt selle ajani, kui kõik ei olnud pea peale pööratud. Seda tehti nõukogude ajal. Aplodeerime kõik koos. (loengul olijad teevad seda). Andrei küsib, mis tunne teil oli, mis tunne on nüüd?

Ja selgitab siis: tsaari ajal näiteks  kuulasid inimesed kontserdisaalis sümfooniat ja laadisid ennast selle tundega, mida muusika neis tekitas. Kontserdi lõppedes nad plaksutasid hääletult, sümboolselt ja siis lahkusid vaikselt saalist, et säilitada seda tunnet, seisukorda, mida muusika neis tekitas. Kui aga midagi ei meeldinud, siis hakkasid nad kõvasti plaksutama, et ära nullida, kustutada seda tunnet, mis neid ärritas.

Nõukogude ajal võeti kasutusele meeletu plaksutamine ( kestvad kiiduavaldused) selleks, et ära nullida positiivne tegevus. Inimestele tekitati vale arusaam, et mida rohkem me plaksutame, seda rohkem me seda inimest austame. Võtke siis teadmiseks, et slaavi kultuuris прохлопать   vene keeles tähendab võimalust maha magama. Seega kui te tahate mõnda negatiivset asja ära nullida, siis plaksutamine aitab just seda teha. Kui aga tahate mingit imelist seisundit endas hoida, mida mingi sündmus teis on tekitanud, siis ärge plaksutage.

          Nüüd aga tahan teha õpitust kokkuvõtte ja pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Tahan teieni tuua teema, mis alguses tundub, et ei ole bukvitsaga seotud. Nimelt see on jagamine. Tänapäeval me loeme põhiliselt põnevaid materjale internetist. Inimesed kirjutavad vähe oma mõtteid käsitsi vihikusse. Ka loengutel kasutatakse juba arvuteid, et kuuldud teadmisi kohe sinna  sisse trükkida. Te nüüd mõtlete, et mis seos on sellel küll bukvitsaga, aga ma ütlen, et see seos on otsene. Kas te olete tähelepanu pööranud sellel, et meie esivanemad Kuldsel Ajastul ( ajastuid tagasi), oskasid muutuda valguseks, oskasid läbida erinevate maailmade väravaid, rändasid Päikesesüsteemis. Neil olid kolossaalsed saavutused tehnilisel tasemel,  nende loodud tehnilised vahendid olid elusad, hingestatud, nad suhtlesid oma peremehega. Selles seisnebki erinevus nende ja tänapäevase tehnika vahel. Meie tehnika on surnud, elutu, aga neil oli kõik hingestatud.  Kogu selle tehnilise rikkuse juures ei olnud nad loonud masinat raamatute tiražeerimiseks. Neil ei olnud trükimasinaid. Kõik raamatud olid kirjutatud käsitsi. Kas olete seda märganud? Esimene trükimasin leiutati 15. sajandil Guttenbergi piibli trükkimise jaoks. Selle ajani olid kõik raamatud  käsikirjalised. Võime mõelda meie Veedade peale, mis on kümneid tuhandeid aastaid  tagasi kirjutatud. Kõik olid käsikirjalised ja ühes eksemplaris. Mõnedest oli tehtud paar ümberkirjutatud koopiat, selleks, et teadmine mingi õnnetuse tõttu ei läheks kaduma. Neid ei tiražeeritud. Miks? Aga sellepärast, et koopia tegemine lahjendab energo-informatsioonilist välja. Iga koopia, mis on originaalist võetud, kannab nõrgemat energiat. Seetõttu isegi siis, kui Venemaale toodi vägisi ristiusk, siis vanad pühakud, kes läksid sellega kaasa, et midagigi oma pühast säilitada, tõid vanadest kommetest ka selle endaga kaasa, et  pühade raamatute ümberkirjutamine usaldati ainult neile, kellel oli vaimulik haridus. Miks oli selline tähelepanu sellel, kes kirjutas ümber lihtsat teksti? Aga saladus peitubki bukvitsas. ( Nende bukvitsatega, mis on bukvitsa tabelis, ju vanasti tekste kirjutatigi). Need tähed varjavad ju endas mõõtmatuid teadmisi! Iga täht kannab endas mõtet, maailmavaadet. Kui inimene oma käega kirjutab tähe, siis paneb ta sinna ka enda tahte pingutuse. Lisaks sellele on igal inimesel oma käekiri. See on individuaalne ja kordumatu ning iseloomustab seda inimest. Ja vastavalt sellele, kas ta kirjutab otse, kaldu( paremale või vasakule), ümarate või kitsaset tähtedega, võib väga palju öelda selle inimese kohta. Vanasti aga kirjutati ju veel hoopiski tindi ja hanesulega. See omakorda näitas, millise tugevusega  sulele vajutati. Mida tugevamini vajutati, seda paksem tuli joon. Ja niimoodi sai tähte vaadates näha, kuhu kirjutaja oli sulele rohkem vajutanud  ning kuhu vähem. Selle lahtimõtestamine on väga põnev teadus ja selle juured ulatuvad sügavale minevikku. Miks ma seda räägin? Aga sellepärast, et praegu liigub kõik selles suunas, et varsti inimesed loobuvad käsitsi kirjutamisest ja tulevased põlved ei oskagi seda enam teha kui tehniline progress sellisel kiirusel jätkub. On märgata soovi, lülitada inimene kirjaoskusest välja s.t. Et inimene ei saa enam ennast väljendada käsitsi kirjutamise kaudu. Praegu on nii, et käekirja  alused saab laps koolis hinde. Teda sunnitakse kirjutama kindlate reeglite järgi, kindla standardi järgi. Ka täiskasvanutega on nii, neid surutakse raamidesse, nõutakse kindlate standardite järgi kirjutamist. See tähendab seda, et ei tohi kirjutada mõnda tähe teisiti, kui kirjatehnika seda ette näeb. Selline käekirja korrigeerimine ja standardiseerimine on viinud selleni, et tahtlikult kõrvaldatakse võimalus inimese käekirja järgi lugeda välja tema iseloom. Nüüdseks ongi inimesed juba surutud  4 gruppi - sa oled kas sangviinik, flegmaatik, koleerik või melanhoolik. Seda on kindlalt suunatud, et viia inimese isiksus kindlatesse raamidesse. Nüüd jätkatakse seda survestamist, sest soovitakse, et inimene kirjutaks aina rohkem klaviatuuril ja aina vähem kirjutaks käsitsi. Mina aga tahan tuua teieni arusaama, et bukvitsa, mis on kirjutatud käsitsi ja bukvitsa, mis on klahvile vajutamisega ilmunud arvutiekraanile, omavad täiesti erinevat energiat. See, mis on arvutiekraanil, seda objektiivselt ei ole olemas. See on virtuaalmaailmas. See kaob, kui ma arvuti vooluvõrgust välja lülitan. See on kunstlik vorm, mida tekitatakse elektriväljas. Bukvitsas sellist varianti ei ole. Bukvitsa töötab sinuga siis, kui sa kirjutad seda oma käega paberile.

Raamat aga on mehhaaniliselt paljundatud, tiražeeritud. Inimene, kes kirjutab raamatu käsitsi,  paneb enda emotsioonid ja tunded kirjutades igasse tähesse. See raamat on unikaalne ja ainukordne. Sellist teist rohkem ei ole. Kui see nüüd ümber trükkida ja tiražeerida, siis lahustub see unikaalsus ja ainukordsus  peaaegu ei millekski. Ennustan teile, et  võimalik, et juba 100 aasta pärast vaadatakse neid raamatuid, mis meie ümber on , kui informatsioonilist prahti. Vana Slaavi kultuuri bukvitsaid lugedes, mis on käsitisi kirjutatud, inimene saab informatsiooni ja tunnetab seda ka  läbi kirjutaja käe,  läbi tema energia, mis sinna on pandud.  Muidugi ka trükitud raamatus on informatsioon ja energia, aga see on kordades väiksem sellest, mis on varjul käsitisi kirjutatud raamatutes.

Vanasti kirjutasid  vaimsed õpetajad ka päevikuid, kuhu nad panid kirja oma elu kulgemise ja kogemused. Nad kirjutasid sinna ka oma vaimsetest otsingutest ja kogemustest. Kui inimene lahkus siit maailmast, siis see päevik oli omamoodi unikaalne kogum tema maailma kogemisest. See oli väga hinnaline ja unikaalne artefakt. Sellepärast, et raamatud kirjutati käsitsi ja ainueksemplaris, on neid meie ajani nii vähe säilinud. Ja tahan öelda, et koopiad kannavad endas vähem energeetikat kui  originaal.

Tahan teid kutsuda üles rohkem käsitsi kirjutama. Tuleb töötada selles suunas, et ennetada sündmusi, mitte kurta tagajärgede üle. Ma tahan tuua teieni  mõistmist, et te õpiksite kirjutama oma käega   käsikirjalisi tekste. Nii lihtne asi. Veelkord kordame läbi – inimesel on oma kordumatu käekiri. Siis ühiskond sunnib seda kindlatesse raamidesse kaotades  suure osa tema isikupärast. Muidugi jääb midagi ka alles. Aga sellele järgneb nüüd järgmine etapp, kus käsitsi kirjutamine tahetakse hoopiski kaotada. Inimene vajutab klahvile ja tulevad ühesugused tähed ilma mingi individuaalse omapärata. Tekib tänapäeva keeles universaliseerimine, mis tähendab terviku ühtlustamist ja mis kindlasti toob kaasa ka  üksikisiku tähtsuse kadumise. Tahetakse kaotada tema universaalsust ja kordumatust. Ma tahtsin väga teie tähelepanu sellele momendile pöörata. Sellepärast palun ma teid kõiki, kes veel päevikuid ei kirjuta, seda tegema hakata, sest sellest saavad tulevikus hindamatud artefaktid, üks kõik, kes selle on siis kirjutanud. Tähtis on säilitada oskus kirjutada oma käega, sest nagu ma ütlesin, on tendents selline, et paari põlvkonna pärast inimene ei oska enam käsitsi kirjutada.

Tahan teile rääkida oma kogemusest. Ma kirjutasin ise käsitsi ümber vanade veedade tekste. Ja kui ma neid niimoodi ümber kirjutasin, tajusin ma nende sügavust palju rohkem. Ärge arvake, et ma kutsun teid üles raamatutesse põlgusega suhtuma, Mitte seda, vaid ma tahan öelda, et käsikirjalised tekstid kõnetavad teid palju rohkem ja palju sügavamalt. Kui te hakkate pidama päevikuid, siis te võite nendes kasutada bukvitsa tähti. Kuidas nimelt? Teades nüüd bukvitsate tähendust, teades nende kõla,  saate valida just endale sellel hetkel kõige rohkem sobiva tähe. Päevikute pidamine on levinud ja vana komme. Päevikut endale pidades saate te iseennast paremini mõista, saate enda sisemise valu näiteks kirjutada paberile ja selle ära põletada, siis seda tehes hakkab teil kergem. Kui aga kirjutate sama teksti arvutisse ja  siis põletate väljatrüki ära, seda efekti ei ole, kuigi mõlemal korral kasutate te oma tahet. Aga oma käega kirjutamises on vägi sees. Siin on ka selline seos, et oma käsikirja vaadates teie alateadvus  tunneb ära käekirja ja seob selle endaga.

Praegu aga on moes, et noorsugu peab elektroonilist päevikut ( tuues ettekäändeks selle, et ei jõua endale kaustikut osta). Neil ei teki sidet kirjutatud tekstiga, s.t. mingi side on, aga palju, palju nõrgem, sest see pole  käsitsi kirjutatud. Ja seetõttu ei saa nad päeviku abil lahendada oma sisemisi probleeme. Seepärast, pidagem päevikuid ja kirjutame neid käsitsi. Paljud, kes on hakanud Vana Slaavi kultuuriga tegelema, teevad seda. See aitab meil iseennast paremini mõista. Seetõttu palun ka teid seda tegema hakata. Muuseas, päeviku pidamise komme on väga vana. Ma isegi ei oska öelda, mitu tuhat aastat. Vajalik on see selleks, et luua side iseendaga. Mida rohkem te kasutate vanu bukvitsa tähti oma päevikus, seda paremini tugevneb side vanade teadmistega ja bukvitsad annavad neid teile edasi. Teie tunnetus hakkab aina paranema ja te hakkate vaimses arengus edenema. Meil on ametlikult praegu 33 tähte alfabeedis. Täiendage neid  vanade bukvitsatega! Nüüd on teil neid kokku 49. Neid kasutades te saate palju rohkem informatsiooni oma alateadvusest.

Me võime bukvitsa tähti kasutada, et tugevdada enda arusaamu.

Me võime ka lihtsalt kirjutada oma soovi. Näiteks kui kellelgi on probleem silmadega, keskenduge ja kirjutage:

Iga päev ma näen üha paremini ja paremini. Minu silmad on terved.

Raha tuleb minu juurde kergesti, suurtes kogustes ja täiesti ohutult nii mulle, kui ümbritsevale maailmale.

Igal päeval saan ma targemaks. Mõistan maailma paremini ja oskan Emakest Maad aidata.

Iga päev olen ma täidetud rõõmust ja armastusest ümbritseva maailma vastu.

Kui te oma mõtted oma käega üles kirjutate, siis te tugevdate oma soove ja nad hakkavad tasapisi täituma. Eriti mõjuv on see siis, kui te kasutate bukvitsa tähti, teades nende mõju ja jõudu. Teie alateadvus on õnnelik kui te bukvitsa tähti kasutate, sest ta on väga huvitatud, et vanad teadmised meie maailma tagasi tuleksid.

Isegi kui te neid tähti ei kasuta, võib juhtuda, et nad lausa plahvatuslikult kerkivad teie teadvusesse. Kui te olete täidetud rõõmuga neid tähti kirjutades, siis seda tugevam on impulss, mis esile kerkib.

Olete kuulnud, et maagid teevad inimestele tellimise peale kuuvalguses teatud geomeetrilisi kaitsesümboleid. Nüüd jälgib maagide kogukond suure huviga seda, kuidas Vana Slaavi kogukond bukvitsaga tegeleb ja seda lahti mõtestab. Nüüd on maagid ka ise valmis  bukvitsat oma rituaalides kasutama. See ei puuduta ainult slaavlastest maage, vaid ka neid, kes kasutavad ladina tähti. Kõiki neid huvitavad  maagilised momendid, mida nad saaksid praktikas kasutada. Nüüd kasutavad paljud maagid sõnu, mis on kirillitsas kirjutatud, see tähendab, nad kasutavad bukvitsat. Bukvitsa on kasutusel ka esoteerikute juures. Selge on see, et slaavlastest maagidel on kerge kasutada kirillitsat, sest ladina tähed ei kõneta neid ja peale selle nendes ei ole nii võimsat informatsiooni. Bukvitsa areneb tasapisi. Järjest rohkem on inimesi keda see huvitab ja järjest rohkem hakatakse tema määratult suurt sügavust mõistma. Neil inimestel, kellel on  kutsumus bukvitsaga tegeleda, hakkavad bukvitsa sügavamad teadmised  tasapisi arenema. Nad teavad, millises võtmes nad saavad  bukvitsaga oma elu ülesannete raames tegeleda.

Neile, kelle ülesandeks ei ole bukvitsaga tegeleda tutvusid sellega, puhastavad oma kõne parasiitsõnadest, puhastavad oma mõtted. Nad on lähenenud sellele energiavoole. Neil hakkavad tasapisi tööle peenmateriaalsed kehad. Lööb õitsele inimese tundlikus ja kaastunne. Paraneb arusaam iseendast ja ümbritsevatest inimestest. Kõik see on iseenesest juba väga hea! Ka see, et kuulates teise inimese kõnet, hakkate selle kaudu teda paremini mõistma, aru saama, kes ta tegelikult on. Seega te keskendute inimese kõnele ja näete selle kaudu temast suuremat pilti, sest oskate lugeda sõnade vahel olevaid mõtteid. Bukvitsa suurendab neid võimeid.

Tahan öelda, et praegu me alles õpime bukvitsat kasutama. Tema sügavamaks mõistmiseks läheb veel kaua aega. Kui suured avastused meid ees ootavad, ei oska keegi öelda. See on põnev ja mul on väga hea meel, et teil on tekkinud huvi selle vastu. Seetõttu ma tulingi siia seda seminari läbi viima.  On teil küsimusi?  Küsimus: kust saaks veel  bukvitsa kohta materjali?  Vastus: kõige rohkem materjali leiab internetist.

Küsimus: Kuidas bukvitsaga arvutatakse?

Vastus:  Sellel teemal ma korraldan eraldi seminari. Aga tahan juhtida tähelepanu sellele, et numbrite kirjutamist kasutataks õigesti.

A    B    г    д     Е    S   Z     и    Ф     I

1     2    3    4     5   6   7    8    9     1

Kirjutan nüüd bukvisaga numbri

134

Teadmiseks, et  P  - 100

                             л  - 30   

                             д- 4

Siis 134 kirjutatuna bukvitsatega on:

       P л  д

Numbrid 11 – 19 kirjutatakse aga järgmiselt- üks on ees ja siis 10 on järel ehk:

11     12      13 ......  19

A I      B I       г I  ...   ФI

Edasi kirjutatakse:

20      21      22     23 .  .   .     29           K   =  20

K      KA    KB   K г . . .  KФ

Bukvitsa tabelis on numbrilised väärtused tähtede juures kirjas.

Ühes brožüüris oli viga lehekülgede nummerdamises, seetõttu pöörasin sellele tähelepanu.

Kes soovib bukvitsaga edasi tegeleda, siis pidage meeles, et siin ei ole eeskujusid, keda järgida. Bukvitsa kõnetab igaühete omamoodi. Siin ei saa teistelt eeskuju võtta. Võib juhtuda, et näete näiteks tänaval mõnda reklaami ja teie alateadvusest hüppab välja  bukvitsa kujund. See on loomulik ja see bukvitsa siis on teile tähtis, kui bukvitsa sõna hüppab välja alateadvusest. Siis on see väga hea. Eriti kui te ei ole midagi küsinud. Kirjutage see bukvitsa kindlasti üles, sest see on teile tähtis. See tähendab, et teie alateadvus saadab teile sõnumeid sõnadest, mis võivad teid edasi aidata teie uurimistöös.

Kui te töötate bukvitsaga, siis te hakkate sõna otseses mõttes seespidiselt põlema. Teie südame tšakra ümber läheb kõik kuumaks. Bukvitsa on täidetud tohutu energiaga. See on aga loomulik ja seda ei ole vaja karta.

Kui te tegelete bukvitsaga ja tunnetate, et  midagi on valesti, siis ärge seda sõna kirjutage, sest sisetunne ütleb, et seda ei ole vaja teha. Bukvitsaga tegeledes tuleb oma sisetunnet jälgida. Tuletage meelde, mida ma rääkisin teile enesekaitsest.  Meie teadvus ei suuda bukvitsat haarata. Vastused, tunnetus, tuleb alateadvusest.

Kõige mõjusam on sõnade sosistamine, kui me midagi soovime. Sosistades on energia kõige suurem.

Bukvitsa on välja kasvanud ruunidest. Pidage meeles, et ruunid on kohutava jõuga. Asjatundmatu võib ruunidega tegeledes sõna otsese mõttes hulluks minna. Ärge mingil juhul laske ruunimärke endale nõelaga tätoveerida.

Näide: noormees leidis ruunimärgi ja arvas, et sellel on kaitsev omadus. Ta rääkis ja mangus ning tätoveerija tegigi talle soovitud märgi. Õige varsti tuli noormees tagasi ja palus, et tehtagu mida iganes, et ainult sellest märgist vabaneda, sest see keeras ta elu hullumeelseks.

Igavikus on olemas Kõigekõrgem Sugu. Temas on Taevane sugukond ja  maine sugukond. Igaüks meist on oma sugukonnaga oma nime kaudu seotud. Igaühe sugukond koosneb kahest osast - Taevasest ja maisest. Taevases on meie esivanemad ja meie tulevane põlvkond. Kui inimene elab oma sugukonna traditsioonide järgi ja ükski teine tema sugukonnast ei tee seda,  isegi suhtub vaenulikult teistesse sugukonna liikmetesse ja keegi paneb teisele needuse peale, siis hoolimata  kõigest sellest, see inimene, kes elab traditsioonide järgi, saab avada taevase sugukonna  energiavoo ning seetõttu hakkavad ka maises inimeste vahelised suhted sugukonnas vähehaaval paranema. Siis hakkavad inimese selja taga seisma Taevased jõud ja ta saab hakata oma maist kogukonda parandama. Lühidalt öeldes tuleb oma südamega tunda seda, mis toimub. Ei tohi minna oma südametunnistusega vastuollu. Tuleb rääkida alati tõtt. Perekonnas peab olema kõik aus, tuleb elada südametunnistuse järgi. Oma sugukonda tuleb suhtuda armastusega, hoolimata sellest, kui teised on vaenulikud.

Tahan öelda, et tänapäeval paljud perekonna probleemid saavad alguse sellest, et mehed võitlevad süsteemiga. Mehed, kes iseloomu tõttu on sõjaväelased, teevad oma perekonnast lahinguvälja. Selline mees saab oma perekonnas despoodiks, ta loob oma perekonnas eriti ranged reeglid. Kui ta näeb süsteemis ülekohut, siis ta hakkab ründama oma koduseid – kas naist , või lapsi, või vanavanemaid, või lapselapsi. Ta hakkab neid ründama ja materdama. Loomulik reaktsioon sellele on, et teised hakkavad temast kaugenema ja omavahel koonduma, et talle vastu seista. Iseenesest juba fakt, et võideldakse süsteemi vastu, hävitab, lõhub perekonna. Minu meelest on võitlus süsteemiga meelega loodud, et perekonda hävitada. Hävitati institutsioon kus õpiti perekondlikke traditsioone. Kõigepealt hävitati hõimud. Siis hävitati sugukonnad ja nüüd hävitatakse perekonda.

Lahutuste statistika räägib seda meile selges keeles. Seda peab teadma. Kõige lihtsam on ühiskonnale luua vaenlase kuju ja siis, kui asutakse selle vastu võitlema, laguneb kõik koost.

Perekonna säilitamiseks tuleb loobuda alkoholist lõplikult. Sest kui jood kas või pokaali šampust, siis tumedad jõud  astraalmaailmast longivad sul sabas veel kolm aastat pärast viimast alkoholi tarbimist. Seega, te laete enda sisse tumedat energiat. Veelkord: et kaitsta ja säilitada perekonda, tuleb täielikult loobuda alkoholist! Simferoopolis on meie Vana Slaavi kogukond kaine. Ka kaks korda aastas joomine on joomine! On ainult kaks valikut: kas inimene joob, või ei joo. Ei ole ju sellist asja, et  ma ei ole süstiv narkomaan, ainult kaks korda aastas  natuke torgin ennast. Tuleb otsustada, kas jah, või ei! Joomine ei kuulu Vana Slaavi kultuuri ja siin tuleb valida.

Suitsetamine ilma alkoholita ei ole nii kahjulik, aga ta  vähendab energia voolu meie kehasse. Kohvi aitab viia ennast alfa tasandile. Ta vähendab reaktsiooni kiirust.

 Küsitakse veel, et kas olla taimetoitlane või süüa liha.  Minu soovitus on selline, et kuula oma südant. Milline toit sulle sobib, seda söö. Mulle endale meeldib taimetoit, aga ma ei ütle ,et see on ainuvõimalik valik. Mõni väidab, et taimetoitlased on paremad inimesed kui lihasööjad. See on vale. Keegi ei ole siin maailmas välja valitud ja teistest parem. Igaüks teeb siin elus seda, milleks ta on siia sündinud. Tähtis on, et sa toimid oma südametunnistuse järgi.

  Tänan teid kõiki ja olen kindel, et teie alateadvuses hakkab midagi tasapisi muutuma. Jõudu teile kõigile vaimseks arenguks!