Pühapäev, 5. aprill 2015

KAS ISAAC ASIMOV ON IKKA ULMEKIRJANIK.

Peale seda kui ma kirjutasin valmis ja avaldasin oma ulmeromaani esimese osa, tekkis  - dilemma ja arutluse punkt.
Kuigi ma olen kirjutanud juba mitmeid raamatuid, mõned on avaldatud ja mõned veel ootavad oma aega, siis minu lemmik teema on olnud ja jääb ka edaspidiseks – ulme.
Nüüd aga mingil hetkel, spetsialistide märkuste baasil sain aru, et iga ulme ei olegi ainult ulme.
  Kõigepealt aga tahaks klassifitseerida hoopiski terminit – kirjanik. Mulle sõna kirjanik, eriti ei meeldi. Seda sellepärast, et üks hea sõber kunagi aastaid tagasi ütles midagi, enne seda kui mul ei olnud veel õrna aimugi, et ka mina tahan midagi kirjutama hakata.  Sel ajal olin ma üdini niinimetatud – realist.  Eluaegne insener, endine autosportlane, firmade juht, raamatute lugeja ja „endaarust“ ulmekirjanduse spetsialist.
Ma polnd, (ilus sõna), kirjutanud elus ühtegi rida ja veel hullem, kirja kaudu avaldada omi mõtteid, siis tundus see mulle võimatuse tipuna. Aga nagu ikka „ära ütle kunagi - never“. 
Vot see sõber selgitas oma raamatus sõna mõisteid, tähendusi ning varjatud tähendusi.
Üks varjatud tähenduste selgitus seletab ära sellise sõna nagu ametnik. Kui anda inimesele amet, siis mis see temaga teeb – nik.  Amet hakkab inimese ajusid – nikastama.
Sama lugu on ka kirjutamisega. Kui kirjanik tahab kirjutada sellepärast, et raha teenida, teiste austust pälvida ja „kuulsaks saada“, siis see polegi eriti muud kui aju nikastamine.
Minu kirjutamise vajadus tekkis aga ilmselt sellest, et ma lihtsalt kirjeldasin läbi oma käe, oma enda arenemist ja mõttemallide muutumist  (pärast hea meenutada).
Kirjanik seega mulle ei sobi. Proosa kirjutajate kategooriaid on vist vähem kui luuletamises. Seal on luuletajad, laulu sõnade kirjutajaid, poeete ja mis iganes veel.
Tavakirjutajaid kutsutakse kirjanikeks, kirjaneitsiteks ja kirjatsuradeks.
Tu kirjatsura, sobiss mullõ ka nimmes panna.
Nüüd aga ulme kirjutamise omapärast. Tuleb välja, et ulme, polegi kõik ulme.
Neid teisi ulmevaldkondi ma eriti ei viitsi arutada nagu; õudukas, fantaasia, horror, muinaslood, müstitsism ja muu selline.
Mina tahaks teha vahet vaid puhtal ulmel ja esoteerilise kallakuga filosoofilisel fantaasial.
Puhas ulme on selline, kus mingis erilises kohas – teatud ajal, planeedil, galaktikas, toimub tegevus mis sisaldab reaalset ruumilaevadega lendamist, erinevate rasside või elusorganismide omavahelist toimetamist. Enamus tegevustest on pidev sõdimine ja teiste hävitamine ning oma rassile parima elukeskkonna saavutamine.  Selliseks ulmeks on tuntud film „Avatar“ või väga tuntud ulmelugu „Solaris“.  Need on suhteliselt lihtsakoelise käiguga lood, kus müstilisust on vähem ja rohkem on tegevust.
On veel üsna palju, kaunis kummalisi lugusid nagu Adam Douglase „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“, „Kosmoseodüsseia“,  Jules Verne „Reis Kuule“ jne neid on palju, igale maitsele ja ka eesti autoreid.
Nüüd on aga teine valdkond, see on filosoofilis-esoteeriline fantaasia.
Keskealise mehena sain ma alles hiljuti teada, et erinevalt minusugusest „kõigesööjast“,  on maailmas ulmegurmaane. Ma sain teada, et on palju selliseid lugejaid, kes loevad ennast ulmesõpradeks ja kes peaaegu, et vihkavat esoteerikat.
Oli ka mul selline eluperiood, kus ma lugesin ennast ulmesõbraks. See periood lõppes suuresti siis, kui ma lugesin läbi kõik eesti keeles ilmunud Isaac Asimovi ulmeraamatud.
Sellele järgnes silmaringi avanemine, kui ma hakkasin uurima ja lugema neid nõndanimetatud „esoteerilisi“ raamatuid.
Lugejatele ja eriti ulmesõpradele püüan selgitada, mis tähendab esoteerika ja millest see koosneb.
Sõna „esoteerika“ on tulnud sanskriti keelest ja otse tõlkes peaks tähendama – „mitte kõigi jaoks“. Kaunis kummaline klassifikatsioon. Enamus arvavad, et see tähendab mingeid – selgeltnägemisi, nõidu, tervendajaid, müstikuid, maage ja muud seesarnast „tsoora-moora“ valdkonda.
Tegelikult on aga lugu selline.
Kõik asjad, tegevused ja teooriad, mida ühed inimesed teavad ja teevad, kuid teised neist ei huvitu või nad pole selleni jõudnud – ongi esoteerika ehk „mitte tema jaoks“.
Esoteerikat tegelikult ei ole olemas, see on fiktsioon ja teiste või siis enda alahindamine.
Mingi ajani defineerisin ma ise esoteerikat selliselt.
Esoteerika on see osa teabest, mida tahetakse varjata ja nendele teadmistele saavad ligi, vaid sinna valdkonda lülituvad inimesed. Näiteks salaseltsid, tervendajad, selgeltnägijad ja muud müstikud.
Hiljem ja koos ühe sõbraga arutades, me jõudsime aga hoopis huvitavama definitsioonini.
Inimene, kes nimetab ennast esoteerikuks, on hoopis see tegelane, kes teab või on välja nuhkinud mingid saladused, siis ta neid arendab ja teistele ei kipu eriti avaldama. 

Sõber Arvo tõi enda poolt nii hea ja vaimuka näite, et seda kohe peab siia ülesse kirjutama. 

   „Kui mul on vahva blond naabrinaine, tehnikahuviline mootorrattal kulgeja ja temale tuli mõte, osta veoauto Gaz- 51.   Lahe vene aegne krusa.  Mingil päeval aga tuli naabrinaine ukse taha oma muret kurtma, et „massin“ ei taha hästi käia ja turtsub. No siis minusugune veneaegne tehnikamees läheb massina juurde, vaatab kapoti alla ja vangutab pead.  Jaa, selle saab korda küll, kuid see on nii salajane asi, et parem kui blond läheks tuppa ja ei vaataks pealt.  „Gaz viiekümneühe esoteerik“ siis võtab maha õhupuhasti, karburaatori ja võtab selle karburaatori pooleks ning puhastab ära kütuse düüsid. Paneb karpa uuesti kokku, õhupuhasti peale, käivitab mootori, reguleerib veidike segu ning „müstika“ – auto nurrub nagu „õige vene kiisu“ peabki.  Nüüd läheb naabrimees blondi juurde ja ütleb - „Valmis“.  See omakorda kohe küsima, et mis viga oli.  Nüüd tulebki „esoteerika“, kui meistrimees üritab selgitada, et see on „nii keeruline“ ja salajane ning seda ta välja ei räägi.“ 
 
    Sellise näite varal saaks tuua eriliselt esoteeriliste tegelaste nimekirja.
Mitte kõigi jaoks, on sellised valdkonnad: ärimehed, poliitikud, teadlased, arstid, muusikud, kirjanikud, luuletajad, põllumehed, leiutajad ja nii edasi, ühesõnaga kõik need inimesed, kes mõtlevad välja, uurivad ja leiavad kuskilt saladusi või siis eripärasusi, mida saab teha rahaks ja selliseid nippe ning saladusi, mitte mingil juhul ei avaldata teistele.
Eriti kehtib selline termin nende ametite ja tegevuste kohta, kes on orienteerunud tulemusele. Näiteks sportlased, pankurid ja muud ärimehed.  Norra suusatajad ei avalda omi esoteerilisi - „mitte kõigi jaoks“ teadmisi ilmaski teistele.
Samas kõik need saladused, tulevad ajapikku niikuinii välja. Peab lihtsalt uurima, nuhkima või siis rahaga kinni tampima. Küsimus ei ole - kas on ostetavaid ja müüdavaid inimesi ja saladusi, küsimus on raha summas.
Nüüd siis on aga külge riputatud mingitele inimestele sõna – „esoteerik“ ja ka raamatupoes on selline raamaturiiul.  Tõsi, mingil määral on need tekstid esoteerika – neile inimestele, keda ei huvita antud raamatud, nendel teemadel nagu: tervis ja tervendamine, teadvus, müstika, eneseabi ehk psühholoogia, salavandenõud, tulnukad jne.
Kuid need raamatud EI OLE esoteerika, sest need raamatud on vabalt saadaval ja need raamatud ei varja midagi. Kas nendes raamatutes ka kõik sulatõsi on – on kaheldav.
Täpselt samasugused esoteerilised valdkonnad on ju ka kõik teadused, keeleõpped, majandus ning poliitika.
Ka selle teksti juures võib mul olla üks ja sama viga. Ma pidevalt kordan oma juttu, kuid see on taotluslik.
Kui mina, kes ma vabalt välja räägin ja seega olen „mitte esoteerik“, selgitan oma arusaamasid neile, kes ei ole midagi kuulnud ehk siis „tegelikult esoteerik“, saan sealjuures ise juba mingil määral sellest aru, siis teistele peab vähemalt kolm korda rääkima ja tegelikult nad ikkagi sellest aru ei saa.
 
Sai küll pisut pikk sissejuhatus, kuid lühemalt lihtsalt ei saa. 

Minu teemaks on – Isaac Asimov.

Isaac Asimov on  MINU  lemmik kirjamees. Miks just minu.  Asimov kirjutas oma raamatud mulle ja ainult mulle.   Kõikide raamatutega on tegelikult samamoodi.

Tegelikult kirjutas Isaac need raamatud endale ja ainult tema teadis, mida ta kokku kirjutas ning mida ta konkreetselt mõtles või teadis, sellel hetkel.
Kõik teised lugejad teevad igast raamatust mida nad loevad, endale ise raamatu, just sellise nagu nad sellel hetkel konkreetselt aru saavad. („Nad kõik tegid endale ise, oma „Pisuhänna“ – mõte tuntud eesti telelavastusest).
Seega siis. Ma lugesin „Asumit“ kümneid aastaid tagasi, nagu head ulmeromaani.
Siis mul ei olnud õrna aimugi, mida professor kirjutas nendesse raamatutesse – ridade vahele. Nüüdseks, kui ma loen neid raamatuid uuesti ja uuesti üle, saan ma iga kord aru, mida teatud teooriad, trikitamised ja laveerimised – tegelikult tähendavad.
Soojalt soovitan igale ulmehuvilisele, mitte korrata minu viga ehk siis puudujääki.
Esoteeriline kirjandus on väga hea materjal arendada oma silmaringi, nägemaks ulmeraamatutesse ridade vahele kirjutatud tarkusi.   Uskuge – neid on seal palju ja ka mulle tuleb seda avastamise rõõmu kogu aeg juurde.
 See peidetud - „mitte kõigi jaoks“ - maailm on kordades huvitavam ja põnevam, kui lugeda ulmekirjandust vaid kui kriminaalse taustaga, trikitamise või ainult „paugutamisena“.
Ma kirjutan siia lõppu mõningaid märkusi, mida ma olen leidnud „Asumi“ raamatutest – ridade vahelt.
Ma garanteerin, et enamus neid „kavalatest“ ridadest on enamustele lugejatele arusaamatud.
Ma loen järjekordselt neid raamatuid ja siin on vaid poolte raamatute lahedaid leide.
Samas ma ei ole ka kirja pannud veel eriskummalisemaid teooriaid, näiteks „pidev teiste inimeste mõtetes ja ajus surkimine“.  Sellest tavaline reaalkodanik ei saa absoluutselt aru ja peab seda puhtaks fantaasiaks. Selleks aga, et sellest aru saada, peaks läbi lugema mõne kvantfüüsikalise raamatu, kuid ega ka sellest palju abi ei ole. Sellise uurimustööga tuleb tegeleda ikka aastaid. (kordan: igaüks teeb endale - oma  pisuhänna).
Kuna ma tegelen hetkel „Asumi“ lugude analüüsiga juba mitmeid kuid ja ma olen pingsalt otsinud Isaac Asimovi autobiograafiat, et aru saada kui palju ta kirjutas nendesse raamatutesse „läbi enda“ ehk läbi enda kogemuste.  Näiteks ta kirjeldab vähemalt kolm korda erinevate tegelaste avardumist ehk siis teadlikuks saamist, viieteistkümne aasta vanuselt. Samas ka ta ise hakkas kirjutama ja maailmast aru saama just sama vanuselt ehk siis, läks viieteist aastaselt ülikooli, mille ta lõpetas üheksateistkümne aastaselt.
Kolmekümne aastaselt omas ta juba nii palju tehnilisi, ajaloolisi, elulisi ja filosoofilisi teadmisi, mida meie aja inimesed enamuses eitavad või siis ei tea.
Kogu see tegevus, et saada aru mida see mees oma „Asumi“ lugudesse tegelikult sisse kirjutas, on nii aega nõudev ja hoomamatu, et kui leidub kuskil kedagi, kes on sellise asjaga ise tegelenud, siis sellise inimesega oleks küll mõnus tunde või päevi arutada. Andke teada.

Miks on vaja sellist selgitust.

Kui ma vahest pean tuttavatele või siis uutele tuttavatele selgitama, miks ma kirjutasin sellise loo nagu „Armastuse valem“, siis sellepärast, et mul on soov ülistada – RAAMATUT (goldbook , mis säilib kullas – igavesti.).
Ma üritan läbi „kõverpeegli“ arutada teemal – duaalsus ehk siis, arusaamatut võimet aru saada, et duaalsus on just nii, hea või halb, nagu see on.
 Ma soovin ülistada sellist suurmeest nagu Isaac Asimov. Ma tõin ta uuesti tegevusse, sest enamus tänapäeva noori pole temast midagi kuulnud ja kui neist mõnigi juurde tuleb, siis on minu missioon täidetud.
Samas ma annan lubaduse. Kui keegi arvab, et see raamat on liiga lihtne, siis lohutan – edaspidi läheb keerulisemaks. Kui kellelegi tundub see raamat liiga keeruline, siis hoiatan – edaspidi läheb lausa pööraseks.

Väike vihje.

Soovin jõuda kuskile sinna, mis on     Kõiksuse Tipp ehk AlgAllikas   ja    „Mis on Igaviku Lõpu taga“.  

Lahedaid tõeseid ja filosoofilisi leide. 

ASIMOVI     ASUM

  1. Hüperruum – kujuteldamatu regioon, mis ei olnud ei ruum ega aeg, mateeria ega energia, miski ega mittemiski, selles saab läbida terve Galaktika piki suunas kahe kõrvuti seisva ajahetke intervalli vältel.   (täis kvantfüüsikaline termin)
  2. Lapsikus on  mehe juures peaaegu niisama loomulik nagu lapse juures.
  3. Teaduslik tõde seisab väljaspool lojaalsust ja ebalojaalsust.
  4. Tõde peab olema selgem, vähem müstiline ja rohkem mõistusega võetav.
  5. Energia ülekande füüsika, mida me tunneme termodünaamikana, on juba inimajaloo müstilistest aegadest peale olnud selge ja tõene.   (kui vana on planeedi Maa ajalugu?)
  6. Planeeditäie inimeste psühhoajalooline hoiak sisaldab eneses tohutut inertsi.
  7. Impeeriumi huku kutsub esile kasvav bürokraatia, üha vähenev initsiatiiv, seisuste kinni külmutamine, teabehuvi hukkamõist – sada muud faktorit.  ( Vana Rooma, Napoleon, Hitler , NSVL )
  8. Ühiskondliku korra hävimisega puruneb teadus miljoneiks kildudeks. Üksikisikud teavad äärmiselt palju pisitahke kogu teabest. Kuid nad jäävad abituteks ja üksikute killukestena võetuna on teave kasutu. Teave kaotab tähenduse, teda ei anta edasi. Põlvkondade vaheldudes läheb see hoopis kaotsi.    (mis on kirjas Egiptuse hauakambrite seintel? Minul ei lubatud neid kirjutisi filmida, seal)
  9. Ükski neist kvadriljonitest praegu kõigis Galaktika tähesüsteemides elavaist ei ole elus saja aasta pärast.     (mis on elu ja elu mõte?) ; (kas Asimov teadis neist)
  10. Poliitiku loogika. Kui poliitiku jutust maha kriipsutada tähenduseta märkused, ähmane sõnamulin, kasutud määrangud ja üksteisele vasturääkivad tekstid – lühidalt, kogu mee moka peale määrimine ja sõnadega laveerimine – siis selgub, et järele ei jää praktiliselt mitte midagi –  null.     (mis on valimised?)
  11. Vägivald on asjatundmatutele viimane väljapääs.  (mis toimub Ukrainas?)
  12. Te olete teinud preestrite ja keeruka, mõttetute rituaalide hierarhia ja teinud sellest poolusundi, poolloba. Meie teadus on kui teatavat liiki maagiline nõiakunst. (mis on kaaperdatud teadus?)
  13. Tasub olla silmnähtavalt mõistetav, eriti, kui teid peetakse kavalaks.
  14. Me läheme edasi pimesi – ja seetõttu õigesti - vastavalt massipsühholoogia seadustele, kui igasugune alternatiiv puudub, jääb alles ainult üks arengusuund , siis ongi kriis.
  15. „Ärge kunagi laske end oma moraalikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate õigeks.“
  16. Üks viis kuidas suurendada julgeolekut, on moodustada religiooni abiga vaos hoitav kaubandusimpeerium.
  17. „Ma olen haritud mees, sir, ja loodan, et valgustatud. Meie religioossete kommete täissügavus, rohkem rituaalses kui eetilises mõttes, on masside jaoks.“  (mis on religioon?)
  18. „Kui hinnang puhtuse kohta sõltub neist, kes on enim huvitatud, et see oleks ehe.“
  19. „Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka improviseerida.“
  20. Vabariik – mille valitsejal on kõik monarhi tunnused, välja arvatud nimetus. See tõttu naudib see tavalist despotismi, mida ei piira ka need kaks mõõdukusele mõjuvat tingimust, mis on omane seaduslikule monarhiale: kuninglik „au“ ja õukonna etikett.  (mis on demokraatia?)
  21. Vabakaubandus – on asju, mida teil on ja mida meie vajame, ja asju, mida meil on ja mida vajate teie ning mille religioon on – raha.     (mis on fiktiivsed korporatsioonid).
  22. Kahekümne viie, esimese järgu planeedi füüsikaliste ressursside ammendamine võtab palju aega.     (mis on planeet Maa?)
  23. Võiks nende tegevust nimetada võitlemiseks või piraatluseks…,  kes on armuline mõrvates, rüüstates, röövides.   (mis on äri?)
  24. Praegusel mandumisajastul pole moes olla teadlane.
  25. Teie ja teie bandiidist isa ja piraadist vanaisa, olete igatahes juba küllalt kaua meie verd imenud.      (kes on J.P.Morgan??)
  26. „Nad räägivad Galaktika piirimail, võluritest, kes hiilgavad pimeduses, kes lendavad abivahenditeta läbi õhu ja keda relvad ei taba. Nad omavad mingit kaasaskantavat jõuvälja.“
  27. Ükskõik missugust usul ja emotsioonidel põhinevat dogmat on ohtlik kasutada teiste vastu, sest peaaegu võimatu on garanteerida, et see ei pöördu kunagi selle kasutaja enese vastu. (mis on karmavõlg?)
  28. Üks auahne mees, kasutab religiooni jõudu pigem meie vastu kui meie poolt.
  29. Pooled vana-aja lugudest on nagunii väljamõeldised. Isegi rohkem kui pooled.
  30. Õnnetuseks kipub ebateadlik rahvas haritust sageli nõidumisega segi ajama ja armuasjad paistavad olevat see eluvaldkond, mis kõige rohkem võluri abi vajab.
  31. „Ajad teevad inimese.“
  32. Intuitsioon ehk sisekaemus ehk vaistlikku eelaimdust või kuidas te iganes soovite seda nimetada, võib emotsioonina võtta. Tavaliselt kasutab inimene kahtkümmet protsenti kogu oma vaimsest potentsiaalist. Kui korraks tekib suurema võimsusega välgatus, nimetatakse seda vaistlikuks eelaimduseks ehk sisekaemuseks ehk intuitsiooniks.
  33. Universumi Lord ja valuliku ning diagnoosimatu haiguse käes vaevleja. Inimelu kummaliste väänete järgi ei välista need kaks asjaolu teineteist ega ole eriti ühitamatud.
  34. „Iga lurjus, kes oskab lugeda arstiteaduslikku raamatut, kasutab mind katsejänesena oma hädiste eksperimentide tarbeks“.
  35. Näib, et pole enam säilinud kahejalgset, kes suudaks uurida haigust oma silmade ees, neidsamu silmi kasutades ja suudaks lugeda pulsilööke.  (mis on kaaperdatud meditsiin?)
  36. Mis sest, kui võitja haarab võimu. Nagunii, viis või kuus täissöönud logaskit valitsevad tavaliselt ühte planeeti. Kindel on see, et mõned saavad surma ja teised maksavad mõnda aega kõrgemaid makse. Kuid pika peale olukord korraldub iseenesest ja käib maha. Siis on jälle endine olukord, ainult erineva viie või kuue logardiga eesotsas. Nad koorivad mind ja minusuguseid.
  37. Mis näib silmnähtavalt ja ilmselt õige, osutub tegelikult valeks.
  38. Imperaatori soosingut võita on võimalik üksnes tema kaudu ja ainus tee tema juurde on, nurjatuste kaudu.
  39. Saladusi. Neil on raamatuid, vanu raamatuid – nii vanu, et nende keelt tunnevad ainult üksikud tippmehed, kuid saladused on rüütatud rituaali ja religiooni looriga ja keegi ei tohi neid kasutada.   (mis on vabamüürlus??)
  40. Impeeriumi süda – sellel on üks funktsioon – administreerimine; üks eesmärk –  valitsemine; ja üks toodangu produkt – seadus.   (mis on riigikogu?)
  41. Psühhoajaloolise teadusega võrreldes on sõnad üsna kesine aseaine, võrreldes matemaatilistele võrranditele.
  42. Mida suurem edu, seda kindlam ebaõnnestumine.
  43. Kui ajalugu tõtt räägib, siis laguneb maailm kolme haiguse käes: inerts, despotism ja universumi kaupade väärjaotus.
  44. Meie valitsev klass tunneb ainult ühte seadust: ei mingit muutust. Despotism.     Nad tunnevad ühte reeglit: vägivald. Hüvede valesti jaotamine.   Nad tunnevad ainult ühte iha: hoida, mis neile kuulub.      „Sel ajal kui teised nälgivad“.
  45. Parim ja mõjusaim tänu on see, mis tühjades fraasides ei aurustu.
  46. Raport, mis käib läbi rohkem kui kahekümne ametniku käest, jõuab teieni ja keerleb siis allapoole läbi veel oma kahekümne. Tore on, kui seal ei ole midagi, mida te tahaksite saladuses hoida.
  47. Kolme tüüpi teadlikke inimesi. Esiteks need, kes teadsid vähe ja oli väga enesekindlad ning neid inimesi on enamuses. Teiseks on need, kes teadsid pisut rohkem ja olid vähem enesekindlad. Ja viimased olid need väga vähesed, kes teadsid küllalt palju ega olnud üldse enesekindlad.
  48. Uneperioodil olete te vabad.  ( mis on muutunud teadvuse seisund?)
  49. Usku ei saa vähema kui ülisuure šokiga kõigutada, millisel juhul on tagajärjeks küllalt täielik vaimne lõhestumine. Kergemail juhtudel – hüsteeria, haiguslik ebakindlusetunne. Kaugele arenenud juhtudel – hullumeelsus ja enesetapp.
  50. Kes oli samuti blond ja siniste silmadega ning kinnitas, et tema ema oli Siriuse Sektorist.  (kes on aarialased?)
  51. Massiavastuse seadmed, mis reageerivad mõttele ja mentaalne kilp.
  52. „Me ei pea kütust kaasa vedama. Kasutame Universumi kõige põhilisemat energia allikat, nii et kütus ja mootor on kõik – seal kusagil.  ( mis on vabaenergia?)
  53. Käte kaudu nägemine, ka pimesi ja väljas poole ruumilaeva.
  54. Millise tohutu revolutsiooni põhjustaks maailmas gravistika, kuid arvuti ja meeleühendamine oli ikkagi veel riigisaladus. (millise „maa“ilmas ja millise „riigi“ saladus)
  55. „Ära kunagi tee midagi, mida sa ei pea tegema, ja kui pead tegema - siis kõhkle.“
  56. „Tsivilisatsiooni areng tähendab privaatsuse piiramist.“
  57. „Antroopsusprintsiip“. Vaatleja mõjutab vaadeldavaid sündmusi kas vaatlemise enda kaudu või sellega, et ta üldse vaatlusi teeb.   (kvantfüüsika, mis on „kahe pilu katse“)
  58. Planeet Maa kaaslase – hiiglasliku  Kuu, üle neljandiku Maa enda läbimõõdust, Galaktikas pole asustatud maailma sellise kaaslasega.
  59. „Kirja pilt on G-A-I-A.  See tähendab „Maad“.   (kus on Gaia?)
  60. Tähtede vahelised reisid toimuvad pidevalt.  Mis siis saaks, kui mõni maailm oleks pikemat aega isolatsioonis.
  61. Gaia asub Sayshelli Sektori nimekirjas ning tema järel seisab küsimärk.
  62. Universumi geomeetria ei lase sooritada säärast reisi nagu meil praegu lühema ajaga, kui seda oleks teinud valgusekiir    ( kas relatiivsusteooria ikka peab paika?)
  63. Hüperruumiliselt on Galaktika tillukene objekt – ideaaljuhul mõõtmeteta punkt – ja mingisuguseid relativistlikke efekte ei esine.  (!!!!  väga kvantfüüsikaline)
  64. Maailmakirjandus tunneb palju müüte elust teispoolsuses, ja kui teispoolsus tõesti eksisteerib –  mille tõenäosus on arvatavasti umbes sama suur kui miniatuursesse musta auku sattumine.
  65. Kohalikku floorat on kõikidel inimasustusega planeetidel vähe. Asunikud on toonud kaasa oma taimed ja loomad - kas kohe saabudes või peatselt pärast seda. (kui võrrelda dinosaurust ja gepardit, kes on pigem kass-koer)
  66. Antropoloogias  nimetatakse seda „globotsentrismiks“. Inimesed peavad loomulikuks, et nad on paremad kui nende naabrid.
  67. Gaia on hüperruumis.  Gaia oli kunagi pärisruum, kuid kibestus siis nii sügavalt - inimeste kuritegudest ja lollusest.
  68. See tähendab „midagi salajast“; midagi, mille täit tähendust teavad ainult mõned asjatundjad; midagi, millest kõrvalistele ei räägita.
  69. Müüt või legend ei teki tühjusest. Midagi ei teki tühjusest ega saagi tekkida. Müüdi taga on tõetuum, kui moonutatud tõde ise ka poleks.
  70. Gaia – tuhm täht viie tähe keskel. „Viie Õe Väike Vend“ , „Viisnurga Kese“ ja mõnikord kutsuti seda ka „0 Viisnurgaks“.
  71. Teadmatust oli müstilise sõnaga „intuitsioon“ lihtne varjata.
  72. Väli ei tugevnenud ruutvõrdeliselt vahemaa vähenemisega allika ja vastuvõtja vahel. Seega erines ta elektromagnetväljast ning gravitatsiooniväljast.
  73. Kunagi ei mõeldud mentaalse välja intensiivsuse ning kauguse matemaatilise suhte leidmisele.
  74. Šarlatan – tähendab võltsi isikut, kes tekitab efekte, et panna tehtu näima muljetavaldavam, kui see tegelikult on.
  75. Meil on vaba tahe otsustada, kas see peaks nii olema või ei. Me võime teisiti otsustada. Igatahes on vaba tahe isegi kaotuse hinnaga parem kui elu tähenduseta heaolus – nagu hammasratas masinavärgis.
  76. Enne ajaloo algust pidi olema aeg, kus inimesed olid nii primitiivsed, et nad ei osanud rääkida, aga neil oli mälu. Kõne leiutati selleks, et mälu väljendada ja ühelt isikult teisele üle kanda. Lõpuks leiutati kiri, et mälu üles tähendada ja seda läbi aja põlvkonnalt põlvkonnale edasi anda.
  77. Kui sa tahad teada midagi, mida mälus pole, siis loed vastavat raamatut või vaatad filmi või kasutad arvuti andmepanka. Mina aga, isegi kui see on midagi esoteerilist, mis on tallel vaid ühes Gaia osas, siis võin ma selle vajaduse korral välja kutsuda.  ( Bliss, Gaia ja Väli).
  78. Sina kui inimindiviid koosned viiekümnest triljonist rakust, kuid sina kui hulkrakne indiviid oled palju enamat kui nende viiekümne triljoni raku kogusumma.
  79. Gravilaev oli tõeliselt mugav … , enne kui saabub aeg, mil inimesed leiutavad mooduse lennata hüperruumi ilma laevadeta ega muretse lähedaste gravitatsiooniväljade pärast.
  80. Ja pole tähtis, kui rumal üks või teine legend on või kui võimatu see juba väliselt tundub – sellesse uskumine muutub kohalike elanike hulgas patriotismi küsimuseks.
  81. Mitte elusad, vaid teadvuslikud. Need on kaks ise asja.
  82. Üksnes isoleeritud tunnevad end nii üksikuna, et peavad kasutama kunstlikkuid leppeid, et muuta nõrk aseaine tõeliseks kaasluseks.
  83. Meeste hulgas kehtib teatud vabamüürlus. Üks mees ei reeda teist. Ta koguni abistab kui vaja. Maskuliinne vabamüürlus võib lihtsalt anda tõuke teistele argumentidele.
  84. Kui me allume ainult neile reeglitele, mida me peame õiglaseks ja mõistlikuks, siis ei kehti ükski reegel, sest pole olemas reeglit, mida kõik peavad õiglaseks ja mõistlikuks. Ja kui me soovime toonitada oma individuaalset paremust, nagu me seda näeme, siis leiame alati põhjust uskuda, et mõni takistav reegel on ebaõiglane ja arutu. Kõik mis algab kavala pettusega, lõpeb anarhia ja hävinguga – ka kavala petise enda jaoks, sest ka tema ei ela ühiskonna kokkuvarisemist üle.
  85. Hüperdraamades kirjeldati Trantorit alati võimatult eredavärvilisena, sealne riietus oli sõna otseses mõttes läbinisti ebapraktiline ja kasutamiskõlbmatu. Siiski olid kõik need värvid ja ilustised mõeldud teenima sümboolset eesmärki, sest need viitasid Impeeriumi mandumisele.
  86. Ebausk juhib teadmiste puudumise korral alati tegusid.
  87. Skeptik – ma tunnistan ainult seda, mida olen sunnitud põhjendatult usaldusväärsete tõendite varal tunnistama, ja pean seda tunnistust ajutiseks kuni uute tõendite ilmumiseni.
  88. Suurt elusate liikide hulka on lihtne tunnistada, kuna need tekkisid loomuliku bioloogilise evolutsiooni käigus – kui see, mida me sellest protsessist teame, on õige.
  89. Selleks et ellu jääda ja tõepoolest elus hoida neid, kellest nad toitusid ja kelle arvukust tuli ohjeldada, kuna liigrohkus põhjustab sadu kordi suuremat kahju kui kiskjad.
  90. Kas see on metsik pilk või lihtsalt mõttetegevus, mida vastavate võimeteta isikud ei taju. Vaistlikult tegutsema – teadma ilma mõtlemata. Sulle ju ei meeldi teada ilma mõtlemata. Oletatavasti lähtub vaist millestki, kuid selle miski mitteteadmine tekitab tunde, nagu ei kontrolliks ma oma mõistust – see on nagu kerge hullumeelsus.
  91. Ja mis saaks, kui kõik inimesed lakkaksid olemast ja neid ei jääks maailma enam ühtegi alles. Kas kõik teised eluvormid ja elutud ained oleksid võimelised moodustama selleks otstarbeks adekvaatse ühise mõistuse. Kas inimesed on erijuhtum ja neid tuleb ka vastavalt sellele kohelda. Neid ei tohiks isegi üksteisega kokku sulatada, mitte inimlikest objektidest rääkimata. (Gaia)
  92. Planeet Aurora. Jah, aga nimesid valitakse harva huupi. Me võime oletada, et sõna „Aurora“ tähendaski mingis keeles – koitu.
  93. Terveid sajandeid võidi kokku suruda või teadvusest väljagi jätta. Terveid tsivilisatsioone võidi unarusse saata. Ometi võis neist tsivilisatsioonilt näpatud sajanditest järele jääda üksikuid moonutamata fakte.
  94. Kunst on leida või otsustada, millised osad ühest või teisest legendist esitavad täpset põhjapanevat tõde. See pole lihtne, ja erinevad mütoloogid valivad ühe või teise komponendi harilikult selle järgi, mis juhtub kokku  sobima nende konkreetsete tõlgendustega.
  95. Sellepärast et te ei tea, mis on vabadus. Teie olete elanud ainult karjas ega tunne muud eluviisi, kui et olla pidevalt isegi kõige väiksemates asjades sunnitud allutama oma tahet teiste omale, või mis niisama põlastusväärne, võitlema päevast päeva selle nimel, et allutada teiste tahet enda omale. Mis vabadusest saab seal juttu olla?  Vabadus pole midagi väärt, kui see ei tähenda elamist nii, nagu soovid! Täpselt nii, nagu soovid!
  96. Meie esimene loodusseadus on enesekaitse, isegi siis kui see tähendab kõigile teistele halba.
  97. Vanades legendides on Maad nimetatud kümmet moodi : Maa, Gaia, Terra, Erda ja nii edasi.
  98. Planeedi vangidega (vanglaplaanedil) on see häda, et ükskõik kui palju nende mõistus neile teisiti räägiks, ei suuda nende kujutlus Galaktika tegelikku suurust haarata.
  99.  Plaan  Galaxia. Esiteks peab see hõlmama küllalt suurt hulka inimesi, et inimkonda oleks võimalik statistiliselt uurida. Teiseks ei tohi inimkond teada psühhoajaloolisi järeldusi. Kolmandaks – väljaütlemata aksioom: Galaktikas leidub vaid üks mõistusega liik ja see on Homo sapiens. Galaktika pole Universum. Teispool Magalhäsi pilvi on Andromeeda galaktika ja selle taga on omakorda miljardeid galaktikaid. Mõnes teises- vahest isegi kõikides teistes – võib olla palju konkureerivaid mõistusega liike, kes võitlevad üksteisega ja on meile käsitamatud. Ja kui sissetungijad tulevad, leiavad nad kindlasti mooduse ühtede inimeste pööramiseks teiste vastu.
  100.  Hüperruumiliselt kujutab Galaktika punkti ja nii on kogu universumiga.
  101.  Kogu inimkonna ajaloos pole inimesi nende enda teada mõjutanud ükski teine mõistus. Siiski ei taha me öelda, et vaenlane on juba siin meie hulgas.  

„Vidinad“    Asimovi  „Asumitest“ 

  1. Lift, mis töötab gravitatsiooni suhtes tõukumise põhimõttel.
  2. Võime kasutada temperatuuride vahet maapinna ja paarimiilise sügavuse vahel. Et varustada kogu vajamineva energiahulgaga.             (maasoojuspump)
  3. Psühhomatemaatika, psühhoajalugu  – masside käitumist ette ennustav süsteem, milles on komplekstransformatsioon ja on sooritatud keelatud sotsio-operatsiooni baasil.
  4. Välja diferentseerimine – sündmuse juhtumise tõenäosus protsent.
  5. Hüperkõvera teooria.
  6. Radioaktiivne sünteetiline ravim, mida varjatakse nimetuse alla – Püha Toidus ja mis ravib igasugust vähki.
  7. Kilp, mis võib neelata laserikiiri radioaktiivset kiirgust tekitamata.
  8. Välisdominioonide lord.     (mis on välisdomeenid ja mis sisedomeenid?)
  9. Templite jõukastikesed. 
  10. Laevad, mis lendavad ilma pilootideta.
  11. Kuninga radioaktiivne aupaiste, mis kiirgab ümber keha ja tõuseb krooniks ta pea kohale. Igaüks kes teda puudutab, saab raskeid põletushaavu, Tähtsatel hetkedel võib ta liikuda ühest kohast teise läbi õhu, „jumaliku vaimu sisendusel“ – aatomi tool. Roodiumi-iriidiumisulamist massiivne troon, mis kaunistatud juveele täis tipitud tsiseeritud kullaga.
  12. Grafiidiga viirutatud kvarts – seadmes, mis valmistas kulda, lühikest aega.
  13. Sigarikujuline kosmoselaev.
  14. Vanad kaardid.
  15. Subeeterlik  kolmedimensionaalne  põnevusjutt.
  16. Sfääride muusika, mis iganes see ka on.
  17. Keemiliste elementide transmutatsioon, saab alumiiniumist teha volframi ja rauast iriidiumi.
  18. On võimsamaid energia allikaid kui aatomid.
  19. Hüperruumi kahe punkti vaheline side……..       (koordinaadid)
  20. Kahekümne nelja suletõmbega, kuus ruutu, kuusnurkses asetuses ?????
  21. Aatomivälja depressor. Aatomirelvade, aatomiväljade ning elektri välja lülitaja.
  22. Väikesed värvilaigud, mis tekivad öösel, kui silmad nii kõvasti kinni pigistada, et valus hakkab ja siis kannatlikult vahtida.   (kui panna silmad kinni ja hakata sõrmenukkidega aeglaselt vajutama silmamunadele ja järjest kõvemini, siis mingil hetkel tekib pimendatud silmade sisse valguslaigud ja täpid – igaüks võib proovida)
  23. Mingi kiirgus, mis on võimeline nõrgendama vaimset energiat, samuti nagu tema kasutuses on kiirgus, mis nõrgendab tuumareaktsiooni.
  24. Muusikal ja valgusefektidel on sügav emotsionaalne mõjuvõim.
  25. Käisid jutud mingist Maal kavandatud meelelaiendajast – Sünapsaatorist või millestki säärasest.
  26. Hermafrodiidid – tervikinimesed, kelles on ühendatud mehe- ja naisekeha elemendid ning kes võivad pakkuda endale soovi korral täielikku naudingut ja toota soovi korral viljastatud mune.
  27. Kosmikutel õnnestus panna Maa pind radioaktiivselt leegitsema, nii et see maailm muutus suurelt osalt elamiskõlbmatuks.
  28. Terminaator – valguse ja varju piir planeedi pinnal.
  29. Detreedimine – meeltes surkimine, kiindumuste nõrgestamiseks.
  30. Pinna gravitatsioon, muud energia vajadused ja ka valgus, on samuti rahuldatud gravitatsiooni abil.
  31. Ainuüksi inimestest koosnev superorganism on ebastabiilne. Tuli lisada loomad, seejärel taimestik ja lõpuks anorgaaniline maailm.
Meenutame.
Need read kirjutas juudi soost, Venemaalt pagenud, kolmekümne aastane noor mees, aastatel 1951 – 1953.  
 Miks aeg pidevalt kordub ja miks me sellest midagi ei õpi   (mis on Fraktaalne Aeg või siis Hari Seldoni kriis?).

Ja loeme ka lisaks vanameistrite arvamisi, hoopis teistest aja ja ruumi koordinaatide punktidest. 

 

DAVID ICKE  RAAMATUST „ MEELEPETTED“.
 

1.       Massid ei mõista kunagi neid, kes näevad oma kultuuri varjude ja valede taha, rääkimata juba nende uskumisest. Platon

2.       Mida kaugemale ühiskond triivib tõest, seda rohkem vihkab see neid, kes sellest räägivad. George Orwell.

3.       Ükski takistus ei suuda mind muserdada; iga takistus ajendab otsima lahendust. See kelle pilk püsib kaugel tähel, ei eksi teelt. Leonardo da Vinci.

4.       Vaatab nägemata, kuuleb kuulmata, puudutab tundmata, sööb maitsmata, liigub samme kehaliselt tajumata, hingab lõhnu või aroome haistmata ja räägib mõtlemata.  Leonardo da Vinci inimese mõistusest.

5.       On kolme liiki inimesi: need kes näevad; need kes näevad kui neile näidatakse, ja need kes ei näe. Leonardo da Vinci.

6.       Täiusliku mõistuse arendamise printsiibid. Uuri kunsti teadust. Uuri teaduse kunsti. Arenda oma meeli – eriti õpi nägema. Mõista, et kõik on ühenduses kõige muuga. Leonardo da Vinci.

7.       Te ei saavuta kunagi suuremat ega väiksemat võimu, kui iseenda üle … inimese edu ulatust mõõdetakse tema tegude, impulsside ja ajede ohjeldamise määraga; tema nurjumise sügavust enesehülgamise ulatusega … See seadus on igavese õigluse väljendus. See, kes ei suuda kehtestada võimu iseenda üle, ei saa ka teiste üle valitseda.   Leonardo da Vinci.

8.       Imestamine on tarkuse algus. Sokrates.

9.       Üksikasjad loovad täiuse, aga täiuslikkus pole üksikasi. Leonardo da Vinci.

10.   Elu on päris lihtne: sa teed midagi. Enamasti kõik nurjub. Mõni õnnestub. Teed rohkem seda, mis õnnestub. Kui see kenasti korda läheb, siis jäljendavad teised seda kiiresti. Siis teed midagi muud. Kogu kavalus on sellese, et teha midagi muud.    Leonardo da Vinci.

11.   Samamoodi nagu hästi veedetud päev toob õnneliku une, toob hästi kasutatud elu õnneliku surma.    Leonardo da Vinci.

12.   Iha innustab mind edasi, hirm kosib endale.    Giordano Brono.

13.   Alatut ja madalat mõistust tunnistab soov mõtelda samamoodi nagu massid või enamus lihtsalt sellepärast, et enamus on enamus. Tõde ei muutu sellest, kas enamus inimesi usub seda või mitte.   Giordano Bruno.

14.   Jah: ma olen unistaja. Sest unistaja on ainus, kes leiab kuuvalgel oma tee, ning karistusena näeb koitu varem kui ülejäänud maailm.     Oscar Wilde.

15.   Elamine on maailmas kõige haruldasem. Enamik inimesi eksisteerib, muud ei midagi.  Oscar Wilde.

16.   Ole sina ise; kõik teised on juba hõivatud.  Oscar Wilde.

17.   Ole lahke, sest igaüks, kellega sa kohtud, peab karmi võitlust.    Sokrates.

18.   Inimene, kes ei astu kurjuse vastu … toetab seda.  Leonardo da Vinci.

19.   Avalikkuse rahuldamatu uudishimu püüab teada saada kõike, välja arvatud seda, mis väärib teadmist.   Oscar Wilde.

20.   Miski ei süvenda autoriteeti nii mõjukalt nagu vaikimine. Leonardo da Vinci.

21.   Otsisin templites, kirikutes, ja mošeedes, kuid leidsin Jumala oma südames. Rumi.

22.   Ainus tõeline tarkus on teadmine, et sa ei tea midagi.  Sokrates.

23.   Kui liblikas lendab veetleva valguse poole, mis köidab teda, siis ainult teadmatusest, et tuli võib ta neelata. Giordano Bruno.

24.   Kõik meie tajud lähtuvad meie tajudest. Leonardo da Vinci.

25.   Õppimine on ainus, mis mõistust kunagi ei kurna, mida see kunagi ei karda ega kahetse. Leonardo da Vinci.

26.   Kui leiate oma kogemuse kaudu, et miski vastab tõele, kuid pole kooskõlas sellega, mida keegi asjatundja on kirjutanud, siis heitke asjatundja kõrvale ja lähtuge oma arutlustes sellest, mille olete ise avastanud. Leonardi da Vinci.

27.   Nad ei väitle, et leida või otsida tõde, vaid lihtsalt võitmiseks ja selleks, et jätta endast õpetatum mulje ning olla vastupidise arvamuse jõuline toetaja. Niisuguste isikute eest peavad hoiduma kõik. Kellel puudub kindel kannatlikkuse rinnaturvis.  Giordano Bruno.

28.   On üksainus headus: teadmine ja üksainus kurjus: teadmatus. Sokrates.

29.   Andesta alati oma vaenlastele; miski ei ärrita neid rohkem. Oscar Wilde.

30.   Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda, kuid ei millegi väärtust. Oscar Wilde.

31.   Raud roostetab, kui seda ei kasutata, seisev vesi kaotab puhtuse ja tardub pakasega; samamoodi õõnestab tegevusetus elujõudu. Leonardo da Vinci.

32.   Põrgu pääseb valla siis, kui maailma kurjus kasvab suuremaks usust, et me suudame selle alistada. Leonardo da Vinci.

33.   Haridus on tungla läitmine, mitte anuma täitmine. Sokrates.

34.   See kes pole rahul sellega, mis tal on, ei jää rahule ka sellega, mida ta tahaks saada.  Sokrates.

35.   Tugevad mõistused arutlevad ideid, keskpärased mõistused arutlevad sündmusi, nõrgad mõistused arutlevad inimesi. Sokrates.

36.   Me kõik lamame rentslis, aga mõni meist vaatab tähtede poole. Oscar Wilde.

37.   Enamik inimesi on teised inimesed. Nende mõtted on kellegi teise arvamused, nende elu on jäljendamine, nende kired osundused.  Oscar Wilde.

38.   Ma ei suuda kellelegi midagi õpetada. Võin ainult ärgitada neid mõtlema.  Sokrates.

39.   Enda leidmiseks mõtle endale. Sokrates.

40.   Jumalik valgus peitub alati inimeses, ilmutades ennast meeltele ja mõistmisel, kuid inimene tõrjub teda. Giordano Bruno.

41.   Juba ammu on mu tähelepanu köitnud tõsiasi, et edukad inimesed langetavad harva käed rüppe ning jäävad ootama, et nendega juhtuks midagi. Nad asuvad tegutsema ja saavutavad soovitu.  Leonardo da Vinci.

42.   Mind mõjutas tegevusiha. Teadmistest üskinda ei piisa, me peame seda ka rakendama. Tahtmisest üksinda jääb väheseks; me peame tegutsema.  Leonardo da Vinci

43.   Ma armastan neid, kes suudavad naeratada hädas, kes koguvad masendusest jõudu ning kasvavad mõtteväest tugevaks. Armetud mõistused kärbuvad, aga need, kelle süda on kindel ja kelle südametunnistus kiidab nende käitumise heaks, jäävad oma põhimõtetele truuks kuni surmani.   Leonardo da  Vinci. 

See lugu on kirjutatud „Asumi“ raamatute baasil, kuni raamatuni „Asumi ja Maa".
 Väga hea koht on juba  raamatus "Asumi äär" lehekülgedel alates 330, kus Isaac püüab selgitama hakata Gaia teooriat. Miks oli talle kõike seda vaja kirjutada - „ulmeraamatusse“. Kui siia lisada veel seda, et ükski inimene ei saa kirjutada mitte midagi, mida ta ei ole just ise, isiklikult läbi elanud. Kui ta just ei „kanalda“. Sellisel juhul on kindel, et ta pidi kõike seda uurima ja mis veel kõige peamine on – ta peab seda oma kehaga tunnetama, et see võib olla õigus.  
Sellest teen ma üsna isikliku järelduse et,  Isaac Asimov ei olnud ulmekirjanik, vaid pigem teadlane kes püüab kirjeldada paljusid asju mida teised ei suuda hoomata.
Lõpetuseks panen siia teadlaste kirjeldused, millest mitte keegi veel mitte midagi ei tea.

Robert Lanza.  Biotsentrism.

Klassikalise teaduse vastused alusküsimustele.

Kuidas toimus Suur Pauk?

Pole teada.

Mis oli Suur Pauk?

Pole teada.

Kas midagi(kui üldse midagi) eksisteeris enne Suurt Pauku?

Pole teada.

Mis on tumeenergia ehk universumi põhilise koostisosa olemus?

Pole teada.

Mis on tumeaine ehk teise kõige levinuma koostisosa olemus?

Pole teada.

Kuidas tekkis elu?

Pole teada

Kuidas tekkis teadvus?

Pole teada.

Mis on teadvuse olemus?

Pole teada.

Milline on universumi käekäik; kas see jätkab paisumist?

Tundub, et jah.

Miks on konstandid just niisugused, nagu need on?

Pole teada.

Miks on fundamentaalseid jõudusid täpselt neli?

Pole teada.

Kas elu jätkub pärast keha suremist?

Pole teada.                                     ( kuigi paljud, kes on koomast tagasi tulnud, juba seda seletavad).

Millises raamatus on parimad vastused?

Sellist ühte raamatut pole.

 

Lääne religioonide vastused alusküsimustele.

Kuidas tekkis Jumal?

Pole teada.

Kas Jumal on igavene?

Jah.

Mida arvata teaduse püüdlusest seletada põhilist küsimust (nt. Mis oli enne Suurt Pauku)

Pole spirituaalselt oluline; Jumal on kõige looja.

Mis on teadvuse olemus?

Seda ei arutata ealeski, pole teada.

Kas elu jätkub pärast keha suremist?

Jah.

 

Idamaiste usundite vastused alusküsimustele.

Mis oli Suur Pauk?

Pole oluline. Aega ei eksisteeri, universum on igavene.

Mis on teadvuse olemus?

Seda pole võimalik mõista loogika kaudu.

Kas elu jätkub pärast keha suremist?

Jah. 

  

Asumi tagamaad.
  1.augustil 1941 olin kahekümne ühe aastane ja lõpetanud Columbia ülikooli keemia eriala. Viimased kolm aastat olin kirjutanud professionaalseid ulmejutte ja nüüd kiirustasin kohtuma ajakirja Astounding  toimetaja John Gampelliga kellele olin selleks ajaks müünud juba viis lugu. Tahtsin rääkida talle oma uuest ulmejutu ideest. Mul oli plaan kirjutada ajalooline tulevikuromaan, rääkida lugu Galaktikaimpeeriumi langusest. Mu entusiasm oli vist nakkav, sest Campell läks niisama põnevile, kui olin ma ise. Ta ei tahtnud, et ma piirduks ühe looga. Ta tahtis tervet lugude sarja, mis kajastaks Esimese Galaktikaimpeeriumi languse ja Teise Galaktikaimpeeriumi tõusu vahelist tuhandeaastast segaduse aega. Seda kõike pidi valgustama „psühhoajaloo“ teadus, mille me Campelliga isekeskis sepitsesime. Esimene lugu ilmus Astroundingi 1942. aasta maikuunumbris ja teine 1942. aasta juuniväljaandes. Need said otsemaid populaarseks ja Campelle kandis hoolt, et ma kirjutaksin enne aastakümne lõppu veel kuus lugu. Samas kasvasid lood pikemaks. Esimene koosnes vaid kaheteistkümnest tuhandest sõnast. Kolmest viimasest loost kahes oli juba viiskümmend tuhat sõna.Aastakümne lõpuks olin juba sarjast tüdinud. Jätsin selle kõrvale ja tegelesin muude asjadega. Selleks ajaks aga olid mitmed kirjastused hakanud välja andma kõvade kaantega ulmeraamatuid. Üks selliseid oli poolprofessionaalne Gnome Press. Seal avaldati minu Asumi-sari kolmes köites: „Asum“ (1951), „Asum ja Impeerium“ (1952) ning „Teine Asum“ (1953). Need kolm raamatut said tuntuks  Asumi triloogiana. Raamatute müük ei edenenud kuigi hästi, sest Gnome Pressil polnud nende reklaamimiseks ja propageerimiseks raha. Ma ei saanud nende eest ei tunnustust ega honorari.1961. aasta alguses rääkis Timothy Saldes, minu tolleaegne toimetaja Doubledays, et üks välismaa kirjastus palus temalt luba Asumi-raamatud uuesti välja anda. Kuna need polnud Doubleday valduses, esitas ta selle palve omakorda mulle. Kehitasin õlgu. „Ma pole huvitatud, Tim. Ma ei saa nende raamatute eest honorari.“  Kohkunud Saldes asus otsemaid Gnome Pressilt ( mis oli selleks ajaks juba välja suremas) raamatutele õigusi taotlema. Sama aasta augustiks said teosed (koos raamatuga „Mina robot“) Doubelday omandiks. Sellest hetkest sai Asumi-sari tuule tiibadesse ja hakkas teenima tõusvat honorari. Doudelday avaldas triloogia ühes köites ja levitas seda Ulmekirjanduse klubi kaudu. Seetõttu saigi Asumi-sari nii tuntuks.1966. aastal Clevelandis peetud ülemaailmsel ulmekirjanduse konverentsil paluti ulmesõpradel anda oma hääl „kõigi aegade parimale sarjale“. See oli esimene (ja praeguseni viimane) kord, kus ulmežanr kanti Hugo auhinna taotlejate nimekirja. Asumi triloogia võitis auhinna, mis üha kasvatas sarja populaarsust.Ulmesõbrad palusid aina tungivamalt, et ma sarja jätkaksin. Keeldusin viisakalt. Siiski olin meelitatud teadmisest, et sarja vastu olid hakanud huvi tundma ka need lugejad, keda polnud selle sünni ajal veel olemaski. Doubeldau aga võttis nõudmisi märksa tõsisemalt kui mina. Nad olid täitnud minu tuju kakskümmend aastat, aga kui nõudmised üha tungivamaks muutsid, kaotas kirjastus lõpuks kannatuse. 1981. aastal öeldi mulle, et ma lihtsalt pean kirjutama veel ühe Asumi romaani, ja valurahaks pakuti mulle tavalisest kümme korda suurema avansiga lepingut. Nõustusin närviliselt. Sellest ajast, kui kirjutasin viimase Asumi-loo, oli möödunud kolmkümmend kaks aastat ka nüüd soovitati mul kirjutada järgmine, milles oleks 140 00 sõna - kaks korda rohkem kui üheski eelmises köites ja kolm korda rohkem kui üheski eelmises üksikjutus. Lugesin Asumi triloogia uuesti läbi, tõmbasin sügavalt hinge ja sukeldusin töösse.  Sarja neljas raamat „Asumi äär“ ilmus 1982. aasta oktoobris ja siis juhtus midagi kummalist. Raamat sattus  otsekohe New Yorgi ajakirja Times menuromaanide nimekirja. Minu ülimaks hämmastuseks püsis see seal kakskümmend kolm nädalat. Midagi sellist polnud minuga eales juhtunud. Otsemaid tellis Doubleday lisa ja sai robotiromaanide täienduseks kaks raamatut. Siis tuli aeg pöörduda taas Asumi juurde. Nii kirjutasin romaani „Asum ja Maa“, mis algab hetkest, mil lõpeb „Asumi äär“, ja mida te praegu käes hoiate. Oleks hea, kui vaataksite mälu värskendamiseks põgusalt üle „Asumi ääre“, kuid te ei pea seda tegema. „Asum ja Maa“ on iseseisev raamat. Loodan, et see meeldib teile.
Isaac Asimov
New York City, 1986

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar