Pühapäev, 5. aprill 2015

KAS PÜRAMIIDE IKKA EHITASID EGIPTLASED.


Kuna ma kirjutan ulmeloo järgmist osa, siis infot hankides komistasin YouTube –is  ühele Vene filmile, milles kirjeldatakse püramiidide ehitamist ja ka muid Egiptuses toimunud sündmusi. Selle filmi kõrval oli veel ka teine film, mis kirjeldas ka mujal maailmas analoogilisi „anomaaliaid“.
Kuna tänapäeval ja eriti noorte hulgas on vene keele oskus nõrgavõitu, siis üritan väga vabas vormis teha tutvustavat tõlget. Filme on kolm tundi, seega on neis infot väga palju.
„Vana Egiptuse pettused. Avastatud“. (vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=4kpHqyYfEro  ja teine:  https://www.youtube.com/watch?v=AroHrl0UnRs).
Geoloogia proffessori  I.V. DAVÕDENKO  selgitusi Egiptuse ajaloost.
Napoleon oli Egiptuse ajaloo üks põhilisemaid uurijaid ja manipuleerijaid.
On palju erinevaid versioone püramiidide ehitajatest, nagu tulnukad ja muud teispoolsuse tegelased. Kuid selget selgitust ei ole ja on väga palju valet.
Napoleon on selles loos üks põhitegelastest.
Vaarao Tutanhamon on juba iseenesest suur saladus, kes ta oli ja millal elas.
Napoleoni suur ekspeditsioon sai alguse 19. mai 1798, kolmesaja laevaga ja ülisuure armeega, mis saadeti Egiptusse. Selles eskaadris oli ka tolle  aja kõige suurem laev. Selle laeva seinte paksus oli lausa 1,5 meetrit ning seal oli inimesel ruumi vaevalt 40 cm. Kõik laevad olid täis sõjaväge. Kaasas oli 200 inseneri ja uurijat, hobused ja tõllad.
Oli mingi sõda ja muu trata-ta ja kogu see jant on suht vähetähtis.
Tegelikult leidis Napoleon Tuthamoni hauakambri, mis väidetavalt avastati hoopis 26.nov 1922. (kuidas Napoleon selle leidis ja kas ta tegelikult teadis midagi, et seda leida).
Kui Napoleon avastas Tutanhamoni hauakambri, siis olid kõik üllatunud.
Kui nad leidsid hauakambri viivad 16 trepiastet ja kaevasid need välja, leidsid vaaraopitsatiga ukse, siis nad ei avanud seda, vaid kaevasid mööda seina edasi ja avasid hoopis seina sisse avause. Kui nad läksid hauakambrisse oli seal viis ruumi.  Nad üllatusid kui palju ja kui erilisi asju seal oli. Kui nad kõike seda nägid, siis sattusid vaimustusse sellisest varandusest, sest sarkofaag koosnes üle 200 kg kullast. Vaaraomask kaalus 25 kg kulda. Igasuguseid rattaid, kappe ja muid mõistatusi.
Kui Napoleon sai aru, et kõiki varandusi ta Prantsusmaale viia ei suuda ja inglaste laevastik Nelsoniga eesotsas vallutab tema laevastiku, siis Napoleon otsustas. „Kui sõja võidame, tuleme tagasi ja viime kõik kaasa“. Ning otsustati varakamber uuesti kinni matta. Tema sõjamehed aga olid juba vargsi taskutes asju välja toonud, maha müünud ning hiljem avastati neid Egiptuse erinevatest paikadest enne kui varakamber ametlikult avastati 1922 aastal Howard Carteri ja lord Carnarvoni poolt.
Mis seal siis tegelikult leiti? Nende asjade hulgas oli väga ilusaid ja originaali lähedasi, kuid leidus ka palju sellist mida seal ei oleks pidanud olema.
Näiteks kaks pistoda. Üks kullast ja teine rauast, (isegi meteoriidsest rauast).  Välimuselt olid need küll sarnased, kuid ….?  Rauast pistoda käepideme juures oli viilitud aste. Millise viiliga see on viilitud ( 5000 aastat tagasi) ja meteoriidsest rauast, mis on superkõva.
Samas ka muumia peaalune tugi oli rauast, pronksi või isegi kiviajal.
Napoleoni saatusest me teame, seega ta ei saanud kogu varandust ära tassida ja saladus jäi pikaks ajaks avastamata.
Kummaline on veel ka see, et miks Howard Carter  ja lord Carnarvon, enne seda kui avati  hauakamber, ehitasid sinna raudtee ja miks hauakambri avamisega viivitati. Enne kui hauakamber avati, koristati ära ka raudtee. Kui hauakamber avati, siis toodi kõik asjad välja käsitsi ja kanderaamidega. Tänapäeval võib kindlusega väita, et Inglismaal oli terve töökoda, mis valmistas võltsinguid. Need võltsingu pakiti kastidesse, veeti Egiptusse ja üksik pakkekast jäeti kogemata isegi vaaraokambrisse. Kast oli valmistatud vineerist (5000 aastat tagasi).
Tutanhamoni mask. Ripsmed maskil olid vasksed ja tinutatud. Kes ja millega oleks saanud tinutada - 5000 e.m.a.
Kapp, troon ja muid asju on ideaalselt töödeldud, kuid igasugused lisad ja jalad neile, on tehtud aga väga oskamatult ja robustselt.
Pistoda mis oli rauast ja viilitud on kummaline, kuid veel kummalisem on pistoda tupp. See on lausa võimatu. Vaadates suurendusega loomadega kaunistusi, siis näeme seal mitte lõunamaiseid loomi vaid hirvesid ja neid ründavaid hunte ( põhjamaalt). Ka väikesed haagid tupel on tinutatud.
Kummaline on ka see, et kaks hauakambri avastajat surid üsna ruttu peale avastust ja lisaks veel 20 inimest. Aastal 2008 kui lord Carnarvoni elupaigas remonti tehti, siis leiti salajane tuba kus oli suur kogus Egiptuse tooteid ehk siis Egiptusesse viimiseks (võltsingud).
Mingil hetkel hakati kauplema ka Egiptuse muumiatega ja need läksid hästi kaubaks. Aga kui tuli teine muumiatega kauplemise laine, selgus ostjatele, et muumiad on hakanud haisema. Kui hakati muumiatelt sidemeid lahti võtma, leiti sidemete vahelt tubaka lehti. Jällegi oli toodud hoopis Lõuna-Ameerikast võlts muumiaid ja pikk merereis tegi muumiad niiskeks (sealt ka hais).
 
Püramiidide ehitamine.
Mitte keegi ei tea kes neid ehitas. Miks kõik püramiidid asuvad vaid Niiluse jõe kaldal ja kõrbes neid ei ole.
Aastal 1987 avaldas ajaleht „Komsomolskaja Pravda“ artikli ja  juba seal kirjeldati, et püramiidid on ehitatud – betoonist. Juba siis oli teada – geopolümeersest betoonist.
Kui purustada suvaline mineraalne kivim, jahvatada see väga peeneks ja uuesti „kokku panna“, siis saame geopolümeerse betooni. Sideainet on Egiptuses palju, selleks on Niiluse jõe punane muda. Geopolümeerset betooni kasutatakse tänapäeval palju. Venemaal metroojaamade marmorpõrandad ei ole kõik marmor, vaid kasutatakse palju just sellist valamist.
Niiluse jõe punasest mudast, lateriidist, tehakse ka tänapäeval keraamikat ja telliseid.
Kui me nüüd teame, et nii saab teha ka betooni, siis Cheopsi püramiidis on 201 rida plokke, milles esimese rea plokkide paksus on 1,5 meetrit. Teise rea paksus on 1,25 meetrit ja nii edasi, kõrgemal on plokkide paksus 90 cm kuni 65 cm.
Need kõik on nii tihedalt paigutatud üksteise vastu, et isegi vesi ei lähe vahele, vaid voolab üle ääre.
Püramiidi mass on 6,5 miljonit tonni. Selliseid suuri püramiide ei ole väga palju ja neile peaks kuluma umbes 20 miljonit tonni.
Tänapäeval me teame, et kaevandustest saab looduslikku ilma pragudeta suuri plokke mitte rohkem kui 10% kaevanduse mahust. Kuid kus on siis 90% mittekõlbulikku – prahti.
65 miljonit tonni jääke ei ole mitte kuskilt leitud. Kui võtta kõik püramiidid kokku, siis oleks vaja leida 200 miljonit tonni „tootmisjääke“, mida ei ole samuti leitud.
Proffessor Davõdenko hakkas uurima püramiidi küljest löödud ja Venemaale toodud „mineraalse“ kiviploki tükki. Ta leidis selle tüki seest kummalisi lisandeid. Liivaterasid. Mineraalse materjali sees ei saa olla liivaterasid, betooni sees aga küll. Keemiline koostis ei ole ka mineraalne, pigem dolomiit.
Looduslike kivimite pealmine pind tumeneb, seda nimetatakse ka kivimite päevituseks. Teatud ained aja jooksul tõusevad soojuse toimel kivimi pinnale. Püramiidide kividel ei ole ühtegi „päevitust“, kuna need plokid on kunstlikud ja seega ka poorsed. Kui uuriti plokkide tükke, siis mikroskoobi all oli näha kivimi sees juuspeeneid kiude. Kust need kiud sinna said, kas kottidest millega kanti ehitusplatsile purustatud kivimite puudrit, inimeste riiete küljest – ei ole teada, kuid looduliku kivimi sees neid olla ei saa.
Nende piltide peal on peale kiudude näha veel ka seened ja suures koguses. Kivimites seeni ei saa olla, betoonis aga küll.
Väidetavast graniidist leiti selliseid keemilisi aineid mida seal ei tohiks üldse olla. Graniidist leiti isegi silikaati.
Seega Egiptlased olid geniaalsed betoneerijad ja nad olid ka veel head krohvijad. Väikestel sfinksidel on graniidist välja kukkunud üsna kummalisi kihilisi tükke.
Me oleme pidevalt näinud pilte püramiididest, sellise nurga all nagu me näeme ja sellise suurusega. Napoleoni retkel aga fotoaparaate ei olnud ja siis olid kunstnikud. Tolle aja kunstnikud olid head joonistajad ja nemad fikseerisid kogu nähtu väga täpselt. Napoleon aegsetel gravüüridel ja joonistustest me ei näe selliseid püramiide. Neid on kohati vähem ja kohati rohkem ja hoopis terava nurgaga ja väiksemad. Isegi Suur Sfinks ei asunud seal kus ta asub praegu. Fakt, mida ei ole siiani suudetud selgitada.
Joonistustelt on näha, et suure sfinksi kõrvad ja pea on hoopis teistsuguse kujuga ja palju „õhulisem ehk siis mitte nii massiivne, kui me praegu näeme).
Sfinksi keha on tehtud looduslikust kaljust, kuid pea on betoonist, kuna looduslik kivim on kihiline mida ei saa välja raiuda, see puruneb. Ka on seal filmis veel infot sfinksi ja muude kujude kohta.
Püramiidide plokid ei ole ühesuguse kvaliteediga ja betoonis on palju auke, kust on võimalik sõrmedega murendada kihte lahti nagu oleks halvasti segatud ja segamata liiv ning plokkide välispinnad on hoopis pehmemad kui seest.
Igat mäekivimit on võimalik  peenestada pulbriks ja uuesti sellest valmistada geopolümeerset betooni.
Sarkofaagide servast kui murda, siis langeb ära tükk ja alt tuleb välja betoon ( krohvitud).
Mõistatuslikud hieroglüüfid hauakambrite seintel on väidetavalt sisse raiutud, kuid tegelikult on kuivamata krohvi pinna sisse puupulgaga tõmmatud kujundid (või matriitsidega pehmesse pinda surutud).

Assuaani karjäär.

Asub 600 km Kairost, kust väidetavalt toodi mitmeid tonne kaaluvaid plokke. Väidetavalt kasutati plokkide lahti murdmist; aukude puurimise ja puidu sinna sisse löömise ja veega ülevalamisega. Millega puuriti, millega murti ja millega tõsteti välja – millega??
Assuanist leiti puuritud avasid, mille servad olid vasksed. Tegelikult on need Assuaani tammi ehitajate tänapäevased proovpuurimised.
Assuanis on väidetav Hatšepsuti pooleks murdunud obelisk, aastat 5000 tagasi.
Isegi 100 aastat tagasi seda polnud, sest fotodel 1931 aastast, polnud isegi karjääri ja praegune obelisk asub 8-10 meetrit all pool tolle aegset maapinda. See tehti hiljem  Assuani tammi ehitajate poolt gaasipõletitega.
Püramiidide plokkide ja kujude seest on leitud sepistatud naelu, need on hilisema aegade tooted.
Kõikide obeliskide tegemiseks materjali, Assuani karjääris ei oleks olnud võimalik.
Karnaki templis on reas kujud - 8-10 tk, milledel on näha plokkide valu jooned, absoluutselt ühel ja samal kõrgusel (nagu korralik valu ikka). Ka pead on pealt krohvitud.
Kõik templi sambad on betoonist valatud ja pealt krohvitud ning hiereoglüüfid pehmesse materjali tehtud.
Sfinkse on Egiptuses palju. Suure Sfinksi juurest läheb Niiluse suunas kanal. Sfinks raiuti välja mäest ja selle ümber on 50 tonniseid betoonplokke. Kuhu jäi jääkmaterjal sfinksi ümbert?
Sfinksi pea oli Napoleoni ajal ilusa peakattega, maoga ja värvitud.
Sfinksi ehitamine ei ole seotud vaaraode Hufu ha Hafra ajaga, vaid sfinksi peal olevate kirjade põhjal on sfinks tehtud hoopis varem. Käpad on tänapäeval juba taastatud. Sfinks tehti 4200 e.m.a ja lõpetati 1200 aastat hiljem. Püramiidid ehitati 3230 e.m.a, või 3350 e.m.a. (ja veel teisigi arvamusi).
Kuigi on kuiv kliima, siis miks pooled püramiidid (väiksemad) on kõik purunenud.
1851 aastal alustati  Auguste Mariette poolt sfinkside lahti kaevamisi. Kuid juba 1834 aastal pandi Venemaale sfinkse.  Kust need tulid? Need sfinksid naeratavad!  Hiereoglüüfid on seosetud. Seal ei ole sõna „Ra“.
Sfinksid on tehtud alibasterist – tavaline valu. Võtame tavalise kipsi, küpsetame seda temperatuuril alla 200 kraadi saame – alibasteri.  Egiptlased oskasid ka seda!

Obeliskid.

Assuani obelisk.
Napoleoni aegselt joonistusel seda ei ole, kuigi on hoopis peenemaid joonistatud üksikasju. Selle koha peal on hoopis kõrgem kivimite kiht – 10 m.
Assuani obelisk tehti hiljem, et oleks näha kuidas see tehti. Selle obeliski pind oleks justkui klaasist. Sellel on ka kummalised lohud.
See on tehtud gaasilõikajaga 3000 kraadise leegiga. Sellega saab lõigata nagu võid.
Assuaani tammi tegijad, venelased, unistasid, et teeks Suure Teatri juurde Egiptuse obeliski (originaali), kuid tegemise käigus see lihtsalt mõranes ja on nüüd vaatamiseks kui egiptlaste pronksist meislitega tehtud obelisk.
Üks materjal – labrodariit.  Šveitsi kuningas soovis kunagi endale voodit sellest materjalist. See saeti teemanthammastega lintsaega ja saab ka tross-saagidega (kuid selliseid sarkofaage tegid väidetavalt ka egiptlased).

Mõned skulptuurid.
Kairo muuseumis – Hafra kuju, diodoriidist – kõvem kui graniit. Kuidas saab sellist materjali lihvida läikivaks.
Dioriit – tugevus 11. Enne teemanti seda ei lihvi.
Tegelikult geopolümeerne vedel valu ja pinna peale krohvida ning pehme peale joonistada.
Ilmselt on enamus kujud võltsingud Napoleoni ajast, kuna unistati luua avatud muuseum Kairo lähedale.
Tasuks uurida rekonstrueerimise patente 1920-1930 aastatel, sealt võiks avastada patente mida ehitajad ja krohvijad võisid teada varem.
 

See ja ka teine film on nii mahukad, samas on palju ka esoteerilisi lähenemisi (näiteks Drumvalo „Elulille iidne saladus“ ning palju teisi ka veel), siis päris täpselt ei oska keegi midagi absoluutse kindlusega väita. Samas kõik see jutt mis siin eespoolgi kirjas on, on kordades lihtsam ja loogilisem, kui see mida meile on koolis seletatud. Inimesed kes piibli järgi on just - just jumala poolt loodud. Või Darwini evolutsiooni teooria järgi - justkui tulid alles ahvina puu otsast alla ja teadsid geomeetriat, materjali tehnoloogiat, perfektseid astronoomia teadmisi ja ülitäpseid mõõtmisvahendeid. Meile teada-tuntud ajalugu on mitmeid kordi ümber kirjutatud ja meiega on manipuleeritud, mis iganes tasanditel.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar