See tekst on tõlge samalt kanalilt, kuid selle tegi mu ammune hea tuttav.
Sellised tekstid, mõtted ja tegevused meeldivad mulle enam kui ajaloolised aga ajalooliste eeliseks on see, et. Ajalugu ja kogu selle jaburus näitab ära, et - mingit minevikku Pole olnud. Kõik on ja toimub üksikindiviidiga ja ainult. Mida ta usub see ka ilmestub. Sellest tuleb juttu veel edaspidi - Kuidas Reaalsus loob: inimese meelega (meie meelega), inimesele Tajutava Reaalsuse.
Ma tahan rahulikult ja kaunilt näidata, kuidas õigesti kujundada kavatsusi, toetudes lihtsale loogikale ja pisut kvantfüüsikale. Kujutage ette, maailm ei ole telliskivimüür, vaid võimaluste ookean.
Mikromaailma tasandil eksisteerib iga asi esmalt kui tõenäosuste hulk. Ja alles siis, kui ilmub vaatleja fookusega, tõenäosus tõmbub kokku konkreetsuseks.
Lihtsamalt öeldes: väljal on lõputu menüü, ja kavatsus on teie tellimus, mis on selgelt välja öeldud, õige tooniga ja ilma häälevärinata.
Miks "ma tahan" sageli ei tööta? Sest "ma tahan" kõlab nagu puudus. See on nagu minna restorani ja öelda: "Ma olen näljane." Kelner noogutab kaastundlikult ja kõik. Väli loeb ära puuduse laine ja peegeldab selle tagasi.
Kvantmõttes on oluline sagedus. Mitte ainult sõnad, vaid ka seisund, mida te kiirgate. Soov puudusest annab nõrga katkendliku signaali.
Kavatsus – eesmärk pluss rahulik kindlus, et mul see juba on – loob stabiilse laine.
Vaatame piltide abil. Raadio ja sagedus. Jaamad on juba eetris olemas. Te ei loo neid, te häälestate end. Kavatsus ei ole palve, vaid vastuvõtja häälestamine õigel lainele. GPS ja koordinaadid. Väli, navigaator.
Kui annate häguse aadressi: kuskile parem, aga odav ja kohe, siis teid keerutab.
Selged koordinaadid pluss rahulik seisund – ja marsruut joonistub.
Tellimus kohvikus. Kohv milline? Noh, hea. Barista naeratab, aga see ei ole tellimus. Öelge: cappuccino ilma suhkruta, laktoosivaba piimaga, keraamikas – ja reaalsus saab aru, mida täpselt teie poole pöörata.
Võti on vaatleja seisund.
Kvantpildis muudab vaatlus objekti. Tähelepanu on energia, emotsioon on selle kandja. Seetõttu on kavatsus kahekordne käsklus. Esimene: selge mõte, mida täpselt.
Teine: õige sagedus, sisemine. Ma olen rahulik, ma olen juba selles. Ja veel üks detail, mida sageli unustatakse. Kavatsus ei ole käsk maailmale: tee mul hästi, vaid rolli valik, milles te olete valmis tegutsema. Väli armastab konkreetsust ja liikumist.
Signaal: ma olen see, kes hoolitseb oma keha eest ja elab liikumise rõõmus. See kogub teie ümber inimesi, kohti ja sündmusi teisiti kui signaal: tahan kiiresti suveks kaalust alla võtta.
Kontrolli oma soovi vaid kolme küsimusega.
Esimene. Kas ma saan selgelt aru, mida ma tahan? Mitte parem elu, vaid konkreetselt: ma elan valgusküllases korteris pargi kõrval. Ma maksan selle eest rahulikult ja pingevabalt.
Teine. Mida ma tunnen, kui sellele mõtlen? See on rahulik kindlus – jah, see on minu – või ärevus: äkki ei õnnestu?
Kolmas. Keda ma näen selles pildis iseendana? Kas ma tõesti näen end sees? Kuidas ma elan seda elu? Mida ma teen? Kuidas ma tegutsen? Või lihtsalt kujutan ette tulemust nagu filmi ekraanil.
Me ei ole tihe aine, vaid valdavalt tühjus ja energia. Fakt. Meie organism, nagu iga ese meie ümber, koosneb aatomitest. Aatom tundub kõva tellisena, aga kui suurendada seda jalgpallistaadioni suuruseks, oleks tuum hernetera suurune väljaku keskel, ja elektronid nagu sääsed, mis lendavad kusagil tribüünidel. Kogu ülejäänud ruum on tühjus. Teaduslikud andmed ütlevad: 99,9% aatomist on tühi ruum. Aga see ei ole nn - mitte midagi. See on väli, kus energia võngub. Kogu aine meie ümber on energia, surutud kindlatesse vormidesse. Isegi tool, maja või auto, mis tunduvad kõvad, on sügaval tasandil vibratsioon.
Just seetõttu väidab kvantfüüsika: aine = energia + informatsioon. Ja informatsioon on see, mis kujuneb vaatleja kaudu. Ja siin on kõige huvitavam. Inimese keha on triljonid aatomid, mis on kokku pandud süsteemiks, mis püsib ainult seetõttu, et nii on otsustatud informatsioonikoodis. Mõtted ja emotsioonid on samuti energia, impulsid, mis mõjutavad välja. Teadvus ei ole aju kõrvalsaadus, vaid antenn, mis võtab vastu ja kiirgab signaale sellesse välja.
Seega, kui me ütleme: "Ma tahan oma elu muuta", ütleme tegelikult: "Ma tahan ümber häälestada oma süsteemi võnkumised." See ei ole esoteerika, vaid otsekohene loogika. Kui häälestate raadio teisele lainele, kuulete teist muusikat. Sama on inimesega. Mõtted on sagedus, emotsioonid signaali võimendi, tegevused ankur aines. Kui me mõistame, et meie sees ei ole midagi kõva, vaid ainult väli ja energia, saab selgeks: me oleme juba kvantookeani osa.
Me ei ole väikesed inimesed suures maailmas, vaid ühe välja tükikesed, mis võivad oma vibratsioone muuta. Ja siin saab selgeks, miks soovid töötavad.
See ei ole ime, vaid energia ja energia vastasmõju.
Kavatsus seab laine, ja väli häälestub ümber, tõmmates teie ellu sobivaid vorme. Meil on harjumus öelda: "Ma tahan, tahan maja, tahan autot, tahan reisida."
Aga kvantfüüsikas on "ma tahan" nagu lõpetamata programm.
See hoiab teid ootuse seisundis. Kui ütlete: "Ma tahan", väli loeb: "See inimene tahab" – ja annab teile täpselt seda, mida tellisite: soovi seisundi, aga mitte tulemust.
Et soov saaks kavatsuseks, on oluline fookust nihutada.
Reegel üks: mitte "ma tahan", vaid "ma valin". Kui ütlete: "Ma valin elada oma majas", võtab väli seda faktina. See hakkab ümber kujundama asjaolusid, et see reaalsus saaks teie omaks.
Reegel kaks: emotsioon. Pole piisav sõnu öelda. Tuleb tunda, nagu oleks see juba juhtunud. Mitte lihtsalt öelda: "Ma valin uue auto", vaid tunda salongi lõhna, kuulda mootori häält, tunda rooli käte all. Väli töötab tunnete vibratsiooniga.
Reegel kolm: kujutis. Aju ei mõista sõnu "maja", "auto", "õnn". Ta töötab piltidega. Seetõttu looge konkreetsed visuaalsed stseenid. Te astute hommikul oma maja rõdule, joote kohvi, vaatate vaadet. Või te sõidate uue autoga, avate akna ja tunnete tuult. Mida selgem on pilt, seda kiiremini see tõmmatakse ligi.
Reegel neli: kergus. Soov ei tohi olla viimane lootus. Kui soovite hirmu ja meeleheite seisundis: "Ma tahan maja, muidu mu elu on mõttetu", saadate välja puuduse vibratsiooni, ja väli peegeldab seda ikka ja jälle. Aga kui mängeldes kujutate ette: "Oh, kui äge on, kui ma seal elan", muutub see kergeks impulsiks, ja reaalsus võtab selle kergemini vastu. Seepärast mõned inimesed unistavad aastaid ega saa midagi, teised aga justkui tõmbavad ligi kõike, mida puudutavad. Nad oskavad luua emotsiooni juba toimunud faktist. Just see ongi kvantvõti.
Me muudame välja mitte palvete, vaid oma sisemise seisundiga.
Et mõista, kuidas kvantkavatsus töötab, vaatame lihtsaid ja elulisi näiteid. Näide majaga. Inimene kordab aastaid: "Ma tahan oma maja." Ta sirvib saite ja vaatab videoid YouTube’is, aga temas elab programm: see on liiga kallis, mulle ei anta laenu, mul on väike palk. Tema mõtted ja emotsioonid on vastuolus tema sõnadega. Lõpuks jääb ta samasse kohta. Aga niipea, kui ta muudab sõnastuse: "Ma valin elada oma majas", ja hakkab pildiga mängima, kujutledes, kuidas ta ust avab, kuidas lõhnab värske puit, kuidas köögis seisab tema tass – väli hakkab nihkuma. Tema ellu tulevad ootamatud pakkumised. Keegi tuttavatest müüb krundi, ilmub töö palgalisaga või pangas avaneb äkki soodne programm. See ei ole juhus, vaid tema uue seisundi peegeldus.
Näide autoga. Teine olukord. Naine unistas uuest autost, aga iga kord ütles: "Ma tahan, aga vist see pole minu jaoks." Ja kuni ta elas režiimis "pole minu jaoks", jäi auto ainult unistuseks. Aga kui ta hakkas ütlema: "Ma valin uue auto. Ma juba näen end selles." Ta tundis, kuidas sõidab mööda maanteed, kuulis muusikat, tundis vabadust. Mõne kuu pärast olukord muutus. Ta võitis oma töökoha loosimisel raha, ja sellest piisas esimese sissemakse jaoks. Juhus? Ei. See on kvantimpulsi näide.
Näide reisiga. Noor mees unistas sõita teise riiki, aga kurtis pidevalt sõpradele: "Raha pole, aega pole, töö ei lase." Ja kõik jäi samaks. Aga kui ta muutis sisemist häälestust: "Ma valin sõita sinna riiki. Ma juba kõnnin mööda selle tänavaid. Ma proovin toitu, ma naeratan." Äkki selgus, et tema firma korraldab just seal praktika. Ta valiti kümnete kandidaatide seast, sest ta oli juba õigel lainel.
Mis ühendab neid lugusid? Nad lõpetasid elamise "ma tahan" seisundis ja läksid "ma valin" seisundisse. Väli on nagu peegel. See ei tee vahet, kas see on reaalsus või teie fantaasia. Aga kui tunnete, et see on juba teie, hakkab see sündmusi ligi tõmbama. Ja siin tuleb peamine õppetund. Mida kergemini ja rõõmsamalt te oma soovi väljendate, seda kiiremini see materialiseerub.
Nüüd annan sulle lihtsa, aga väga tugeva praktika. See ei võta palju aega, aga selle sisu on tabada valiku tunnetamise hetk. Samm üks. Istu mugavalt ja sule silmad. Tee sügav sisse- ja väljahingamine. Tunneta oma keha. Taju, kuidas sa istud toolil, kuidas maa sind hoiab. Oluline on mõista, et sa oled juba ühenduses allikaga.
Samm kaks. Kujutle tühja ruumi, pimedat, lõputut. Seal ei ole minevikku ega tulevikku, ainult praegune hetk. See ongi väli. See on alati lähedal. See ootab sinu valikut.
Samm kolm. Tuleta meelde oma soovi. Pole oluline, mis see on. Maja, auto, reis või lihtsalt rahu seisund. Kujutle seda mitte kui unistust, vaid kui fakti, nagu see juba oleks.
Samm neli. Taju detaile. Kui see on maja, tunne puidu või kohvi lõhna köögis. Kui auto, tunne rooli käes, tee häält. Kui reis, tuult näol ja linna müra. Oluline ei ole ainult näha, vaid tunda.
Samm viis. Ütle endale: "Ma valin selle." Mitte "ma tahan", mitte "las see täitub", vaid just: "Ma valin." See on võtmemoment.
Sa ei palu, sa ei anu, sa kuulutad universumile oma valiku.
Samm kuus. Naerata ja lase lahti. See on kõige raskem osa. Ära hoia pilti kinni kogu jõuga, vaid lihtsalt naerata ja usalda. Väli hakkab ise sündmusi sättima. Saladus on selles, et see protsess käivitub mitte pingutuse, vaid kergusega. Kui sisened valiku rõõmu, tänulikkusesse selle eest, mis juba on, muudab kvantimpulss kohe sinu reaalsust.
Ja pea meeles: reaalsus ei vasta sõnadele, vaid seisundile. Kui sees oled rahulik ja kindel, et kõik on juba juhtunud, tähendab see, et see on juba sinu uus maailm.
Me käisime läbi arusaamise: kõik on energia. Me oleme kvantolendid, ja iga valik loob uue maailma. Kavatsus ei ole soov ega palve, vaid kindel: ma valin.
Pea meeles ühte lihtsat asja. Sinu elu on raamat ja pastakas on sinu käes. Mitte keegi teine ei kirjuta sinu lugu. Ei uudised, ei võõras arvamus, ei asjaolud. Kõik need on vaid dekoratsioonid. Stsenaariumi lood alati sina. Ja kui sisened tänulikkusesse, kergusesse, kui ütled "ma tahan" asemel "ma valin", ei ole väljal muud väljapääsu, kui kohanduda sinu valikuga. Sest just nii töötab maatriks. See resoneerib sinu sisemise seisundiga.
Seetõttu ära alates tänasest küsi: kas mu soov täitub? Ütle endale: "See on juba täitunud. Ma olen. Ma olen looja." Ja tegutse sellest seisundist.
Tänan teid, et olite minuga kanalil. Soovin teile selgust, kergust ja valiku jõudu. Kohtume järgmises videos. Kõike head!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar