PEEGLI TEOORIA.

Kõik inimesed  on elu jooksul läbi käinud „pika tee“. Osadel on tee olnud veel pikem!! Ehk need, kes on uurinud Ulmet, Esoteerikat ja ka näiteks Kvantfüüsikat. Esoteerikas on olnud mingi arvamus – Peeglist või Peegeldusest.  Alice peeglitaguses maailmas. Ma kuulsin ühte kirjeldust ja see paigutas mitmeid termineid palju paremasse paika. 

Mina ei tea kuidas on Peegeldust kirjeldatud. Tegelt ma ei saagi seda teada, sest iga kirjeldus kirjeldab seda – Minu moodi. 

Kui keegi on kuulnud peegeldust sellises seletuses, et – informatsioon, mis tuleb inimesele, on justkui „peegeldus“, mis aitab inimest tema arengus.

 Ehksiis, kui teine inimene „lendab peale“ mingite jamadega, siis oleks see justkui minu omadus ja peegel peegeldaks väljastpoolt  minu olemust ehk – tuleb õpetama.   

Mulle on see tundunud kogu aeg veidi imelikuna ja eriti viimasel ajal, kui ma ise tean juba „päris palju“, siis miks need Välised Ärritajad on jäänud suhteliselt samaks. 

Ka need eelmised tekstid Matrixi teooriast ja Vaatlejast kirjeldavad väga palju kuidas illusioon näitab, siis see versioon Peeglist hakkas looma täiega.

Peegel ehk kõik see informatsioon, mis tuleb väljastpoolt, enamasti inimeste negatiivsed väljendused, ei ole minu peegeldus. Need ei ole Minu Omadused. Need on nende omadused, kes – Tulevad minu juurde. 

Miks see nii on, selleni tahan jõuda loo lõpus.

 Enamus inimesi elavad – Ilma Peeglita. Nende vahel pole takistust ja Suhtluspilt on teineteise vastu ehk Võitluspositsioonis. Ja seda Loomise Loost alates ja inimese sünnist alates. 

Seda pilti teab iga inimene ja mis sellega kaasneb. Kui suhtlevad kaks nn „tavalist inimest“ ja ilma peeglita, siis see inimene, kes üritab teisele peale suruda oma arvamust, siis – see peegeldub ja see on selle sama inimese illusioon. 

See ei tule teist õpetama, see ei peegelda teist inimest, see peegeldab teda ennast ja talle endale.

 Sellisel juhul kui mõlemad inimesed on „suhteliselt väheharitud“, siis tekitab selline suhtlus - Konflikti. Kõik konfliktid, kogu poliitika, usk, haridus, pereelu,  jne töötab 100 % selle skeemi järgi.

Termin – Milleks sulle kõike seda vaja on.

Aga kui ma olen terve oma elu uurinud ja õppinud, siis see tekitabki minu ette Peegli.   Mitte tavalise, vaid sellise kriminalistide aknaklaasi, mis ühelt poolt peegeldab ja minu poolt vaadates laseb pildi läbi.

Mis vahe neil on?

See on Vaatleja termin. Kui ma tean, et see info, mis mulle ei sobi, ei ole mitte minu info, vaid – selle Teise info. See info, kui ma talle vastan ja see ei meeldi talle, ei ole minu „negatiivsus“, vaid tema enda oma. 

See muudab kogu Peegliteooria vastupidiseks ja see on palju seletavam. Mina, oma poolläbipaistva peegli taga, olen Mina ja mina ise meeldin endale. Teise inimese Võitlust ei pea mina võitlema/võistlema, vaid ma lihtsalt vaatlen ja – lasen tal olla.

Miks on Matrixi film täis topitud võitlusstseene???

 Siin on nüüd üks kõige vingem muutus, mida saaks seletada ükskõik millise Võitlusstiiliga (sõda, usk, töö või misiganes), kuid mina teen esimese seletuse spordiga ehk ka autospordiga. Kui oled noor ja võistled, siis on vastasseis ja kogu infovahetus seisneb – olla teisest parem. Kuidas sõita teisest kiiremini. Ja selles situatsioonis ei teki kahe suhtleja vahel mitte kunagi Vaatlejat. Autospordis on eriliselt veel ka kaks suunda. Need – kes tahavad sõita ja need - kes tahavad võita. 

Esimesed teevad kõike ise ja ei pea kellegi ees vabandama, kui miski ei sobi. 

Teised  on need, kes Peavad leidma süü ja süüaluse (loomulikult mitte enda).  

Nüüd, kui minul on Kõik Võistlused Võisteldud, siis mina saan olla vaatleja ehk minna ükskõik millise võistleja, tema isa või mentoriga suhtlema ja vaadeldes oma peegli tagant, saan ma olla ükskõik kellega – Samal Lainel. Kui see teine „ajabki lolli juttu“, siis on see Tema ja ma ei pea talle paljut seletama. 

Kuid ühel hetkel tekib Hooopis teine suhe. Siis, kui me kaks, oleme absoluutselt samal lainel. Me mõlemad peegeldame ja ka laseme peeglist läbi täpselt sama informatsiooni, tundeid ja tunnetusi. Me räägime lõbusaid lugusid, meenutame seda, mis on meenutamist väärt ja oleme lihtsalt koos.  Ka selle seisundi termin tuleb loo lõpus.

Matrixi teooria on nii põhjalik, et seda tulebki „kokkukirjutada“ punktide kaupa. 

Matrixisse on sissekirjutatud programmijupike, mis ei lase Matrixil „kokku kukkuda“.  

See on ka Matrixi filmi peainformatsioon, millele ka mina pole tähelepanu pööranud. Neo saab Matrixist välja, näeb mis on selle alternatiiv, kuid -  Matrix peab inimest kogu aeg Tagasi Kiskuma. Ükskõik kui „valgustatud“ või Vaatleja see inimene ka ei ole, ikkagi veetakse teda samasse paika tagasi.

 See töötab sinnamaani kui inimene saab aru, et – ta oli Mängur. 

Mängis seda mängu kaasa ja nautis Illusiooni. Kui inimene väljub sellest ehk ei pööra enam sellele tähelepanu ja seletab mingi variandi ära Lõpuni, alles siis saab temast – selle variandi Vaatleja. 

Need on need tegevused, mida nimetatakse Kordusteks. Inimese igapäeva elu koosneb enamuses ehk 99,999… % kordustest. Alates hommikusest silmade avamisest ja õhtul sulgemiseni.  Sellepärast ei mäleta me magamise ajal mitte midagi.

Miks inimene ei õpi teiste vigadest?   Ei saagi.

Miks abielud ei kesta tihti lõpuni.

Valik - punane või sinine?

Filmis oli arvamus, et kui on nn vaba tahe, siis hetkel kui sul on tahtmine teha valikut, siis valik on Juba tehtud. Kuidas? 

Valikut saab teha kui on vähemalt kaks variant ja seega on sul olnud enne üks „teema“ ja sa tekitad sinna juurde teise võimaluse. Kuid valik oli juba enne tehtud. 

Kus seda vahest otseselt näha saab. Mul ja ilmselt paljudel on olnud „juhuseid“, kus inimene soovib midagi, mingid asjaolud tulevad vahele ja ta loobub algsest valikust, jätab selle kõrvale ehk nagu esoteerikud vahest ütlevad – andsid vabaks. Ja siis, täiesti üllatuslikult, teostub esimene, loodetud valik. Ei, sa ei andnud seda vabaks, vaid programm teostas selle. 

Matrixi filmis on üks tegelane – Smith, keda mina pidasin selle sama tegelase Neo „negatiivseks pooleks“ ehk sama mis Harry Potteris oli Voldemort. Esoteerilises plaanis see ongi nii.

 Ilmselt pole siin maailmas ainult üks tegur/variant või arvamus mis toimetab, vaid vabalt võib olla isegi rohkem kui kaks. 

Matrixi kohaselt pole see negatiivne, sest Matrixis polegi sellist terminit nagu negatiivsus. See „tegelane“ ongi Matrix, kes tahab – valikut teinud tegelase tuua Matrixisse tagasi.

Mis vahe on Matrixis elamise ja Matrixist „väljas“ elamise vahel??  

Vaatame filmi kirjeldust neil kahel juhul.  Matrixis on – kõik ilus. Sellisel juhul kui sa ei taha matrixist välja minna ehk ei hakka „sõdima“ selle vastu. Heaks näiteks on kunstiinimesed. Kui inimesel on piisav sissetulek, siis ta hakkab tegelema sellega – mida ta tahab tegelikult. 

Filmis on Matrixist väline kujutatud aga pööraselt „vaesena“ ja koledana. Süüakse tontteab mis körti, käiakse koledate riietega, elatakse viletsates tingimustes ehk mittemingit „euroremonti“ ja pidevalt sõditakse.  

Nüüd on ainult üks variant, millal saab valida. Kui selline ilus ja hubane elu läheb Igavaks. Iga päev on kui Lõputu Küünlapäev. 

Ja ongi see ÜKS teema, milleni ma tahan jõuda. Mis on filmi Lõputu Küünlapäev põhiküsimus ehk teema. Mees otsib Ideaalset naist. Tavalise käitumisega ta seda ei saa ja keegi olla kokku arvutanud kui palju pidi see mees kõike seda „harjutama“, et saada lõpptulemust. Rohkem kui 30 aastat!!!!  

Täpselt sama teema on ka Matrixi filmis. Inimene otsib Pööraselt Ilusat Armastust. Praktikas ei kehti see ainult paarisuhetes, vaid kõikide tegevusete juures, nagu näiteks ka hobid. 

Pööraselt ilus armastus on täpselt sama termin, mis esoteerikutel on – Tingimusteta Armastus. 

Ma ütlen päris ausalt. Mina pole 65 aasta jooksul seda, end ümbritsevate inimeste juures, näinud. Kõige lähemal on sellele – vanemate armastus. Aga ka see pole 100 protsendiliselt. 

Miks seda pole ja kuidas seda ei saa olemas olla??  Vat Matrixis seda ei saagi olla. 

Matrixi suhtes on mida iganes - kergest armumisest,  Armastuse Valemini välja. 

Aga ikkagi  võib see kuskil olla. Kuskil, kuhu mina ei vaata ega näe. Ma usun, et kui keegi tuleb kunagi mu juurde ja ütleb, et tema teab ühte paari, kes elavad täielikus kooskõlas. Siis võib olla mitmeid variante.

1.              Need mõlemad inimesed on jõudnud korraga Vaatleja seisundisse. Vaatlevad maailma – ilma peeglita. Ilma peeglita, ehk – tingimusteta.

2.              Niipea kui ma lähen sellise paari juurde, siis Mäng, illusioon ja matrix „pakivad minu jaoks lahti“ sellise tausta. Justnimelt tausta ja minu sees seda ei ole.

Mina elan täiesti tavalises matrixis ja näen kõike seda, mida on filmitud ka Matrixi filmi. Ilmselt olen ma veel „tavaline inimene“.

Filmist jäi meelde üks lause. 

99.9 % inimestest tahaksid „pöörast vabadust“, armastust ja midaiganes muud, kuid nad kardavad kaotada seda, mis neil olemas on. Mis meil olemas on??? Matrix.

Matrixi film, nagu ka kõik filmid üldse, on – loogika vabad. Seal ei klapi Mittemiski. Esimesel korral filmi  vaadates, näen ma Äksioni ja ei näe detaile. Järgmistel kordadel näen ma Jämedaid vigu ja hiljem ka – mitmeid kordi Peapeale pööratud kirjeldusi.

Tehnoloogia. 

Matrixi filmi üks ebaloogilisus on selles, et kuigi neil pole „euroremonditud“ elutingimusi on neil pööraselt moodne tehnoloogia. Kui kõik nende tegelased on Matrixis imeilusti disainitud riietes, siis miks nad Zionis või Ios on sellised „maavillased“???  Miks kujutatakse alati kurjamit rikkana ja „vabadusvõitlejat“ kuskilt Talurahva inimeste hulgast.

Matrixi film on ka mitmeid kordi peapeale pööratud ehk osad märkavad „lahjemaid kirjeldusi“ ja edasijõudnud hakkavad kogu filmi – tagasi pöörama.