Pühapäev, 22. november 2015

MIS SIIS ON, KUI – ON, JA MIS SIIS ON, KUI - EI OLE.


 
Edasi arendades kõiki erinevaid eelnevaid teooriaid saame jõuda sellise tunnetuseni – kõik mis on olemas. Paljud inimesed ei suudagi aru saada, et igapäevane elupilt ei ole nii lihtne nagu see paistab. Tõestuseks on see, et enamustel on olemas väga palju, samas tundub, et pidevalt on midagi puudu. Igal inimesed on asju mida – on, ja veel rohkem asju - mida ei ole. Asjadeks ma ei nimeta ainult materiaalseid asju, vaid ka mitte materiaalseid (kogemusi, situatsioone, uskumusi jne.). Absoluutselt iga inimese igapäevane elu koosneb asjade omamisest ja hädaldamisest, et mingeid asju – ei ole. Tavalise inimese kulgemisse on selline mõtestamata halamine juba eos sisse kirjutatud. Mitte ükski asi ehk siis mingi kindla materiaalse väärtuse saamine ja eluks vajalike kogemuste kogemine ei teki tühjale kohale ja ei teki ka iseenesest. Mis siis on, kui – on ??? Kui midagi on ja see on maksimaalne, siis tähendab, et inimene on endaga töötanud väga põhjalikult ja tulemuslikult. Niimoodi see asi on tema ellu „tekkinudki“. Kui see asi on olemas, kuid ei oma maksimaalset tulemust, siis ei ole töötatud – väga põhjalikult. Mis on aga siis, kui – ei ole. Siis inimene ei ole midagi selleks teinud, et - oleks. Neid inimese omadusi, et – ei oleks, võib ette lugeda järgmiselt:
1.       teadmatus
2.       ühiskonnas lokkav totaalne vale
3.       väikene teadlikkus koos kõrvalt tuleva vale ja pettusega
4.       väikene teadlikkus koos väikese uskumusega
5.       otsustamisvõimetus
6.       teadlikkus koos uskumusega ja mitte viitsimisega midagi teha
7.       pahatahtlikkus, kadedus ja saamahimu.
Milleks sellest kirjutada, nagu inimesed seda ise ei teaks. Teavad küll, kuid on üsna suur teadmatus, kuidas mingi asi võiks töötada. Üsna karmilt võiks öelda, et 99% inimese igapäevasest elust sisaldab kõike eelloetletud hädasid. Need on muutunud meie igapäevast kulgemisest nii suure protsendiliseks, et me peame ja käitumegi nii nagu see oleks normaalne. Üks teadlane selgitas lihtsa skeemi järgi kuidas meie käitumist ja tõekspidamisi muudetakse mingi aja jooksul; absoluutsest eitamisest(võimatusest) kuni üldlevinult aktsepteeritud suhtumiseks. Võtaks kaks näidet; suhtumise neegritesse ja geidesse. Oli aeg kus neisse mõlemisse suhtuti kui absoluutselt välditavasse. Neegreid ei lastud valgete hulka, ammugi presidendiks. Ka naisi ei lubatud presidendiks. Vene ajal sõimati geisid – pededeks ja selline tegevus oli – psüühiline haigus.
1.       esimene etapp on seega – eitamine ja võimatuks olemine.
2.       hakatakse vaikselt rääkima ja neid rääkijaid peetakse lollideks või vaenulikeks, keda tuleb naeruvääristada või isegi ära tappa ( M.L. King – neegrid, „peded“ said N Liidu ajal lihtsalt peksa).
3.       rääkijaid ehk asjast huvitatuid tekib/tekitatakse juurde ja nõutakse – tolerantsust ja sallivust.
4.       sallivus muutub – moekaks.
5.       võimatus muutub seaduse ja moraaliga aktsepteeritavaks/seadustatuks – normaalseks.

 Vähe sellest, et inimeste uskumiste muutmist tehakse niipidi, seda tehakse ka vastupidi. Täiesti normaalseid ja usutavaid arusaamisi on aegade jooksul pööratud. Esimene mis pähe tuleb on alternatiiv-meditsiin. Enamus maailma inimestest ravivad ennast alternatiiv-meditsiiniga. Isegi kui me otseselt seda ei tea ja endale ei teadvusta. Kõik oma haavad kasvatame me ise kinni. Kõiki omi rakke me kasvatame ja paljundame ise. Klassikaline-tänapäevane meditsiin on väga keeruline süsteem uskumustest (platseebost) kuni globaalse raha tegemise süsteemini välja. Seega normaalsest, ravimtaimede ja ravimtaime toimeainete põhisest „terveks olemise normaalsusest“ on meid tasakesti liigutatud alternatiiv-meditsiini uskujate naeruvääritamise etapini. On jäänud veel üks väike samm, mis püüab meile juba selgeks teha, et inimene ei saa ennast ise ravida ja ravimiseks peab ainult kemikaale sisse sööma.  
Kõike seda me ilmselt teame (ilmselt igapäevaselt ei mõtle sellest ja ei teadvusta). Selle loo mõte ei ole ka liialt selgitada, miks meil midagi on või ei ole. Mõte on selles, kuidas saada seda mida ei ole, või muuta seda mis meil on, kuid samas see meile ei sobi. Selleks, et üldse aru saada - kuidas saada midagi, tuleb endale lõputult korrata – meile valetatakse pidevalt. Hea näide on selles, et minuni on jõudnud paar-kolm nimekirja. Esimene, mida teab iga inimene, on – kümme käsku. Vähem või rohkem, ON iga inimene selle nimekirja peale mõelnud. Võtan hästi kiiresti need punktid läbi. Kümme käsku – on olemas. Kas kümme käsku on ka meie elus??
Kas me:
1.       usume või oleme üldse mõelnud midagi Jumalast, Loomest, Kõiksusest, Allikast.
2.       üldse julgeme kasutada sõna, ükskõik millises eelloetletud vormis, ilma et meid natukenegi napakaks ei peetaks.
3.       peame puhkepäeva ehk siis ei tegele „meelelahutuse“ vaid meele ühendamisega ühe eelloetletud vormi või terminiga (kõrgema jõuga)
4.       suudame terve oma elu jooksul austada oma isa ja ema ning mitte kordagi nendega tülitseda.
5.       saame elada nii, et me kedagi ei tapa või ei kasuta hüvesid, mis eeldab kellegi või millegi tapmist (kas porgandi söömine on kellegi või millegi tapmine).
6.       suudame elada nii, et me ei riku abielu või siis teadvustaks, mis see abielu üldse on (kas see on teise inimese omamine või kooskulgemine)
7.       suudame mitte varastada (kelle tagant kui kogu maailmne rikkus on meile antud sünniõigusega – kõigile kasutamiseks) ??????
8.       suudame mitte valetada????
9.       suudame mitte himustada ligimese naist(miks mitte meest) või vara.
Kümme käsku on mingi imelik tekst või nõudmine meile millegi tegemiseks, mida me tegelikult – ei tee. 
Ei ole sellist seisundit – EI OLE. Kui midagi ei ole, siis selline seisund – ON. Näiteks; kui raha ei ole, siis on seisund – on vähe raha. Kõik need kes lugesid eelnevad kümme käsku läbi veendusid, et me igapäevaselt ei täida neist ühtegi. Vähemalt mitte korraga, igapäevaselt ja pidevalt. Me ainult üritame neist mõnda/vahel – täita ja me isegi ei hinda selle vajalikust ning otstarbekust. Kui kujutaks vahest ette ja püüaks fantaseerida, mis juhtuks kui neid soovitusi täita iga päev (erinevalt isegi kirikuõpetajast, kes soovitab käia tema sõnade järgi, mitte tegude järgi).

Fantaasia - „Ma tean/aiman kes võib Jumal olla. Tema nime ma suhu ei võta, sest neid kes arvavad sama moodi kui mina on väga vähe, sest see jutt mis pühas raamatus kirjas on, seda ma tõeks ei pea. Tõe protsentuaalsust selles raamatus ei oska öelda. Pühapäeval istun lootose asendisse ja hakkan mediteerima, ehk siis meelt ühendama „kõrgemate sfääridega“ ( st. ei mõtle igapäevasest raha teenimisest).  Austan oma vanemaid ja noogutan, isegi siis kui nad ajavad lolli juttu ja ei usu, et 99% sellest mida me igapäev kogeme – on jama. Selleks, et „mitte kadagi“ ära tappa, ma pean ise ära surema, sest ma ei saa mitte midagi ega kedagi süüa, ma ei saa rohu peale astuda (tapan rohulible või mõne sitika) ja nii edasi. Jama. Kirjutage „käsku“, et ei tohiks teist inimest tappa. Minul jälle küsimus – kas ainult füüsiliselt või ka moraalselt.  Vaatan terve elu aeg silmaklappidega ainult seda naist kellega koos kirjutasime ühele paberile alla (sest on keelatud mõeldagi sellest, et äkki mõne teise mehe naine oleks mulle paremini sobinud, see ju kohe himustamine ja pandagu siis kirja, kui palju võib või kui palju üldse ei tohi).  Ma ei valeta ega varasta !!!!!!!!  Mis mõttes???? Kas selline asi saab üldse võimalik olla.“ Fantaasia lõpp.

Mis me siis kokku saime. Mitte midagi ei saanud. Need käsud on tehtud õige asja nimel, kuid need on tehtud – tunnetuse – baasil. Reaalsuses on need soovitused pehmelt öeldes  - keerulised täita.
 
Nüüd aga panen siia kohta hoopis teise nimekirja. Mitte kümme käsku, vaid – „kaksteist suhtumist ja vastutust“. See soovitusnimekiri on minu meelele arusaadavam ja üsnagi suures osas teostatavam. See nimekiri on ka osa ühest kindlast õpetusest ja mina ei hakka seda siinkohal soovitama. Kes teab, see teab ja kes soovib, see leiab ise ülesse (tänapäeval on googeldamine moes).
Seega siis: kaksteist suhtumist.
1.       ARMASTUS – Kõik-on-Üks tõe tunnustamine.
2.       HEASOOVLIKKUS – lubades Kõik-on-Üks kehastusel OLLA just see mis Ta On, hoolimata kas see sinu jaoks sobib.
3.       TÄNULIKKUS – Tunnustades Kõiksust, teades oma elulisust.
4.       AUSTUS – Teadlikult esindada Kõiksust.
5.       VASTUTUSTUNNE – kaas-luua, olles teenistuses ja olles võimeline vastutama Kõiksusele.
6.       USALDUS – Teades Kõiksuse Väge ja Armastust.
7.       VASTUTUS – Olles teadlikult Tõe seisundis Kõiksusega.
8.       LAITMATUS – Toetades ja Kaitstes Kõik-Ühes tõekspidamisi.
9.       TÄHELEPANELIKKUS – Armastades, Hoides ja olles Tähelepanelik Kõige suhtes.
10.   KARTMATUS – Tunnustades Kõiksuse Igavest Lõpmatut Olemust ja Tingimusteta Armastust.
11.   HÕIVATUD ERALDATUS – Lubades kõigel OLLA ilma kritiseerimise, hukkamõistu või väärtushinnanguid peale surumata; mõistes OLEMIST ja kiites heaks Kõiksuse.
12.   RÕÕM – Valides OLLA Kõiksuse kehastus.
  Need punktid tunduvad ju väheke inimlikumad, isegi neile inimestele kel pole/ja ei soovigi midagi teada mingist Kõrgemast jõust (need kes arvavad, et nad elavad VAID ühe elu ja ainult SIIN planeedil – Maa).
Nüüd ka kaksteist Meisterlikkuse Vastutust.
1.       ENESETEOSTUS -  vabadus loobuda „Ohvri ja tagakiusamise süüdistamise – mängust.
2.       ENESE-SÕLTUMATUS – vabadus saada hakkama ilma teiste heakskiiduta, või vajaduseta mässata iga „välise autoriteedi“ vastu.
3.       VAOSHOITUS – võttes isikliku vastutuse ning mõistes, et igal hetkel oled vastutav ISIKLIKE ENERGIATE SUUNAMISEST.
4.       ENESEDISTSIPLIIN – võtta endale vastutus suunata oma energiaid soovitud tulemuste poole, mitte aga soovimatu juurest eemale.
5.       ENESE-ARMASTUS – see on meie enese vastutus armastada ja hoolida endast läbi Jumaliku vaimu piiritu kingituse, mis läbib meid igal hetkel. Tõeline armastus peab tulema seestpoolt.
6.       VAIMNE TERVIKLIKKUS -  käituda igal ajal vaimselt tervikuna on meie ülim kohustus. Vaimne terviklikkus nõuab meilt, et me hakkaksime JÄLGIMA, kuidas me TEGELIKULT käitume ja mida teeme oma igapäevaelus.
7.       VÄÄRTUSTAMINE – mõista ja ole tänulik, mis sul on olemas. ARMASTA SEDA, leia vaatenurgad läbi milliste on võimalik selle üle rõõmustada ja ole teadlik siirast mõtlemisest.
8.       KANNATLIKKUS – on voorus, mis peegeldab meie Universaalse Korralduse loome taipamist. Jumalikul Allikal – Loomel – on oma ajakava!!!
9.       LAHKUS – heasoovlikkus on sünniõigus, kuid selline, mis väga tihti jääb märkamata või mõistetakse valesti.
10.   ALALHOIDLIKKUS – Kõik mis on meile antud, on antud meile vajadusel vabalt kasutamiseks, kuid mitte raiskamiseks. Alalhoid näitab, et me tunnustame ja mõistame Jumaliku Allika antud loomingulise energia kingitust.
11.   KOOSTÖÖ/DIPLOMAATIA – eksistents on ja saab alati olema kaas-loome püüe. Me ei pruugi alati nõustuda teiste loome eesmärkidega ning meil kõigil on õigus oma vaatenurgale.
12.    TAIPLIKKUS – õppides eristama ja sobivalt kasutama mõlemat, nii „Tavalist Mõistust“ kui ka „Ebatavalist Tunnetust“, on meil võimalus luua paremat energeetilist tasakaalu oma elu kõigis ilmingutes.
Kui võtta punktid „Kümnest Käsust“, siis need on keelavas kõneviisis. Kuna me neid asju tegema EI PEAKS, kas sellised pahed meil siis – ON, ja me tahaks, et neid  - EI OLEKS.  Need inimlikud omadused meis aga – ON ja lahti me neist – EI SAA (kahjuks). Mis kasu on siis sellistest soovitustest. Teisi, „KAHTETEIST“, saame aga üsna hõlpsalt täita või siis endas parendada. Miks?? Enamasti seepärast, et „KAKSTEIST“ on positiivne. Positiivsed asjad ka - ON olemas ja neid saab/meeldib suurendada. Kõikide nende punktide kohta saab öelda, et meis ON neid. Iseasi on see, et kui palju ja kunas kui palju. Lihtsalt öeldes - millise protsentuaalsusega. Kui meil oleks igal eluhetkel, kõiki neid punkte vähemalt 50 ja rohkemgi  % - milline meie elu siis oleks. Kas me üldse peaks rääkima midagi valetamisest ja varastamisest????   Samas kui öelda inimesele et; sa valetad, sa varastad, sa ei austa oma ja üldse endast vanemaid jne siis milline on reageering??? Kui ma aga ütlen et; sa valetad alalõpmatult - eelkõige – ISEENDALE.  Valetan või???? Mida siis kokkuvõtteks öelda. Ma olen üsna pikka aega uurinud, miks meie alateadvus ei mõista sellist sõna nagu „EI“ ( mitmed õpetused ja teadjad inimesed on seda väitnud). Vana vene - „staro russkaja bukvitsas“ (õpetus tähemärkide ja sõnade mõjust meie elus)selgitas A.Ivaško et; NE – tähendab tõlkes - „NAŠE EST“( meil on). Sama siin. MEIL ON.  Me EI SAA mitte midagi vähendada. Me SAAME suurendada. Suurendame positiivsust ja automaatselt väheneb teine. Saame suurendada nii negatiivseid (valetamine-varastamine), kui ka suurendada ausust ja ka rohkemaid omadusi kui need „KAKSTEIST“.     
ME OLEME. MEIL – ON.  ME SAAME.  ME SAAME TEHA.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar