Laupäev, 29. august 2015

VEERAAMAT NAISTELE


Sellele järgneb selline lugu mis on mõeldud naistele ehk emmedele.
 

 MIDA  TEAVAD EMAD ???????

Tere, mina olen Õnnela. Mina olen Anne ja Aare ema.
 Kirjutama ajendas minu tütre Anne haiguse ja unenäolugu. Enne kui me Annega toimunut lugu raamatuks kujundama hakkasime, tegelesin selles loos kirjeldatud õpetuste paikapidavuse uurimisega.
 Selleks lugesin läbi mitu veeteemalist raamatut ja üllatus oli suur, kui vähe me tegelikult teame veest, selle energeetikast ja tervisele kasulikkusest. 
 Kõik mis  Anne ja Veeilma raamatus kirjas, on inimlikult ja teaduslikult tõestatud, niiet ka kõige skeptikum inimene pisikese uurimise järel, võib aru saada, et enamus meist on elanud ristivastu sellele, mis on.
Alustame seda juttu tutvustusega ühest teisest raamatust. See on nii hästi ja põhjalikult kirjutatud, et seda kohe peab tsiteerima. 

Vadim Zeland.
 Transurfing – reaaluse juhtimine   I   aste. 

Hommikutähtede kahin.
Ärkasin naabrite koerakese klähvimise peale. Vastik peletis, alati peab ta mu üles ajama. Oi kuidas ma teda vihkan!
  Miks pean ma virguma just nende häälte saatel, mida see tülgastav elukas kuuldavale toob? Tuleb jalutuskäigule minna, maha rahuneda ja naabermajale tule otsa panemise kihust kuidagimoodi võitu saada. Kuidas koer, nõnda peremees. Alailma imbuvad mu ellu mingid jätised ja üritavad seda vussi keerata. Riietun närviliselt. Sussid on jälle kusagile kadunud. Väledad värdjad, kus te olete? Kui ülesse leian, siis minema viskan!
Õues on rõske ja sombune. Kõndisin jäist teerada pidi läbi morni metsa. Lehed on juba langenud ja paljastanud pooleldi elutute puude hallid tüved. Miks ma elan kesk seda sünget sood ?
Õngitsen taskust sigareti. Ei tahaks eriti suitsetada aga vana harjumus ütleb, et peab. Peab? Mis ajast on sigaret minu jaoks kohustus? Jaa, hommikune, tühja kõhuga tõmmatud suits on üsna vastik. Kunagi, lõbusas seltskonnas, oli suitsetamine nauding, teatav moe, vabaduse ja stiilsuse sümbol. Kuid peod lõpevad ja algab venivate probleemidega hall, poriselt auklik argipäev. Neelad iga probleemi koos suitsuga mitu korda päevas alla, justkui öeldes endale: teen sigareti ära, tõmban hinge ja sukeldun taas sellesse surmani ära tüüdanud rutiini.
Sigaretisuits tungis silmisse ja ma katsin need hetkeks kätega kinni nagu solvunud laps. Kuidas küll kõik on ära tüüdanud. Ja siis,  justkui mu mõtete kinnituseks, lõi salakaval alla kooldunud kaseoks mulle valusalt näkku. Tõbras! Murdsin teda raevunult ja lükkasin kõrvale. Oks jäi puu külge rippuma, kõlkudes ja hüpeldes nagu pajats, justkui demonstreerides mulle mu võimetust siin ilmas midagi muuta. Lonkisin nukralt edasi.
Iga kord, kui ma üritasin selle maailmaga võidelda, alistus ta esialgu lootustandvalt ja andis mulle seejärel korraliku ninanipsu. Ainult filmides rühivad kangelased kõike oma teelt pühkides eesmärgi poole. Elus asjad nii ei käi. Elu on nagu rulett. Esialgu võidad korra, teise, kolmandagi. Kujutled ennast võitjana, sulle tundub, et terve maailm on sinu jalge ees. Kuid lõppkokkuvõttes jääd alati kaotusseisu. Sa oled kõigest pühadehani. Keda nuumatakse selleks, et ta hiljem rõõmsalt muusika ja naeru saatel ära küpsetada ja nahka panna. Sa eksisid, see ei ole sinu pidu. Sa eksisid...
Nende mornide mõtete vangis viseldes jõudsin mere äärde. Väikesed lained puresid tigedalt liivast kallast. Meri lõõtsus minu poole ebasõbralikku külma rõskust. Rasvased kajakad patseerisid kõdu nokkides laisalt mööda randa. Nende silmis polnud kübetki emotsioone või oidu - ainult külm must tühjus. Neis silmades oleks nagu peegeldunud kogu ümbritsev maailm, samasugune külm ja vaenulik.
Mingi paadialune oli kaldalt tühje pudeleid korjamas. Et sa siit kaoksid, va kaltsakas, ma tahan üksi olla. Ei, tundub, et tuleb minu poole, tahab midagi lunima hakata. Lähen parem koju. Kusagil ei saa rahu. Kui väsinud ma olen. See väsimus on alati minuga, isegi kui ma puhkan. Mu elu on otsekui karistusaja ära istumine. Näib, et õige pea peab kõik muutuma, algab uus elu, ja siis saab minust teine inimene, kes suudab elust rõõmu tunda. Kuid see kõik on tulevikus. Aga praegu – üks ja see sama nukker sunnitöö. Muudkui ootan, aga tulevik ei saabu ega saabu.
 Nüüd söön – nagu tavaliselt – maitsetu hommikusöögi ja sõidan igavat tööd tegema, hakates seal endast  jälle välja pressima tulemusi, mis on kellelegi vajalikud , kuid mitte mulle. Veel üks päev rasket ja mõttetut elu..... 

 Kas tuli tuttav ette, ilmselt tuli selline pilt ette igale inimesele, kes on elanud planeedil Maa. Selleks, et sellisest olukorrast välja rabeleda, on kirjutatud ilmatu hulk raamatuid.
 Oleneb ainult inimesest, kes mida soovib. Mida??
Mida sa soovid???
Kuidas sa soovid????
Mis sa selleks tegema pead????
Enamuses raamatutes soovitatakse teha midagi ja mõeldakse sinu jaoks välja mingeid tegevusi. Neid soovitusi on erinevates raamatutes hiiglama palju. Selleks, et sellest rägastikust läbi murda peab inimene sellega tegelema süstemaatiliselt ja igapäevaselt. Ka sel juhul läheb aega, kuid ja aastaid, enne kui suudad leida ülesse need terad, mis on tegelikult õiged ja kasulikud, just sinule.
Kõikidele lugejatele teadmiseks et üheski raamatus, õpetuses, meditatsioonis jne.  ei ole 100 % tõde. Igas tegevuses, mida inimene teeb, on mingi tõenäosusprotsent ja see ei saa olla kunagi  100 %.
 Ükski mõõduriist ei tööta 100% täpsusega ehk igal seadmel on täpsusklass. Lihtne tõestus on selles, et kui mingis seadmes patarei pinge väheneb, siis millalgi see seade hakkab valetama. Ehk siis selle seadme tõe näitamise protsent hakkab vähenema. Seda sama näidet võib kasutada ka inimese enda kohta. Kui inimene on energiat täis, siis on tulemused ühte moodi ja kui väsinud. siis on tulemused ja mõttemall hoopis teistsugune, kuigi inimene on ju ikka samas kestas.
 

MIDA SA SOOVID ???

Küsin sinult, miks sa seda raamatut praegu loed. Kas sul on mingi viga või puudus või millegi puudujääk, mis sunnib sind seda raamatut lugema. Kui sa seda tunnistad, siis loe edasi. Ma ei usu, et maailmas on sellist inimest kes väidab, et tal on KÕIK olemas. Sellisel juhul, see inimene sureb kohekohe ära, sest ta ei soovi enam elult mitte midagi. Seega see ongi elu põhiküsimus.
Mida sa soovid??
Mina soovin endale KÕIKE.
Head tervist, palju raha, meeldivat peret, lõbusat elu, nalja ja naeru.
 Mõni võib nüüd kohe mõelda, et „oled mingi poolearuline”, soovida ju võid, võid ju olla mingi „naiivne lillelaps”, elu paneb su nagunii paika. 
  Jummala õigus ja panebki. Aga mis sul sellest. Kui sul ON sellest midagi, et sul vahest kehvasti läheb, siis su meeled krussi lähevadki.
Paljud raamatud kirjutavad erinevaid teooriaid pikalt ja põhjalikult. Enne väsid ära ja unustad alguse ära kui lõppu jõuad. Siis lõpus olles mõtled, et millest ma alustan, hakkan uuesti lugema ja mingit programmi koostama. „Ah , ei viitsi.”
Aga ei peagi lõpuni lugema, hakkame kohe MIDAGISTKI tegema.
Hakkame kohe soovima ja ma garanteerin, et need soovid lähevad täide.
 
   Millal ja kuidas soovida??
           OTSEKOHE
Parim mis inimene saab teha on see, kui ta paneb oma soovile iga kord lõppu sellise lisa - „minule parimal moel” ehk MPM.
Mina soovin, et mul oleks hea tervis – MPM
Ma soovin, et mul oleks raha – MPM
Ma soovin minna Tallinnast Tartusse – MPM
Ma soovin endale paremat elukohta – MPM 

Miks see on nagu tähtis või milleks hea?
Planeet Maa on Vabatahte planeet. Igal inimesel on õigus ja vabadus elada siin omal vabal tahtel ja vabatahte järgi.
Mis jura see nüüd siis tuli. Kust otsast ma vaba olen. Koolikohustus, pangalaen, abieluleping, pere nõuab süüa - kõik see sunnib mind tagant ja endale ei jäägi aega.
Küsimus sulle - „kes sulle sellise koormuse selga ladus”. Kas sa ise panid selle sinna. Vastus on igaühel endal mõelda ja mõlgutada.
Nendest kohustustest saab vabaks või siis vabamaks, kui sa hakkad „soovima”.
 

ILUS MUINASJUTT NAISELE

Mina soovin, et mul oleks ideaalne tervis – MPM.
Ma soovin endale parimat perekonda - MPM.
Ma soovin, et mul oleks piisavalt raha ja muid võimalusi, et mu perel läheks kõik korda – MPM.
 Ma soovin, et mu mehe ja kõigi pereliikmete tervis oleks ideaalses korras - MPM.
Ma soovin, et ma armastaks oma meest ja ma soovin, et mu mees vastaks minu armastusele – MPM.
 Ma soovin, et minu lapsed ( kuigi nad ei ole SINU lapsed, sest nad on tegelikult vaba tahte järgi juba praegu iseseisvad inimesed) areneksid - MPM.
Ma soovin, et kõik minu käsutusse antud, renditud ( ükski asi siin planeedil ei ole SINU OMA, sa ainult kasutad või rendid neid asju ja vastu annad renditasu ehk siis oma tööaega, puhkeaega, hingeenergiat, oma tööenergia ekvivalenti ehk raha) väärtused arendaksid mind - MPM.
Ja nii me võime seda „muinasjuttu” jätkata iga päev, oma elupäevade lõpuni. Kas me saame kõik need asjad. Loomulikult, ma ju garanteerisin teile selle.
Kuidas ja millega ??
MPM – iga, sest te saate kõik need asjad TEILE kasulikul moel. Ehk siis, kui on vaja raha millegi jaoks, siis te saate selle raha.
Kui te aga ei saa seda asja omale lubada, siis seda see tähendabki, et see asi ei ole teile vajalik Teile Parimal Moel.
On palju näiteid sellest, kuidas keegi on laevale või lennukile minnes murdnud kinga kontsa. Või läheb enne mingit tegevust ukse pealt tagasi ja jääbki mingist õnnetusest maha. Samas keegi teeb aga avarii.
 Enamus ikka jõuavad  kohale aga vahest jälle viperustega.
Sina, kellel seda lugedes tekkis mõte, et „ see siin on nii „lapsik” jutt  või mõte”. Sul on ju kohe võimalus soovida.
 „Mina sellist lolli juttu ei usu”.
 Paned raamatu käest ära või loed uuesti läbi selle jutu

 „ Hommikutähtede kahin“ V. Zeland. 

Sina aga kes sa seda muinasjuttu lugesid ja tundsid ära, et „lahe ja nii ma juba isegi iga päev teen”, siis me sinuga oleme ühes paadis.
  Sina, kes sa seda muinasjuttu lugesid ja tundsid, et „aga äkki ongi nii” ja
 „ mis ma selleks tegema pean”, tere tulemast meie paati ja sõuame väheke edasi.
Kõik see jutt oli suht ümmargune ja mis sellel kõige on pistmist veega, sellest tulebki pikem jutt. 

Üritaks jaotada järgneva vee raamatukese tutvustamise teatud alalõikudesse:
1.      vees sisalduv energia.
2.      vesi ja mineraalained
3.      vee puhastamine
4.      vee laadimine armastuse energiaga
5.      vesi+CO2+ plastpudel
6.      kraanivesi
7.      vesi - kui   JOOK
8.      vesi ja mõttemaailm
 

1.  VEES SISALDUV ENERGIA

Inimese keha koosneb organitest, rakkudest, ainetest, aine aatomitest jne.
Inimese keha sisaldab 70 % vett, nii me teame.
 Vesi on maailma parim lahusti. Ta lahustab enamus looduslikke aineid ja samas kannab kõiki inimesele kasulikke ja kahjulikke aineid.
Inimese energia tarbimine seisab põhiliselt neljal jämedal sambal.
Nendeks on :
1.      TOIT
2.      JOOK
3.      HINGAMINE
4.      PÄIKE JA LIIKUMINE

Kõikide nende komponentide puudumine mõjub inimesele hukutavalt.
Seda ei ole ilmselt kellelegi tarvis selgitada, et enamus energiast saab inimene toiduga. Hea  ja tervislik toit - see on enamustel kinnitunud oma isiklike tõekspidamistega, mida pidevalt muudetakse või siis täiendatakse. Kuna söögist saadav energia on kõige tähtsam, siis on raske eri maade ja rahvaste inimestele, toidu kasulikkusest rääkida.
Hingamise osakaal inimese energeetikast on samuti väga suur. Enamus inimesi ei seosta õhu sisse hingamist energeetikaga. Kuidas siis seda seostada. Iga keemiline aine, mida inimene tarbib koosneb algosadest- aatomitest, neutronitest, positronidest jne ja kuna organid koosnevad rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest ja muudest algosadest, siis need algosad sisaldavad algenergiaid.
 Seda, et aatomis on energia, saab teada kui lõhata üks aatompomm ja sellele ei väida enam keegi vastu, et seal on palju energiat. Kas on kedagi, kes suudaks kokku arvutada, kui palju on inimeses keemilist energiat. Vaevalt.
Peale keemilise energia sisaldab inimene veel ka hinge ja vaimuenergiaid. Kui palju sisaldab inimene vaimuenergiat ja kui palju seda energiat, mis kulub vaimsetele tegevustele – laulmine, tantsimine, naermine, nutmine.
Kui palju on inimeses hingeenergiat.  Kui palju kulub energiat rääkimiseks, vaidlemiseks, väitlemiseks, raamatu lugemisel, teatris käimisel.  Kui palju sisaldub nendes tegevustes hingeenergiat ja kui palju vaimuenergiat. Kust saada vaimuenergiat, võibolla saame seda magamisest, puhkamisest lõõgastumisest, sest siis mõte ei tööta selliselt, kui päeval või tööl olles. Kust saada hingeenergiat, äkki on selleks hingamine. Hoia hinge kinni ja hing lahkub sinu kehast. Need mõtted on küll esimese hooga kummalised aga me ju iga päev just nii räägimegi, ju see nii siis ongi, kummaline. Ka õhk sisaldab keemilisi aineid, seega on ka õhus meile vajalikke energiaid
Päike.
 Mis me tegelikult teame päikesest. Enamuses seda, et tema kaasabil toodame D vitamiini ehk päevitame, saame sooja. Seda me tavaliselt ei mõtle, et tänu päikesele saame me kõik oma eluks vajaliku, alates söögist, riietest lõpetades bensiiniga.
 

JOOK.

See on meie raamatu põhiteema, ka see sisaldab täpselt sama skeemi kohaselt energiaid, kuna koosneb ainetest ja algenergiatest. Kui ilmas leidub inimesi kes väidavad, et nad ei pea nii palju toitu tarbima, vaid nad saavad enamuse energiat päikesest, veest ja taimedest, siis enamus peavad seda suht võimatuks või siis isegi kohtlaseks.
Aga selliseid inimesi on  ja probleem ei ole mitte neis vaid meis, normaalsetes inimestes. Ka „normaalne” inimene sööb, joob ja tarbib energiaid.
 Kuna energiaid saab inimene mitmest allikast, siis on raske aru saada, millisest allikast saadud energiat piisab ja millisest jääb vajaka.
Kes on lugenud erinevaid raamatuid tervisest, tervendamisest ja mõttemaailmast on kogenud, et paljud probleemid, mured ja haigused ei ole tegelikult tulnud inimese sisse „väljastpoolt”.
Enamus neist tuleb inimese „seest”. Kui natukenegi uurida elu, siis saavad paljud inimesed aru, et haigusi ei ole olemas. Et haigused ei tule inimese sisse väljastpoolt. Ükski viirus ega külmetushaigus ei tule väljast õhust, külma tuulega. Need ei saa sealt tulla, sest nad juba on inimese sees. Neid ei saaks olla inimese sees ainult sel juhul kui inimene ei hingaks. Aga inimene hingab ja kõik pisikud ja batsillid on iga inimese sees. Aga miks mõni inimene on haige ja mõni mitte.
Haige ei saa olla selline inimene kelles on piisavalt inimese eluks vajalikke energiaid, see tähendab kelle immuunsüsteem toimib laitmatult.
 Inimene, kes külmetub talvel +5 C juures, ei ole võimeline ronima kõrge mäe otsa, kus on -20 C külma ja kus tuul puhub 20 m/sek. See ei ole võimalik !!!  Kuid see on ju võimalik, sest iga alpinist on olnud kunagi haige. Selleks, et mäkke minna tuleb ennast täislaadida ja karastada ehk siis immuunsüsteem korda seada ja aklimatiseeruda. Siis on kõik VÕIMALIK.
Miks on nii, et inimesed ei oska hinnata neid asju, mida saab tegelikult tasuta või siis vähese tööga?
 Miks maksavad inimesed palju raha alkoholi, hea veini eest, vääris kala, kulla, kalliskivide, uhkete autode või majade eest?
Miks kõik head ja maitsvad toiduained lahterdatakse ebatervislike toitainete hulka?
 Ja miks tervislikud toiduained nagu pudrud, taimeteed ja juurviljad väga paljudele ei maitse ja alahinnatakse nende tervislikust?
 Millest me tegelikult elame ja mille eest me peaaegu midagi ei maksa?
Me ei maksa selle õhu eest, mida me hingame. Me ei maksa allikavee eest. Me ei maksa päikese eest. Me ei maksa ka selle söögi eest, mille me võiksime ise kasvatada. Me ei maksa puude eest, mis metsas kasvavad. Nende loomade ja kalade eest, mida me saaksime loodusest omale toiduks tarvitada.
 Kuna me enam ise ei viitsi toitu kasvatada ja jahil käia, allikast või kaevust vett toomas käia, siis me maksame selle eest.
 Millega me maksame selle eest – oma tervisega. Rasvane siga laua peal, kõrval pudel õlut, magustoiduks jäätis.
Esimeste terviserikete peale hakkame toppima sisse tablette. Pea hakkab valutama, seedimine läheb rikki, peresuhted pingestuvad, stress närib hinge ja halvad mõtted laostavad vaimu.
NÜÜD OLEMEGI HAIGED.
Mõni terasem lugeja võiks selle peale ju küsida, et kõik need kahjulikud ained tulid inimese sisse ju „väljastpoolt”.
Tulid küll aga põhjuse andis inimese mõte ehk siis signaal seestpoolt.
 
Siia juurde üks väärtuslik mõttetera:  „Kus kohas ujub vääris kala, milline on vääris kivi või vääris metall????"
„Vääriskala” ujub tegelikult inimese peas. Kõik asjad maailmas on tegelikult sama väärtusega. Kunas valida  teemantkaelakee või kunas tualettpaber.

Teine väärt mõte ka veel.
 Tegelikult on kõige paremad asjad maailmas need, mis lähevad inimesele ühtedest kohtadest sisse või  tulevad teistest kohtadest välja.
 Idamaades öeldakse, et inimene on üheksa väravaga maja. 

VESI

Vee ja selle puhtusest võib lugeda erinevatest allikatest ja vee puhtuse kasulikkuses ei kahtle keegi.
 Kuid kas on kasulik see vesi mis on puhastatud tänapäeva kõrgelt kiidetud vee puhastajatega, ilmselt nii ja naa.
Kõige puhtam on teatavasti destilleeritud vesi, kas see aga kasulik on, vaevalt.
 Vee puhastamise variant jäägu iga inimese enda välja uurida.
 Omalt poolt soovitaks esmalt hakata kasutama sellist tegevust. Selle asemel, et juua poest ostetud, plastpudelisse villitud, praktiliselt MÜRGIST vett, võtke klaaskann ( parim veel kristallkann), laske sinna sisse kraanivett, pange see ööseks seisma ja ongi juba olemas juba palju tervislikum vesi.
Vett jooge klaasist, sest vesi tahab liikumist, voolamist.
Ööga lendub ära ka linna kraanivee kloor ja muud sinna lisatud puhastusained. Linna joogivette lisatakse ka Floori, see on mürgine aine. Samuti on mürgine hambapastadesse lisatud Floor. Hambaid peab pesema apteegist ostetud FLOORIVABA hambapastaga. Mis on juba jälle pikem jutt.
Väga hea on selline kann panna päikese kätte energiat laadima. 

Vesi ja mineraalained.
Kuna vesi ja muud vedelad joogid (tegelikult söögid, sest ainuke JOOK on VESI) väljutavad kehast jääkaineid, siis väljuvad kehast ka mineraalid. Mineraalid on inimese eluks üliolulised ja nende puudumisest tekivad KÕIK haigused.
Põhimineraal mis inimesele esimesena pähe tuleb, on sool. Soola tarbimise kohta on palju räägitud. Eelkõige on räägitud soola liigtarbimise kahjulikkusest. Soola peab tarbima, sest iga inimene teab, et kui keha higistab ja higi limpsida , siis see on soolane. Järelikult need on mineraalid, mis läbi naha väljuvad. Peab teadma, kui palju ja millist soola tarbida.
Teada on see, et kõik puhastatud ja rafineeritud tooted ja toiduained ei sisalda enam tervisele tegelikult kasulikke aineid.
Sai ei sisalda neid aineid, mis on leivas, leib ei sisalda neid aineid, mida sisaldavad teraviljad. Kooritud teraviljas ei ole neid aineid, mis tegelikult sisalduvad aganates.
 Sama on soola ja suhkruga. Puhastatud ja rafineeritud suhkur on tegelikult inimesele MÜRK.
Kasulik magusaine on mesi ja naturaalne roosuhkur. 
Puhastatud ja rafineeritud peensool on inimese tervisele kahjulik. Puhastamata, jäme meresool on aga mineraalne sool ja on kasulik. Veelgi kasulikum on roosa Himaalaja sool.
Väga pikalt on vee ja soola kasulikkusest kirjutatud raamatus „Vesi” ja venekeelses filmis „Voda“. 

Mineraalveed.
Mineraalveed on tavalisele veele LISAKS joomisele kasulikud. Samas villitakse mineraalveed plastpudelitesse ja lisatakse CO2 - te. Jälle saame heast asjast tervisele kahjuliku toote.
Klaaspudelis mineraalvett saab poest väga harva ja inimesed ohverdavad tervislikkuse mugavuse vastu, kuna ei viitsita mõelda tervislikkusest ja ostetakse kergemas taaras jooke. Seega tuleks klaastaaras mineraalveest enamus CO2 välja raputada ja ei tasu mineraalvett juua liiga tihti, vaid tavaveele lisaks. 

Vee laadimine armastuse energiaga  tundub enamus inimestele ebareaalsena ja kuulub rohkem nagu esoteerika valda. Kuid see teema on piisavalt pikalt ära tõestatud sellise mehe nagu Masaru Emoto poolt.  http://www.youtube.com/watch?v=tAvzsjcBtx8.  Kes on lugenud tema raamatuid, vaadanud filme, tema tehtud katsetega, kuidas hoides vett klaasides ja kannudes, mille peale on kirjutatud häid ja meeldivaid sõnu.
 Milliseks muutuvad külmutatud veekristallid, kui veele lasta head või halba muusikat, lugeda veele häid või kurje sõnu, kui mediteerida ja lugeda palveid.
Kõike seda saab näha oma silmaga filmidest.
 Väga paljud inimesed on teinud eksperimente keedetud riisiga ja ka sealt on näha mismoodi need sõnad veele ja toitainetele mõjuvad.
Kui vaadata selliseid filme, siis tekib õigustatud küsimus, et mis see on, mida me näeme. Meil kellelgil ei ole kunagi olnud õrna aimu, mis aine on vesi.
 Kas vesi on lihtsalt mingi aine, kas vesi on tervisele lihtsalt vajalik aine, on see eluliselt vajalik, on see elu alus või on see aine ise elus.
Aine, ja ainus aine,  mis on inimese kasutada KOLMES eri vormis.
 Vedelat vajame keha eksistentsiks.
Tahket, eluliselt vajalik, me saame kasutada jääteed üle mere, me saame talvel harrastada väga meeldivaid kehalisi tegevusi, suusatada, kelgutada, uisutada. Saame kasvõi luua elukeskkonda ehk eskimod ehitavad eluruumi sellest.
Auru kujul saame kasutada tööstuses ja tehnikas. Terve inimkonna arengu epohh on toimunud aurumasinatega. Tegelikult on kõik masinad ja seadmed saanud alguse aurust ja sellest ajast peale ronis inimene looma seljast raua selga.
 Vesi on tavainimese kasutuses tegelikult paljus alaväärtustatud. Laseme kraanist mõtlemata, mis see aine tegelikult maksab ehk mis on selle tegelik väärtus.
 Kui vaadata neid pilte ja külmutatud kristallide tekkimist, siis tunduks nagu, et vesi on midagi enamat, kui lihtsalt aine.
Kuidas saab see olla võimalik, et kui me kirjutame veeklaasi peale väga ilusaid sõnu „armastus”, „meeldivus”, sõprus” ja siis tekivad puhtad ja ilusad veekristallid.
Kui me kirjutame klaasile „viha”, „ebameeldivus”, „vaen” või lihtsalt „Hitler”, siis veekristallid on pruunid, mustad ja ilusaid veekristalle ei teki üldse.
 Kui lasta veele ilusat meloodilist, harmoonilist muusikat, siis on jällegi üliilusad jääkristallid. Ning samas kui lasta veele lammutavat ja ebameeldivat muusikat või lärmi, on kristallid koledad.
Tekib jällegi selline mõte, et aine ei ole lihtsalt aine, vaid on midagi enamat.
Vesi lihtsalt peab olema elus asi, muudmoodi on seda väga raske ära tõestada.
Samas ei suuda ükski skeptik ega teadlane seda selgitada, miks selline aine mis on väidetavalt maitseta, värvuseta ja ei sisalda ühtegi meie praeguste seadmetega mõõdetavat energiaühikut ehk siis kalorit. Kuidas siis inimene ei suuda ilma veeta elada. Teadlik inimene teab, et see nii ei ole ja kuidas on, teavad nad ka.  
Kui me kujutame seda ette sellisena, et vesi ringleb meie kehas ja keha vahetab vett, iga päev mitu liitrit, siis kogu vesi kannab kehas ringi kogu seda informatsiooni ja emotsiooni, mida me laseme endale ligi või endast läbi.
Sel juhul ei saagi imestada, et kõik eriti rajud ja mürarikkad üritused väsitavad meid kiiresti ära. Ja selleks, et uuesti jalgele saada, tuleb meil puhata ja meeldivate asjadega laadida. Selline asja käsitlus võib tunduda uskumatuna, harjumatuna ja mitte aktsepteeritavana. Aga kas keegi suudab vastupidist tõestada, et seda ei ole olemas, see on võimatu või see on juhuslik.
Kui enamus inimesi maailmas ei kavatsegi tegeleda sellise „ebanormaalse” tegevusega nagu veele häid ja kurje sõnu öelda, siis tegelikult tegelevad nad sellega igajumala päev.
 Kuna inimene ise koosneb enamuses veest, siis ta ei tule tavaliselt ise selle peale, et kui mõelda ja öelda ise endale, mõelda teistest, öelda teistele ebameeldivusi, siis meie sees olev vesi  talletab selle energia tegelikult inimese sisse. Isegi siis, kui te seda ise ei tea.
 On ju ka inimese poolt loodud seadustes punkt, et „seaduste mitte tundmine ei vabasta teid vastutusest”. Sama kehtib  ka esoteeriliste ehk siis looduslike ja uskumatute asjade korral.
Suht karmilt öeldes, et kui inimene paneb omale uhked riided selga, sööb ja joob kalleid tooteid, omab tagataskus miljoneid, ütleb ja mõtleb endast ja teistest inimestest halvasti, siis jääb ka selline inimene haigeks. Miljonitega tervist ei osta, kui siis mõne aasta elupikendust.
 Haiguseid tavaliselt ei seostata ebatervete elukommete ja mõtetega. Samas ei ole neist samadest põhjustest priid ka väiksema sissetulekuga inimesed.
 Kõik sõltub tegelikult ainult inimeste suhtumistest ja tõekspidamistest. Kehvasti teistest mõtlemisel ja ütlemisel on kõik märganud seda, et hetkeseisund ütlejale ja öeldatavale mõjub negatiivselt. Miks???
Kas keegi suudab seda fenomeni teaduslikult tõestada. 

Esoteerika.

Niipea kui hakata inimestele rääkima midagi mõttemallidest, tõekspidamistest, usust, eneseusust jne vaatavad enamus sulle otsa kui kuutõbisele.
Kõik püüavad kangesti olla realistid, materialistid, teaduslikud. Kõik see, mis tundub teaduslikult tõestamata, seda ei soovita tõeks võtta.
 Ei suudeta aru saada, et kõik see, mis me täna teame, on eelnevalt olnud teaduslikult tõestamata ja sajandeid on nende tõdede eest teadjaid tapetud ja põletatud, kui ketsereid. Põletati astronoome keskajal, kuid tänapäeval saavad kooliõpilased selle eest koolis kahe, kui nad ei tea kuidas planeedid liiguvad.
Samas ka tänapäeval, inimesi tapetakse ja inimesed ise tapavad ennast, lihtsalt teadmatusest. 

Tõekspidamised.

Enamus inimese elus toimuvat on seotud tema tõekspidamistega. Kui usutakse, et vähki ravib keemiaravi, siis seda usutakse aga inimesed surevad ikkagi. Kui hakata rääkima sellest, et vähki ravib lihtlabane C vitamiin või selleks, et ravida vähki, tuleb kardinaalselt muuta omi tõekspidamisi, siis vaadatakse sellist inimest kui hullu ja nimetatakse posijaks.
Posijatest, tervendajatest, tavameditsiinist ja alternatiivmeditsiinist ei ole tõesti mingit kasu, kui inimene ise ei ravitse iseennast. Haige peab muutma ära kõik senised tõekspidamised haiguste ravist, leidma endale sobivad ravimise meetodid, tegelema sellega pikka aega või isegi elu lõpuni ja peab hakkama ennast ravima komplekselt.
Haige peab lõpetama enda energia raiskamise ja peab hakkama laadima endasse vajalikke energiaid.
 See on siis.
 Mitte tarbima mürgitatud vett ja toite. Välja selgitama oma keha PH taseme. Tohututes kogustes tarbima toortoitu, mitte ainult kord päevas, prae juurde.
Ära jätma menüüst kõik ained, mille kohta ta teab, et need ained on tema kehale mittevajalikud, kasutud ja toksilised.
Sellist informatsiooni on liikvel palju. Tuleb otsida selliseid arste, alternatiiv ravitsejaid ja nõustajaid, kellel on ette näidata tulemused. Kui on leitud sobivad ravijad ja ravimeetodid, siis tuleb seda infot kontrollida mitmetest allikatest ja kuulata ka selliseid nõustajaid, kes räägivad väga teistmoodi kui inimesed on harjunud.
 Sest elu ongi tegelikult teistsugune, täna ei ole teadmised sellised, kui olid minevikus ja tulevikus on teadmised teised, kui täna. 

Intuitiivsus.

Iga inimene on tegelikult vaimne olend ja vaimsel olendil on intuitiivsus ehk võime tunda ka teistmoodi kui ainult selgemõistusega. Kui palju asju on tehtud hetke tunde ajel, HEUREKA momentidel. Inimene tunneb ja tunnetab ümbritsevat südame, alateadvuse, loogika ja tunnetega. Kui käsi ikka ei tõuse mõnda ainet suhu pistma, siis tuleb seda südamehäält ka kuulda võtta.
 

Vesi ja pudel.
 
On ka  selline soovitus. Kui rääkida vee villimisest pudelisse, siis on tark teada seda, et vesi on element looduses, mis on pidevas liikumises. Vesi ei seisa looduses mitte kunagi paigal, ta alati liigub. Juba selle väikese tõe põhjal võib öelda, et vesi on elu alus ehk vesi on elus.
Kui me villime vee pudelisse, siis piltlikult öeldes me vangistame vee. Kas vangis olev tegelane on kunagi õnnelik ja kasulik.
Seega selleks, et vett juua, peaksime jooma kas, vahetult voolavast allikast vett ehk siis ojast, allikast, kraanist või siis pudelist vee välja valama klaasi. Jällegi harjumatu ja tavaelus mõttetu mõte aga kui see tegevus meile midagi ei maksa ja meile teadmatult toob tervisele kasu, siis miks mitte seda teha. Samas ei kujuta ka keegi seda ette, et me söögikohas või restoranis jooksime vett otse pudelist. Kas on see siis juhus, et inimene soovib vett klaasi kallata või on see mingil määral inimesele tunnetatav, et klaasist juues on selle veel mingi lisaväärtus. 

Raamatud veest.

On kirjutatud palju erinevaid raamatuid veest. On sellised raamatud, mis kirjeldavad vee keemilisest, füsioloogilisest ja vee protseduuride kasulikkusest.
 Minul on selline tunne, et kõik mida saab kirjutada veest on tõsi, sest mitte keegi ei väida sellele vastu, et vesi on kasulik.
Tavaliselt kirjutatakse ja korratakse, et tehke nii ja tehke naa. Kuna seda õpetust on palju, siis tekib inimestel alguses õhin, et teen seda ja teen teist. Kui hakata sellega tegelema, siis peagi võib tekkida olukord, et tervis muutubki paremaks ja peale seda muutub õhin vähemaks. Mõne aja pärast võib juhtuda, et tegevus väheneb, õhin läheb mööda ja tulevad vanad vead tagasi.
Hea on kui meenub, et selle tegevusega tuli tervist. Aga võib tekkida ka tunne ja mõtlemine - „ma ju tegin aga tulid haigused tagasi, mis mul sellest siis tolku oli” ja pöördutaksegi jälle tagasi, nende vanade tõekspidamiste juurde ja lõpetatakse jälle perearsti juures.
Tihti me kuuleme inimeste suust juttu et,  „ei ole neist posijatest kasu”. Tõesti ei ole neist kasu, kui inimene ei teadvusta endale, et  „kõige suurem posija, nii heas kui ka halvas mõttes on tegelikult inimene ise”.
Tervislik elu ei ole hoogtööpäevad, vaid see on elulaad kogu eluaja vältel.
Tervislik eluviis ei ole nii, et joon vett ja kõik saab korda. Joo vett, söö tervislikku sööki, kasuta erinevaid hingamismeetodeid, unusta mured ja ebameeldivad mõtted, muuda oma tõekspidamisi ja nii „igajumalapäev”.
„Unusta mured ja mõtted“,  ei tähenda seda, et neid mõtteid ei tule ja me saame elust läbi ainult lillelastena, ei.
Mured ja mõtted tuleb ära mõelda. Tuleb õppida elukogemustest, sest kui neid ei tuleks, selliseid mõtteid, siis me ei õpiks  elust midagi, vaid lihtsalt looderdaksime. Iga mure ja mõte tekib mingist situatsioonist ja tegevusest. Kui me ei liiguks, ei tegutseks, ei mõtleks, muutuks elu mõttetuks olesklemiseks.

    Elul peab olema mingi mõte.

 Ei ole mõtet kadestada rikast inimest ega ka üdini vaimset ja positiivset inimest. Kui inimene elab jõukalt, siis on vaja natuke uurida, kuidas see inimene on saanud jõukaks. Kas ta on selleks teinud palju tööd, kas ta on leiutanud midagi vajalikku ja tulutoovat.
 Kas jõukas inimene on jõukas või ta on rikas. Kas jõukus on tulnud kellegi teise arvelt, vallutades, varastades ja teisi orjastades. Või on see inimene rikas, pakkudes teistele enda loodud vajalikke, kasulikke, tervislikke asju.
 On meil ju juurdunud arusaam, et me kõik tahaks olla jõukad ja saada viie rikkama riigi hulka. Jõukust ei ole olemas. Ükskõik kui jõukas on inimene, ikkagi on keegi temast veel jõukam. Jõukus on vaid rahaline võrdlus.
Rikkus on aga hoopis muu mõõdupuu. Rikas võib inimene olla rahaliselt, kui see ei kahjusta teisi. Rikas võib olla inimene vaimselt, füüsiliselt, hingeliselt, tervislikult. Rikas on selline riik ja rahvas, kellel ei ole mitte palju maavarasid ja materiaalseid väärtusi, vaid kelle rahvas elab tervena. Maavarade ja materiaalsete rikkustega kaasnevad sellised asjad nagu orjastamine, kavaldamine, elukeskkonna hävitamine ja kõige lõpuks sõjad. Rikas on riik ja rahvas siis, kui tal on piisavalt puhast vett, puhast õhku, tervislikku toitu, soojust ja südamlikkust. Need on jällegi sellised asjad, mis looduses ei maksa midagi.
 Maks, nende tasuta saadavate asjade eest on peale pandud „jõukate” inimeste poolt. Jõukus ei ole pahe aga sellega on see lugu, et jõukust kogudes on pidev hirm seda kaotada. Selleks, et seda mitte kaotada, on inimesed välja mõelnud seadused, mis neid kaitseks. Need samad seadused ja orjastamine tekitavad aga olukorra, kus inimesed on pidevas stressis ja tormamises.
 Võistlus jõudmaks viie jõukama riigi hulka.
 Meil ei ole vaja jõuda „viie jõukama riigi hulka”, parem kui me jõuaks „viie rikkama riigi hulka”.
 Meil ei ole vaja sinna püüelda, sest me oleme seal juba. See riik, kus on piisavalt puhast vett, tervislikku toitu, metsa, rahvuslikku kultuuri, kombeid, muusikat, meelelahutust on juba ammu „viie rikkama riigi hulgas”. Iseasi on see, et me seda maha ei parselda, odava rämpsu vastu. Jõukad riigid kulutavad oma vee ressursse, raiuvad maha metsad ehk puhta õhu, tekitavad tohutuid prügimägesid ja tohutus koguses moodsaid haigusi.
Samas juba viimase aja sõjad käivad riikide vahel puhta joogivee eest. On riike, kus poolt liitrit vett maksab rohkem kui liiter bensiini.
 Mis on sellel kõigel pistmist veega. Aga kuna meis kõigis voolab vesi ja vesi kannab endas kõike seda informatsiooni, siis me lihtsalt seda ei näe ja poeme peitu oma liigse materialismi, teadusliku elukäsitluse ja väärinformatsiooni,  tõeks  pidamisse. See lugu ei ole kirjutatud selleks, et teis arendada esoteerilist mõttelaadi, vaid selleks, et „selge mõistuse” ja südamega tundmisel ja isikliku intuitsiooni baasil võiksite midagi muuta. 

Mõttemallidest.

Enamus inimesi elab oma arust olevikus, teenib või tahab teenida palju raha, elada ilusat elu. See on hea ja ilus soov, kuid miskipärast see paljuski ei õnnestu. Kui vahest lähebki kõik hästi, siis tihtipeale tuleb takistusi.
Takistused inimese eluteel ei ole loodud selleks, et inimese elu peaks minema halvasti. Kõik takistused elus on loodud selleks, et neid ületada ja nendest õppida. Õppida kulgema oma eluteel, ongi tegelikult elu mõte. Kas me aga õpime kõikidest oma takistustest.
 Tihtipeale me ei võta neid kui eluõppetükke, vaid hakkame süüdistama. Halb on see, kui me pidevalt süüdistame ennast. Veel hullem on, kui me süüdistame teisi, oma ebaõnnestumises.
  Süüd kui sellist ei ole olemas, on olemas ainult õppetükid. Süütunne tekib reeglina siis, kui me ei võta õppust oma tegevuste tagajärgedest, vaid kaevame minevikus ja kaebleme oma minevikus tehtud vigade üle. Pidevalt mineviku tegude süüdistamine laeb meid ja ka meie sees liikuvaid aineid ja energiaid negatiivsusega. Ehk vee seisukohalt meie veekristallid on pidevalt pruunid, mustad või ei teki neid kristalle üldsegi.
Kui me elame olevikus, mõtleme endast ja teistest, kes justkui on meile midagi halba teinud, ainult negatiivselt, siis me loome oleviku mustana ja tuleviku samasugusena või veel hullemana. Mustus aga teatavasti hakkab roiskuma.
Täpselt samuti hakkab roiskuma meie sisemus. Millest tekivad põletikud, mädanikud, vähid ja muud sellise haigused.
 Mäda on roiskunud rakud, surnud rakud ei lase areneda uutel ja tervetel rakkudel. Kas me tavaliselt mõtleme nii.
Tavaliselt me mõtleme nii, et tuli külmetus, siis tuleb põletik ja seejärel põletikuvastane ravim. Ja tapame terveid rakke ka veel juurde.
Haigused ei tule väljastpoolt. Need tulevad inimese seest. Meie majja ei tule mustus ja rämps väljastpoolt. Väljast tuppa me toome terveid, pakendatud, desinfitseeritud tooteid.
Kodus tarbides me toodame jääke. Korralikud inimesed ju ei jäta oma elamisi koristamata, me tegeleme pidevalt elamise puhastamisega. Miks me teeme kehaga teistmoodi?
Aga sellepärast, et me tavaliselt ei mõtle selle peale, kuidas ennast seestpoolt puhastada. Aga peaks ja veel eriti siis, kui oled noorem. Vana maja on poole raskem ära remontida, kui kogu aeg elamist korras hoides.
Kui me võrdleksimegi inimese keha majaga, siis me saaks ka piltliku õpetuse keha puhastamiseks. Milline oleks üks korras, puhas ja meeldiv maja.
Kui maja ehitatakse ja sisustatakse, siis selline uus maja, kui me läheme sinna esimest korda elama, on selle inimese jaoks just see õige ehk sel hetkel selle inimese jaoks parim. Sama nagu inimese keha sünnimomendil. Juba esimene samm uude koridori, toob sinna majja tolmu, liiva, hääli ehk müra, rõõmu, laste kilkeid ehk emotsioone.
Juba esimest hetkest peale, me lammutame, mustame, kulutame seda maja. Kohe järgmisel hetkel, me peame hakkama mõtlema selle peale kuidas seda koristada, tuulutada, kütta, remontida kui midagi katki läheb.
Milline see maja näeb välja näiteks 50 aasta pärast. Tõenäoliselt igal inimesel erinevalt, oleneb ainult tema hoolsusest ja teadlikkusest. Vaevalt hakkab keegi maja põrandat pesema happega või toa seinu seestpoolt tõrvama.
Seda, mida peab majaga tegema, paljud teavad, uurivad, õpetavad.
Seda mismoodi hooldada aga iseenda hingemaja ehk keha, see on enamuses teisejärguline.
Majaga võrdluseks on kõige parem näide see, et enamus koristus ja korrastustöid teeb ära vesi. Tõmbad nöörist või vajutad nuppu ja saast lahkub majast ning õhk saab palju puhtamaks.
Inimesed soovivad olla terve elu materiaalsed. Nad soovivad head elu, materiaalseid väärtusi, häid tundeid.
 Kui hakata seletama midagi esoteerilist, hingelist või vaimset, siis vaadatakse sinu peale kui „imelikule”.
 Mis vaimsust.
 Ma soovin, et mu oleks raha, maja, auto, abikaasa, lapsed, reisid. Kui küsida, et kuidas seda  kõike saavutada, siis esimene vastus on, et kõva tööga. Kuid see ei ole ju nii.
Selleks, et midagi saavutada peab toimima vaimuelu. Ehk siis kõigepealt, head ja edumeelses mõtted, tunded, emotsioonid ja need panevad inimese liikuma, töötama ja püüdlema, kõige selle poole mida tahetakse saavutada.
Kui midagi on saavutatud, siis enamuses on selline jutt, et tegin seda kõike tööga. Milline on su mõttemaailm, selline  on ka  materiaalne väljund perena, jõukusena, tervisena.
Selleks, et inimene oleks õnnelik ei ole vaja muud kui, et inimene elaks harmooniliselt. Elu oleks tasakaalus.
 Iga mõte, tegu, emotsioon mis viib inimese tasakaalust välja, tekitab probleemi.
 Probleem ei ole kirumiseks, probleem tekib selleks, et seda lahendada ja asi viia tasakaalu tagasi. Mis tähendab tasakaalu.
 See tähendab, et oleviku punkt oleks meeldiv. Oleviku, mineviku ja tuleviku muutmiseks on erinevaid teooriaid või mõttearendusi. Olevik on see, milles me midagi loome. 

   OLEVIK - see on keha ja vaimu ristumise punkt, antud ajahetkel.

Mida me loome, kas tulevikku või minevikku. Enamuses inimesi arvavad, et olevikus olles ja tegusid tehes, me loome omale tulevikku.
Tulevikku luua on suhteliselt raske, sest olevikus olles, on meil lõputu hulk tuleviku hargnemisi. Näiteks kui me jalutame pargis või rannas, siis otse liikudes me jõuame kuhugi. Kui me paneme üks kord jala sentimeetri võrra otsesuunast kõrvale, siis me jõuame hoopis teise kohta. Aga me paneme oma jalga, kätt ja mõtteid iga sekund, lõputult paljudesse eri suundadesse. Seega, tulevikku me läheme aga selle minekuga või tegevusega, me kujundame ja loome oma minevikku.
 Iga järgnev sekund, on järgmisel hetkel juba minevik. Milleks on meile tarvis teada seda oleviku, mineviku ja tuleviku suhet. Enamalt selleks, et me tegutseme olevikus, unistame tulevikust ja meenutame minevikku. Igajumalahetk.
On küll lihtne ja labane see mõttekäik aga kogu meie elukvaliteet ja tervis sõltub just nimelt kõigest sellest. Kuidas??
Milline on olevik meil.
Mõnel hea, mõnel veel parem. Aga minevik, just samamoodi.
 Halb on siis, kui on nii palju probleeme, et sa ei saa elada harmooniliselt, tasakaalus ja õnnelikuna. Miks sa siis ei saa? Enamuses sellepärast, et sa oled teinud oma elu raskeks, minevikus.
Kui palju ilusaid asju ja tegevusi sa oled teinud minevikus ja kui palju ebameeldivaid. Kõike seda inimene ei suuda kokku arvutada ja mäletada. Seda mäletab inimese asemel tema alateadvus või sügav mälu.
See on sinna talletatud ja kui siis asjad hästi ei kulge, siis tõstetakse need mälestused sealt üles ja hakatakse neid muresid uuesti läbi ketrama.
Jälle hakkab inimene muretsema, põdema, häbi tundma, vihastama jne  kõikide varasemate tegevuste üle.
Mõte ja enamuses negatiivne, pääseb võimule. Halb mõte aga nagu me varasemast nägime tekitab veekristallides pruunsust, mustust ja vee reostust. Keha kannab sellist vett läbi organite ja keemiatehas teie kehas muudkui töötab.
Kes suudaks seletada milline keemiatehase tsehh teie kehas töötab, laadib, kütab, lagundab teie organeid, siis kui teie kellegi peale vihastute. See, et see keemiatehas töötab, selles ei kahtle ju keegi. Sest vererõhk tõuseb, puna tõuseb palgele, süda puperdab, adrenaliini laks tõuseb, hingamine kiireneb, käed jalad hakkavad kiiremini tööle.
Veri, mis enamusest koosneb veest, hakkab edasi kandma vastavaid energiaid. Ehk siis sellist energiat, kui veeklaasi peale kirjutada sõna „sõda”.
Kellele meeldib sõda, mitte kellelegi ei meeldi. Aga miks me siis sõdime.
 Mis on sõda? Sõda on inimeste vaheline vaenutegevus usuteemadel. Ehk kõik sõjad on tegelikult ususõjad.
Kas siis religiooni sõjad - usust, et minu kultuur ja kombed on paremad kui teistel. Usust, et meid juhtivad juhid ajavad õigemat juttu ja ajavad õigemat asja kui see, kes elab omal maal ja soovib seal elada omal vabal tahtel ja omade põhimõtetega. Sõdu ja riidusid ei oleks, kui inimesed arvestaks teiste vaba tahtega.
 Minul on olnud pikka aga selline kummaline mõte. Milline oleks maailm või planeet Maa, kui kõik inimesed saaksid suhelda telepaatiliselt. Ehk, kui me kõik teaksime või saaksime kuulata teiste mõtteid.
Esimene reageering praeguste inimeste tõekspidamistega oleks,  „ma küll ei taha, et teised teaks minu mõtteid”. Miks?
 Kas meil on siis kogu aeg nii halvad mõtted, et ei juleta neid välja näidata. Küllap ongi.
Aga mis juhtuks, kui me teaks teiste inimeste mõtteid?
 Meie ühiskonnas ei oleks halbu tegusid, kuritegevust, sõdu, vägivalda, haigusi. Miks ei oleks?  Sest selliseid mõtteid enam ei tekiks.
Halb oleks see, et paljud inimesed jääksid töötuks: politseinikud, poliitikud, sõjaväelased, tervisele kahjulikud tööstused, tervisele kahjulikud ravimitööstused jne.
 Mis meile selle asemele tuleks??  Vot selline mõte. Millega me asendaksime kogu meid ümbritseva „negatiivsuse”.
 Mis oleks see positiivne.
Me ilmselt tarbiksime vähem ja enamuses selliseid asju, mis on „ausad” ehk on praktilised, mugavad, töökindlad.
Meil ei oleks vaja enam osta iga viie aasta tagant uut autot, sest on sellised autod, mis peavad vastu pikka aega. Sellepärast, et ei oleks enam vaja valetada, toota odavaid varuosi ja teenida kasumit. Nii oleks kõikide asjadega.
Tööd peaksime tegema vähem, muretsema ja närveerima vähem. Me peaksime tööst vaba aja ära sisustama.
  Huvitav millega?
 Pere, laste, reiside, huvide, puhkuse, spordi ja mille iganes muuga, peale töö. Seejärel väheneks kohe stress ja halvad emotsioonid, paraneks kohe inimeste tervis.
 Samas kui me teaksime teiste inimeste mõtteid, siis ei saaks keegi meile sisse toppida selliseid toitaineid ja kemikaale, mis teevad meie tervisele halba.
Me näeksime kedagi, kes on heas toonuses, terve, rõõmsameelne, õnnelik ja me saaksime koheselt teada, mida see inimene teeb, et ta selline „terve” on. Ja suhteliselt kiire ajaga kaoksid Maa pealt ära haigused. Jutt nagu mõnes ulmeraamatus. Aga mõelda ja unistada ju võib.
 Kuigi sellest ulmejutust võib õppust võtta juba praegu. Sest kes meil keelab praegu „küsida” sellise inimese käest, kes on elurõõmus, edukas ja terve, mis on tema elujõu põhjused.
Inimese tervis, tervendamine ja ravimine ei peaks olema teaduspõhine. Ehk siis millise kemikaaliga, me mingit haigust alla surume ja millist uut kemikaali on meil selleks vaja, et eelmise kemikaali halbu tagajärgi leevendada või jälle alla suruda. Ja nii seda lõputut rada käies, oma eksistentsi lühendada või siis virelemist pikendada, kuidas keegi soovib.
Selle asemel peaks ravimine olema eluaegne, maastmadalast õpetatud „terviseõpetus”.
Ravitseja peaks olema kõige tervem inimene, sale, nõtke, sportlik. Arstiteadus peaks koosnema tervete inimeste ja nende elukvaliteedi kirjeldustest, mitte kemikaalide koostise diagrammidest ja võimalikult pikast ravimite kõrval nähtude kirjeldustest.

Kui ma seda juttu kirjutasin, siis andsin seda juba varem mitmetele inimestele lugeda. Vastukaja, mis ma sain oli enamuses selline.
Mis on selles raamatus teistmoodi?
Siin oleks justkui samasugune tekst nagu on teistes raamatutes.
Kas inimesed usuvad ja teevad ka nii nagu nad siit loevad?
Kas sa ise ka teed nii nagu sa kirjutad?

Vastan:
Selles raamatus on teistmoodi see, et ma olen kuskil sellises kohas, mida nimetatakse süda, tundnud sellist tunnet, et vesi ei ole lihtsalt mingi suvaline aine.
Miinimum, mis vesi võib olla on see, et ta on infokandja.
Isegi PÕHI infokandja ja info mööda keha laiali jaotaja.
 See, kuidas sa käitud, mõtled selle vesi ka mööda keha laiali kannab ja sellist infot kuulevad ja tunnevad kõik keha rakud. Vastavalt sellele infole, meie rakud käituvadki.
Kui inimene ikka ei usu, et ta ON terve, siis tema rakud ammugi ei saa olla terved, sest korraldus on ju selline, et nad võivad olla ka haiged.
Veel rohkem usun ma, südamega, et vesi ei ole lihtsalt aine vaid,

 VESI ON ELUS.

See on suht utoopiline aga kui järgi mõelda, siis kogu elu on utoopiline.
 Võiks alustada näiteks sellistest mõttetarkustest nagu „kumb oli enne muna või kana”.
Veel selline, et „kosmos on lõputu aga mis lõputu taga on. Kas mitte algus”.
Ka rakud on elus, kuigi me seda silmaga ei näe ja igapäevaselt selle peale ei mõtle.
Ainult siis, kui me mõtleme utoopiliselt.
Küsimusele, et siin raamatus on samasugune tekst nagu teistes raamatutes. Selle kohta on välja mõeldud maailma kõige tobedam takistus, mida nimetatakse „autoriõiguseks”.
 Utoopiliselt mõeldes. Minu keha ei ole minu oma, kuna ma rendin seda mõned kümned aastad.
 Kas mõtted on siis ka renditud?
Inimene ei saa välja mõelda mitte ühtegi asja iseseisvalt ehk siis autorlusega. Sest  Kõiksuses on kõik asjad ammu olemas, meie lihtsalt kõike ei tea ja ei tea isegi neid asju, mida teised inimesed teavad.
 Kuidas ma saan siis mingi teksti või mõtte kohta kuulutada, et see on minu või kellegi teise oma. Kui inimene midagi kirjutab, siis ta lihtsalt jagab seda infot, mis on temast läbi käinud.
Kas inimesed usuvad ka seda, mis raamatutes kirjutatakse.
Kindlasti usuvad, sest mõned on seda enne tundnud ja raamatu kirjutanud. Mina jällegi olen mõnda raamatut lugenud ja tundnud, et see toimib.
Kas inimesed teevad ka nii. Kindlasti teevad, sest neid kes teevad, neid on ikka väga palju, sadu, tuhandeid võibolla isegi miljoneid.
Kas mina ka neid asju teen. Ikka teen, mõnda asja teen, teist asja ei usu kohe, mõne asja unustan ära, mõnda asja ei viitsi ka vahest teha.
 Teen nii, et oleks põnev elada. 

Keegi küsis, et miks on raamat korrigeerimata ja sisaldab õigekeelsus vigu. Vastan. Milleks ära solkida Minu Vaba Tahet, kui minu seest see niimoodi välja voolas ja enamus sellest aru said, siis milleks mulle kirjavahemärke ja inimese poolt peale pandud reegleid.
Neid reegleid ongi just liiga palju.
 Kas ükski maalija saaks kuulsaks, kui ta maaliks reeglite järgi. Või millal redigeerija on tohtinud kellegi luulet korrigeerida.
Miks siis jutustaja peab alati nii akuraatne olema.
Küsiti ka, et miks tekst hüppab vahest siia ja sinna. Aga sellepärast hüppabki, kuna mõte hüppab ka ühe närvi raku pealt teise peale ja välja tuleb, ei tea kuna ja mis moodi. Las ta siis tuleb, nii nagu ta ise vabalt tulla tahab. Nagunii läheb iga mõte igasse erinevasse inimesse,  isemoodi. 

Kasutatud kirjandust; 
1.Sethi raamatud  ja  „tervenda end veega“; www.aigarsade.com
2. V.Zeland     Transurfing
3. Venelaste tehtud film „Voda”
4. Paar vee raamatut veel.
5. B.Lipton    „Uskumused ja bioloogia”.
6. ja veel palju muid infoallikaid.

 

 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar