KAS AINSUSLASED ON OLEMAS.

 Avalik kiri Ainsuslastelt.
 (minu märkus.   vot sellisest INFORMATSIOONIST ma pean kujundama ehk siis meile mõistetavaks tegema nii, et enamus infost oleks arusaadav. Kui ma alguses üritasin anda kellelegi sellist teksti korrigeerida, siis need tekstid oleks tulnud hoopis teistsugused, seega siis loobusingi midagi muutmast)
 

tervistus   maalastele ja väidetavatele duallastele

teid tervitavad siinkohal kraaklased   ruko ra   ja   casius krooc

meie sõbrad ja kaasseiklejad  uurijad     temor khan   taarka twin   gilda ja kruker  khan ning coheima ja tahhini hu    andsid meile kahele    eesrääkija volitused informeerimaks meie arusaamasid alljärgnevatel teemadel

me oleme nüüdseks   kulgenud juba õige mitmekümneid kraakühikud ja väga palju sadu maa aastaid  mitmetes erinevates infoväljades

kõigest sellest   jamast    on väga raske aru saada  ja  kordades raskem on ennast väljendada

kõige raskem ongi just enese väljendamine

kui erinevad inimesed kulgevad ühes kindlas aja ja ruumi koordinaatide punktis ehk  olevikus   siis ka need samad kõrvuti kulgevad inimesed   ei suuda väljendada erinevaid asju ja teooriaid sama moodi    miks

kui võtta sama ruumi ehk siis planeedi   erinevatel   aja   koordinaatidel kulgevad inimesed siis nende arusaamine on lausa nii piiratud    et neil tekib üksteisest arusaamisega tohutuid raskusi     miks

me oleme mingil määral seda tunnetanud    et kogu probleem seisneb     kõnes kõnelemises    rääkimises

väidetavalt maalastel puudub telepaatiline side     me juba teame   et see ei puudu    vaid te olete   või teid on õpetatud     seda võimet alla suruma     uskumatuse tunde kultiveerimisega

kui ikka ei ole telepaatilist sidet     siis on lausa võimatu aru saada   kas teine inimene räägib õigust või mitte 

sellisel juhul jääb  maalasele vaid aimata omas kahetises  duaalsuses   kas teine inimene teised inimesed     inimeste juhid   ja    teooriad    on õiged või valed 

peale pikka seiklemist   me jõudsime oma konkreetetes uurimistes üsna kaugele

me ühitasime oma meeled   goldbookides leiduvates teooriates  kulgevate inimeste koordinaatidele   mida ka teil nimetatakse    muutunus teadvuse seisundiks

tänaseks päevaks on meie hea sõber    isaac asimov    lahkunud planeet maa infoväljast ja kulgeb hoopis teises aja ja ruumi koordinaatide punktis

me pidime leidma kellegi    kes avaldaks meie uurimusi    ja kelle kaudu me saaksime ühenduse   maa   erinevatele  koordinaadi punktidele

meie teooriate ja lugude kirjutaja  on siis seekord inimene   kes tipib hetkel     planeedil maa    isikliku infopanga tippimise klahvistikul

autor püüab aru saada maailma asjadest isiklike elukogemuste baasil    uurida teiste autorite teooriate   ja muu info baasil    mida leidub   kogu eksistentsi sisaldavas infoväljas

koos autoriga me üritame tuua mingit   teistsugust mõtlemist ja informatsiooni    siia konkreetsesse infovälja

esimene     mitte  goldbook    vaid paberbook    ehk siis kohalikus keeles raamat    sai vormistatud sellisena nagu see just välja tuli

kuigi autor on kirjutanud ka teisi raamatuid    siis selle raamatuga läks just nii nagu see läks

meil ja ka autoril ei olnud mingeid kogemusi raamatute vormistamise ja välja andmisega

kuna me ei soovi eriti venitada oma informatsiooni andmisega    siis me teeme kiiresti tekstid    autori  sulest    tulevad kiiresti  ning  väljaandmine sõltub vaid   ajast ning vabadest vahenditest 

meil on aga hetkel väikene probleem selles    et me tahaks saada tagasisidet inimestelt ja nende arvamisi teemadel     duaalsus ning elu eksisteerimine

siiani ei ole olnud väga konkreetseid arvustusi või arvamusi

on inimesi    kes on meie infot hinnanud liiga raskeks    ja samas on olnud teisi   kes arvavad    et info on liiga kerge    pinnapeale ja pigem selline    liiga lihtne lugemine

nüüd aga   läbi autori me saime juba parema arvamuse

autor avastas infopanga    vabas inforuumis   artikli     mis kirjeldab nii mõndagi

me oleme üliväga tänulikud iga arvamuse eest   ja eelkõige just nende eest    mis arutlevad elu ja eksisteerimise igavikulistel teemadel

sellega seoses on veel üks infokanal avanemisel

autor    vanakooli mehena    ei kasutanud siiamaani infopankade   kõiki vabasuhtlemise kanaleid

õnneks  tema noorem põlvkond   suutis ära selgitada mingi erilise suhtluskeskkonna  näoraamat     suhtlusvõimaluste avardamise võimaluse

me väga loodame    et selles keskkonnas hakkab toimuma otsesem ja kiirem infovahetus

nüüd aga läheks selle teema juurde    mis meid ajendas kõiki neid tegevusi tegema

me soovime arutada seda esimest avalikku arvamusavaldust  

 

toome selle ära siinkohal täis pikkuses ja siis anname omad selgitused

 

 http://ulmeajakiri.ee/?tume-saadik-halbade-raamatute-maalt

Tume saadik halbade raamatute maalt

Agur Tänav

 

Kui raamatukoguhoidja mulle käesoleva arvustuse objekti soovitas, siis kõhklesin enne kui teose oma lugemislauale võtsin. Nii Arne Tsirna romaani pealkiri „Armastuse valem“, kui ka raamatu kaanepilt tundusid üsna esoteerilised. Kuna ma eelistan lugeda pigem ulmet kui esoteerikat, siis on minu kõhkluste põhjused ilmselt aimatavad. Siiski rahustas mind veidi esilehel seisev lause „Ulmeromaani esimene osa“. Rahustas mind „veidi“ all pean ma silmas seda, et üldjuhul pannakse tänapäeval sõna „ulmeromaan“ esilehele siis, kui romaan ei ole päris õige ulme ja seetõttu peljatakse, et ulmelugeja seda ehk üles ei leia. Vähemalt minul on selline mulje jäänud, kuigi ma võin ka eksida. Palju suurem huvi tekkis minus aga siis, kui lehitsedes silmasin värvilisi illustratsioone, mis kujutasid sähvivaid lasereid ja lendavaid kosmoselaevu. Niisiis, haarasin raamatu kõhkluste kiuste kaasa. Koju jõudes võtsin raamatu ette ja tahaks nüüd teiste ulmehuvilistega, sealhulgas romaani autoriga, oma kogemust jagada.

Esiteks võib öelda, et tegu on tõesti ulmeromaaniga: lennatakse kosmoses, aetakse asju ja sisusse on ilmselt ka sügavam filosoofiline mõõde sisse plaanitud. Kahjuks... Aga mis ma seletan, parem tsiteerin neljandat lauset romaani avalehelt:
„Tülisid on tohutus mahus vähemaks jäänud, kuid ikkagi on arenevaid planeete ja süsteeme, kus mõistusega olendid pole veel aru saanud, et taplus on lihtsalt üks silmapilguke arenemise protsessist, mis tuleb ikka omal nahal ära proovida.“
Mõtisklegem nüüd selle lause üle. Mõtisklesime? Väga hea, võtame nüüd järgmise lause. Lehekülg 14:
„Teema on see, et neid laevu uurides, eeluurijad leidsid mingi leiu.“

Niikaua kuni lugeja nüüd selle lause üle mõtiskleb, toon ma ära kolmanda, et see, mis ma öelda tahan, ikka ilusti illustreeritud oleks. Lehekülg 69:
„Kuna alati inimese elus saabub mingi hetk, siis oli saabunud ka hetk, kus kaks uurijate seltskonda olid Surva kosmodroomil, oma ruumilaeva kõrval.“

Nüüd on minu elus saabunud hetk, kus ma tahan öelda, et ilmselt ei ole autor väga hästi läbi mõelnud, kuidas anda edasi seda, mida ta edasi anda tahab, sest need kolm näitelauset ei ole ainsad omasugused, vaid iseloomustavad kogu käesoleva ulmeromaani esimest osa. Ehk on see viga minus (kuigi ma loodan, et ei ole), kuid just antud kirjastiili tõttu pean tõdema, et romaani sisu kommenteerimisel jään tagasihoidlikuks, kuna peale viiendat lehekülge ma pigem sirvisin, kui lugesin. Raske on lugeda romaani mõõtu teksti, mille kirjatehniline tase saaks koolikirjanditega konkureerides hädavaevu ilmselt rahuldava või ehk isegi veelgi madalama hinnangu. Kui ma oskaks midagi soovitada, siis vast ehk seda, et autor mõtleks hoolega läbi, milline on see stiil, milles ta tahab oma loo edasi anda. Seejärel leiaks mõne sobiva eeskuju ning kui ta on oma eeskuju kirjandusest leidnud, uuriks hoolega, kuidas tema eeskuju on lauseid seadnud, kuidas mõtet edasi andnud, milliseid sõnu kasutanud ja – mida on ehk raskem tabada, kuid mis pole sugugi väheoluline – milliseid sõnu ta on vältinud. Seejärel kirjutades püüaks valitud stiili jäljendada. Kui siis tekst on viimaks valmis kirjutatud, loeks autor iga oma kirjutatud lause mõned nädalad hiljem uuesti tähelepanelikult läbi ja vaataks, kas ta on suutnud valitud stiili tabada ja ehk annaks oma mõtet kuidagi veel paremini edasi anda või libastumisi välja lihvida. Ja mõned kuud-nädalad hiljem teeks seda veelkord. Ja siis veelkord. Siis aga annaks kellelgi, kes kiita ei armasta, oma teost lugeda ja paluks karmi tagasisidet. Saanud tagasisidet, vaataks oma teose uuesti üle ja muudaks taas, mis tundub viltu olevat. Seejärel võiks siis mõelda avaldamise peale. Kuna tervet romaani nii üle käia on suur töö, siis harjutamise mõttes sobiks eelnimetatut esialgu lühijuttude kallal proovida. Alustuseks on see päris suur töö ja seetõttu muu kallal ma ei hakkaks siis praegu norimagi.

Mida ma kiitma pean, on illustratsioonid. Ainuüksi juba see, et nad olemas on, annab romaanile palju juurde. Nende kunstilist taset ei hakka ma hindama, kuid lihtsa pildivaatajana ütlen, et kõik laserite ja kosmoselaevadega pildid meeldisid mulle väga. Lisaks andis oma boonuse juurde ka see, et nad olid värvilised. Väga haruldane tänapäeva ilukirjanduse juures ja minu siiras tunnustus autorile nende eest. Mida lõpetuseks öelda? Arvan, et lasen lõpusõnad kõnelda endast targematel. Leidsin suurepärase tsitaadi romaanist enesest, sealt, kus astub lavale minu lemmikkirjanik, suurmees Isaac Asimov. See lause on tõepoolest pärl ja usun, et seda tsitaati kasutan ma kindlasti veel nii mõnigi kord. See võtab kokku kõik mu tunded, mis mul „Armastuse valemit“ lugedes tekkisid:
„Pean hämminguga tunnistama,“ nokutas Isaac pikalt peaga ja püüdis kogu informatsioonist täit pilti saada, „kui ma nüüd just surnud või koomas ei ole, siis kõik see, mis ma siin nüüd kuulsin, võttis minusugusel ulmekirjanikul täiesti suu lahti.“

 

me siis vastame neile küsimustele

uurides pikka aega raamatute klassifikatsioone    ei suutnud me otsustada     mis valdkonda peaks meie lugu kuuluma   see ei ole päris esoteerika   ja see ei ole tõesti ka päris ulme

kindlalt sisaldab see mõlemat   kuid rohkem pigem siiski seda    mida maalased ekslikult nimetavad esoteerikaks    esoteerikast räägime pigem hiljem

tulevikus üritame seda informatsiooni edastada žarni all      filosoofilis   esoteeriline fantaasia

nüüd võtame   keelekasutuse

me vabandame väga    kui selline keelekasutamine    kedagi solvab või takistab meie mõtete sügavusse sukeldumist

meie kõne ja teksti ülesehitus    ei ole selline nagu teil see on

meie mõtlemise loogika    elu   ja    filosoofia    on absoluutselt teistsugune

on lausa võimatu anda edasi kõike seda    mis on meil

me peame pidevalt mõtlema ja defineerima ümber    omad loogikad    teie loogikasse  
ausalt öeldes see ei olegi meile esmane vajadus    kuigi ka see on huvitav

meid huvitab       aru saada sellest     teie  duaalsusest

ainsuslastele  ja  tavakraaklastele   on see absoluutselt hoomamatu

ainult need kraaklased     kes tegelevad selle duaalsuse uurimisega       igapäevaliselt   ainult nemad saavad sellest aru    mingitki moodi 

meie eluloogika põhineb tunnetusel     mitte nii palju loogikal

ainult tunnetuslikult    me üldse saame aru     mida me saame tõeks võtta    mida mitte

praegune   meie tunnetus   ütleb seda     et ega te vist saanud ka sellest aru

küsimus järgmine

miks maalased arvavad      et kõik peab käima reeglite päraselt

meie jaoks on elus ainult üks reegel       mis tundub usutav    see on õige

usutav on see      mis tuleb inimese seest    nagu see tuleb    ja kui selleks ei pea midagi kombineerima või sättima

sellepärast me juba pikka aega ei kasuta kirja keelt

meil on tehnoloogia    mis salvestab kõne otse infopankadesse ja täpselt nii nagu see tuleb

meil ei ole vaja midagi redigeerida ega parandada

ainsuses ei saa midagi parandada    sest kõik see   mis välja tuleb    on õige ja ainuõige muideks    sellist tehnoloogiat kirjeldas ka meie sõber asimov     oma raamatus

teine asum     kui väike arcady kasutas seadet    kus kõne trükiti otse printerisse

nii et    teil on veel tibake areneda

teiseks on see et    temor khani infopank töötles kirjutamise ülesehitust   ja selgus kummaline paradoks

me ei saa aru     miks tehakse kirjutamise stiilidel või tasemetel vahet

selleks    infopank uuris ka koolihariduse süsteeme ning arusaamasid

miks inimestel on selline kummaline arusaamine     et kellegi tekst või mõttelaad on kellegi teise omast parem või halvem       duaalsus     mõelge selle peale

selgituseks  väike kokkuvõte infopanga analüüsist

planeedil maa      on inimesed duaalsed     ja ainsad inimesed    kes on suhteliselt ainsuslased    on väikesed lapsed     nende maailmavaade on sünnist saadik ainsuseline ja hiljem vanematelt juurde õppides    nende ainsuselisus väheneb  ja  jääbki vähenema

samuti tõestab seda ka see   et lapsed ei valda     aega   nad ei saa ajast aru niimoodi    kui täiskasvanud

lapse lause        ma homme käisin linnas    selgitab seda veenvalt

seega on arusaamatu    kuidas teie haridussüsteem saab toimida sellisel moel    et te hindate erinevaid tegevusi     duaalsuse seisukohalt      hea ja halb

kuidas on üldse võimalik hinnata koolis lapsi

ja kuidas on võimalik hinnata lapsi     kui nad joonistavad     laulavad     mängivad pilli või mis kõige tähtsam        mõtlevad oma peaga ehk siis tunnetusega

kordame       väikese  lapse arusaam on     tunnetuslik 

täpselt see sama kehtib ka erinevate kirjutajate stiili kohta   ja ka meie kohta   kuna me üritame teile selgeks teha   meie   uurimisi

meie vaatevinklist ei ole võimalik      et keegi valib kellegi teise stiili ja hakkab seda jäljendama

reeglitest me juba rääkisime     lause ehitusest ka rääkisime     et meie lauseehitus ei pruugi olla sorav   ja lihtsalt silmadega üle lastes    arusaadav

selleks tulebki ilmselt süveneda

süvenemine    arusaamine   ning äratundmine    saab meie arust tekkida vaid siis

kui inimene     kes midagi    loeb     näeb    mõtiskleb       siis tema sagedused    vibratsioonid    elektrilised     magnetilised   näitajad klapivad selle inimesega     kes on tema vastas

kui ei saa aru         siis lihtsalt ei klapi  

kuidas me leidsime omale autori

krook      olles külas isaac  asimovil     uuris võimalust kontaktide loomiseks teiste inimestega ehk siis    teise inimese     tema   aja ja ruumi koordinaatide leidmise

selle meetodi kirjeldamine läheks liiga pikaks    kuid selgus et    meie autor luges sellel hetkel     asumi    lugusid    ja me saime temaga kontakti ilma    et ta ise seda oleks teadnud

meile meeldis tema pühendumine teemasse ja uurimisvõime

autor oli lugenud neid teoseid juba kümmekond aastat varem     kuid siis leidis ta selle olema vaid hea ulmekirjandusena

hiljem    kui  autor oli uurinud ka esoteerilisi teoseid     ja jõudnud mingi kummalise

   gaia   teooriani       siis meenus see temale   ja ta luges läbi      asumite  viimase osa kus  isaac seda kirjeldab

nüüd siis selle tulemusel    autor loebki uuesti kõiki   asumite lugusid

ja see   milline oli kogemus   see üllatas isegi meid      ta nägi kõike seda   no võib-olla mitte kõike   mida meie sõber asimov püüdis oma   ulmeromaanis    kirjeldada
selgituseks neile    kes pole seda raamatute sarja lugenud või on lugenud väga ammu

see raamat ei sisalda ulmet    kui lugeda nii nagu teil kombeks öelda     ridade vahelt   siis selgub   et see on täis   ajalugu   filosoofiat    esoteerikat      lihtsa inimese arutelu elulistel teemadel ja üsna palju teaduslikke saavutusi  

autor joonis raamatusse pastakaga alla   väga palju erilisi mõtteid    ja erilisi  tehnilisi   termineid   mida tavalised inimesed ei tea   kuid teadus on neist palju juba isegi valmis teinud

teatame ka seda    et autoriga koos   me oleme kirjutanud ka palju erinevaid filosoofilisi lühijutte   need me üritame üles riputada inimestele lugemiseks vabadesse info keskkondadesse eraldi räägiks aga terminist     tume saadik

tumeduse ja heledusega    paljud väljendavad seda – valgustatusena    on aga lood sellised

kui keegi veel ei ole uurinud    siis väga hea koht leida üks graafik selle kohta   on david icke raamatust    meelepetted

seal on üks teooria mateeriast   inimesele teada olevast mateeriast   te valdate vaid 0,005 %   ülejäänut te nimetate    tumedaks energiaks  ja   tumedaks aineks

valgusest   ehk siis heledusest     on inimesele nähtav vaid kitsas spekter ehk 0,05%

seega see    mida te   näete       on 0,05 protsenti      0,005-st protsendist

te olete pimedad     nagu mutid maa all    ja   tegelikult ei tea veel tumedast ega heledast mitte midagi

kes tahab põhjalikumalt uurida    see üllatusega avastab et     tumeduses ehk pimeduses on informatsiooni väga palju ehk teisti öeldes      seal see just ongi

tume ei ole mitte energia ega valgus      vaid teie olete oma teadmatuse pimeduses   
õnneks leidub selle vastu abivahendeid 

lihtsam viis     on enda harimine või siis ka lugemine

räägiks veel ka ulmest

me räägime autori eest    kuid kuna ta neid mõtteid tipib    siis ta on nendega ka nõus
autor on viiskümmend viis aastat vana  ja  raamatute lugemisega alustas juba umbes kümne aastaselt

seega siis   eelmise sajandi seitsmekümnendatel    see oli väga sügav info puuduse aeg ehk siis õige info puuduse aeg

autor on lugenud tohutus koguses raamatuid   kuid eriline huvi on ja jääb   ulmevaldkond

esimene selline raamat oli      insener garini hüperboloidiga      samas raamatus olev   aeliita

vene ajal oli selliseid raamatuid üsna vähe kuid eeliseks oli see     et need olid üsna realistlikud        näiteks    20000 ljööd vee all     aatomiallveelaev

purpurpunaste pilvede all            footonmootorid       jne

aegade edenedes   tuli välismaist kirjandust ning filme juurde  ja   asi ei läinud sugugi

paremaks      tänapäeval on ulme lausa      kreisi

viimane piisk ulme lugemisse oligi    asum           see lugu on nii hea ja mõtlemapanev  et autor sukeldus ulme     ebareaalsusest      ulme   tegelikku reaalsusesse

tartus    lutsu raamatukogus     on ühel korrusel    paremat kätt ilukirjandus  ja  vasakut kätt   erialane kirjandus

vot sellest   vasakul käel olevast osakonnast   avastas autor sellise ulme    mida need ulmeinimesed     kes pole kunagi lugenud nõndanimetatud esoteerilist kirjandust     pole kogenud reaalset ulmet

ulme huviliseks ei saa lugeda näiteks sellist inimest    kes pole läbi lugenud mitte ühtegi david icke raamatut        meie teame,    et ka icke il pole õigus    igas asjas

või kes pole kordagi või regulaarselt kuulanud saadet       hallo kosmos         meie teame et ka selles saates ei ole kõik tõde     meie seisukohast

peale mitmeaastast tuhnimist    selles raamatukogu osakonnas  ja  leides sealt    gaia teooria hakkas autor uuesti lugema   asumi lugusid     ja tegeleb nende uurimisega siiamaani            meie aimame     mis on gaia   ja    kus see asub

autori arvates on asimovil   viis     väga head    raamatut  ja  üks lühilugu  kõikidest nendest 

mis on tõlgitud eesti keelde

nendeks on   asumi  kolm esimest lugu    asumi viimane lugu   ja   igaviku lõpp   ning lühilugu     huumori lõpp

ülejäänud on nii   nagu nad välja kukkusid    ehk siis    rohkem nagu kriminaalsed lood   ja meil crakusel     omal ajal ära kasutatud  ja  mõttetuks osutunud     robotite tootmine

üsna pea saavad ka maalased aru et    robotite tootmine   kasumi tagaajamine  ja looduse hävitamine     vaesustab inimkonna täielikul

autor pidi aga imestusest pikali kukkuma     kui ta avastas seda  millele ta varem ei olnud tähelepanu pööranud        asimov kirjutas need lood 50 ndatel aastatel olles ise sealjuures kolmekümne aastane 

kolmekümne aastane inimene ei ole tavaliselt   doktor    ega kirjuta ka kolme väga head filosoofilis   esoteerilist romaani     vaid sellised ajavad veel noori naisi taga     meie aimame 

kes oli isaac ja kust ta pärit oli

tänapäeva ulme    autori arvates    on kaugel   heast  vanast ja reaalsest ulmest   kus tõesti lennatakse   avastatakse ja kirjeldatakse teisi ühiskondi ning just eelkõige selliseid mis ei ole nii     persekukkunud     kui see    mis planeedil maa praegu on  ja  mida propageeritakse igast kanalist    kust aga saab       ka ulmekirjandus

terminaatorid     predaatorid      transformaatorid       ilastavad   eilianid      üksteist ära tapvad    põrunud zombid 

mis teha     millist konkreetset sagedust inimene kannab      peenemalt öeldes     millist signatuuri ta suudab endas kanda ja endast lugeda

meil on autorile selle kohta ka vastus

kui tekib küsimus   siis esimene vastus sisaldab soovituses      vaata kus on raha

pisut selgitust ka sõnale     esoteerika

peame paljude inimeste meelehärmiks tõdema  et     esoteerikat    ei ole olemas   

sõna    esoteerika     tuleneb iidsest keelest   mis otsetõlkes tähendab   mitte kõigi jaoks  seega     kõik  mis on olemas       sisaldab endas kõike

kui teatud inimesed ei loe     pole kunagi midagi uurinud     ei usu  ja  isegi ei suvatse midagi tõestada     siis need teemad ei ole lihtsalt nende jaoks    ja     kõik

muusika     maalimine      luuletamine      äri tegemine     armastamine       ja nii edasi 

ei pruugi olla kõigi inimeste jaoks       ühtemoodi huvitav   ega ka   vajalik

ometigi ei tähenda see seda  et   neid ei ole tavamõistes    olemas

sõna esoteerika     on loodud manipulatsioon    nendele lollidele lohutuseks    kes ei tunnista oma puudujääke   ning   sellega saab teistsugust inimest lihtsalt halvustada  muide samasugust manipulatsiooni kasutatakse ka ulmeinimeste kohta     see on ju ulmemees    ja tavainimeste mõistes ka   esoteerik