Info tuleb alati Mitmest Kohast korraga. Loo ajendiks on Milaano olümpia meeste iluuisutamise Olümpiamedal.
Meeste võistlus on äge Võitlus, millegi nimel aga – mille nimel??? Kõik need sportlased, kes meile esinevad, võiks need Kilokalorid panna ükskõik millise muu tegevuse sisse ja nad oleks „palju rikkamad“, materiaalses mõttes. Miks nad seda teevad?
Et olla Kümmekorda Kuulsam, või mis? Ehksiis. Ühel hetkel istusid Kasahhi kutt ja kaks jaapanlast toolide peal ja - ei teinud mitte midagi. Järsku selgus, et neist kõigist said medalistid, sest 5-6 suurfavoriiti kärssasid külma jää peal.
Tean, mida iga inimene selle peale ütleks. Nad ju tegid seda Enne. Enne
mida?
https://et.wikipedia.org/wiki/3D-renderdamine
Ma olen püüdnud Oma Ajuga ette kujutada, mis see on. Kuidas inimene selle peale tuli, et teha selline Mängu keskkond. Ehksiis selline taustsüsteem, kus Kogu pilt ei ole nähtav ja igal järgmisel hetkel ilmestub tulevikust lahti suurem pilt ning kuhu kaob Minevik.
Inimese elus KÕIK tegevused ja eriti probleemid, tekivad Teadmatusest. Me loome oma elu Juhuslike tegevuste printsiibil. Tuleb nagu tuleb ehk üks päev korraga.
See on Absoluutne, ainult ühe variandi, kirjeldus – Mäng. Võtad arvutimängu, seal pole võimalik „ära surra“, proovid erinevaid variante ja Teed Midagi.
Mis on olümpiamedali Väljund??? Mitte keegi ei mõista sellele vastata ja ka
mina, sest ka mina käin mängu mängimas ja võistlemas. Miks ma käin???? Neile
küsimustele saab vastuse ainult teadusest.
Teadus nimega Kvantfüüsika. Miks on olemas kvantfüüsikud ehk miks Mina tahan teada vastuseid.
Üks vaheklipp eelmisel nädalal oli üks vahva kvantfüüsikaline Horoskoop. Enamus inimesi muigavad „leheveeru“ horoskoopide peale ja neil on üks „fundamentaalne“ küsimus.
Miks kõik Kaksikud ei ole täpselt samasugused. Aga ei saagi olla, sest on täiendavad tegurid: mees ja naine, sünniaeg ja koht, vanemate omadused, keskkond ja haridus jne jne.
Kaksikud on inimkeha mõistes – Närvisüsteem, mis
jagab laiali informatsiooni. Niiet mina enda tegevuste peale ei imesta enam.
Kvantfüüsikas
on mõned Põhi teooriad ja neid jagatakse pea igas ulmefilmis. Schrödingeri
kass (Kast).
https://et.wikipedia.org/wiki/Schr%C3%B6dingeri_kass
Mitmed
mõtlevad inimesed on kirjeldanud, et – me elame vanglaplaneedil.
Kass kastis ja
Vangla on üks ja sama. Ma olen aegajalt tundnud seda, et kõik meie tegevused on
vanglakong või hullumaja palat.
Näiteks on
vangla: kool, töökoht, haigla jne kui sinnamaani, et ka – kõik hobid. Ehksiis,
kõik need tegevused, mida me teeme Ise ja oleme teatud hetkel mingite Reeglitega
piiratud tegevuste juures, millegi imeliku „tunnustuse“ saamise eesmärgil.
Isegi hobid on need ja vahest kõige ehedamal kombel, üüratult keeruliste reeglitega. Üks selline näide.
Kas Fred Jüssi lõkke taustal Mitte Midagi tegemine ehk Viljakas Molutamine on Vangla? Oleneb inimese seletamise vaatenurgast. Onjaeiole.
Kui
inimene on nüüd see Kass, siis - Kes vaatleb sinna kasti sisse. Kui inimene on
kasti sees, siis kas ta vaatleb Kastist Välja ehk kuidas muutub, iga minu
tegevusega, minu reaalne Reaalsus. Aga
nii ta muutubki. Ma tahtsin saada mitmeid tegevusi ja äkki selgub, et ma pean
pühapäeval valima kolme erineva tegevuse vahel kuhu tahaks minna. Kuidas valida???
Inimene elab Mängus ehk Kastis. Inimene ongi Schr Kass. On Olevikus, liigub Tuleviku poole ja MEENUTAB minevikku.
On veel üks keeruline kvantfüüsikaline mõttearendus ehk – Kas minevikku on üldse kunagi olnud.
Boltzmanni aju mõtteeksperiment viitab sellele, et tõenäoliselt tekib aju spontaanselt, koos mälestusega, et see eksisteeris meie universumis, kui et kogu universum tekkis nii, nagu kosmoloogid seda tegelikult arvavad.
Mille alusel sa Mäletad minevikku? Sa ei mäleta näiteks selle loo algus kolmandat lauset. Mina kah ei mäleta, enne kui ma lähen sinna alguse teksti tagasi ja loen uuesti.
Me mäletame oma minevikku: fotode, lugude, teiste inimeste meeldetuletuste ja mitmeid kordi läbielatud analoogiliste sündmuste baasil.
See teooria on Väga Hirmutav. See on hirmus Süsteemile.
Meile püütakse pidevalt meenutada Ajalugu, meie elulugu ja neid tegevusi, mida me justkui oleks teinud. Ja eriti veel neid, mis on ullult negatiivsed.
Kui inimene korrakski nõustuks selle arvamusega, et. Tõeline on vaid see hetk, mis on nüüd ja praegu ja mingit Minevikku pole kunagi olnudki, Siis kukub see meie praegune süsteem kokku. Tervet süsteemi kokku kukutada pole mul mõtteski aga ma saan seda teha nende Asjadega mis mulle ei meeldi/meenutada. Selle malli endasse juurutamisel jääb mul palju vähemaks neid Meenutusi, mis ei ole tulevikus vajalikud. See oli praktiline „meetod“.
Ma ise küsin aga edasi. Kui me Renderdame oma tegevuste tausta. Kui me vaatleme ennast Kastis välja või ka kasti sisse, siis kuhu kaob Teine (ja rohkem) variant.
Kuhu kaob Energia, ehk Potensiaal.
Kuhu kaob see Taust, mis peaks iga kord uus olema.
Lugu läheb jälle liiga pikaks.
Kus kohas on kõik faktid ja variandid. Ehk näiteks. Kus on Kogu Maailma Ajalugu??? Kõik need jaburad faktid, mida saab tänapäeva AI abiga arvutada välja, et neid sündmusi ei saanud füüsiliselt olemas olla.
Tõmban otsad kokku ja
allesjäänud küsimused ilmestuvad ilmselt mingis uues loos.
Kas on olemas Ilmaminevikuta Vanglat. Ilmselt mitte. Reaalsuses ehk Mängus mitte.
Kas
on see olemas Unes ehk ebareaalsuses.
Kas inimene on vanglast väljas - Hullumaja puhvetis. Või Douglas Adamsi loos – Maailmalõpu restoran. See meenutab mulle – psühhotroopseid ained ja alkoholi. Kas inimene on vanglast ehk Reeglitest Väljas - joobe seisundis. Joobes millest ?
Ai ma hakkan lõpetama, küsimused ei lõpe Iial.
Kassi
eesmärk. Eksperimendi põhiküsimus on:
millal muutub süsteem kahe oleku segust üheks konkreetseks olekuks?
Väiksed kastid linnaserval.
Väiksed kastid tehtud tiki-taki.
Väiksed kastid linna serval.
Neil on kõigil nägu üks.
Siin on pruun ja seal on valge.
Mõni hoopis helekollane,
kuid nad kõik on tehtud tiki-taki
ja neil ongi nägu üks.
Isad emad majakestes,
kõik nad käisid ülikoolides,
kus nad pandi kastidesse,
et neil oleks nägu üks.
Üks direktor teine doktor,
kolmas tuntud peainsener.
Ja nad kõik on tehtud tiki-taki
ja neil ongi nägu üks.
Kõik nad loevad jutunurka.
Välgumihkel üle kullatud.
Kodus seitse nailonsärki,
tsellofaani pakitud.
Neil on saunad keset metsa,
kuldse päikse all nad elavad.
Rohu eest ja külma vastu,
resoluutselt võitlevad.
Veel on kõigil mitu lipsu,
põuetaskus elukindlustus.
Kõik nad kasvatavad lapsi –
koolis tarvis kuulekus.
Lapsed näevad palju vaeva,
kuni uksed avab ülikool.
Seal nad kaovad kastidesse,
joondu, valvel, parem pool.
Peale kooli omavahel
spetsialistid abielluvad.
Palju õnne, poisipõnne,
orav rattas kiirustab.
